[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

härra ‹6› ‹s›

1. jõukamasse v. haritumasse kihti kuuluv v. käitumiselt ja välimuselt peen mees. Kõrge, peen, uhke härra. Härrad silindrites ja frakkides. Riides nagu tõeline härra. Kamandab nagu suur härra. Elab härra elu. Vaat kus mul alles härra! Ta tahtis oma poja härraks koolitada. (Suurt) härrat mängima.
2. meesisik (ka viisaka kõnetlussõnana). Härra Kask ei saanud täna meile tulla. Härra linnapea! Härra president! Härrad ministrid! Härra professor! Väga austatud härrad! Lugupeetud daamid ja härrad! *„Kas härra Murak?” ulatati talle käsi ja teretati nagu oodatud külalist. M. Raud.
3. isand, käskija. a. mõisnik talupoegade suhtes. Käis mõisas härra jutul. *Või oli härral sellest keeva-külma, kui Sander jäi peksust põdema ning suri. A. Hint. b. peremees teenijate suhtes (hrl. linnaoludes). Mitte härra, vaid proua maksis teenijaile palka. Toatüdrukul kästi eine härrale kabinetti viia.
Omaette tähendusega liitsõnad: kammer|härra, kauba|härra, keisri|härra, kindrali|härra, kirik|härra, kohtu|härra, krahvi|härra, linna|härra, lossi|härra, maa|härra, maja|härra, mõisa|härra, noor|härra, paruni|härra, praosti|härra, päris|härra, rae|härra, toom|härra, vaba|härra, vanahärra