[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 sobivat artiklit.

hall-a 23› ‹s
temperatuuri langemisel alla 0 °C õhus olevast veeaurust tekkinud ebaühtlane jääkristallide kiht maapinnal, taimedel ja esemetel (hrl. kevadel ja sügisel). Kevadised, sügisesed hallad. Varased, hilised hallad. Hommikul oli hall maas. Hallad käivad juba. Esimene hall. Hall rikkus orase. Haned lähevad, hallad taga.

hall1-i 21

1.adjvärvuselt musta ja valge vahepealne. Hall värv, värvus. Hiire-, tuhakarva hall. Hall ülikond, mantel. Halli värvi kübar. Hallid sokid, kingad. Hallid müürid. Maja värviti halliks. Traktor oli tolmust hall. Kardinad on mustusest hallid. Hall kass, lind. Hallid silmad, juuksed. Habe, pea läks järjest hallimaks. Su meelekohad on täiesti hallid. Hall taat. Ema läks üleöö halliks. Hall udu, suits. Hall sügisene taevas. Madalad hallid pilved. Meri on täna hall. | (looma- ja taimenimetustes; loomanimetustes tihti kokkukirjutatuna). Hall hiidküülik. Hall lepp, pähklipuu. Hall hernes, kaderohi, soomalts. || kahvatu, jumetu; tuim, ähmane, segane. Hall jume. Magamatusest hallid näod. Silmad hallid peas. Pole halli aimu(gi) 'pole vähematki, ähmast, udust aimu(gi)'.
▷ Liitsõnad: graniit|hall, hele|hall, hiir|hall, hõbe|hall, kahvatu|hall, kollakas|hall, kulu|hall, lamba|hall, mere|hall, muld|hall, must|hall, mustjas|hall, plii|hall, pori|hall, pruunikas|hall, punakas|hall, pärl|hall, rohekas|hall, roti|hall, sinakas|hall, sini|hall, suits|hall, teras|hall, tina|hall, tolm(u)|hall, tuhk|hall, tuhkjas|hall, tuhm|hall, tume|hall, tuvi|hall, udu|hall, valkjas|hall, vesi|hall, vihm(a)|hall, välihall.
2.adjvalge ja pimeda vahepealne, hämar; sombune. Hall hommik, ilm, päev. Metsas valitses hall hämarus. Hall ja vilu sügisõhtu. *Väljas hahetas juba pisut hommikust halli valgust. E. Männik.
3.adjkaugesse minevikku ulatuv, ajaloo hämarusse kaduv. Vanal hallil ajal. Hall ürg-, orjaaeg. Hallidest aegadest tänapäevani. Teos jutustab kaugest hallist minevikust. Rahvakultuuri juured ulatuvad halli muinasaega.
4.adjpiltl üksluine, ühetooniline, vaheldusetu, tuim, igav. Hall argipäev. Hall ja ühetooniline elu. Pikk rida päevi, üks hallim kui teine. Elu veereb vana halli rada. Maastik oli hall ja igav. Film viib meid suurlinna halli agulisse. || (inimese kohta:) üksteisest vähe erinev, vähe silmapaistev, tähtsusetu. Hall ametnik, väikekodanlane, mass. Temas pole midagi halli ega igapäevast. *Ookean .. meenutab mulle paljude igapäevaste ja hallide inimeste saatusi, mis üheks kokku on sulanud. J. Smuul. || kunstiliselt küündimatu, ilmetu, vähe uut pakkuv. Jutustuse keel on hall ja vaene. Lavale ei tohiks pääseda ükski hall näidend. || halb, rõhuv. *Nii hallis tujus polnud ma teda veel näinud. E. Maasik. *See oli reaktsiooni hall vaim, mis end vaimse elu alal maksma pani. J. Kärner.
5.ssee, kes v. mis on hall (1. täh.). a. hallid juuksed v. habemekarvad. Juustes on isal rohkesti halli. Meelekohtades, habemes läikleb tal halli. b. hallparun. *Näe, Raeveres on Kalled ja teised hallid veel peremehed, sulased ja maatamehed on ikka veel nende pigistada ... H. Angervaks. c. van hlv sõdur. *Tüdrukud vahtisid sõjameest teatava lugupidamisega. Ikkagi mitte enam lihtne hall – allohvitser. R. Sirge. d. van inimene maarahva hulgast. *Enamjaolt oli ta [= rootslane] hallidele üsna omasugune hallis kuues tööpargaste kämmaldega või paaditõrvaste pükstega eeslinnaelanik. J. Kross. e. hall loom (eriti hobune, hunt, hüljes). Härra sõitis mööda, hallid tõlla ees. *Kihnu mees .. laskis va halli pähe maha oma koera. E. Männik. f. folkl halltõbi, külmtõbi, malaaria (kujuteldud hrl. elusolendina). *.. luupainaja paneb ometi higistama, hall aga värisema. M. J. Eisen. g. släng mahv suitsu. Halli norima. *Küllap tahtis halli, aga Vassil tegi, nagu ei teaks ta midagi, ja imes plotski ise lõpuni. O. Jõgi (tlk).
▷ Liitsõnad: kraavihall.

(endale) halle juukseid kasvatama vt juus

(end) halliks ootama
väga kaua, lootusetult ootama. Ta ei tule ega tule, oota end või halliks.

halli sõitma
halltõves värisema, halltõves olema. *Ma langesin raskesse haigusesse ja sõitsin nädalat kuus halli. A. Kitzberg.

hall2-i 21› ‹s

1. kodasaal, elamu suurem siseruum; suur köetav esik (esimesel korrusel). Külalised kogunesid halli. Kohvi serveeriti hallis.
▷ Liitsõnad: hotellihall.
2. rohkearvulisele publikule mõeldud suur saal v. hoone; suur tootmisruum v. hoone. Metroo avarad hallid. Mess toimus kahes suures hallis. Betoondetailide valamise hall.
▷ Liitsõnad: jää|hall, kaar|hall, kauba|hall, kile|hall, linna|hall, montaaži|hall, muusika|hall, näituse|hall, selve|hall, spordi|hall, tennise|hall, turuhall.

hell-a 22› ‹adj

1. täis armastust, õrnust, hellitav, õrn; sooje tundeid tekitav. Hell ema. Hella hingega, südamega inimene. Kellegi vastu hell olema. Põetaja hell hääl. Hell naeratus näol. Elleni ilme, pilk muutus hellaks. Ta lohutas last hellade sõnadega. Mind ümbritseb kõige hellem hoolitsus. Hell meenutus, mälestus, nukrus, tunne. *Nii hella liigutusega kompab vahest ema oma palavikuhaige lapse pead. L. Kibuvits. *..aga tuttavad nimed ja paigad on südamele hellad. L. Vaher. | (loodusnähtuste kohta). Päikese hell paiste. Lõunatuul oli mahe ja hell.
▷ Liitsõnad: tundehell.
2. puudutuse vm. füüsilise ärrituse vastu tundlik; puudutamisel valus, valulik. Päikesest hell nahk. Hapudest marjadest hellad hambad. Jalad on käimisest, tantsimisest päris hellad. Peopesad on tööst hellad. Küürutamine võttis selja hellaks. Ere valgus teeb silmad hellaks. *Sammun läbi tuttavate tänavate, kõrvad hellad veetavate raudlattide kolinast.. B. Alver. || loomult õrn, valukartlik v. vähe vastupidav. Külmetuse, tuuletõmbuse, valu suhtes hell. Ühe inimese närvisüsteem on hellem kui teise oma.
▷ Liitsõnad: külma|hell, valuhell.
3. psüühilise ärrituse suhtes tundlik; kergesti solvuv. Hell õiglustunne. Kriitika suhtes oli ta haiglaselt hell. Pilke, naeru suhtes hell. Etteheited ja solvangud olid poisi üsna hellaks teinud. Kuulujuttude suhtes oli ta kõige hellem. Hell asi, koht, paik, küsimus 'kedagi valusalt puudutav, delikaatset, ettevaatlikku lähenemist nõudev asi, küsimus'. *Torge jõudis kibedamalt pärale, kui Killustik aimata võis, sest Jull oli nendes küsimustes imelikult hell. E. Rannet.

hull-u 21 komp hullem superl kõige hullem e. hullim

1.adj› ‹mõned kasutused tõlgendatavad ka substantiivina; komp. ka hullummõistuse kaotanud, nõdrameelne, nõrgamõistuslik, hullumeelne. Meest peeti, ta tunnistati lootusetult hulluks. Naine läks hirmust, õudusest hulluks. Selline piin ajab, teeb lausa hulluks. Mine või hulluks selle teadmatuse pärast. Ta on päris hull, silmadki loidavad nii imelikult.
2.smõistuse kaotanud, nõdrameelne, nõrgamõistuslik, hullumeelne inimene. Rahulik, vaikne, parandamatu, märatsev, ümbruskonnale ohtlik hull. Hull kõneles vahetpidamata ja valju häälega. Hullul ikka hullu aru. Alles pikapeale taipasin, et tegemist on hulluga. Et karistusest pääseda, teeskles ta hullu. Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki.
3.adjmarutõbine. Meie metsades hulgub ringi üks hull hunt. Löödi maha nagu hull koer. Otsitakse taga kui hullu koera.
4.adjpöörane, meeletu, arulage, arutu; jabur. a.mõned kasutused tõlgendatavad ka substantiivina(mõistuselt terve inimese kohta, kui see toimib rumalasti v. ebanormaalset meenutavalt). Ta oli rõõmust, igatsusest, vaimustusest (lausa) hull. Kiivus, viha, viin tegid mehe hulluks. Purjus peaga on ta päris, puhta hull. Võitleb, töötab kui hull. Kihutab hobust takka kui hull. Hullemaidki kergatseid tuleb ette kui Jüri. *Armastasin kasse, olin hull nende poegade järele. A. H. Tammsaare. | (sageli pahandavalt, hurjutavalt). Kas sa hull oled, et järele annad! Milline hull poisike, heast peast läheb teisele kallale. Mis sa, hull inimene, prõmmid rusikatega vastu ust. Hull peast! Jäta järele, lase lahti! Mis sa, hull loom, ometi teed! b. (mingi emotsiooni, nähtuse, olukorra, tegevuse vms. kohta). Hull mõte, soov, tahtmine midagi teha. Hull üritus, katse. Teda haaras mingi hull igatsus, rõõm, hirm, viha. Hull tuju tuli peale. Tegi purjuspäi hulle tempe, tükke. Selline hull joomine, pidutsemine kestis mitu päeva. Nii hullus olekus pole mina teda varem näinud. Tema juttudest oli üks hullem kui teine. See on minu kõige hullem seiklus. Töö väsitas hullul kombel 'väga, hullupööra'. c. hrv (muu kohta). *..mida valjemini vanker kõristas, seda hullemaks läksid hobused.. L. Koidula. *Meri möirgab, meri hõiskab, / hullu tantsu tantsib voog.. K. Merilaas.
▷ Liitsõnad: armu|hull, jooma|hull, mehe|hull, naiste|hull, usu|hull, viina|hull, võimuhull; pool|hull, püstihull.
5.skõnek miski pöörane, meeletu. No nüüd on hull lahti! Mis te nüüd hullu teete! Mis hullu sinuga on juhtunud? Ära hullu 'hullu juttu' aja! *Hi-hi-hi! Oh mis hullu sa laulad! F. Tuglas (tlk).
6.adjpaha, halb, ebameeldiv; jube, kole, hirmus. Hullud ajad. Sattusin sinu süü läbi üsna hullu olukorda. Hull on see, et kõik teda siin tunnevad. Päris hull, kui ka seekord ei vea. Kõige hullem seisab alles ees. Ta tegi oma jutuga asja veel hullemaks. Mind piinas lausa hull köha. Käsi jookseb verd mis hull. Valu pole nii hull kui enne. Saa veel mõni hull tõbi külge. Töö kartulilaos polnud eriti hull. Ta oli oma elus palju hullematki näinud. Ja mis kõige hullem – jäin koosolekule hiljaks. Tüdruku kohta liikusid üsna hullud jutud. Kriitika oli hullem, kui võis oodata. Täna on väga hull ilm. Teed muutuvad poriga võrdlemisi hulluks. Mulle sattus nii hull vikat, et sellega on võimatu niita. Tuba on hullem kui hundilaut. Poiss oli kõige hullema nälja juba kustutanud. Te olete ju hullem kui petis. Hunt on hullem kiskja kui karu. Juhtub hullematki. Taga hullemaks asjad lähevad. Asi, lugu on hullem kui hull 'väga halb'. *..hull ka võõra inimese ees, kui me niiviisi omavahel pahuksis. A. Hint.
7.skõnek (tagasihoidliku, kerge kirumissõnana:) hullvaim, sunnik, põrguline. Ega hulle uskuda, ronivadki viimaks katusele. Ärge, hullud, maja kaela tirige. Kas temal hullul ka aru või otsa. Oh sa hull, mis nüüd saab! Tohoh, vaata, kuule hullu! *Mis sa hulluga teed: karu on, aga mitte ei tule [koopast] välja! M. Aitsam.
8.adj› ‹ainult komparatiiviskõnek on korrelatsioonis eelnevas lauses v. lauseosas oleva adjektiiviga ja annab edasi selle komparatiivset sisu. Ta on tugev poiss – hullem kui mõni poksija. *..pagana põhjalik mees. Hullem kui mõni professor... A. Kaal.

ega hullu tea, mine hullu tea
väljendab kahtlevat jaatust, ligikaudu täh. 'väga võimalik'. *„Varitsevad muidugi ikka veel Eedit.” – „Ega hullu tea,” lausus isa. A. H. Tammsaare.

ei hullu ega tarka
mitte midagi. *Vana Laas ei osanud algul ei hullu ega tarka. H. Sergo.

hõll-u 21› ‹s
hrv lill. *Kui vaikses palves viljapõllud / mu ümber tummad kastevees, / ja kõrte vahel viimsed hõllud / kui lapse silmad isa ees. J. Kärner.

häll-i 21› ‹s

1. hrl. korvi- v. kastikujuline kiigutatav magamisase imikule v. väikelapsele, kätki, kiik (2. täh.) Tühjad hällid. Laps magab hällis. Ema valvab hälli ääres. Kiigutan last hällis.
▷ Liitsõnad: jalas|häll, vibuhäll.
2. piltl mingi nähtuse, juhtumi, sündmuse vm. algaste, algjärk, sünni- v. tekkekoht. Inimkonna, tsivilisatsiooni, rahvuskultuuri, filmikunsti häll.

hällist hauani
sünnist surmani

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur