[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 114 artiklit, väljastan 100.

ere-da 2› ‹adj

1. hele, terav, tugev. a. (valgusega seoses). Ere leek, kiirtevihk. Silmipimestavalt ere päike. Filmiti prožektorite eredas valguses. Kevadpäev oli säravalt ere. b. (värvusega seoses:) toonilt puhas, kirgas. Eredad kangad, tapeedid. Kevadine ere rohelus. Ereda sidrunkollasega värvitud maja. Koidutaevas tõmbus üha eredamaks. Näole, näkku tõusis ere puna. Papagoidel on ere sulestik. Sinililleõied paistsid halli kulu sees väga eredad. Mahedate taimevärvide asemel hakati kasutama eredaid aniliinvärve. *Aga vaata, kui suured ja eredad silmad teisel, tuleb tark poiss .. A. H. Tammsaare. c. hrv (hääle v. heliga seoses). *Kuski lõikas ere vabrikuvile läbi suvise lõõma. O. Luts. *.. kõrvad püüdsid kinni koerte ereda kilamise .. A. Sinkel.
2. piltl. a. ilmekas, elav, värvikas. Sündmuste, olude ere kirjeldus, iseloomustus, kujutus. Eredad muljed, mälestused, elamused, kujutlused. Püüdis leida eredamaid näiteid. *Alle revolutsiooni kujutavad värsid on eredad ja visuaalsed. R. Parve. b. millegi poolest eriti silmatorkav, väljapaistev, silmapaistev. Ere lavastus. Ere isiksus.

falsett-seti 21› ‹s
muus eriline laulmisviis, mille puhul häälekurrud võnguvad osaliselt ja kasutusel on ainult pearesonants || hääle eriline kõrgem register; kõrge hääl. Terav, kile falsett. Ärritusest tõusis ta bariton vahel kõrge falsetini.

fonasteenia1› ‹s
med hääle väsimus, hääle jõuetus hääleelundi talitlushäirena. Äge, krooniline fonasteenia.

habrashapra 19› ‹adj

1. kergesti murduv, purunev v. katkev, õrn. Haava oksad on võrdlemisi haprad. Veresoonte seinad olid muutunud jäigaks ja hapraks. Vanal inimesel on luud hapramad kui noorel. Haprad küüned. Juuksed on kuivad ja haprad. Habras niit, paber. Habras nagu klaas, portselan. Liigne karastamine teeb terase hapraks. Mänd on hapram kui kask. Vili on küps ja ta kõrs üsna habras. || piltl (hääle, helide kohta). Laste haprad ja õrnad hääled. Eit laulis väriseva ning hapra häälega.
2. (keha)ehituselt nõrk v. õrn; peenike, sale. a. (inimeste v. nende kehaliikmete kohta). Habras naine, tütarlaps, poisike. Tema plikalikult habras kuju. Pärast haigust oli ema veelgi hapram kui enne. Haprad käed, sõrmed. Sale ning habras piht. *Tütar on .. hapra kondiga ja alatihti haiglane. V. Ilus. b. (muu kohta). Metsaserval sirgus noor ja habras kask. Üle jõe viis habras rippsild.
3. piltl kergesti hajuda v. kaduda võiv, õrn. Uni, vaikus oli habras. Sellest lapsepõlveunistusest on jäänud vaid habras mälestus. Liiga habras oli ta side tegeliku eluga. Nende armastus oli hapram, kui võis arvata.
4. kõnek halb, täbar. Habras lugu. Kui asi hapraks läheb, siis saada meile sõna. *Une- ja söögiajad on segi, enesetunne habras, isu puudub .. R. Sirge.
Omaette tähendusega liitsõnad: ime|habras, ülihabras

hõbe-da 2› ‹s

1. keemiline element, valge läikiv väärismetall (Ag); seda metalli rohkesti sisaldav sulam. Puhas hõbe. Hõbeda leiukohad. Hõbedat kaevandama. Hõbedast kaelakee, sõlg, küünlajalg.
2. sellest metallist v. seda metalli rohkesti sisaldavast sulamist raha vm. ese(med). Kõlisev hõbe. Maksis peene hõbedaga. Palk oli tuhat rubla hõbedas, hõbedat. Kelle kukkur, selle kohus, kelle hõbe, selle õigus. *Võtab kaelarahad, röövib hõbeda! M. Under. *..lauda istudes panin tähele helkivat kristalli, läikivat hõbedat.. M. Metsanurk. || kõnek hõbemedal; hõbemedali omanik. Võistlustelt saadi nii kulda kui hõbedat. Vasaraheites oli võidukas mulluste MM-võistluste hõbe.
▷ Liitsõnad: lauahõbe; olümpiahõbe.
3. piltl miski, mis on (eriti värvuselt v. läikelt) selle metalli sarnane. Mehe juustes ja habemes oli tublisti hõbedat. Paadipõhja kattis kalasoomuste hõbe. *..kuu tuleb, / vana ja vaevlik, / üle puistab mind / hõbedaga. H. Runnel. || (heleda, kõrge ja puhta hääle kohta). *..oli tema hääles ööbiku hõbe / ja musta linnu mõistus. H. Adamson.
▷ Liitsõnad: härmatis|hõbe, juuste|hõbe, merehõbe; elav|hõbe, uushõbe.

hääle|elund
hääle tekitamiset osa võttev, häält tekitav elund

hääle|kool [-i]
muus hääle arendamise süsteem. Itaalia häälekool. Hea häälekooliga laulja.

hääle|kõla
hääle üldilme, hääletoon. Mahe, meeldiv, südamlik häälekõla.

hääle|murre
füsiol hääle tämbri muutumine murdeeas koos hääleulatuse suurenemisega madalamate toonide suunas. Poisil on häälemurre.

hääletus2-e 5› ‹s
hääle puudumine, vaikus. Mu ümber valitses öine hääletus.

hääle|ulatus
muus hääle kõrgeima ja madalaima helikõrguse vahe. Pärast häälemurret on poiste hääleulatus esialgu väike.

jäme-da 2› ‹adj

1. suhteliselt suure ümber- v. läbimõõduga.; ant. peenike. a. (pikkade silinderjate esemete v. moodustiste, ka keha ja kehaosade kohta). Jämedad puud, palgid, postid, sambad. Jämedad oksad, juured, varred, kõrred, leherootsud. Ilusad jämedad porgandid. Jäme küünal, pliiats, kriit. Jäme vorst. Jämeda otsaga sulg teeb jämeda joone, kriipsu, juti. Jämedad purikad räästas. Jäme niit, lõng, nöör, köis, voolik. Jäme 'jämedast lõngast' kudum, riie, särk, kuub. Jäme karv, jõhv, kiud. Jämeda 'jämedatest kiududest koosneva' villaga lammas. Jäme nõel, varras, toru. Jäme tünn, vaat. Kepp on ühest otsast jämedam. Ümbermõõt kõige jämedamast kohast. Kannab juukseid kahes jämedas patsis. Nafta purskas, voolas jämeda joana. Jämedad jalad, sääred, käsivarred, sõrmed. Jäme kael, keha, nina. Jämeda nokaga lind. Jämedaks paisunud sooned. Tugev jämeda kondiga mees. Lõvipoegadel on jämedad käpad. Jäme madu, angerjas. Üks tulijaist oli jäme, teine kõhetu. Kutsikas oli jäme nagu pakuots. On ennast hea toidu peal jämedaks söönud. | piltl. Parem pikk ja peenike nälg kui jäme ja lühike. *Mul on jäme õigus: sinu kelder ja kaev on minu maa peal! A. Schmuul. b. (ühesuguste suurte (hrl. ümmarguste) osiste v. nendest koosnevate ainete v. esemete kohta). Jäme liiv, kruus, killustik. Soolatakse jämeda soolaga. Jämeda struktuuriga kivim. Jämedad haavlid. Jämedad vihmapiisad, raheterad. Jäme vihm, rahe, sadu. Jämedad rukkiterad, tangud. Jäme jahu. Jäme 'jämedast jahust' leib. Jämedad sõstrad, maasikad, pohlad. Jämedad pisarad, higipiisad. Jäme uurikett, helmekee. Jäme 'suureauguline, hõre' sõel. Jämeda 'suureaugulise' riiviga peenestatud kapsas. Jäme 'suuremõõtmelistest v. jämedajoonelistest tähtedest' trükk, kiri. c. piltl lubamatult suur v. ränk; ant. väike. Teeb jämedaid õigekirjavigu. Kirjutises on jämedaid faktilisi eksimusi. Jämedad kasvatusvead, kuritarvitused. Eeskirjade, võistlusmääruste jäme rikkumine. Õnnetuse põhjustas kannatanu enese jäme ettevaatamatus.
2. lihtlabane, rohmakas; peenuseta, kultiveerimata; ant. peen. Ta mööblitükid olid külapuusepa jäme töö. Jämedad töörõivad, -jalatsid. Neoliitikumi keraamika oli alles väga jäme. Jämeda välise kesta all peitus tundlik hing. Mees oli jämedate näojoontega. Ta riietus ilmutas jämedat maitset. Minu jäme aru nii peent asja ei jaga. Kasutab võideldes jämedaid võtteid. Jäme läbinähtav vale, võltsing. || üldjooneline, detailidesse mittetungiv. Jäme hindamine, mõõtmine, jaotus, liigendus. Jäme reegel.
3. ebaviisakas, sobimatu, solvav, lugupidamatu; vastavalt käituv. Jäme ütlus, sõna, vastus, sõim, toon. Jäme käitumine, olek, kohtlemine. On sõnades, alluvatega käitumises jäme. Oli jäme vanemate inimeste vastu. Joobnuna muutub ta alati jämedaks. Tegi jämedaid vihjeid. See on jäme ebaviisakus. Nii jämedaid nalju on piinlik kuulata. Jäme ropendav joomaseltskond.
4. madal, sügav (hääle kohta). Rääkis jämeda bassihäälega. Vanamees müristas jämedat naeru. Leskmesilane tekitab lennul jämedat heli. Põdrapulli jäme kutsehüüd. Karu ajas omaette jämedat joru. Pojal oli hääl jämedam kui isal. *..siis kostis siia [vabrikuvile] jäme ja mahe üürgamine: päevane vahetus lõpetas töö. O. Tooming.

kaikumakaigun 42 või kaikun 37

1. (heli v. hääle kohta:) valjusti kõlama, kajama, valjusti kostma. Metsasügavuses kaiguvad kirvelöögid. Tänavatel kaikus kabjaplagin. Sammud kaiguvad trepikojas. Eemalt kaigub lahingukära. Tänavatel kaikusid lasud, plahvatused. Kirikukellade helin kaikus kaugele. Sadamas kaikusid laevade viled. Ühendkooride laul kaigub võimsalt. Läbi hommikuvaikuse kaikus võimas hurraa. Hõiskeid, hüüatusi, kitarrihelisid kaikus üle vee. Kaugelt kaigub öökulli huige. Need sõnad kaikusid kaua ta kõrvus. Kaikuv naer.
2. (paiga, ruumi kohta:) mingitest helidest v. häältest kajama; helidest, häältest täidetud olema. Mets kaikus lahingukärast, püssipaukudest. Tühjad koridorid kaikusid sammudest. Laulab nii, et kogu õu kaigub. Maja lõi kaikuma laste naerust ja kilgetest. *Linn kaigub rataste mürinast, vabrikuviledest ja inimhäälist. B. Alver.

kammer|toon
muus helihark koorile hääle andmiseks ja instrumentide häälestamiseks

kandmakannan 45

1. hrl. üles tõstetuna edasi toimetama, ühest paigast teise viima v. tooma. a. (elusolendi jõul). Haavatu kanti kanderaamil autosse. Kannab last kukil, seljas, süles, kätel. Kannab kotte, kaste, kohvreid. Võtsin tema kompsu enda kanda. Demonstrandid kandsid lippe, loosungeid. Kandis mitme päeva jao puid kööki valmis. Kannab jõest saunavett. Kaelkookudega on ämbreid kergem kanda kui käe otsas. Hein kanti võsa vahelt lagedale kuivama. Neegrid kannavad raskeid pakke pea peal. Jahisaak kanti vahepuus koju. Road kanti suurtel liudadel lauale. Võtku siit igaüks nii palju, kui kanda jaksab. Raamatud on ei tea kuhu laiali kantud. Poiss muudkui kannab tüdrukule lilli ja maiustusi. Ma ei kanna kaasas suuremaid rahasummasid. Ärge kandke jalgadega pori tuppa! Lähen, kuhu jalad kannavad! 'ükskõik kuhu'. Linnud kannavad pesamaterjali noka vahel, nokas. Kass oli pojad küünist laudalakka kandnud. Ega lind kõrgemale lenda kui tiivad kannavad. b. (millegi jõul). Rong kannab meid lõuna suunas. Tramm kandis teda kesklinna poole. Laevad kandsid kalleid laste. Jõed kannavad liiva merre. Lained kandsid adrut rannale. Jääpank kandis merehädalised randa. Lasksime paati voolul kanda. Tuul kandis kõikjale liiva, tolmu, kolletanud lehti. Tuul kandis kõrvu hõikeid, ninna põlemise lõhna. Passaadid kannavad soojemat õhku külmematele aladele. Veri kannab hapnikku ja toitaineid organismis laiali. c. piltl (teatamise, edasirääkimise kohta). Suust suhu kanti keelepeksu, tühje jutte. Mis jutu kuuleb, kohe külasse kannab. Uudis, sõnum kanti kohe külast külasse, külas laiali. *Jah, mina kandvat kõik saladused härra Hurdale kätte .. J. Semper. d. piltl (muid kasutusi). Rännuteed on kandnud teda kaugele. Sõda kandis inimesed oma kodudest maailma mööda laiali.
2. millelegi altpoolt toeks olema, seda ülal hoidma. Templi lage kandsid võimsad sambad. Soolane vesi kannab ujujat paremini kui mage. Pea longus, nagu ei suudaks kael seda kanda. Ta on nii purjus, et jalad ei kanna. Kandvad postid, kaared, võlvid, seinad. Põhjavett kandvad kihid. || millelegi pidama jääma, toetuma. Piimakurn peab jääma nõu äärtele kandma. *Rein käis mööda metsateid, kus sügavad roopad, nii et vankril rummuotsad kannavad. A. H. Tammsaare. || piltl mingit nähtust, olukorda, ideed vm. ülal hoidma, sellele aluseks olema. Tänased noored kannavad homset elu. Romaani, filmi, maali, etendust kannab optimistlik elutunnetus. Teost kandev teema. Hingevalust, võitluspaatosest, kodanikutundest kantud värsid. Sügavast veendumusest kantud kõne. Tegutses kättemaksuihast kantuna. *Ideeline mõtestatus ja ümberkehastamine – need peavad kandma teatrit. V. Panso. || kaugele kostev, tugev, jõuline olema (hääle kohta). Lauljatari hääl ei kanna veel küllaldaselt. Kandev hääl 'tugev, selge, kanduv hääl'.
3. peal lasuvat raskust välja kannatama, selle all mitte kokku vajuma. Kevadised hanged kannavad. Noor jää ei kanna veel. Külmunud soo kannab hobustki. Pehme põld ei kanna traktorit. Väike paat ei kanna kolme inimest. See purre meid kõiki korraga ei kanna. *Ja uus härra tuli. Kevadel, kui vaevalt tee kandis autot .. A. Mälk.
4. taluma, (välja) kannatama. Eluraskusi, ülekohut, alandusi kandma. Kes seda häbi jõuab kanda? Kannab mehiselt, nurisemata oma saatust, murekoormat. Vanemate kaotust oli lastel raske kanda. On valmis igasugust ohvrit kandma. Igaüks peab oma risti kandma. Vaikivat hukkamõistu oli raskem kanda kui noomimist. Pea ei kanna kõrgele ronida, kiikuda. Magu ei kanna enam haput. Tervis ei kanna enam rasket tööd (teha). *Õdesid-vendi oli tarvis mujale: seakarja ja lehmakarja, ja põllutöödele, nii kuidas kandis kellegi kont. J. Kärner. || kõnek (alkoholi talumise kohta). Jõi palju, aga kandis ka palju, kõvasti. Poiss oma kanapeaga ei kanna midagi. Mis sa jood, kui pea ei kanna! *.. hakkasid nad tuliselt vaidlema selle üle, kumb neist kannab rohkem viina või õlut. A. Jakobson.
5. (suutelisuse kohta:) lubama, võimaldama (midagi teha). Jooksis mis jõud vähegi kandis. Kavatses küll ehitada uue elumaja, kuid jõud ei kanna. Rahakott ei kandnud uut hobust osta. Tema tasku nii kallist lõbu ei kanna. Karjus nagu hääl, kõri üldse kandis. Nii kaugele kui silm kandis, polnud kedagi näha. Sõi nagu vats vähegi kandis.
6. rase v. tiine olema. Sel ajal kandis ta just oma esimest last. Ta on kandnud ja sünnitanud neli last. Kannab endas, oma üsas uut elu. Noor mära on esimest korda kandmas. Lõpuni kantud rasedus, tiinus. *„Ma kandsin ju Indrekut kolmat kuud rinna all,” ütles Mari. A. H. Tammsaare.
7. saaki v. vilja andma (hrl. kultuurtaimede kohta); midagi kasvatama (maa kohta). Noored õunapuud kandsid tänavu juba õunu. Vanad põõsad ei kanna enam marju. Maasikad kannavad korralikult kolm aastat. Pirnipuu on mitmel aastal õitsenud, aga pole veel kordagi kandnud. Kuusk kannab käbisid, tamm tõrusid. Lahja põld kannab vähe vilja. Uudismaa kannab hästi kaera. | piltl. Töö, õpetus on head vilja kandnud. Meeste jõupingutused kandsid lõpuks vilja. Protsente, intressi kandma.
8. (riietusesemete seljas, jalanõude jalas olemise kohta). Kannab kübarat, kaabut, karvamütsi, baretti, soni. Kannan talvel kasukat, sooja pesu, sooje riideid. Kannab tumedat ülikonda, valget särki ja lipsu. Kannab siidkleiti. Ants kandis põlvpükse. Kalifeesid kantakse koos säärikutega. Kannan kingi nr. 42. Kandis poriga kalosse. Suvel kanti maatööl pastlaid. Armastab kanda kirevaid rõivaid. Naine kandis leinariideid ja musta loori. Õhtutualeti juurde kanti pikki kindaid. Frakki kantakse pidulikel juhtudel. Kannab silma peal musta sidet. Kannab varrukal korrapidajalinti. || kantud pruugitud, kulunud, poolpidune. Tublisti, vähe kantud püksid, seelik, ülikond. See mantel on mul kõvasti kantud. || (teat. esemete kasutamise, nende küljesoleku kohta). Jüri kannab prille. Daam kandis kõrvarõngaid, merevaigust kaelakeed. Armastab igasugu ehteasju kanda. Briljante, kalliskive kantakse piduliku riietusega. Relva, mõõka kandma. Tolmu vastu kanti respiraatorit. Pidi vanas eas kerjakeppi kandma 'kerjama'. || (ühenduses juuste v. habeme teat. moe v. soenguga). Kannab lühikesi, pikki juukseid, patse, poisipead, siilisoengut. Kannab juukseid lahku, üle pea kammituna. Kandis juukseid kõrges soengus. Mees kannab põskhabet, vurrusid.
9. omama. a. millegagi varustatud olema. Isapõder, sokk kannab sarvi. Lehtpuud kannavad lehti, okaspuud okkaid. Ta on terve, kuid kannab veel paremat kätt sidemes. Kannab kolmandat aastat kaptenipaelu 'on kapten'. Raha kandis keisri kujutist. Ümbrik kandis Tallinna postitemplit. Ürik kannab daatumit 15. III 1812. Auto kandis numbrimärki 234 ABC. Käskkiri kandis direktori allkirja. Negatiivset laengut kandev elementaarosake. *.. tapeet, paiguti seenetanud ja katkenud, kandis ajalehtedest paiku. A. Jakobson. b. (nime, nimetuse, tiitli, pealkirja vms. omamise kohta). Mäeseljak kannab rahvasuus Tantsumäe nime. Pärast lahutust kannab ta jälle neiupõlvenime. „Estonia” kannab rahvusooperi nimetust. Kandis enne revolutsiooni krahvitiitlit. Raamat kandis pealkirja „Huvitav geomeetria”. Ta pole väärt kandma ausa inimese nime. c. (teat. iseloomu, tundemärkide, joonte olemasolu kohta). Teos kannab ruttamise jälgi, märke. Rahutused kandsid algul stiihilist iseloomu. Varane feodalism kandis veel ürgkogukondliku korra pitserit, jooni. *Ta sõnad ja hääletoon kandsid nagu patutunnistuse laadi. A. H. Tammsaare. d. (mingi kestvama tunde, mõtte, kavatsuse vms. olemasolu kohta). Kannab viha, vimma naabri peale, vastu. Olen sind, sinu tõotust alati meeles kandnud. Kannab endas suuri unistusi, lootusi. On kandnud hinges valu, muret, rahutust. Ta kannab leina. Kannab südames vanemate mälestust. See inimene kannab hinges kurja. Kannab ta vastu okast südames 'meenutab solvamist vms.'. Kannab keelel mürki 'ütleb teistele solvavalt'.
10. mingis olukorras v. millegi osaline olema. Talupojad kandsid naturaalkoormisi mõisniku heaks. Rahvas oli aastasadu orjaiket kandnud. Tehas kandis praagi tõttu kahju, kahjumeid. Kes kannab veokulud? Lähetuskulud kannab lähetav asutus. Üksus kandis raskeid kaotusi. Vabaduse eest võib kanda mis tahes ohvreid. Projektist kinnipidamise eest kannavad vastutust 'vastutavad' nii ehitaja kui tellija. Tuleb hoolt kanda 'hoolitseda' tervise eest. Toidumured on ikka perenaise kanda. Võttis vahetalitaja osa enda kanda. Ma tahan selle eest muret kanda, et asi korda saab. Kandis karistust vanglas, parandusliku töö koloonias. Iga kuriteo eest tuleb karistust kanda. *Ma võin ju vangiraudu kanda, kui seda mulle peale sunnitakse .. L. Perandi.
11. midagi millelegi v. kuhugi märkima, peale tõmbama, maalima vms. Põletuskiri kanti puule tulise oraga. Muster kantakse kopeeri abil paberile. Jaotised on ebatäpselt skaalale kantud. Peits kantakse mööbliesemetele pintsli või pritsi abil. Toitekreem kantakse nahale enne magamaminekut. Värvid on lõuendile kantud hoogsate pintslilöökidega, paksult, läbikumavalt, täppides. || midagi kuhugi kirja panema, registreerima, arvele võtma. Ettepanek kanti protokolli, akti. Raamatud kanti sedelitele, kataloogi. Vaatlusandmed kantakse vastavasse vihikusse. Ants kanti võistlejate nimekirja. Võistluse tulemused kanti turniiritabelisse. Kõik saadud hinded tuleb kanda õpilaspäevikusse. Olen kõik telefoninumbrid lahtistelt lehtedelt märkmikku kandnud. Kaardile olid kantud vaid suuremad asulad. Trahvisummad kanti riigituludesse. Laseb palga kanda abikaasa pangaarvele. Rekord on kantud nüüd tema nimele. Kahjud tuli kanda tormi arvele. Noorteõhtud tuleb kindlasti kanda klubi töö plusspoolele.

kandvus-e 5 või -e 4› ‹s

1. kandevõime. *Siis nad [= koduhaned] hakkavadki proovima oma tiibade kandvust. J. Kärner. | piltl. Teose kunstiline kandvus on väike.
▷ Liitsõnad: viljakandvus.
2. (hääle, heli kohta:) kuuldavus, leviulatus, jõulisus. Näitleja, laulja hääl on suure kandvusega.

kange1› ‹adj

1. paindumatu, puine, jäik (nii et liikumine v. liigutamine on takistatud). Jalad on käimisest, külmast üsna kanged. Pärast sellist teekonda oled jalust kange. Ristluud, kondid on raskest tööst kanged. Kael jäi vahtimisest kangeks. Liikmed on luuvalust kanged. Vanamehe sõrmed on rehapulkadena kanged. Jalad, käed tõmbusid jääkülmas vees kangeks. Vaadake, et ta kangeks ei külmu! Ei saa kummarduda, selg on kange. Tõusti ja sirutati istumisest kanget keha. Mehe liigutused olid kohmakad ja kanged. Ohvitser astus tikksirgelt kangel sammul. Surnukeha oli külm ja kange. Räägib kange keelega, nagu oleks ta purjus. Tärgeldusest kange särgikrae. Märjad riided tõmbusid pakases kangeks. | piltl. Kohkus, ehmus kangeks. Jäi hirmust kangeks. || (võõrapärase ja vigase keelepruugi kohta). Parun rääkis kanget eesti keelt. *„Kus on see mees, see Piiri Tönnu?” hüüdis ta pisut kanges maakeeles .. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: külma|kange, pulkkange.
2. (keha)jõult tugev, jõuline, kõva. Poisid katsusid jõudu: kumb on kangem. Mitme vastase vastu ei saa, ole nii kange mees kui tahes. Kelle sõnn on kõige kangem? Karu kõige kangem, rebane kõige kavalam. *Ülesoo meeste kangete käsivarte mõjul edeneb töö jõudsasti. O. Luts. | piltl. Males oled sa minust kangem. Võõra tahe oli tema omast kangem. Kangem pool (kindlama, otsustavama sõnaga abielupoole, hrl. mehe, harvemini naise kohta). Kangem sugu (meeste kohta). *„Ei Tõnu mind mata,” hooples noorik, „olen tast eluvaimu poolest kangem ..” H. Raudsepp. || mehine, kartmatu; vägev, võimas. Suured teod nõuavad kangeid mehi. Ta oli nii kange mees, et ei kartnud vanakuraditki. Väike, aga kange rahvas. *.. oder kasvas õige kange, mäel pani mahagi. Aga mis tast sai! F. Tuglas.
3. millegi poolest silmatorkav v. väljapaistev, tubli, hakkaja, kõva. Kange töömees, kõnemees. Kange ujuja. Kange kala- ja jahimees. Kange pillimees ja tantsulõvi. Poiss on kange pidudel käija. Ta on kange tööd murdma. Saarlased on kanged meremehed. Mart on valla kangemaid traktoriste. Laine on kange tüdruk: õppeedukuselt klassis esimene. ||sageli ma-infinitiivigaoma loomult kõvasti kalduv midagi tegema. Kange viinavõtja, joodik, kakleja, löömamees. Kange lõuapoolik, mokamees. Kange teisi õpetama, käsutama. Kange mees lubama, lubadusi andma. Ta on kange tagaselja ähvardama, kõigiga vaidlema, tüli norima. Poisid olnud kanged vallatust tegema. Vello olnud kange igasuguste tempude peale. Hobune oli kange üle aia hüppama. Põrsad on kanged sööma. Ohakad on kanged juuri ajama.
4. kõva, väga tugev, suur; äge. Kange peavalu, palavik. Jalga lõi kange valu. Hirmus kange köha, nohu. Kange nälg, janu, söögiisu, väsimus, igavus. Kange tüli, sõnavahetus, vaidlus. Hakkas kange hirm. Ta on kanget jonni täis. Kiristas kanges vihas hambaid. Kange kuraas sees. Kõik asusid kange õhinaga tööle. Mul on kange kiire. Läks lahti kange askeldamine. Kange pingutus võttis nõrgaks. Kange soov, tahtmine edasi õppida. Tal on kange isu välja minna. Kange kiusatus. Mehel käivad kanged viinaneelud. Vennal kange valu naist võtta. *Haigus oli kord juba sees ja muudkui läks aga kangemaks. A. Jakobson. *.. käes on poiss tal esimest aastat ja arm alles kange. V. Lattik. || (kiire liikumise kohta). Tormab kange hooga, ajuga, valuga. Poiss tuli kange jooksuga. Tuhises kange kiiruga edasi. Hobune on kangest sõidust higine. *Siin väinas oli veevool kange ja vesi viis jää varakult välja. A. Kalmus. || (ilmastikuga ühenduses). Väljas on kange külm, pakane, tuisk. Heinaajal oli kange palavus. Puhub kange tuul. Külm läks üha kangemaks. Kange sajuga ei läinud keegi majast välja. *.. oli veel ometi talv, päris kange talv. A. Taar. || vali (hääle, heli kohta). Kange kisa. Vee mühin läks järjest kangemaks. Veski kange mürin. Ukse taga algas kange kloppimine. Kõrvus on kange kohin. || kõnek tuline, innukas. Ta on uue korra kange pooldaja. Mees oli kange katoliiklane. Kingsepp olnud kange punane.
5. tugeva mõjuga, tugevatoimeline (hrl. mingi aine kohta). Kange kohv, tee, äädikas, sinep. Kange tubakas. Kanged rohud, mürgid. Kange hape. Need paberossid on minu jaoks liiga kanged. Tegi lihale kange soolvee. Kange väetiselahus kahjustab taimi. Dieettoidus ei kasutata kangeid vürtse. Klaas kanget lahjendamata jõhvikamahla. || suure alkoholisisaldusega. Kange õlu, viin, puskar. Kange naps. Kanged alkohoolsed joogid. Joodi õlut ja kangematki kraami. |elliptiliseltkõnek (viina vm. vägevama alkohoolse joogi kohta). Võeti, visati klaasike kangemat. Külalistele otsiti välja pudel kangemat. Peale õlle oli meestel ka üht-teist kangemat kaasas. || (terava, tugeva lõhna v. maitse kohta). Köök oli kanget kärsahaisu täis. Haigla koridoris oli tunda kanget kloroformi ja eetri lehka. Mehel käis suust välja kange õllelehk. *.. märkab kohkudes, et kohvil on kange lambiõli maik juures. O. Luts. || (prillide kohta). Prillid olid liiga kanged ja võtsid silmad valutama. || piltl vägev, võimas. Saunalaval oli kange leil. Käis välja oma kõige kangemad trumbid. Seekord ütles seda juba kraad kangemal kujul. Vandus kõige kangemate sõnadega, kõige kangemat kurja.
▷ Liitsõnad: kibe|kange, mürk|kange, tulikange.
6. mittejäreleandev, visa, vastupidav; kangekaelne, jonnakas. Kange iseloomuga, südamega inimene. Ta on kange ja oma õigust täis. Kanged ja protsessijad vanamehed mõlemad. Oli juba lapsena kange ja isemeelne. Suureline ja kange pealegi! Ära ole nii kange: targem annab järele! Kange nagu sikk. *Nad olid algul kanged olnud ja tühjaks jätnud selle paberi, mis raad neile kongis ette pani .. G. Helbemäe.
7. range, vali, karm. Ta tuli alles kange käsu peale. Tüdrukud läksid kangest keelust hoolimata simmanile. *.. siin oli oma vali kord, omad ülemad ja alamad ja ääretu kange distsipliin. R. Roht.

kare-da 2› ‹adj

1. (pinna kohta:) mittesile, kergelt krobeline; puudutamisel pisut torkiv. Männi kare koor. Enne hööveldamist on laud kare. Liivapaberi kare pool. Päike on lume, jää karedaks sulatanud. Kivi pind oli kare. Karedamad paberisordid. Tööst karedad käed. Näonahk on külmaga karedaks läinud. Kare riie, lina, tekk. Hõõrub end kareda rätikuga. Maapinda kattis kare rohi. Taimel on karedad lehed. Koeral oli kare karv. Karedad juuksed, harjased. Kare habemetüügas. Kareda villaga lammas. Kurk oli külmetusest kare. | (taimenimetustes). Kare kellukas, kõrkjas, piimohakas, seanupp, hunditubakas.
2. (loomult, olemuselt) karm, vali, järsk. Isa oli laste vastu kare. Sõdurielu on noormehe karedaks muutnud. Ta on kaunis kareda olekuga. Kareda südamega inimene. Väliselt kare ja tahumatu mees. Selja tagant kostis käskiv ja kare hüüe. Katkestas tema jutu karedate sõnadega. Karedaks muutunud naljad. Õppisime tundma elu karedamaid külgi. *„Mamma, sinu otsus on minu meelest liiga kare,” tähendas noor parun. E. Vilde.
3. (ilmastiku kohta:) karm, ebatervislik. Kare põhjatuul. Kare ja vilu sügis. Siberi kare talv, kliima. *Ei olnud hea haigele see kare mereõhk .. R. Roht. *Väljas oli kare aastaaeg, ööd pikenesid, sajud kestsid mõnikord nädalaid .. E. Krusten.
4. (hääle kohta:) mittemeloodiline, kähe, kähisev. Külmetusest kare hääl. Joobnute karedad hääled. *Pääsukese laul on meeldiv vidin, mõnel liigil (näiteks kaldapääsukesel) kare kädistus. H. Veromann.
5. ka keem (vee kohta:) rohkesti kaltsiumi- ja magneesiumisooli sisaldav, kalk; ant. pehme. Kare vesi pole pesemiseks sobiv. Põhjaveed on sageli karedad.

karedaltadv

1. järsult, karmilt. Vastas küsijale kaunis karedalt. Kõneles karedalt ja ähvardavalt. „Tule kohe siia!” käskis isa karedalt. *Junkur kargas jalule, tõukas õe karedalt eemale .. E. Bornhöhe.
2. (hääle kohta:) mittemeloodiliselt, kähedalt, kähisevalt. Kõneleja hääl kõlas kuivalt ja karedalt. *Marjaaia kõrvalt, rukkist, kostab räägu rääksumine, karedalt ja kalgilt .. J. Lapp.

karune-se 4› ‹adj

1. karvane, karvadega kaetud, karvadest kare vms. Karune kasukas, krae, riie. Habemetüükaist karune lõug, põsk. Vanamees sügas oma karust rinda. Taime varred olid hästi karused. Telefonitraadid olid härmatisest karused. Mida karusem koer, seda parem ta on.
2. piltl karvane (2. täh.), ebasõbralik, lahkusetu, järsk. Ta oli oma kaaslaste vastu karune. Mõlemad on võrdlemisi karuses tujus. Vihastus ja ütles mõne karuse sõna. *Jah, Austraalia on soe, on ilus, aga – on ka karune ja karm. R. Sirge.
3. kõnek nurgeline, tahumatu, rohmakas. Mis temasugune karune maapoiss oskab vastata! Karused kombed, naljad.
4. (hääle kohta:) kare, kähe, kärisev, räme vms. Kaasa laulsid isegi karusemate häältega mehed. *.. tahtis hääle puhtaks köhatada, kuid kõrist pääses karune kraaksatus. S. Truu.

keerutama37

1. ringis v. oma keskpunkti v. telje ümber liikuma panema, keerlema panema, korduvalt keerama; millegagi ringitaolisi liigutusi tegema. Veekeeris keerutas paati ühel kohal. Mees keerutas keppi. Keerutab hobust ärgitades ohjaharusid, piitsa. Keerutas vastast õhus ja paiskas siis maha. Keerutas vagunitrepilt hüvastijätuks mütsi. Keerutas närviliselt taskurätti, mütsi näppude vahel. Keerutas tantsupõrandal tüdrukuid. Keerutas end kaua peegli ees. Tuul keerutas tolmupilvi, koltunud lehti, vihma näkku, järvele lainetuse. Tuisk keerutas lund hangedesse, lund katuselt alla. Vastutulev auto keerutas tolmu vastu silmi. Mees keerutas iga senti näpu vahel, enne kui välja andis. Imbi keerutas telefoniketast. Poiss pandi käiavänta keerutama. *Hõissa, setu neiud, tantsige teiegi, keerutage keha ja hööritage puusi .. L. Kibuvits. *Juhataja mõõtis revidenti pika pilguga, pani käed risti ja keerutas pöidlaid. H. Lehiste. | (impersonaalselt). Korstnast keerutas suitsu nagu kotist. *Ja põõsa tagant keerutas lund vastu nägu, nii et tahtis hinge matta. J. Parijõgi. || (selliste liigutustega töötamise kohta). Keerutas päev läbi heinamaal vikatit. Naised keerutasid värtnat. Vaeslaps pidi käsikivi keerutama. Hoovis keerutas kojamehe asemel luuda tädi Alma. *Ja kirve ja saega ära nõnda keeruta, tervist ei osta sa kuldraha eest tagasi. O. Tooming.
2. ringe v. keerde tegema. a. (liikumisel). Keerutasime tükk aega mööda linna. Meie pea kohal keerutas kull. Jääpangad keerutasid kalda juures. Majade vahel keerutas tuul tugevasti. Auto taga keerutas tolmujuga. *Heledaks värvitud tramm keerutab mööda kitsukesi ja kõveraid tänavaid pahemale-paremale. R. Sirge. | kõnek (hääle liikumise kohta). *Ning kõrgelt ja keerutades asuti laulma .. A. Mälk. || nii liikudes tantsima. Tantsu, valssi, polkat keerutama. Ega ta tantsinud ühega, ta keerutas mitmega. Rahvariietes paarid keerutasid murul. *Õpetajad tantsisid oma abikaasadega, õpilased keerutasid omavahel. V. Saar. b. (ilma liikumiseta). Jalgrada keerutas põõsaste vahel. *Enne kui suurele teele jõuda, eksis põlluvahetee mitut puhku kõrvale, tiirutas talude ümber, keerutas põldude vahel .. J. Kello.
3. piltl millestki pikalt-laialt v. sama asja juurde üha tagasi tulles rääkima, juttu heietama. Juttu, sõnu keerutama. Kuulujutte, tühje jutte keerutama. Oli kuidas oli, mis sest vanast loost enam keerutada! Vanamees keerutas vahetpidamata ühe ja sama küsimuse ümber. Keerutas pikalt-laialt, aga asja tuumani ei jõudnudki. Huvitav, kuhu ta oma jutuga keerutab. *Külas niigi keerutatakse pulmadest saadik. Kui sa teaksid, mida kõike nüüd räägitakse. A. Antson. || jutuga laveerima; püüdma tõe rääkimisest v. otsesest vastamisest kõrvale hiilida. Räägi, kuidas asi oli, ära keeruta! Ära usu seda meest, ta keerutab! Jutustas kõigest ausalt ja ilma keerutamata. Ta oskab keerutada – vaata et jääb veel õigust ülegi. *„Kust sa said?” pärisin. – „Varga käest küsitakse, kust said,” keerutas Kasper. R. Vaidlo.
4. rulli v. rõngasse keerama v. niiviisi midagi valmistama; mähkima, käärima. Ta keerutas kaardi rulli. Keerutas endale plotski, pläru, vilka. Eit keerutas pähe juuksekrunni. *.. vajutas mütsi pähe ja keerutas salli ümber kaela. E. Järs.
5. keerdu ajama; keerdu ajades midagi valmistama. Taat keerutas uljalt vuntsi. Nööri, köit keerutama. Sidumismaterjaliks keerutati takkudest võrget. *Piigad istusid iga päev vokkide taga ja keerutasid kuldlinu lõngaks. F. R. Kreutzwald. || piltl plaanitsema, sepitsema, punuma. *See kamp keerutab midagi meie vastu. J. Smuul.
6. kõnek virutama, äigama, lööma, keerama. *Ja siis keerutas too võmm mulle selle eest rusikaga kuklasse .. E. Männik.
7. kõnek (pööritus- v. vastikustunde esinemise kohta). *Kuskil sisemuses hakkab midagi keerutama, aeglaselt ja vastikult. I. Viiding.

kergitama37

1. (pisut) kõrgemale, ülespoole liigutama, nihutama v. tõstma. Katet, kaant kergitama. Kivi ei jõutud maast kergitadagi. Kergitas prooviks toolil olevat seljakotti. Kergitasin laudlina äärt, tekiserva. Haigel kergitati aeg-ajalt peaalust. Kergitas mantlikrae kõrgemale. Poiss kergitas pükse. Kergitab veest läbi minnes kleiti, seelikusaba, püksisääri. Mütsi, kübarat, kaabut kergitama (tervitamisel). Kergitasin korraks raamatu kohalt pead. Kulme kergitama. Kergitas muiates vaid üht suunurka. Kergita end 'tõuse (korraks)'! Lind kergitas tiibu ja tõusis lendu. Kes koera saba kergitab kui mitte koer ise. *Maru-iilid olid surunud endid ühe sindlikatuse alla, tõstsid ja kergitasid seda .. A. Jakobson. | piltl. Saladuskatet kergitama. || (koos mingit nõu tähistava sõnaga märgib joomist, rüüpamist). Mehed kergitasid õllekannu. *Niisuguse hea inimese mälestuseks polnud patt klaasi kergitada. V. Gross. *Emailsildil aga rõõmus lastepaar, suurem puremas võileiba, vähem kergitamas tassi piimaga. L. Kibuvits. || kõrgendama (hääle kohta). Kergitas ägestudes häält. *Monikal on kombeks majapidajaga rääkides tooni kergitada .. V. Gross.
2. millegi määra, ulatust lisama, suurendama. Mõisnik kergitas renti. Majaperemees kergitas järjest üüri.
3. (taigna kohta:) kohevaks tegema, paisutama, kerkima panema. Pärm, söögisooda kergitab taignat.
4. piltl tõstatama, algatama. Küsimust, probleemi kergitama. J. Schultz-Bertram kergitas eesti eepose loomise mõtte.
5. hrv upitama, ülendama, esile tõstma. *Seesama noormees, kes vastu tema tahtmist oli kergitatud lülivanemaks ja seega ka ühtlasi tema juhtijaks. R. Sirge.
6. van kergendama. Pead veidi oma kukrut kergitama. *.. nüüd võin jälle sind aidata ja su vaeva kergitada. J. Pärn. *Kuuvalgus kergitas tema vaevalist otsimisereisi. A. Saal.

kome-da 2› ‹adj
murd madal ja tume (hääle kohta), kume. *Suur, tõmmu, karvane vanamees naeris komeda häälega omaenese nalja. H. Raudsepp.

kriiskavaltadv

1. (hääle, helide kohta:) läbilõikavalt, kriisates. Hakkas kriiskavalt karjuma, naerma. Tal on kriiskavalt kõrge hääl. Uks kääksus kriiskavalt.
2. (värvitoonide kohta:) teravalt, käredalt, karjuvalt. Kriiskavalt kollane, punane riie. Kriiskavalt ere päikesepaiste. Pilt oli kriiskavalt kirev.

kriuksuma42
kõlavalt krigisema. Uks kriuksus pikalt. Raske värav avanes kriuksudes. Plokid ja vintsid kriuksuvad. Määrimata ratas hakkab kriuksuma. Põrandalauad kriuksusid astumisel. Aerud kriuksusid tullides. Kaevukook, tuulelipp kriuksub. Auto peatus pidurite kriuksudes. Lumi kriuksub talla, reejalaste all. Oli külm, reejalased kriuksusid lumes. Kriuksuvad kingad, saapad. *.. siis lööb ta sõrmed lauaserva taha ja tõmbab selle naelte kriuksudes lahti. T. Lehtmets. || (elusolendite samalaadse häälitsuse, hääle kohta). *Mardil näis olevat viha hirmus suur selle lubamatu häbematuse pärast: ta hääl üsna kriuksus. E. Särgava.

kuivaltadv

1. ilma et märjaks oleks saanud v. teinud, kuivana. Heinad jõuti kuivalt küüni vedada. Keeras juuksed kuivalt rullidele. Kuivalt 'ilma mördita' laotud müür. || kõrvale rüüpamata. Mugisin oma lõunaleiva kuivalt ära. Kuivalt söömine rikub magu. || kõnek alkoholi pruukimata. *Nojah, tee ääres oli ju Koti kõrts, kas sellest mööduti kuivalt! I. Kreek.
2. millegi olulise v. tavapärase puududes. a. pisarateta. *Ja ta puhkes korraga kramplikult nutma, kuivalt, hüsteeriliselt, ühegi pisarata. A. Jakobson. b. kaotajale poolele punktideta, ilma mingi positiivse tulemuseta. Võrkpallis alistas Läti Valgevene kuivalt 3 : 0. Kaotasime naaberkooli meeskonnale kuivalt. c. ilma tegeliku olukorrata (hrl. harjutamise, ettevalmistamise vm. puhul). Kuivalt treenima, drillima. Tantsusamme harjutati, võeti algul kuivalt, pärast koos saatemuusikaga.
3. (igavust äratavalt) ametlikult, asjalikult; külmalt ja ükskõikselt. Kuivalt konstateeriv aruanne, ettekanne, loeng. Aine esitus on õpikus kuivalt asjalik. Kõneleb kuivalt ja monotoonselt. Vastas lühidalt ja kuivalt. „Aeg on läbi,” teatas koosoleku juhataja kuivalt.
4. (hääle, heli kohta:) järsult ja teravalt ning ühtlasi kõlatult. Kuivalt sahisev pilliroog. Uks kääksatas kuivalt. Kuivalt plaksusid revolvrilasud. *Ja kui ta rääkis, siis kahises hääl kuivalt ja pingutatult.. J. Tuulik.
5. väga, viimse võimaluseni. Tuba oli mehi kuivalt täis. Mõrrad olid kuivalt kalu täis. *Raja talu avar rehealune on [külaliste] hobuseid kuivalt täis, ots ulatub õuegi. O. Luts.

kõla111› ‹s

1. hääle, heli üldine värving. Häälel on mahe, meeldiv, tume, tuhm, puhas, terav, kalk, rabe kõla. Metalse kõlaga hääl. Poisi hääl kaotas kõla ja muutus kähisevaks sosinaks. Ilusa kõlaga kell. Vioolal on mõnevõrra pehmem kõla kui viiulil. Oli hakanud emakeelt võõra kõlaga rääkima. Kõlalt lähedased sõnad. *Kilk-kõlk! kilk-kõlk! mats-pots! mats-pots! Juba hakkavad löögid siin-seal oma heledat kõla kaotama.. E. Vilde. || piltl mulje, mõju, mida miski avaldab; toon, varjund, mis millestki läbi kostab. Sel nimel on kurjakuulutav, salapärane kõla. Jutustuses kirjeldatud sündmusel on tugev ühiskondlik kõla. Luuletuse elujaatav kõla. *Rööbiti naljaga tekkis Vilde toodangusse varakult ka satiirilist kõla. A. Palm.
▷ Liitsõnad: häälekõla; eba|kõla, vastukõla.
2. heli v. helide kogum. Sammude kõla. Varsti kuulsin karjakellade kõla. *Kõikide kirikute kellad laotasid oma pühalikku kõla undavate vabrikute koori sekka. M. Raud. *Pole kuulda ühtki kõla: / maailm magab rahu-und. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: kolm|kõla, kooskõla.
3. kuuldus, kuulujutt. Varsti kogu ilm, terve küla kõla täis. Nojah, selline kõla meie pool ringi käib. Kõla juhtumist ulatus isegi naabervalda. *Tühi kõla – pole see Maslak elus ühtigi! O. Jõgi (tlk).

kõrahtama37

1. korraks v. järsku kõrisema. *Kord tantsurütmis rinnal tantsib hõbe, / kord kastanjetid kõrahtavad käes. F. Kotta.
2. (hääle kohta:) kõristama, kõrinal kostma. *Siis ühel laupäeval kõrahtas telefonis jälle tuttav hääl .. R. Sirge.

kõrge1
I.adj
1. ümbrusest v. alustasandist tugevasti ülespoole ulatuv, alt üles, püstsuunas pikk. a. (ehitiste, esemete, taimede, pinnavormide vm. kohta). (Väga) kõrge hoone, maja, ahi, sammas. Kõrged müürid. Ukselävi on liiga kõrge. Tuba on küllalt kõrge. Kõrged uksed, väravad. Tanu on eest kõrgem. Kõrge krae, kaelus, soeng. Kõrgete kontsadega kingad. Kõrged kalossid jalas. Kapp on kõrgem kui riiul. Kohendasin peaaluse kõrgemaks. Kõrged puud, kuused, männid. Kõrge paekallas, kalju, mägi, nõlvak. Merel olid kõrged lained. Maapind on siin kõrge. Euroopa kõige kõrgem mäetipp. Hanged on katuseräästani kõrged. Vesi voolab kõrgemast kohast madalamale. Kõrge rukis, rohi. | bot (taimenimetustes). Kõrge raihein, hunditubakas, kannike. Kõrge maasikas. || (hrl. koos vastava arvulise suurusega:) teatava kõrgusega. 3 m kõrge müür. Taim on umbes 10 cm kõrge. Kui kõrge see tara on? b. (inimese, looma kohta). Kõrgete jalgadega jahikoer. See king ei sobi mu kõrgele jalale. *Ta on aastat 25–30 vana, kõrget kasvu .. M. Metsanurk. || esileulatuv, esilekerkiv. Kõrge laup, otsaesine. Kõrged põsesarnad. Kõrge rinnaga naine. c. (veeseisu kohta:) normaalseisust ülespoole ulatuv. Kevadel on vesi, veeseis jões kõrge. Veehoidla vesi püsib ühtlaselt kõrge. Kõrge meri 'kõvasti lainetav, kõrgete lainetega meri'.
▷ Liitsõnad: pool|kõrge, ülikõrge.
2. alustasandist v. maapinnast ristisuunas kauge(ma)l asetsev. Kõrge õrs. Kõrged parred. Toal on kõrge lagi. Taevas on kõrged pilved. Paistab kõrge kesksuvine päike. Kõrges sinitaevas polnud ainsatki pilve. Pall lendas kõrges kaares.
3. piltl (hrl. arvudes määratavalt) suur. a. (hinna, koguse, määra, astme vm. kohta). Kõrge omahind, protsent, toll, trahv, õppemaks, üür. Kõrged normid, viljasaagid. Piima kõrge rasvasisaldus. Kõrge kuumus, palavik, temperatuur, vererõhk. Karistuste, trahvide kõrged määrad. Töötasu oli võrdlemisi kõrge. Palgad olid seal kõrgemad. Rent oli kohutavalt kõrge. Kõrge honorar. Spekulandid kruvisid hinnad kõrgeks. Ta jooksis ühtlases kõrges tempos. || (hrl. koos vastava arvulise suurusega). Omahind kujunes arvatust kaks korda kõrgemaks. Temperatuur on paarkümmend kraadi kõrgem. Kui kõrgeks need hinnad siis aetakse? b. (inimese vanuse kohta). Kõrges eas taat. Ta on jõudnud kõrgesse ikka. Isa suri kõrges vanuses.
4. seisuselt, positsioonilt juhtiv, tähtis, teistest tublisti üle olev. Kõrgemad seisused olid aadel ja vaimulikkond. Kõrgest soost isik. Kõrgem seltskond. Ühiskonna kõrgemad kihid. Tal on tutvusi kõrgemates ringkondades. Kõrgem instants. Kõrged, kõrgemad ametnikud, ülemused, aukandjad. Kõrgemad ohvitserid, vaimulikud. Tallinnas viibis kõrge külaline – Taani kuninganna. Kõrge komisjon tutvus kohapeal olukorraga. Ta kutsuti kõrge kohtu ette. Kõrgel positsioonil olev isik. Ta on kõrge ameti peal, töötab kõrgel kohal. Kõrgema võimu esindaja. Kõrgeim riigivõimuorgan. Kõrgem ülemjuhatus 'riigi relvajõudude kõige ülem strateegiline juhtimisorgan hrl. sõjaajal'. Kaardimängus on kõige kõrgem kaart äss. Kõrgemale poole, kõrgemal pool, kõrgemalt poolt 'kõrgemasse instantsi, kõrgemas instantsis, kõrgemast instantsist'. *Kõrge keisrihärra nimel, ma käsin teid laiali minna! R. Sirge. || seda tõendav, väljendav. Kõrge aunimetus, tiitel.
5. arenguastmelt, tasemelt tublisti esile kerkiv; kvaliteedilt silmapaistev. Kõrge tsivilisatsiooniaste. Põllumajandus, karjandus on kõrgel järjel. Kõrge kultuuriga riik. See oli kõrget klassi mäng. Kõrge elatustase, teeninduskultuur, teadlikkus, moraal. Toodangu kõrge kvaliteet. Kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid. Kohvi, tee kõrgemad sordid. Seda õpetatakse keskkooli kõrgemates klassides. Kõrged koolid läbiteinud mees. Kõrgem haridus 'kõrgharidus'. Kõrge toiteväärtusega puuvili. Kõrge kunstimeisterlikkus. Kõrge tööviljakus. Tööstuse kõrge kontsentratsioon. Nõuded polnud eriti kõrged. ||komp.(mingis klassifikatsioonis vastandina alamale, primitiivsele, algelisele). Kõrgemad loomad, taimed, seened. Kõrgem närvitalitlus. Kõrgemad rasvhapped. Kõrgem matemaatika, geodeesia. Kõrgem spordijärk. || suurt tunnustust väljendav, kiitev. Komisjon andis toodetele kõrge hinnangu. Õpilase teadmisi hinnati kõige kõrgema hindega. Tema võistlustöö pälvis kõige kõrgema auhinna. Kaaslaste arvamus temast pole kuigi kõrge.
6. õilis, üllas, aateline, ülev. Kõrged ideaalid, aated. Kõrge kutsumus. Kõrgemad püüdlused, huvid. Kõrged elueesmärgid. *Praegu on aeg, kus meid palju kõrgemad ja pühamad ülesanded ootavad.. O. Luts.
7.hrl. komp.jumalik, taevane, ebamaine. Kõrgemad väed. Loodusrahvad uskusid kõrgemate jõudude, olevuste olemasolu. *Taevased kõrged väed, olge teie tänatud selle armulise abi eest! A. Saal.
▷ Liitsõnad: kõigekõrgem.
8. (heli, hääle kohta:) suure võnkesagedusega; ant. madal. Kõrged helid, toonid. Naiste kõrged ja heledad hääled. Kõrge register. Üks kõrgem ja teine madalam alt. See laul on metsosopranile liiga kõrge.
9. keel (vokaalide kohta, mille hääldamisel keeleselg on kõrgel). Kõrged vokaalid on i, u ja ü.
▷ Liitsõnad: keskkõrge.
II.skõnek kõrgel asetsemine, kõrge asend. Päike on juba, alles suures kõrges 'kõrgel'. *Vahepeal oli päev suurest kõrgest allapoole veerenud.. L. Remmelgas (tlk).

kõrgendama37
kõrgemaks muutma. a. püstsuunas millegi ulatust suurendama. Planku, valli, müüri kõrgendama. Aias on maapinda kunstlikult kõrgendatud. b. suurendama (astme, taseme poolest). Palka kõrgendama. Kõrgendatud stipendium. Kõrgendatud nõudlikkus, töökohustused, normid. *..alles kaks kuud tagasi kõrgendasite üüri. E. Männik. c. (hääle, heli kohta). Mees muutus ägedaks ja kõrgendas häält. Räägib kõrgendatud toonil, tooniga. *..helid pikkadest pasunatest, mida laamad agaralt puhuvad kord heli kõrgendades, kord madaldades.. H. Kiik (tlk). d. (meeleolu kohta:) tõstma, ülevamaks muutma. Mehed olid juba paari klaasi järel kõrgendatud meeleolus.

kõrgenema37
kõrgemaks muutuma. a. püstsuunas ulatuselt suurenema. Põhja poole maapind kõrgeneb. *Majad kõrgenevad, kauplused muutuvad suuremaks, rahvavool tiheneb. J. Sütiste. b. suurenema (astme, taseme poolest). Hüpertooniatõve korral vererõhk kõrgeneb. Ainevahetus on kõrgenenud. Neerupealise kõrgeneud talitlus. Kõrgenenud kehatemperatuur, tundlikkus, happesus, erutatavus. c. (heli, hääle kohta). Mootori undamine paisub ja kõrgeneb üha. Ägeduses kõrgenes ta hääl kriiskamiseni, tiiskandiks. d. (meeleolu kohta:) tõusma, ülevamaks muutuma. Kerge joobe korral meeleolu kõrgeneb. Psühhoosi põdevad haiged on sageli kõrgenenud meeleolus.

kõrge|tooniline
(heli, hääle kohta:) toonilt kõrge

kõrisema37

1. kõrinat andma. Krapid kõrisevad loomade kaelas. Astub kannuste kõrisedes. Sillutisel sõites vanker kõrises. Niidumasin, kombain kõriseb põllul. Ankrukett kõrises vastu paadiserva. Puudutamisel kupar kõrises. Lapsel on kõrisev lelu käes. *..[uduga] pole kipper kunagi kindel, kas äkki rannakivid või leetseljak kiilu all kõrisema ei hakka. H. Sergo. || kõrinal kulgema. Herned kõrisesid üle põranda. *Kiriku poolt kõriseb vastu kõrge kohvrikoormaga vanaaegne kaless. L. Promet. || (hääle, naeru kohta). Loeb midagi kõriseva häälega.
2. körisema, korisema, rögisema. *Roogas kuulis, kuidas lamaja kopsud hingamisel kõrisesid. P. Kuusberg. *Ta kurk kõrises rõskest ööõhust.. A. Jakobson.

kõva7
I.adj
1. (materjali, aine, asjade jm. kohta:) koostiselt tihe, survele vastupidav; tugev, paindumatu, jäik; ant. pehme. Kõva kalju, kivim, puit, metall. Magma kattus kõva koorikuga. Malm on kõva ja rabe. Kõva seep. Kõvaks tambitud savipõrand. Kõvaks karastatud mõõk. Kõva kattega maantee. Kõva pinnas, pind jalge all. Kõvaks kuivanud leivakannikas. Lumi oli kõvaks tallatud. Teras on kõvem kui raud. Tamm on kõvem puu kui kask. Tihe ja kõva parknahk. Kõvade kaantega raamat. Kartulid on kõvad, tuleb veel keeta. Väikesed kõvad rinnad. Kõva kui kivi, sarv, puujuurikas. Kõva nagu kont. Kõva suulagi 'suulae eesmine, jäigana tunduv osa'. Kõva habe 'jäikade karvadega, raskesti aetav habe'. *Kõht on kõva ja punnis nagu kerisekivi.. O. Tooming. *Tee muutus ikka liivasemaks ja pehmemaks ning lõpuks kadus kõva põhi täiesti. Jalad vajusid sügavale liiva.. P. Kuusberg. || (riietusesemete kohta:) jäigaks, paindumatuks töödeldud v. muutunud. Kõva krae. Tanu tärgeldati kõvaks. Kõvaks kuivanud saapad. Märjad riided külmusid kõvaks. Kõvad mähised. || istumisel, lamamisel jäik (ning ebamugav). Ase oli kõva. Voodi tundus esimesel ööl kõvana. Konutas ooteruumi kõval pingil. Kõva mööbel 'polstri ja kattematerjalita mööbel'. Kõva kupee 'tavaline, pehmete istmeteta kupee'. || (teat. ainete kohta:) tahke, mittevedelas, mittesulas olekus. Jahedas seisnud või on kõva. Rasv on kõvaks hangunud. Kõvaks keedetud muna.
▷ Liitsõnad: kivi|kõva, kont|kõva, luu|kõva, raud|kõva, teraskõva; poolkõva.
2. kindel, vastupidav, tugev, korras; ant. nõrk. Karjamaal on kõva aed ümber. Katus on veel kõva ega lase vihma läbi. Nad on endale siia kõva kantsi rajanud. Kapil oli kõva lukk: seda ei suudetud lahti murda. Mantel pole küll enam uus, aga alles päris kõva. *„Minu omad [säärikud] peavad küll hästi vett, aga risu ja orkide vastu pole nad kuigi kõvad,” vastas Indrek. A. H. Tammsaare. || (inimese kohta). Kõva tervis, närvid. Klaasipuhujal peavad olema kõvad kopsud. *..vanad mehed sundisid alaealised magama, et nad raskele tööle kõvemad oleksid. Juh. Liiv.
3. jõuline, füüsiliselt tugev. Kõva mees, poiss. Kõva kondiga metsatööline. Jõu poolest oled minust kõvem. Poiss ei anna veel mehemõõtu välja, aga jalad on kõvad. Tal on kõva jõud. *Mu onul on kõva käsi, lihtsalt raudrusikas. E. Männik. || tugeva jõuga, jõuliselt sooritatav. Kõva hoop vastu ust. Äigas poisile kõva võmmu, tohlaka kuklasse.
4. kindel, vankumatu. Kõva majanduslik põhi. Ta teenis hästi ning sai mõne aastaga kõva järje peale. Tal on kõrgemal pool kõva seljatagune. Neil oli kõva nõu asi nurja ajada. Tal on kõva usk, et olukord peagi muutub. Asutuses valitseb kõva kord, distsipliin. Majandi juhtimisel oleks vaja kõvemat kätt. *..kõva sõnaga mees, kes oskas enda eest väljas olla. E. Maasik. || (iseloomult, käitumiselt) järeleandmatu, kange, vastupidav. See oli kemplemine kahe kõva vastase vahel. Ole kõva, ära anna järele. *Näed, va Värdi tahtis teist nagu issanda imet, aga ei läinud [talle] – kõva tüdruk. R. Roht.
5. väga range, karm, vali, halastamatu. Selle eest on kõva karistus. Ta sai kõva peapesu. Ütlesin paar kõva sõna. Kõva kriitika, noomitus, kontroll. Käsk, keeld oli kõva. Kõik teed olid kõva valve all. Majanduses on kõva kokkuhoid.
6. hrl kõnek tubli, heatasemeline, silmapaistev. Kõva firma. Ta sai kõva koolihariduse. Meie kool kuulub kõvemate keskkoolide hulka. Ta sai sinu kõrval kõva kooli, väljaõppe. See oli kõva pidu. Ta tegi kõva karjääri. Töömees vajab kõvemat toitu. Kõva uni 'sügav, raske, hea uni'. *Neil oli kõva relvastus: püssid, revolvrid, kuulipilduja ja granaadid. V. Gross. || väljapaistev, silmapaistev, tubli mingil alal. Saima on kõva tööinimene. Ta on kõva laulu- ja pillimees, kõnemees, õngesportlane, maletaja, ujuja. Kõva spetsialist, teadusemees. Ta on bioloogias, saksa keeles kõva. Juba koolis olin kõva matemaatik. Juhan on kõva meistrimees. Mikk on palju kõvem kalamees kui sina. Ta on igati kõva mees omal alal. || äge midagi tegema, kange. Poiss on kõva kakleja. Mees on kõva joodik, suitsumees, viina- ja naistemees. Tüdruk on kõva kurameerija. Jutumees, lubama oled sa kõva. Vanamees on kõva tingija ja ihnuskoi, ärimees ja hangeldaja. Sa oled kõva vihtleja. Kes see nii kõva norskaja on?
7. kõnek (koguse, hulga, kogu kohta:) suur, tubli, vägev. Heinu oli kõva autokoorem. Kõva sületäis, peotäis. Söödi kõva kõhutäis. Toiduportsjonid olid kõvad. Kõva lõuna, õhtusöök. Tänavu oli kõva räimesaak. Tütar sai kõva kaasavara. Põld sai kõva sõnniku. Mullu kasvas hein kõva. Rüüpas pudelist kõva sõõmu. Mehed tegid kõvad tropid 'võtsid tublid napsid'. Hobuseostmisele järgnesid kõvad liigud. Eile oli kõva võtmine 'kõva joomine'. || rõhusõnana kinnitab, et midagi on mainitavast hulgast, määrast pigem rohkem kui vähem. Sinna on kõva kilomeeter maad. Pudeleid on oma kõva tosin. Sellest ajast lahutab meid kõva poolteist sajandit. Ettekanne kestis kõva pool tundi. Kõva kolmandik teed on veel käimata. Ta on minust kõva kümme aastat noorem. *Mul kõva katusetäis roogu ilmaaegu seismas. E. Õun. || (rahaasjades:) suur, rohke. Tal on kõva teenistus, sissetulek, palk. Selle eest on kõva tasu, preemia. Teenis kõva kopika. Sul on kõvad summad taskus. Kõva päevaraha, taskuraha, jootraha. Kõva vaheltkasu. Võttis laenu pealt kõva protsendi. Kaup on hea, kuid hind kõva. Salaküttimise eest on kõva trahv.
8. kõnek äge, suur, kange. Küll pada läheb varsti keema, tal kõva tuli all. Saunas oli kõva leil. Kõva vihkamine, vaen. Poisil oli kõva õppimishimu. Kõva kojuigatsus. Sellest tõusis kõva nurin, vaidlus, tüli. Tal on rahva hulgas kõva poolehoid. Kõva janu, nälg, peavalu, nohu, köha, palavik. Mul on kõva kahtlus, kas see ikka nii on. Mehed olid kõva auru all. Tal on kõva tahtmine, plaan linna minna. Sellest tuleb kõva pahandus. Tal oli küll kõva kannatus, kuid lõpuks sai ka see otsa. Kõva lahing, võitlus, taplus, kähmlus. Vaenlane avaldas kõva vastupanu. Tal on kõva kiirus peal. Paat sai kohe alguses kõva hoo sisse. Õppustel oli sõduritel kõva mahv peal. Ta tuli kõva jooksuga. Sõna sõnast, nii läkski kõvaks ütlemiseks. *Pärast käiguvahetust võttis mootor kõvemad tuurid peale. E. Raud. || pingeline. Kõva töö. Poistel käis kõva pallimäng. Kõva ettevalmistus, harjutamine, askeldus. Kogu nädal käis kõva kartulivõtmine. Bussipeatusse on veerand tundi kõva astumist. Enne valimisi tehti kõva selgitustööd, propagandat. Kõva tegemisega saadi asjad korda. || (ideeliselt) tuline, äge, kange. Ta on kõva isamaalane, kommunist. || (ilmastikuga ühenduses). Kõva külm, pakane. Väljas valitses kõva talv. Keskpäeval oli kuumus kõva. Kõva tuul, maru, torm, tuisk, sadu, vihm. Merel oli kõva lainetus. Kõva äike tegi palju kahju. Lõuna-Eestis on juba kõva 'kaugele arenenud, suur' kevad. || visa, lakkamatu. Käivad kõvad jutud, et ta läheb meilt ära. *Ja Clodti kohta käib kõva kumu, et pidi olema kuritõppe jäänud. J. Kross.
9. kõnek kange (eriti alkoholi kohta). Kõva puskar, samagonn, kärakas. See naps on hirmus kõva. Saarlased olid kõva õlle teinud. See oli kõva tubakas. Need sigarid on minu jaoks kole kõvad. Võtsin kõva tableti sisse. Kõva kõrbelehk, hais. Selle näidendi lavastamine oli teatrile kõva pähkel 'raske ülesanne'. *Juba toodigi talle pingiotsale toop õllega, varsti ka kortel kõvemat. M. Metsanurk.
10. kõnek tugeva mõjujõuga, kange. See oli kõva dokument, paber. Kohtualusel oli kõva alibi. Tal on kõvad kaardid, trumbid peos. Kaitsja pidas kohtus kõva kõne. *Isa, vast on kavalus / kõvem veel kui vägevus.. Jak. Tamm.
11. (hääle, heli kohta:) vali, tugev, kaugele kostev. Kõva kisa, kõmin, põrin, undamine, mürin. Käis kõva pauk, kõmakas, plaks. Mehed rääkisid kõva häälega. Jutuajamine läks kord-korralt kõvemaks. Vareste kõva kraaksumine kostis kaugele.
12. (kuulmise, mälu kohta:) vilets, halb. Eit oli kõva kuulmisega. Temaga tuleb valjusti rääkida, sest tal on veidi kõva kuulmine. Poisil on kõva pea 'halb mälu õppimiseks'.
13. kõnek (vee kohta:) kare; ant. pehme. Pesemiseks ei sobi kõva vesi.
14. kõnek (klusiilide kohta:) tugev. Kõva p,t.
II.skõnek kõvakübar. Sisseastujal oli kõva peas. *Kolab niisama ringi, kõva kuklas ja lips ees. R. Janno.

kähe-da 2› ‹adj
kähisev ning helitu (hrl. hääle kohta). Külmast, ärevusest kähe hääl. Ta on oma hääle kähedaks karjunud, joonud. Vanamehe kähe naer. *Poiss neelas ja ahmis õhku, hingamine kähe. A. Viirlaid.

käre-da 2› ‹adj

1. (inimese kohta:) ägedalt ründava loomuga; kergesti süttiv, terava ütlemisega. Käre ja äkiline mees, naine. On see alles käre eit! Ta oli teiste vastu, kaaslastega võrdlemisi, liiga käre. Ta on käre korda nõudma. Käreda loomuga inimene. *Kellelt Andres laenatud raha kätte ei saanud, sellelt läks käre Marta ise nõudma. Ta ei mõistnud nalja.. M. Metsanurk. |substantiivselt›. Uhke läheb hukka, käre kärna, hiljuke saab edasi. || (sisult, laadilt:) ägedalt ründav, kritiseeriv; resoluutne, terav. Käredad sõnad. Käre kriitika, noomitus, hukkamõist. Käre koosolek. Hinnang, arvamus oli õige käre. Käreda ütlemisega mees. Pidas käreda kõne. Toon oli natuke liiga käre. Kiri sai käre. Artikli käredamaid kohti kärbiti. Esitasime käredaid nõudmisi. *..ei olnud see rahulik jutuheietus, vaid käre sõnavahetus. I. Sikemäe.
2. (hääle, helide kohta:) kärisev, kare, räme; (läbi)lõikav; vali ja vihane. Käredad hüüded, käsklused. Käre haukumine. Eide hääl läks käredaks. *Ihatõiv viipas nüüd sarvemehele, kes saatis ettepoole käredaid helisid. K. A. Hindrey.
3. kiiresti v. kärestikuliselt voolav (vee, jõe vms. kohta). Käre, käreda vooluga jõgi, oja. Käre vool viib lootsiku kaasa.
4. märgib mingi nähtuse v. protsessi, samuti aine omaduse erilist intensiivsust. a. (madala temperatuuri kohta:) iseäranis külm, kõva, äge. Käre pakane. Külm on käre, läheb käredamaks. Tänavune jaanuar oli hästi käre. Tuli käre talv, ilm. Puhus käre põhjatuul. b. (kõrge temperatuuri kohta:) lõõmav, ägeda leegiga; kõrvetav, väga kuum. Pada keeb käredal tulel. Ahi oli vorstide jaoks liiga käre. Armastab käredat leili. c. väga kange, tugeva toimega (hrl. alkohoolsete jookide, tubaka kohta). Käre õlu, naps, märjuke. *Ja jutt on niisugune, et endal käib isu käreda tubaka järele. H. Kiik. d. ere, kiiskav, kriiskav (värvitooni kohta); väga ere, terav, hele (valguse kohta). Noore muru käre rohelus. Käredad värvid, värvitoonid. *..sidus ette käreda punase lipsu. V. Beekman. *..olid mõlemad peaaegu pimedad. Käre kevadpäike paistis neile silmi. K. Rumor. e. hoogne, tempokas. Käre polka, masurka, marss. f. range, tugev. *..see oli ka sinu kergemeelne süü, millega sa kõige käredama karistuse oled teeninud. E. Vilde.
5. kõnek (kiitva, tunnustava hinnanguna:) väga tore, maru, vägev, vahva. See on käre mutt, eit (tüdruku, naise kohta). On alles käredad poisid, vennad! Käre raamat, lugu. *Tegime Aljošaga käreda parve, sidusime pajuvitstega kinni ja purjetasime kõrkjate varju.. E. Rängel.

kärisema37

1. katki, lahti rebenema, (kärinal) katkema. Riided, püksid on mitmest kohast katki, puruks kärisenud. Pintsak kärises õmblustest. Kott kärises lõhki. Taskuräti serv on veidi kärisenud. Paberileht kärises võtmisel pooleks. Kärisenud diivanikatte vahelt paistsid karvatordid. Haav kärises lahti. | piltl. Udu, pilveloor kärises mõnes kohas. Sõprussidemed kärisevad. Hing, süda käriseb suurest valust. Lõhe nende vahel kärises järjest suuremaks. Feodaalkord kärises kõigist õmblustest. (Ega) topelt ei kärise 'ega sellest halba ole, kui midagi topelt saab'.
2. (hääle, heli kohta:) ebapuhast ragisevat (kõrval)kõla andma; tärisema, särisema. Ärritusest, külmetusest, joomisest hakkas mehe hääl kärisema. Kostab rukkiräägu kärisev hääl. Seinakell tagus mitu kärisevat lööki. Mootorsaag tungis kärisedes puusse. Kadakas põles kärisedes. Kärisev ja ragisev valjuhääldi, raadioloks. *Põrisedes ning kärisedes veeres sõiduk jaamaagulist välja.. R. Roht. || (sellise häälega rääkimise, naermise v. laulmise kohta). *„Noh, jumalapoeg, mis sa ristiinimestele kuulutad?” käriseb Märt. A. Mägi. *Viskuti üksteise kaela, pill mängis, kärises laul. L. Promet.
3. käredalt rääkima, õiendama vms.; käredalt haukuma. Mis sa kärised! Käriseb iga tühise asja pärast. Kunagi ei ole ta millegagi rahul, käriseb ja säriseb nagu kadakas. *..jälle nagu oleks ta kuulnud, kuidas Kännu koerad äkki kärisema pistsid.. O. Jõgi (tlk).

langema37

1. hrl. oma raskuse mõjul allapoole liikuma. a. kukkuma. Maale langeb aastas umbes 1000 meteoriiti. Pommid langesid küladele ja linnadele. Niagara joa veemassid langevad 50 meetri kõrguselt. Lennuk langes õhuauku. Nägin unes, et langesin kuristikku. Luuk langes prantsatades kinni. Vihmapiisad langevad robinal katusele. Tasa langeb laia lund. Vabalt langev keha. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb. b. hooga alla liikudes lööma. Puuraiuja kirves tõuseb ja langeb. Isa rusikas langes raksatades lauale. Hoop langes hoobi järele. c. vajuma. Külm õhk langeb allapoole, soe õhk kerkib ülespoole. Udu langeb (alla, maha). Kaste langeb maha. Eesriie langeb. Püksid on rebadele, sukad on lonti langenud. Juuksesalk langes jälle laubale. Haige põsed on lohku, silmad auku langenud. *.. pisarad hakkasid langema üle mu põskede .. J. Vahtra. d. alla vajununa rippuma. See on hea raske riie, langeb hästi. Rasketes voltides põrandani langev kardin. Ta paksud juuksed langevad kaunilt õlgadele. Taadi pikk habe langeb rinnale. e. (valguse ja varju kohta:) mingist suunast kuhugi v. millegi peale paistma. Kirjutamisel peab valgus langema vasakult või eest. Läbi paksude võrade langes metsa alla vaid ähmast valgust. Pliidisuust langeb ta näole punakat paistust. Puudest langesid teele pikad varjud. Küljelt langev valgusvihk. *Suur valgus on halastamatu, kui ta otse vanasse näkku langeb. E. Krusten. f. piltl. Kate, soomus langes silmadelt – mulle oli kõik selge. Vaekauss langes minu kasuks. Kodused tööd langesid ema õlgadele. Unustusehõlma, unustusse langema. Raske koorem langes südamelt. Uni langeb laugudele. Külale langeb õhtu, videvik, hämarus.
2. püsti- vm. normaalasendit kaotama, allapoole, kaldu, maha v. ümber kukkuma v. vajuma. a. (inimese v. looma kohta). Käpuli, kõhuli, ninuli, pikali, selili langema. Langes põlvili ema hauale. Langeb räntsatades toolile, voodile. Langes hoobist kössi, küüru. Haavatu langes lumme kummuli. Sõbrannad langesid ahhetades teineteisele kaela. Buss pidurdas järsult ja püstiseisjad langesid ettepoole. Jooksis, kuni langes hingetult maha. Pea langeb rinnale, longu, norgu. Käed langevad jõuetult rüppe, sülle. Kõht langeb üle püksivärvli. Hobusel langesid kõrvad lonti. *Siis langes ta oma armsale koldekivile puhkama, uinus lõpuks .. F. Tuglas (tlk). b. (esemete, rajatiste jms. kohta). Tõkkepuu langes ja sulges tee. Puuriit langes kolinal laiali. Vana küün on viltu, längakile, tiidakile langenud. Puu langes raginal. Mets langeb kirveste ja saagide all. Rohi langeb vikati all. See müür võib varsti kaela langeda. c. piltl oma positsiooni, seisu kaotama. Langes konkurentsis tahapoole, edetabelis teiselt kohalt kümnendale. Brigadir langes lihttööliseks. Riigid tekkisid ja langesid. Valitsus langes, tekkis valitsuskriis. *On ümber riike, troone, kroone langend .. G. Suits.
3. sõjas, võitluses, lahingus surma saama. Poeg langes tal sõjas, kodumaa eest. Au langenud kangelastele. Langes snaiperi kuulist. Lembitu langes Madisepäeva lahingus. || hrl van tapetuna surma saama. Langes vihamehe kuuli läbi. Olovernes langes Juuditi käe läbi. || vallutatuna võitja valdusse siirduma. Konstantinoopol langes türklaste kätte 1453. aastal. Muistsete eestlaste vabadusvõitluses langes viimasena Saaremaa.
4. laskuma, alanema; madalduma. a. (rõhtpinnaga teat. nurga all) laskuma. Maapind langeb laugelt, järsult mere suunas. Taevaskoja liivakivipaljandid langevad püstloodis jõkke. Lõuna poole langevatelt veerjatelt nõlvadelt oli lumi sulanud. Tee langeb orgu ning tõuseb jälle mäkke. Põlevkivikiht on paiguti maapinna lähedal, paiguti langeb sügavamale. Rind tõuseb ja langeb ärevusest. b. (hääle, tooni, intonatsiooni kohta). Hääl langeb pooltooni võrra. Tõusev, langev intonatsioon. *Ta hakkas ärevalt rääkima, kusjuures hääl langes kähisevaks sosinaks. P. Kuusberg. c. (mingi konkreetse v. abstraktse taseme kohta:) alanema, madalduma. Kuivaperioodil veepind jõgedes langeb. Põhjavee tase langeb suviti ning talviti. Elavhõbedasammas kraadiklaasis langeb. Õhutemperatuur langeb alla nulli. Õhurõhk, baromeeter langeb. Pinge vooluringis langes. Närvipinge, erutus, vererõhk langeb. Hommikuks palavik langes. Õppeedukus on langenud. Dollari kurss langes. Elatustase langeb, elukallidus tõuseb. Tööde tempo langeb. Uues koolis ta hinded halvenesid, matemaatika langes koguni kahe peale. Kardab, et tema prestiiž, autoriteet langeb. Meeleolu, tuju kippus langema. d. (kõlbeliselt, moraalselt) alla käima. Kuidas võib inimene nii sügavale, madalale langeda? On langenud looma tasemele. Ta pole veel nii kaugele langenud, et vargile läheks. Langenud hing, naisterahvas. *.. ähvardas sõrme tõstes: ".. Vaata ette, et sa ei lange! Au on kerge kaotada ..” J. Pärn.
5. sattuma. a. (millegi objektiks). Teiste pilke, põlu, viha alla langema. Niimoodi võid ilma naeruks langeda. Kohtu, karistuse, nuhtluse alla langema. Romaan langes ägeda kriitika alla. Pettuse, tagakiusamise, atentaadi ohvriks langema. Rahvas langes ikke, rõhumise alla. Talu langes haamri alla. Maja langes tuleroaks. b. (mingile objektile). Kahtlus langes temale, tema peale. Meile langes osaks suur õnn, au. Kogu vastutus on esimehe peal, langeb esimehele. Kellele liisk langes? Otsus langes, langetati mineku kasuks. Teatri valik langes noore autori näidendile. Eesti keeles langeb rõhk üldiselt esimesele silbile. Satub hämmeldusse, kui seltskonna tähelepanu temale langeb. Ehmatasin, kui mu pilk kellale langes. *Mulle langes [ankruvahi] esimene kolmandik, kella kaheksast kaheteistkümneni. H. Sergo. c. (mingisse olekusse, seisundisse; mingisugustesse tingimustesse). Minestusse, lovesse, sügavasse unne langema. Ta langeb kergesti kurvameelsusse, enesehaletsusse. Ära lange äärmusse, liialdusse. Ta on kaaslaste halva mõju alla langenud. Majanduslikesse raskustesse, viletsusse, võlgadesse langema. d. (kellegi valdusse, võimusesse, meelevalda). Sõjas vangi langema. Linn langes vaenlase kätte. Mitu kana langes rebase saagiks. Varitsejate küüsi, võimude kätte langema. Langes petise võrku. e. (mingile ajamomendile v. -lõigule). Vastlapäev langes sel aastal 20. veebruarile. Nendesse aastatesse langevad ta esimesed kirjanduslikud katsetused. Õunapuude õitsemine langes tänavu juunisse. Mitmed tähtsad sündmused langesid aasta viimastele päevadele. Ekskursioon langes nii kiirele ajale, et mul polnud võimalik sellest osa võtta.
6. kostma, kõlama. Järsult ning teravalt langesid käsklused. Tema kohta langes mõnitusi siit ja sealt. *Iga sõna, mis täna õhtul siin Kuressaare linnas meie vahel langeb, muudab maailma kaarti. L. Meri. *Nad kolm olid kohe, kui mõisaõues esimesed paugud langesid, jäneseväledusega metsa poole pakku pannud .. E. Vilde.
7. hrv jagunema. Hääled langesid pooleks. *Sellega olid vaidlejad kahte jakku langenud .. E. Särgava. *Sellest seisukohast langeb Liivi lüürika viide eri rühma .. F. Tuglas.

laul-u 21› ‹s

1. laulmine. a. inimese muusikaline eneseväljendus oma hääle abil; vastav muusikaharu ning eriala muusikaõppeasutustes. Pulmaliste laul ja trall. Kõlav, kaunis, puhas laul. Armastab laulu ja pillimängu. Lööme, laseme laulu. Laskem laulul kõlada. Seltskonnas läks iseenesest lauluks. Tuju oli nii hea, et laul kippus peale, suhu. Laul teeb rinna rõõmsaks. Sünnipäevalised alustasid laulu, võtsid laulu üles. Saal rõkkab laulust. Teeme laulu, mis me vaikselt istume! Saalist kostis mitmehäälset laulu. Õpib muusikakoolis laulu. b. laululinnu iseloomulik häälitsusviis, mis tekib laulukõri läbiva õhuvoolu võnkumisest, linnulaul. Ööbiku, lehelinnu, vindi, laulurästa laul. Taevaalune rõkkab lõokeste laulust. c. (mõnede putukate tekitatud helide kohta). Sääskede pinisev laul. Kilgi, rohutirtsu laul. d. piltl (loodushäälte jms. kohta). Tuule, tormi, tuisu, lainete, põlislaane laul. Mootori monotoonne laul. *Maa laul on see, kui soristaks / eit lüpsisooja piima. H. Suislepp. *Aga sellest üle kajab / sae laul ja kirve kaik. V. Sõelsepp.
2. see, mida lauldakse, lauldav pala. Rahvalikud, vaimulikud laulud. Ta oskab, teab palju sõdurite, meremeeste laule. Laulame õige ühe lõbusa laulu. Laulu sõnad, tekst, viis, refrään. Koor õpib uusi laule. Komponeerib, kirjutab, loob laule. Kontsert Mart Saare lauludest. Soovikontserdis kõlasid „ABBA” laulud.
3. kirj. a. hrl. salmides ning refrääniga (lauldav v. laulmiseks sobiv) luuletus; van luuletus. Vanasti tegid küla värsisepad pikki laule. Juhan Liivi laulud. *Siin see oli – ainus laul, mis Emmile oli meeldinud, selle kogu esimene luuletus .. K. Ristikivi. b. eepilise luuleteose (umbes peatükile vastav) osa, lugu. „Kalevipoeg” koosneb 20 laulust.
4. hrl hlv jutt, lugu, joru. Püüab lipitseda ja võimumeestega ühte laulu laulda. Mis laulu sa siis laulad, kui naine sellest kuulda saab? Ikka vana laul: keegi ei viitsivat midagi teha. Algul kiitis uut ülemust, nüüd laulab teist laulu, nüüd on tal teine laul. Kelle leiba sööd, selle laulu laulad.
Omaette tähendusega liitsõnad: ahel|laul, aja|laul, ansambli|laul, armastus|laul, armu|laul, ava|laul, hälli|laul, isamaa|laul, joogi|laul, jooma|laul, jõulu|laul, kaebe|laul, kammer|laul, karjase|laul, kiidu|laul, kiige|laul, kiriku|laul, koori|laul, koos|laul, kordus|laul, kunst|laul, küla|laul, lahkumis|laul, laste|laul, leina|laul, lemmik|laul, loodus|laul, lori|laul, lugu|laul, lõpu|laul, löök|laul, mardi|laul, marsi|laul, massi|laul, matka|laul, matuse|laul, meeste|laul, moe|laul, mängu|laul, nutu|laul, palve|laul, pilke|laul, pop|laul, protesti|laul, pulma|laul, rahva|laul, rahvus|laul, revolutsiooni|laul, ringi|laul, ringmängu|laul, rivi|laul, rõõmu|laul, soolo|laul, sõduri|laul, sõja|laul, tantsu|laul, tavandi|laul, tervitus|laul, töö|laul, une|laul, vahe|laul, õhtu|laul, ühis|laul, ülem|laul, ülistuslaul; kukelaul

laulu|õpetus
laulja hääle sihipärane arendamine kindla õpetussüsteemi alusel, laulupedagoogika

lõua|täiss
kõnek suutäis. Lõuatäis viina kulub külma ilmaga ära. Polnud aega korralikult süüagi, mõne lõuatäie suppi lõmpsasin. Su lillekimp on paras lehma lõuatäis. || (jutu, hääle jne. kohta). Viskab lõuatäie nalja, teised saavad lõuatäie naerda. *Ma [= koer] ei pea vastu, haugun paar lõuatäit allatuulde. J. Tuulik.

lämbuma37

1. hingamistakistuse v. õhupuuduse tõttu surema; hingamistakistust v. õhupuudust tundma, selle all kannatama. Suitsu kätte, vingu lämbuma. Tõmbas vett kopsu ning lämbus. Järve jäässe tuleb augud raiuda, et kalad ei lämbuks. Tehke aken lahti, sellises õhus võib lämbuda. Ära pigista kõrist, ma lämbun. Ta oli vihast, ärritusest lämbumas 'väga vihane, ärritatud'. Tuikusin naerust lämbudes tuppa. Lämbunud õhk 'umbne, süsihappegaasirikas õhk'. || piltl (tegutsemisvõimaluste, vahelduse, vaimse elevuse jne. puudumise kohta). Sellises alevikuõhkkonnas võib lämbuda. Unelmad lämbuvad argimurede all.
2. (hääle kohta:) sumbuma, mattuma. Ta sõnad lämbusid nuuksumisse, nutusse. Lämbunud karjatus, oie, ohe, korin. Räägib midagi, kähistab lämbunud häälel, häälega. *.. suures meeleliigutuses lämbusid sõnad tal suus. E. Kippel.
3. (tule kohta:) hapniku puuduse tõttu kustuma. Tõmbus on halb, tuli lämbub pliidi all ära. *.. suitsuhämu ja tuhk ümber lämbuvate tukkide. A. Maripuu.
4. (taimede kohta:) valguse ja õhu vaegusest hukkuma. Oras lämbus paksu lume all. Lille-, kapsataimed on umbrohu alla lämbumas.

lämmatama37
lämbuma panema. a. (elusolendite kohta:) hingamist takistama; sel teel surmama. Natsid lämmatasid vange gaasikambrites. Suits kipub lämmatama. Leitsak lausa lämmatab. Pisarad lämmatavad mind. Püüab vastast kägistada, ära lämmatada. Lämmatav kuumus, hais, köhahoog. *Tal oli palavikuhoo vaheaeg ja mõistus selge, kuigi rinnas lämmatas ja jalad otsekui põlesid. R. Vellend. b. (hääle kohta:) summutama, matma. Köhahoog lämmatab kõneleja hääle. Mootorimüra lämmatas kõik muud hääled. Rääkis nutust, nuuksumisest lämmatatud häälel. *Mere märg süli haaras inimese, lainemüra lämmatas appihüüde. H. Sergo. c. (tule kohta:) kustutama. Kustutusvaht lämmatab leegid. Püüti tuld liivaga lämmatada. d. taimi valguse ja õhu vaegusega hukutama. Umbrohi kipub lilletaimi, vilja lämmatama. e. piltl alla, maha suruma. Iseseisvat mõtlemist, omaalgatust lämmatama. Vastuhakk püüti eos lämmatada. Rahva vabaduspüüdu ei saa lämmatada. Lämmatasin endas kõhkluse. *Aeg on kitsas ja lämmatav. Ei ole mahti mõttele ega teole. F. Tuglas.

madal-a 2

1.adjümbrusest v. mingist alustasandist suhteliselt vähe ülespoole ulatuv, väikese kõrgusega, alt ülespoole, püstsuunas lühike.; ant. kõrge. a. (esemete, loodus- v. tehisobjektide kohta). Madal maja, müür, tara, laud, ahi. Madalad uksed. Toad olid madalad. Koobas muutus järjest madalamaks. Väikese kaldega madal katus. Astub üle madala lävepaku. Madalate jalgadega voodi, laud. Riiul on kapist poole madalam. Madala kontsaga, madalad kingad. Madal krae. Tuli põleb madala leegiga. Keerab lambitahi madalamaks, tule väiksemaks. Madala seljatoega tugitool. Mööda järvepinda jooksid madalad lained. Madalad soomännid, põõsad. Madal võsa. Põuaga jäi oder madalaks, kõrs lühikeseks. Madalaks pöetud hekk, muru. Tihe madal rohi. Madalate mätastega soomaa. Vesi voolab kõrgemast kohast madalamasse. Kõrgeid mägesid meil pole, ainult madalad künkad, kuplid, voored. Madal poolsaar, neem. Jõe üks kallas on kõrge, teine madal. Madalamad põllud on vee all, pehmed. *.. maapind muutus madalamaks ja algas ääretu soo .. E. Kippel. | bot (taimenimetustes). Madal kask, jalakas. Madal aster. Madal mustjuur, unilook, peiulill, kadakkaer. b. (inimese, looma, ka nende kehaosade v. -vormide kohta). Madal, kõverate madalate jalgadega mägrakoer. Plika oli paks ja madal (nagu seeneädal). Kass teeb end vastu maad surudes madalaks. On ta kõrget või madalat kasvu? Madal laup, otsaesine. Lai ja madal nina. *.. tekkis tuppa lühiajaline vaikus, mida segas vaid madalate rindade all kannatava hallipäise härrastaadi tasane hingamiskahin. A. Jakobson. | piltl. *Kas minusugune tohib siis riielda? Minusugune olgu rohustki madalam ... V. Lattik. *Mure muljus inimesi madalaks. A. Beekman.
2.adjmaapinnale vm. aluspinnale suhteliselt lähedal asuv (v. sellisena tunduv); ant. kõrge. Madalamatelt okstelt saab õunu paremini kätte. Madal lagi. Madalatel partel kuivas vili. Vanad kanad olid kõrgemal, noored madalamal õrrel. Madal maad mööda rulluv udu. Reaktiivlennukid sööstsid madalal lennul üle linna. Madalad vihmapilved. Taevas oli hall ja madal. Päike käib sügisel madalas kaares. Madal talvine päike.
3.adjväikese sügavusega, ümbritsevast v. külgnevast pinnast suhteliselt vähe allapoole ulatuv; ant. sügav. Madal tiik, järv, jõgi, meri, kaev. Laht on üsna madal. Jõe madalast kohast käidi jalgsi läbi. Sulpsisime läbi madala vee teisele kaldale. Siin on (vesi) nii madal, et ujuda ei saa. Madalaim madal-, kõrgvesi. Läbi selge vee paistab madal järvepõhi. Madal kraav, süvend, kaevik. Madal künd. Madal taldrik, vaagen. *Ta suuskles jõesirget pidi; lumi oli siin madalam kui orgudes ja sopkanõlvadel .. N. Baturin.
4.adj(hinna, koguse, määra, intensiivsuse kohta:) väike (hrl. arvudes väljendatuna); ant. kõrge. Madal palk, töötasu, honorar. Lina hinnad olid madalad. Madal laenuprotsent, toll. Korteriüür on meil madal. Madalad viljasaagid. Madal keskmine hinne, keemispunkt. Madal õhutemperatuur. Piima rasvaprotsent on mõnel lehmal kõrgem, mõnel madalam. Taimede valgusisaldus on üldiselt madal. Madal vererõhk. Madal surve. Madal pöörlemissagedus. Mootor käib madalatel tuuridel.
5.adjarenguastmelt, tasemelt tublisti alla normaalse; kvaliteedilt vilets; ant. kõrge. Põllumajanduse, tööstuse, hariduse, kultuurielu tase oli üsna madal. Nende luuletuste tase on veel madal. Elustandard, tööviljakus, õppeedukus on suhteliselt madal. Madal teenindus-, käitumiskultuur. Madala kvalifikatsiooniga töötajad. Madala toiteväärtusega juurvili. Põlevkivi kütteväärtus on võrdlemisi madal. *.. rahvas seisab seal väga madalal järjel ja kaebab tihti vaesuse üle. J. Pärn. | piltl. *Aga polnud Anton nii palju mehest madalam ühti, kui Juhan algul arvas. Poiss leidis pruudi .. H. Sergo. || vähest tunnustust pälviv. Sai harjutusel oodatust madalama hinde. *Miks on lüpsja prestiiž paljude noorte silmis madal? V. Lind.
6.adjseisuselt, positsioonilt, teenistusastmelt, auastmelt, sünnipäralt kellegagi võrreldes tublisti allpool olev v. koguni mittetäisväärtuslikuks peetav. Kõrgemad ja madalamad seisused. Madalast seisusest, ühiskonnakihist noormees. Madalama päritoluga, madalat päritolu mees. Ta oli madalast soost ning tal polnud sidemeid. Madalamad ametnikud, ülemad, vaimulikud. Madalamas auastmes sõjaväelane. Viidi karistuseks madalamale ametikohale. Madalama astme kohus. Bridžis on risti pakkumisel kõige madalam mast. Madalaks põlatud pärisorine maarahvas. *Säherduseks lõbuks [= käperdamiseks] ep olnud see taluinimene kõrgestisündinule siiski mitte liiga madal ... E. Vilde.
7.adjilma ülevuseta, tavaline, igapäevane, argine. Provintsielu oli tema jaoks liiga hall ja madal. Klassitsism jaotas kõik žanrid kõrgeteks ja madalateks. *Ent üle kõige valitses nukker, kirglik ja oma egoismis võimas Deemon, kes ei suutnud elada madalat, ajaliku ristiinimese elu ... K. Saaber.
8.adjmoraalselt alaväärtuslik, närune, vääritu; labane. Madalad kihud, instinktid, kired. Armukadedus on madal tunne. Madala hingeeluga, madalate kalduvustega inimene. Madal ja närune on nuhi tegevus. Madal omakasupüüdlikkus, kadedus, lipitsus, uudishimu. Kõik see, mis sa räägid, on nii jälk ja madal! Inimene ei tohi olla nii väiklane ja madal. Teater ei saa joonduda kõige madalamale maitsele. Vangilaagri madalas toores keskkonnas tekkinud madal robustne släng. *Mirka nõuab, et teenitaks Ilu. Ülejäänud objektid on madal ajaviide. L. Ruud.
9.adj(heli, hääle kohta:) väikese võnkesagedusega; ant. hrl. kõrge. Madalad helid, toonid. Madal register. Tal on ilus madal bariton. Madalaim häälerühm segakooris on bass. Alt on madal naisehääl. Tal on madalam hääl, ta pole tenor. Naine kõneles madala rinnahäälega. Madal jorisev laevavile. *Korra kuulis Laos kellegi madalat naeru ... või krooksus kusagil konn. H. Laipaik. || vaikne, tasane; tuhm. Hääl erutusest madal. Vaatas ringi ja alandas hääle madalamaks. *.. all ei tundunud vähimatki tuulehingust, aga männid kahisesid ometi, madala vaevalt kuuldava kahinaga. F. Tuglas.
10.adjkeel (vokaalide kohta, mille hääldamisel on keeleselg suhteliselt madalal). Eesti vokaalidest on madalad a ja ä.
11.smadala (3. täh.) veega ala meres, järves v. jões, madalik (2. täh.) Hiiu, Tallinna madal. Laevasõidule ohtlikud madalad. Rannikumere kalarikkad madalad. Laev sõitis, sattus madalale. Toodrid, poid, tulelaevad hoiatavad meresõitjaid madalate eest.
▷ Liitsõnad: liivamadal.

madala|tooniline
(heli, hääle kohta:) toonilt madal. Kostis järvekonnade madalatoonilist krooksumist.

madaldama37
madalamaks tegema. a. millegi püstsuunalist ulatust vähendama. Tuul, vesi, erosioon madaldavad pinnavorme. b. sügavust vähendama. Alamjooksul madaldavad setted jõge. c. vähendama, alandama. Pinget madaldama. Madaldatud norm, plaan. Sissetulekuid madaldavad tegurid. d. tasemelt, väärtuselt madalamale viima. Taset, kvaliteeti madaldama. *Aga kui ta [= teaduse korüfee] kord juba alla laskus, muutusid tema kõrgfunktsioonid kasutuiks ning tahes-tahtmata madaldati ta igapäevaseks inimeseks. V. Maavara. e. (heli, hääle kohta). Bemoll madaldab heli pooltooni võrra. *Ta [= köster] laulis rutakalt preestrile kaasa, vahel kõrgendades, vahel madaldades oma häält. J. Piik (tlk). f. (hääle kohta:) vaiksemaks tegema, tasandama. Rääkija madaldas oma hääle peaaegu sosinaks. Ta ütles midagi häält madaldades.

madalduma37

1. madalamaks muutuma. a. püstsuunas ulatuselt vähenema (ka eri paikade omavahelises võrdluses). Mäed on kulunud ja madaldunud. Lumi sulab vähehaaval, hanged madalduvad. Edela suunas kõrgendik, saar madaldub järk-järgult. Maapind madaldus soiseks heinamaaks. Äärelinna poole majad madalduvad. Mets madaldub võsaks. *Aga milles ma nüüd kindel olen, on see, et mu vasem õlg on madaldunud. E. Krusten. b. sügavuselt vähenema. Deltas jõgi madaldub setetest. Merepõhi kerkib, laht madaldub. c. astmelt, tasemelt langema. Protest ei tohi madalduda füüsilise vägivallani. *.. kiduneb energia, nõrkeb jõud, madalduvad püüdlused ja hääbuvad igasugused ideaalid. M. Loodus (tlk). d. (heli, hääle kohta). Hääl madaldub sosinaks, arusaamatuks mõminaks.
2. hrv madala(ma)le laskuma. Päike madaldub ja puude varjud pikenevad. *An-2 [= lennuk] madaldub kiiresti ja meenutab sel hetkel suurt lindu või isegi vesikiili. L. Meri. | piltl. *.. kõnelen vaid äriasjust, mille kujutamiseni jällegi vähesed luuletajad suudaksid madalduda. H. Lepik (tlk).

mahlakas-ka, -kat 2› ‹adj

1. rohkesti mahla (1. täh.) sisaldav, mahlarikas. Mahlakad apelsinid, õunad, marjad. Mahlakad porgandid, kaalikad. Lehmad ahmisid mahlakat rohtu. Noor mahlakas pilliroog, ristikuädal. Mahlakas sööt (silo, juur- ja mugulvilja kui sööda üldnimetus). || (liha- v. kalatoidu kohta). Mahlakas kala, noore looma liha, praad. Hautatud liha on mahlakam kui praetud liha. Praad ujus ütlemata mahlakas kastmes. | piltl. *Tore uudis, mahlakas uudis! Niisugune uudis, et lendate seda maitstes lausa laatsakile. A. Jakobson.
2. piltl (rahvapäraselt) värvikas, jõuline. Mahlakas anekdoot, nali. Mehe jutt oli hästi mahlakas. Mahlakad sõnad, väljendid, ütlused, võrdlused. Kostis mahlakat vandumist, sõimu. Teose keel, sõnastus, stiil on mahlakas. Mahlakas huumor. Aadu oli oma jutustamises, lugudes äärmiselt mahlakas. Vana erusoldat on näidendi mahlakamaid tüüpe. || (hääle kohta:) jõuline ja kõlav, laia tämbriga, vabalt voolav. Lauljal on ilus mahlakas hääl. Naine rääkis mahlaka rinnahäälega. Mahlakas bariton, bass, alt. Naeris oma laia mahlakat naeru. || (värvide, värvitoonide kohta:) värviküllaselt värske, jõuline. Mahlakate erksate värvidega maalitud maastikud. Puude ja põõsaste kevadine mahlakas rohelus. *Palete vägev lihavus oli kaetud hea tervise mahlaka punaga .. B. Linde.
3. hrv lopsakas, priske. Sülitas mahlaka lärtsu. *Olesja prunditas punaseid mahlakaid huuli. L. Vaher. *.. öine vihm hangus varahommikul mahlakateks lumeräitsakateks. E. Tennov.

matt7mati 21› ‹adj

1. tuhm, läiketu. Matt küünelakk. Ukseklaas on matt, ei paista läbi. Matt riie, paber. Mööbli pind peab olema ühtlaselt läikiv või matt. Haiged küüned muutuvad matiks. Näonahk sametiselt sile, mati jumega.
2. hrv (hääle kohta:) kõlatu, tuhm. *Ma kuulen teda mati häälega mulle jutustamas .. V. Panso.

mattuma37

1. millegi alla v. sisse maetud saama. Asula mattus laava alla. Kõrbeliiva alla, kõrbeliiva mattunud hooned, linnad. Jõemutta mattunud puutüved. Haopinud, tarad, teerajad mattusid lumme. Kauged mäetipud mattusid pilvedesse. Kogu org mattus külma uttu. Põlev laev mattus paksu suitsu. Uduvinesse, tolmupilvedesse mattuv silmapiir. Väänkasvudesse mattunud aiamaja. Saabus öö ning kõik mattus pimedusse. Toanurgad mattusid juba hämarusse. | piltl. *Maxil oli kalduvus kõike hiigelsuurel hulgal tellida, nii et raha liiga kauaks seisvate kaupade alla mattus. M. Metsanurk. || (hääle kohta:) summutatud saama; katkema, lämbuma. Viimased sõnad mattusid mootorimürinasse, üldisesse lärmi. Meeste hüüded mattusid tormi mühinasse. *".. tulen sind paluma, et sa ta ristiksid, enne kui ...” Järgnevad sõnad mattuvad meeleheitlikku nuuksumisse. L. Metsar (tlk).
2. piltl end ümbrusest eraldades kuhugi, mingisse tegevusse matma. Mattusin täielikult oma töösse, õpingutesse. *.. midagi uimastavat oli kujutluses, et ta mattub kuhugi kaugesse metsakolkasse .. M. Sillaots.

metalne-se 2› ‹adj

1. metallist, metall-. Masina, tolmuimeja metalne korpus, kere. Robotite metalsed käed. *.. meie kohver on metalses hallis hoiukapis .. T. Vint.
2. (läike, helgi, hääle, kõla jms. kohta:) metallile omane, metalli meenutav. Metalse läikega mineraalid. Kuldnoka metalse helgiga sulestik. Tal on kalk metalne hääl. Pehmed matsud ja metalsed kõlksud vaheldumisi. Metalne krigin, plärin. *Kostab vesineitsi tiibade metalne helin. K. Põldmaa.

monotoonne-toonse 2› ‹adj
ühetooniline; üksluine, igav, vaheldusetu. a. (hääle, heli kohta). Loeb, räägib monotoonse häälega. Monotoonne rahvalaul, itk, viis, muusika. Monotoonne jutt, loeng. Monotoonne vihmasahin, lainete monotoonne müha. Putukate monotoonne sumin. Masinate monotoonne müra. b. (muu kohta). Monotoonne konveieritöö. Monotoonne rõõmutu elu, argipäev. Maastik muutus üha monotoonsemaks. Monotoonsed ja igavad paneelmajad. *Paigal seisvat näib aeg ja aastategi kadu / nii monotoonne on nagu lõputu sadu. A. Sang (tlk).

murduma37

1. surve, painde, väände mõjul oma terviklikkust kaotama, kuju v. asendit muutma. a. terviklikkust kaotama, katkema, purunema. Hanguvars, reejalas, mast murdus. Aer murdus järsust tõmbest. Laud murdus painutamisel pooleks. Riiulid olid raamatute raskuse all murdumas. Aed oli maha murdunud. Noatera murdus lõikamisel. Jää on nõrk, võib murduda. Oksad murdusid lumekoorma all. Puud murdusid tormi käes. Tal olevat käeluu murdunud. Vitamiinivaegusest lähevad küüned hapraks ja murduvad kergesti. Paelahmaka küljest oli tükk lahti murdunud. Paakunud muld murdus kündmisel kamakateks. b. (hrl. inimese kohta:) kõveraks, looka painduma, küüru vajuma vms. Käed reumast kõveraks murdunud ja konksu kiskunud. Kooku, küüru murdunud vanake. *Nende [= toiduainete] eest murdu mõisaväljal päevi tehes kas või pooleks. F. Tuglas. *Dag oli kaugel, kui Truutu üle jalgratta murdus. Nuttis oiates. L. Promet. c. (murdlainete kohta). Lained murdusid mühinal karidel, rannakividel, vastu laeva käila. *Sealtsamast paadi külje kõrvalt tõusis lainelatv ja murdus üle paadi .. A. Mälk.
2. ka füüs ühest keskkonnast teise siirdumisel levimissuunda muutma. Valguskiired, raadiolained murduvad ja peegelduvad. Prismas murduv valgus. *.. nagu oleks päike kitsast pilust sisse tunginud ja seitsmeks vikerkaarevärviks murdunud. K. Ristikivi.
3. (hääle kohta:) ärritusest, hingevalust vms. katkema v. tämbrit (ja kõrgust) muutma. Poisi teeseldult räme mehehääl murdub aeg-ajalt heledaks lapsehääleks. Ahastava naise hääl murdus arusaamatuks kähinaks. Ta ütles seda murduva häälega. Rääkis erutusest, liigutusest murduval häälel. *Urmas oli seda rääkides erutatud ja ta hääl oli nagu katkine. See aina murdus ja murdus. S. Rannamaa.
4. piltl olematuks muutuma, hävima, katkema; vaimselt, füüsiliselt kokku varisema. Tema raudne tahe, tahtejõud, meelekindlus, mehine meel, uhkus, enesekindlus ei murdu kunagi. Ta ei murdunud ka kõige rängemates kannatustes ja katsumustes. Elujõud, ramm, jaks murdus. Ränga mure- ja töökoorma all murdus ta tervis. Midagi tema hinges murdus, ta kaotas elutahte. Vaenlase vastupanu murdus. Talv, pakane murdus järsku. Hakkas kumama aovalgus: öö murdus kuidagi järsku. *Mehed, kes võitlusest maailmaga kõrvale ei hiili, murduvad tihtipeale liiga vara. I. Jaks.
5. piltl järsku (millekski) muutuma, üle minema. *Karini viha murdus suureks nutuks .. A. H. Tammsaare. *Ta pilk viibis tihti just neiuks murduval tüdrukul .. A. Mälk. || (esile, välja) tungima. Mäda murdus tekkinud uurisest keha pinnale. *.. kallas murdub pankrannikuna Hadi lahte .. L. Meri. *Ta huultelt murdus raske oie. A. Mälk.

mörisema37
mörinat kuuldavale laskma. a. (looma häälitsemise kohta). Pull kaabib maad ja möriseb vihaselt, ähvardavalt. Mörisev karu. *Aga kari [= pullid] .. mörises liibuva sõõrina ümber Ülgeme kiviaia. T. Kallas. b. (inimese hääle v. rääkimislaadi kohta). Mees ei ärganud, ainult mörises läbi une. Vanamees mörises õhtu otsa eide kallal. Mörises vastuseks, omaette midagi arusaamatut. Kõrtsist kostis mörisevat laulu. *.. üks mehemürakas peaaegu kukub kõrtsist välja ning taarub mörisedes lasipuu juurde. M. Traat. *Pätid .. sülitasid mis lärtsus ja mörisesid habemesse, et ei ole seegi vabadus tööinimeste jaoks. V. Beekman. c. hrv (müra v. loodushääle kohta). Mootorid jõuravad ja mörisevad. *Veidi aega paigal mörisenud, tõusis helikopter nagu vastu tahtmist loogjalt üles .. N. Baturin. *Kaugel Tongri kuivade kohal mörises rahutult sügisene meri. A. Uustulnd.

neelamaneelata 48

1. kurgu- ja neelulihaste kokkutõmmete abil midagi (hrl. söödavat v. joodavat) suust ja neelust söögitorusse suruma. Toitu, jooki, suppi, putru, vett neelama. Närib, mälub läbi ja neelab. Kurk on haige, neelata on valus, ei saa kuidagi neelata. Näri peeneks, ära tervelt neela. Neelab suhu kogunevat sülge. Madu neelab saagi elusalt. Sööta neelates neelab kala ka õnge. Tsirkusekunstnik neelas mõõku ja tulelonte. Neelab kurku kippuvaid pisaraid, püüab pisaraid neelates nuttu tagasi hoida. || ahnelt sööma v. jooma; sisse sööma. Kohvi peale on ta maias, neelab mitu tassitäit järjest. Polnud aega korralikult süüa, jõudsin kiiruga paar-kolm võileiba neelata. Haiglas sain süste ning pidin palju tablette neelama. | piltl. Kiiresti rääkides ta puterdab, neelab sõnade lõppe 'ei häälda sõnade lõppe selgesti välja'.
2. piltl (tegevuse sooritajaks inimene). a. (nägemismeelega) innukalt vastu võtma, endasse ahmima. Ta loeb palju, lausa neelab raamatuid. Nii põnev romaan, et neelasin selle ühe ööga. Lapsed istuvad ümber jutustava vanaema ja neelavad ahnelt iga ta sõna. Aplalt neelati raadiouudiseid, salajast, keelatud kirjandust. Ta neelas silmadega, ta silmad neelasid kirja ridu. Vahib neelaval pilgul graatsilisi görle. Söögi ootel neelasime köögist tulevaid lõhnu. *Neelas muusikahelisid, igatsevat ja südamessetungivat tangot .. R. Sirge. b. vaikides, (sõnadega) reageerimata ära kannatama (harilikum: alla neelama). Ta oli sunnitud, pidi neelama kõik etteheited, solvangud, häbistamised, näägutused. Raske oli neelata viha, vastikustunnet. *Kogudusel ei ole midagi kritiseerida, tal on ainult neelata, mis talle jagatakse ja peale pannakse. E. Vilde.
3. piltl (esemete, asjade, olukordade kohta). a. endasse valguda, vajuda laskma; endasse haarama v. kiskuma. Äravoolutoru, kraav, renn ei suutnud kõike vihmavett neelata. Veskikolu neelab teri. Rotatsioonimasina terasvaltsid neelavad paberilinti. Rehepeksumasin neelab viljavihke. See taksofon on rikkis, ainult neelab münte. Lained, vood neelasid paadi. Pimedus, hämarus, udu, öö neelas nad endasse. Pilved neelasid kaugeneva lennuki. Mädasoo, soomülgas, laugas võib neelata inimese või looma. Et maa su neelaks! *Kihisedes ja korisedes neelab mind muda. R. Sirge. b. endasse imema, absorbeerima. Kuiv maa neelas ahnelt vihmavett. Liiv, sool neelab endasse niiskust. Absoluutselt mustaks nimetatakse keha, mis neelab kogu temale langeva kiirguse. Atmosfäär neelab suure osa ultraviolettkiirgusest. Taimed neelavad õhust süsihappegaasi. c. (tule, leekide kohta). Tuli neelas aplalt kuiva õlgkatust. Leegid limpsivad ja neelavad kuluheina, oksaraage. Tulekahju neelab kõik, jätab tuhahunniku järele. d. (hääle, heli kohta:) summutama, matma. Tormine öö neelas püssipaugud, karjatused, appihüüded. Kose müha neelas kõik muud hääled. *Mets neelab huiked nagu näljane elukas. J. Eilart. e. (palju) kulutusi nõudma; palju kulutama. Maja ehitamine neelas kõik ta sissetulekud ja säästud. Luksuslik elu neelab raha. Suur ahi neelab tohutult puid, kütet. See auto neelab palju bensiini. See töö neelab kogu mu energia ja aja. Pisiaskeldused neelasid kogu päeva. f. endasse, enda alla haarama; endaga liitma. Maa vajub, meri neelab pikkamisi maismaad. Kruusaaugud on neelanud palju maalilisi moreenseljakuid. Suurmonopolid neelavad väikesi ja keskmisi ettevõtteid. g. sõites, kihutades teed läbima, selja taha jätma. Auto neelab halli asfaltteed, teelinti. Rong neelab jaamavahesid. Limusiin kihutab kilomeetreid neelates. h. (elujõudu, tervist) ruineerima, hävitama. *Tervise neelasid, hinge imesid seest [maja ja vara], kuid praegugi sirutavad nagu polüübid haarmeid hinge järele. O. Tooming. *Vabrik neelas sinu isa, Adeelekene .. sinu isa mälestus on veel liiga värske .. E. Rängel.

otse|valimine

1.hrl. pl.valimine, kus valija annab oma hääle otse kas saadikukandidaadile v. kandidaatide nimekirjale. Riigipea, presidendi otsevalimised.
2. (telefoni kohta:) valimine otse, mitte kellegi v. millegi kaudu. Hotellitoas on otsevalimisega telefon.

paisuma37

1. (molekulide vahemaade suurenemise tõttu) mahult, ruumalalt suurenema; ka füüs. Kuumutamisel metallid paisuvad. Lubi paisub niiskusest. Aur, gaasid paisuvad. Kivimites tekivad erinevalt paisuvate mineraalosakeste vahele juuslõhed. Oad, herned paisuvad leotamisel, keetmisel. Kuumutamisel jämedaks paisunud sardellid. Hästi paisuv jahu.
2. aine lisandumise tõttu suurenema, laienema. a. (konkreetsete esemete kohta). Lapsed veeretavad järjest suuremaks paisuvat lumepalli. Pilv paisus silmanähtavalt. Heinu hanguti kogu aeg juurde ja kuhi muudkui paisus. Tuul puhub purjed paisuma. Kardin, seelik paisub tuules. Mõni õhupall paisub täispuhumisel väga suureks. Voolik paisus veest pungi. b. (taime v. selle osade kohta). Juba varakevadel hakkavad pungad paisuma. Kõrvitsad kompostihunnikul paisusid iga päevaga. *.. õunapabulad paisusid väga visalt suuremaks, olid kaua hapud.. O. Tooming. c. (keha v. kehaosa kohta:) jämenema, paksuks minema. Liigsöömisest priskeks, paksuks, laiusse paisunud proua. Vanemas eas paisus ta turjakaks. Raseduse tõttu paisuma hakkav keha, kõht, keskpaik. Käte lihased paisusid pingutusest. Kinnipigistatud veen paisus jämedaks vorbiks. Ta sooned meelekohtadel paisusid. Korgaskehade võime paisuda. Erutusest paisunud huuled, rinnad. Piimast paisunud udaraga lehmad. Mees muudkui paisub nagu hea isuga siga. *Ta pigistab hambad kokku, et põsemusklid paisuvad. M. Traat. || van sirguma, kasvama. *Ta oli kauniks noormeheks paisunud. A. Saal. d. (vee kohta). Suurveest, sadudest (suureks, laiaks) paisunud jõgi, järv. Üle kallaste paisunud vesi hakkas vähehaaval taganema. Rahulik ojake paisus mühisevaks jõeks. Torm tõuseb, lained paisuvad hiiglaslikeks veevallideks. e. (pisarate kohta). Lapsele paisusid pisarad silma. Silmanurgast paisus põsele pisar. Higipisarad otsaesisel paisusid. f. (tule, leekide kohta). Tuli kipub ülearu suureks paisuma. Küll püüti kustutada, aga leegid paisusid lõõmaks. g. (kirjatöö kohta). Artikkel paisus kümneleheküljeliseks. Uurimus paisus mahukaks monograafiaks. h. piltl laienema, kasvama. Rahulolematus ähvardas paisuda ülestõusuks. Võlg, maksukoorem muudkui paisus. *Koonerdas ja kogus, nülgis naha kirbu koodi pealt ja arve pangas paisus. H. Sergo. i. (inimeste arvu poolest). Koor on paisunud sajaliikmeliseks. Ühing, selts paisus kiiresti. Armee paisus mitmekordseks.
3. intensiivsuselt kasvama, tugevnema. a. (mitmesuguste inimesega seotud nähtuste kohta). Väike lahkheli paisus suureks tüliks, vaidlus sõnalahinguks. Viha tõttu paisus ta jõud mitmekordseks. Põnevus, uudishimu üha paisus. Tuliseks paisunud hasart. b. (tuule kohta). Öösel hakkas tuul paisuma. Tuul paisub tugevamaks, valjemaks, tormiks, rajuks. c. (hääle kohta). Kõnekõmin, peokära (saalis) paisus. Kõneleja hääl paisus kohati pateetiliseks. Lennuki lähenedes mürin paisub (kõrvulukustavaks). Lõvi urin paisus möirgeks. Fortissimosse paisuv koorilaul, sümfoonia finaal. *.. kuulatades [haava] läikivate lehtede lakkamatut kahinat, mis tuuleiili tõustes valjuks plaginaks paisub. O. Tooming. d. (tunnete, tundeilmingute kohta). Seda kuuldes hakkas ta viha paisuma. Ema kallistas last paisuvas helluses. Süda paisub uhkusest, rõõmust, õnnest. Ta rinnas hakkas paisuma lootus. Hirm paisub üha suuremaks.

paks-u 21 komp paksem superl kõige paksem e. paksim

1.adj(plaatjate, koorikjate vms. esemete, materjalide v. moodustiste kohta:) suhteliselt suure ristlõikepinnaga; ant. õhuke. Paks plekk, klaas, papp, vineer, saepuruplaat. Paksudest laudadest kast. Paksud seinad, müürid. Ostsin paki paksemat joonistuspaberit. Paks nahk, paksud varbaküüned. Paksude nahkjate lehtedega taim. Hästi paksust riidest mantel. Paksud treeningupüksid, sokid. Magab paksu vatiteki all. Paksud leivakäärud, vorstilõigud. Paks patakas sedeleid, kirju. Sel onkul on paks rahakott 'palju raha'. Paksuks paisunud romaan, uurimus. 1,5 cm paks klade. Raamat on 300 lehekülge paks. Paksu tallaga kingad. Paks kiht täitematerjali, mulda. Paksud kivisöelademed. Paks ja krõbe leivakoorik. Paksu koorega õunad. Paks pekk. Raamatud olid paksu tolmukorraga kaetud. Paks lumi tuli maha, katab maad. Hommikul oli paks kaste maas.
2.adj(inimese v. looma keha v. mõne kehaosa kohta:). a. täidlane, tüse, priske, korpulentne; ant. kõhn; ant. peenike. Paks laps. Mõni inimene seisab söömatagi paks. Ta on paksuks läinud, paks kui tünn. Ta on minust paksem. Paksuks söödetud koer. Paks keha, kõht, tagumik. Paksud sääred, reied, käsivarred, põsed. Paksu näoga mees. Ta on näost, kehast paks. Paksud huuled. Magusa söömine teeb (inimese) paksuks. Surus, mahutas oma paksu kere tugitooli. |substantiivselt›. Kuule, vana paks, liigu kiiremini! b. tursunud, puhetunud, sellisena tunduv. Silmalaud on väsimusest paksud. Keel on janust paks. Suu on seest paks nagu pärast toomingamarjade söömist. Pea on magamatusest, õppimisest paks 'uimane'.
3.adjpaljudest tihedasti asetsevaist üheliigilistest esemetest või osakestest koosnev, tihe.; ant. hõre. a. (puude, rohu vms. kohta). Paks võsa, padrik, tihnik. Õunapuu võra ei tohi lasta paksuks kasvada. Läksime paksu kuuse alla vihmavarju. Paks muru, oras, rohi, ädal. Paks heegelkiri võtab palju lõnga. Paksu koega kardinad. b. (juuste vm. karvade kohta). Paksud juuksed, kulmupuhmad. Paksu musta habemega mees. Paksu karvaga koer. c. hrv (inimeste v. loomade kogumi kohta). Trügisime läbi paksu rahvamurru saalist välja. Paksus rahvamassis kaotasime teineteise silmist. Linnud lendasid paksus parves. d. (udu, suitsu vms. kohta). Soo kohal hõljus paks udu. Köök oli paksu tossu, auru täis. Korstnast tõusis paksu suitsu. Auto keerutas üles paksu tolmupilve. Taevas on täna paksus pilves. Sadas nii paksu lund, et midagi polnud näha. Õhk on hingeaurust, suitsust, lõhnadest paks. Paks leitsak lõi tulijale uksel vastu. Õppisin, tuupisin nii, et pea oli paks (otsas). Tehke ometi aken lahti, õhk on toas nii paks 'sumbunud, umbne', et lõika noaga. Paks 'pilkane' sügisöine pimedus.
4.adj(vedeliku kohta:) suhteliselt halvasti voolav, püdel, (mõnikord:) puderjas; ant. vedel. Küllalt paks määrdeõli. Paks veniv tõrv, siirup, mesi. Paks hapukoor, kaste. Hapupiim oli nii paks, et murra või lusikas. Vesi on vetikatest, kaladest paks. King jäi paksu porri kinni, on paksu poriga koos. Paksu õlivärvi saab oksooliga vedeldada. Kört on täna üsna paks saanud. Tee supp nii paks, et lusikas seisab sees püsti. Pane joogile mahla hulka, ikka paksem kui paljas vesi. Tangudest keedetakse suppi või paksu putru. Kas sulle maitseb rohkem kapsasupp või paksud kapsad 'mulgi kapsad, kapsast puder'? Paks piim murd kohupiim. Veri on paksem kui vesi.
5.adj(trükikirja, joone, kriipsu vms. kohta:) jäme. Kirjad jagunevad tähejoonte jämeduse järgi harilikuks, poolpaksuks ja paksuks kirjaks. Tõmbas sõnale paksu joone alla. Paks raske uurikett üle kõhu. Kannab juukseid paksus patsis.
6.adjkõnek (hääle kohta:) tuhm, kõlatu. Ta rääkis seda lugu piinlikkusest paksu häälega.
7.adjpiltl (millegi intensiivse kohta). Paks 'jäme, jultunud' vale. Rahva hulgas valitses veel paks 'kindel, kõigutamatu' ebausk. Paks 'äge, intensiivne' pahameel. Sellest ei tule muud kui paksu pahandust. Talle on paksu 'suurt' ülekohut tehtud. Ma ei mõista ta paksu 'suurt, liialdatud' optimismi. *Viha ta näikse endiselt pidavat.., ent pole Varamäe omadel vajagi tea mis paksu sõprust.. B. Alver. || (jutu kohta:) ropp, rõve. Vastas paksu sõimuga. Purjus meeste jutt kippus paksuks minema. *Kõrtsis kuuleb alati palju paksemat lora kui raamatust! H. Raudsepp.
8.skõnek puderjas mass, tahke jääk vms. Tõmmanud kohv valatakse paksu pealt ära. Marjamahl pigistati läbi marli, paks jäi marli sisse. Hapupiimal on paks peal ja vesi all. Ära mulle ainult leent tõsta, pane ikka paksu ka. Siga otsib molli põhjast paksu.
▷ Liitsõnad: kohvi|paks, supipaks.

peen-e, -t 34› ‹adj

1. suhteliselt väikese läbi-(ning ümber)mõõduga, peenike(ne).; ant. jäme. a. (pikkade, hrl. silinderjate esemete ja moodustiste, ka keha ja kehaosade kohta). Peened taimevarred. Peened nõtked oksad. Kõrsheina peen ja tihe juurestik. Peene tüvega sookask. Peen ora. Peente varrastega kootud sall. Medaljon oli peene keti otsas. Peene kontsaga kingad. Peene otsaga pintsel. Sael on peened hambad. Peentest lattidest tara. Kepp läheb ühest otsast peenemaks. Lõhkus kõik saetud puud peeneks. Hästi peen niit, lõng, nöör. Peen 'peenest lõngast' kalev. Peen linane riie. Peene 'peentest kiududest koosneva' villaga lammas. Peened veresooned. Peen suitsujuga, piimanire. Peened sääred, jalad, käsivarred. Pikad peened sõrmed. Peen kongis nina. Peene pihaga noorik. Peene kondiga kõhetu mees. Lapse kael oli haigusega na peeneks jäänud. Õde on sinust peenem. Maani kleit tegi teda pikemaks ja peenemaks, kui ta oli. b. (hrl. tasapinnaliste moodustiste kohta:) kitsas v. väike (sageli ka tihe, kribuline). Peened jooned, triibud, nöörvoldid. Pideva peene joonega tõmmatud kontuur. Peened kõrges kaares kulmud. Peened kortsud näos. Mitu peent kurdu otsa ees. Klaas oli täis peeni pragusid. Kivimi peened lõhed ja praod. Peent kirja on raske lugeda. Tiheda peene käekirjaga täidetud leheküljed. *Saarlased olid jõudnud juba saare varju, laine muutus peenemaks, enam ei visanud vett üle parda. A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: ime|peen, juus|peen, jõhv|peen, niit|peen, nõel|peen, piits|peen, pilbas|peen, raag|peen, tikk|peen, ülipeen.
2. ühesugustest pisikestest (eriti ümmargustest) osistest koosnev (ka sellise osise enda, harvemini eseme kohta), peenike(ne); ant. jäme. Peen kruus, valge liiv. Murenenud kivimite peen puru, peen prügi. Peen tubakapuru, põhupraht. Peen pulber, jahu. Hästi peen püül. Riputas peent suhkrut peale. Peent jahutolmu oli kogu veski täis. Timutil on väga peen seeme. Sadas, tibas, piserdas peent vihma. Peened liivaterad, lumekübemed. Peened värvilised helmed. Peened haavlid. Peened higipisarad, tedretähnid näol. Klaas purunes peenteks kildudeks. Peeneks hakitud muna, sibul. Peeneks raiutud peedi- ja kapsalehed. Peeneks jahvatatud kriit. Mälus toidu, pudistas leiva, hõõrus terad peeneks. Külje all peeneks kulunud põhk. Murdis tiku peeneks pihuks. Peen 'väikeseauguline' sõel, riiv, võrgulina. Rukkitera jääb, pohlad jäävad tänavu peeneks. Peenemad kartulid jäid seemneks. *Indrek oma alaliste juurdlustega õõnestas Karini südames kõik alused, näppis peeneks kõik pidemed. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ime|peen, pihu|peen, pool|peen, tolm|peen, tuhk|peen, udu|peen, ülipeen.
3. äärmiselt üksikasjalikku tööoskust ja täpsust nõudev; detailne, ülimalt täpne, peenike(ne). Peen ja aeganõudev töö. Õpetas tütarlastele peent näputööd. Juveliiri peen töö. Peenema rauatöö mees. Mul pole enam silmi nii peene töö jaoks. Peen tikand, nikerdus. Peene ornamendi ja töötlusega mõõga käepide. Peenem viimistlus, lihv. Peene konstruktsiooniga süst. Peen orkestratsioon. G. Reindorffi illustratsioonide peen läbijoonistatus. Kõige peenemate üksikasjadeni läbimõeldud kava. Peen arvepidamine väljaminekute kohta. Peened 'täpsed' mõõtmised, mõõteriistad. *Meid köidab ürgaja kunstnike peen vaatlusoskus, anne rõhutada kujutatava kõige olulisemaid tunnuseid. K. Põllu. || (meelte, vaistu kohta:) vähimaidki varjundeid eraldav, tundlik, terav. Peen haistmine, kõrv. Peen vaist, instinkt. Tal on peen nina kahtlaste asjade tabamiseks.
4. vaevumärgatav, raskesti eraldatav v. taibatav, varjatud, kerge. Peen naeratus, muie suunurkades. Peen iroonia. Peen vihje, nüanss. See oli vaid peen nali. Peened värvivarjundid. Jahikoera nina eraldab kõige peenemaid lõhnu. Nii peent vahet ei oska keegi teha.
5. kvaliteetne, väärtuslik, omas liigis parimate hulka kuuluv. a. paremast materjalist, kallihinnaline, elegantne, luksuslik. Peened road, söögid, joogid, napsid, veinid. Pudel peenemat viina. Laual oli peeni hõrgutisi. Kõige peenemad lauanõud! Peen linnaülikond, kübar. Peened kõrge kontsaga kingad. Peen pesu. Peenes riides noormees. Peen välismaa ümbrik. Peen Prantsuse lõhnaõli. Peen lõhn, aroom. *.. ka peenemat linna seepi pojakese pesemiseks poest koju toonud. R. Kolk. b. kõrgemasse, varakamasse, esinduslikumasse kihti kuuluv v. selliseks peetav; sellele kihile omane; suursugune, noobel, härrandlik. Peen daam, härra, preili, kavaler. Peenem inimene juba sellisesse kohta ei tule. Eerik oli peen mees ja alati elegantselt riides. Linnas elavad sugulased olid hirmus peened. Peenem rahvas, seltskond, linnaosa. Peen restoran, kohvik, lokaal, kõrts. Peatusime kõige peenemas hotellis. Läheme kuhugi peenemasse kohta sööma. Teenis teenijana peentes majades. Õppis peenes koolis. Puhtam ja peenem amet, töökoht. Ta on maast madalast peenema eluga harjunud. Peen kasvatus, toon. Peened kombed. Peen käitumine. Peente maneeridega mees. Tal oli peen saksa nimi. Orhideed – see on midagi väga peent! Pidas ennast liiga peeneks, et koristaja kohta vastu võtta. Tahab igatpidi peen välja näha. Pidas end oma kolleegidest paremaks ja peenemaks. Peen oli natuke klaveril klimberdada, esietendustel käia. *Osata jääl liuelda näis peen, kuulus hea tooni hulka. E. Õun. *Ikka rohkem kiskus teda tädi juurde, kus kõik oli parem, peenem ja avaram. V. Saar.
6. (ülekantumate tähendusvarjundite märkimiseks, eriti sisemiste väärtuste puhul:) hea, asjatundlik, sügav, viimistletud, lihvitud, valitud; õilis, meeldiv. Peen inimesetundja, interpreet. Põhjalik ja peen eksperimentaator. Peen muusikatundmine, psühholoogiline analüüs. Peen lavastus, avangukäsitlus. Peen diplomaatia, taktika. Hingelt peen inimene. Kunstniku peen isikupära. Temas oli peent huumorimeelt. Autori peen ja hingestatud lürism. Värvitoonide peen harmoonia. Tõelise „Suislepa” peen maitse. Kadakasuitsu peen aroom. Peen värvigamma, kunstimaitse. *Hobune on peen ja puhas loom, tundlik nagu viiul. M. Traat.
7. (näo, näojoonte kohta:) meeldiv, peenejooneline, sümpaatne, ka intelligentsusest tunnistust andev. Peente näojoontega naine. Jälgisin ta peent profiili. *Ilus, peen nägu, suured, natuke kurvailmelised silmad. K. Ainver.
8. kaval, osav, riukaline, peenike(ne). Peen sell, kelm, suli, väljapressija. Väga peen karjerist. Peen nipp, trikk. Mis peene nõksuga ta sisse pääsis? Pidas peent plaani. Ajab peent poliitikat. Pole midagi öelda, peened poisid, oskavad äri teha! *Vast oli maailm tõesti peamiselt kelmide ja variseride maailm ning Valt Vilmergi oli seda peenel kombel... L. Anvelt.
9. (hääle, heli kohta:) kõrge, hele, peenike(ne). Karjub peene kileda häälega. Peen piuksuv hääl. Räägib, laulab peene häälega. Tüdruk nuttis imeliku peene häälega. Tihased siutsuvad peene häälega. Kostab peent vilinat.
10. (raha kohta:) väikese väärtusega. Raha peeneks 'väiksema väärtusega üksusteks' vahetama. Peent raha oli tal ainult mõnikümmend senti. Kas te saate mul sajakroonise peenemaks vahetada?

peeneltadv

1. tihedalt pisikestest osadest koosnevalt; kribuliselt. Peenelt teraline kohupiim. Peenelt viirutatud pind. Peenelt saagjas leheserv. Peenelt krussis juuksed. Peenelt kortsus nägu, krimpsus nahk. Peenelt linnujälgi täistipitud rannariba. Nii peenelt kirjutatud, et ei näe lugeda.
2. äärmiselt üksikasjaliselt ja täpselt, peensustega; oskuslikult, hästi. Tunneb üsna peenelt kokakunsti. Oskab peenelt analüüsida. Peenelt tikitud põll, särgi rinnaesine. Peenelt nikerdatud elevandiluust esemed. Peenelt nüansseeritud graafilised lehed, puulõiked. Mõistab peenelt kunstispetsiifikat. Peenelt mängitud roll. Ta olnud peenelt haritud mees.
3. nooblilt, elegantselt, suursuguselt. Käib peenelt riides. Siin elatakse väga peenelt. Kummardas peenelt ja tõstis kübarat. Ma ei oska nii peenelt sakste moodi rääkida. See nimi kõlab nii peenelt. See on juhuse või – peenemalt öeldes – õnneasi. Üpris peenelt kirjutatud pamflett. *„Sisse, herein!” hüüti peenelt, nagu kohalik komme nõudis. J. Madarik.
4. osavalt, kavalalt. Peenelt punutud intriig, läbimõeldud plaan. Mind on peenelt alt veetud. Ta oskab sind nii peenelt petta, et sa ei saa arugi. See vigur on sul päris peenelt välja mõeldud! Seda asja oleks tulnud hoopis peenemalt ajada. Raha oli vähe, pidime peenelt 'kitsalt' läbi ajama. *.. sel rahutul ajal osatakse siinmail teenijarahvast peenelt ära osta, piskuga ümber sõrme keerata. E. Vetemaa. || varjatult, kergelt. Oskas peenelt mõista anda, kes tegelikult süüdi on. Pilkas mind peenelt. Peenelt parastav ilme näol.
5. (hääle, heli kohta:) kõrgelt, heledalt. *Mees laskis jämedat naeru, naine või noorik kihistas peenelt. I. Sikemäe. *Hiir rüples peos kipukalt ja viiksus imetu peenelt. N. Baturin.

peenike(ne)-se 5
I.adj
1. peen (1., 2. täh.).; ant. jäme. a. (pikkade, hrl. silinderjate esemete ja moodustiste, ka keha ja kehaosade kohta). Peenike kasevibalik. Peenikesed oksad, juured, varred, leherootsud. Peenike nõel, sukavarras, traat, raudtoru. Peenike pliiats. Peenike niit, lõng, nöör. Peenike 'peenikesest lõngast' kangas, riie. Peenikesed sõrmed, käsivarred, sääred, jalad. Peenikeste patsidega tüdruk. Ta on õbluke ja peenikese pihaga, pihast peenike, keskelt peenike. Sul on kont peenike, sa ei jaksa palju tõsta. Mees polnud paks ega ka peenike. Poiss on peenike kui piibuork, piitsavars. Koeral oli peenike saba. Angerjas on pikk ja peenike. Korstnast kerkis peenike suitsusammas. Parem pikk ja peenike nälg, kui jäme ja lühike nälg. || (tasapinnaliste moodustiste kohta:) kitsas v. väike (sageli ka tihe, kribuline). Peenikesed kulmud. Peenikesed kortsud näos. Tõmbas sulega ilusa peenikese kriipsu. Peenike kribuline kiri. b. ühesugustest pisikestest (eriti ümmargustest) osistest koosnev (ka sellise osise enda kohta). Peenike liiv, tolm. Peenike sool, suhkur. Väga peenike pulber. Peenike klaasipuru. Põua tõttu jäi rukkitera peenikeseks. Peenikesed vihmapiisad. Udutab, piserdab, tibab, tibutab peenikest vihma. Hakkas sadama, pihutama peenikest lund.
▷ Liitsõnad: ime|peenike(ne), pihu|peenike(ne), pilbas|peenike(ne), ülipeenike.
2. omas liigis parimate hulka kuuluv, väärtuslik, väga kõrgeks hinnatav, peen. a. kõrgemasse, haritumasse, esinduslikumasse kihti kuuluv v. selliseks peetav; sellele kihile omane; suursugune, noobel, valitud. Peenike härra, proua, härrasmees, isand. Päris peenike saks kohe! Hulk peenikest rahvast koos. Peenikesed kombed. Ta on väga peenikese käitumisega. *Kui tast tark, peenike mees saaks! Kas advokaat, tohter, kohtuhärra või kirikuõpetaja.. E. Vilde. *Madam Evert pidas peenikeseks aeg-ajalt sõrme kõrvaaugu sisse pista ja kutistada.. A. Kitzberg. b. paremast materjalist, kallihinnaline; luksuslik, elegantne. Väga peenikesed riided seljas. Peenike kleit, pesu. Peenikesed toidud, joogid, napsid, suupisted. Peenike numbrituba televiisori ja telefoniga. Neil olevat oma maja, auto ja ka muidu peenike elamine. Küll on peenikene värk!
3. täpne, täpsust nõudev, peen; oskuslik, kvalifitseeritud. See oli väga peenike töö. Pidas rahaasjus peenikest arvestust. Peenike tisler, rätsep. Kiviraiuja oli peenike meister. Peenike asjatundja. *Igast [templi] jaost paistab ehitajate vägev võim ja peenike kunstitundmus välja. E. Bornhöhe.
4. kaval, osav, riukalik, peen. Peenike sell, vend, suli. See mees on peenike poiss, teab, mis teha. Peenikesed vigurid. See oli neil peenike kokkumäng. Peenike nali. *Ei vajatud enam peenikest poliitikat ega diplomaatilisi intriige. L. Metsar.
5. (hääle, heli kohta:) kõrge, hele, peen. Nii suur mees ja nii peenike hääl! Kostis lapse peenike viril nutuhääl. Varss hirnus peenikese häälega. Kuulis selja tagant pikka ja peenikest vilet.
6. (raha kohta:) väikese väärtusega, peen. Mul ei ole peenikest raha. Raha peenikeseks tegema 'lahti vahetama'.
II.skõnek peenraha. Kogu peenike kulus ajalehe peale. *.. seletab, et pole ta salamüüja ning pole tal peenikest tagasi anda. V. Gross.

piuksuma42

1. (lindude ja väikeste loomade häälitsemise kohta:) heledat katkendlikku häält kuuldavale tooma, piiksuma. Linnupojad piuksuvad toitu oodates. Pääsukesed lendasid piuksudes ja siutsudes. Hiir piuksub seinapraos. || (seda meenutava mingi muu heli v. hääle kohta). See kummist mänguasi piuksub ka. Toored oksaraod piuksusid ja praksusid tules.
2. peene ja nõrga, ka hädise, argliku häälega rääkima, laulma vms. Räägib peene piuksuva häälega. Telefonitorus vastas vaevu kuuldav piuksuv hääl. „Vabandage,” piuksus näost punane hilineja. *„Näed ju ise, rohkem ei ole [raha]!” piuksus eit.. V. Saar.

pool|vali
(hääle kohta:) tasandatud, mitte päris tugev. Räägib poolvalju häälega.

popsutama37

1. piipu pahvakuid õhku lastes suitsetama, popsima (1. täh.) Taat popsutab piipu. Sigarit, pinutagust popsutama. Ta on täna mitu piibutäit ära popsutanud. Ära popsuta toas! *.. [pani] tubakatolmuga täidetud piibukahale söekese ja hakkas popsutama, tõmmates õhku kiirete sõõmudega.. E. Roomet (tlk). | piltl. Tossu popsutav praam, vedur.
2. popsuma. Traktor popsutab kraavipervel. Ühtlaselt popsutav mootor. Puksiir sõidab popsutades sadamasse. Paadid popsutavad avamerele. Popsutasime minema. || (samalaadse hääle kohta). Siil popsutab pahaselt. Jaan popsutas naeru.

prosoodia1› ‹s

1. keel kõnelõikude kestusega ja hääle valjuse ning kõrgusega seoses olevaid nähtusi hõlmav koondmõiste
2. kirj värsiõpetuse osa, mis käsitleb värsi sõnade ja häälikute vältust, värsimõõduõpetus

põrin-a 2› ‹s

1. pidev monotoonne (vibreeriv) heli v. müra. Tasane, ühetooniline, tume põrin. Vankrirataste põrin sillutisel. Autode, mootorrataste põrin tuleb järjest lähemale. Üks mootorpaat sõitis põrinal mööda. Lennuki kauge põrin. Mootorratas lähenes suure, valju põrinaga. Raske tõld veereb põrinal trepi ette. Mingi aparaadi undav põrin. Mootor läks vaikse põrinaga käima. Tänavad rõkkavad trummide põrinast. Vihmapiiskade põrin katusel. Maipõrnikas lendas põrinal mööda. *Kevadise rahena langesid kuulid põrinal kiriku katusele.. A. Kurfeldt (tlk).
▷ Liitsõnad: auto|põrin, lennuki|põrin, mootori|põrin, mootorratta|põrin, trummi|põrin, vankri|põrin, vihmapõrin.
2. (kurgu põhjast tuleva, jämeda hääle kohta). Kambrist kostab norskamise põrinat. Keegi norskab põrinal. Mees hakkas põrinal naerma. Nuuskas põrinal nina. *„Ei maga küll veel”, vastab naaber põrinal, „aga eks me varsti heida.” O. Luts.

rabe-da 2› ‹adj

1. kergesti murduv, murenev v. katkev, habras, pude (mingi aine, eseme vm. kohta). Malm on kõva ja rabe sulam. Põlevkivi, kivisüsi, liivakivi jt. rabedad kivimid. Lepp on rabe puu. Rabe karusammal. Leib oli nii rabe, et pudenes sõrmede vahel laiali. Rabe lõng, niit. Vana rabe riie kärises katki. Rabe paber. Külma käes läheb kautšuk rabedaks. Vanas eas muutuvad luud rabedaks. Päike on jää rabedaks sulatanud. Külmaga on lumi rabe ja tuhkjas. *Aga karjamaapoolnegi kallas on rabe raba .. M. Raud. | (taimenimetustes). Rabe remmelgas. | piltl. Rabedad mõtted. Ärkasin tihti, uni oli rabe. Jutt muutus kord-korralt rabedamaks, katkes üksikuteks lauseteks. Ajapuudus muutis maletaja mängu rabedaks. Romaani kompositsioon on rabe. *Ning taevas on hall ja rabe, pudendades tuisku ja vihma. A. Gailit. || piltl (hääle, helide kohta:) murduv, katkendlik. Vanadusest rabe hääl. Rabe, hapravõitu naisehääl. Nooruki hääl muutus rabedaks, katkendlikuks. Puhkes rabedal häälel naerma, mügises rabedat naeru. *.. eemal hakkas undama karusselli väntorel, paisates oma rabedaid kriiskavaid helisid õhtuvaikusse. O. Kuningas (tlk).
2. kärsitu, rahutu, peru, tormakas, rabelev. Rabedate liigutustega naine. Küll sa oled rabe ja tormakas! Kannatust, ära ole nii rabe! Ilmar ei mallanud oodata, ta oli rabedam kui õde. Tema tegutsemine, esinemine oli kuidagi rabe. Hobune kohkus ja muutus rabedaks. *.. vaenlase pealekäimine on rabedam, kui ta veel kuu alguses oli. J. Kross.
3. murd väle, kärmas, nobe. *.. ega mina puutöö kallalt palju liigutada ei saa. Rabe ja kasin naisterahvas peab ta olema .. L. Koidula.

ragisema37

1. raginat andma v. tekitama. Puud ragisesid ja raksusid tuulega. Maja, mets ragiseb tuules. Terve laevakere ragises jää surve all. Uks vappus ja ragises löökide all. Istus, nii et tool ragises. Põgenes, nii et põõsad ragisesid. Kuivad oksad, raod murdusid ragisedes. Jää praksus ja ragises ähvardavalt. Tankid möödusid roomikute ragisedes. Kraanad, vintsid, vagonetid ragisesid. Auto peatus pidurite ragisedes. Raske raudvärav avanes, sulgus ragisedes. Kaevuketid ragisesid vee võtmisel. Riiv ragises ja uks paotus. Võti ragises lukuaugus, lukus. Lukk ragises, kui võtit keerati. Vana voodi vedrud ragisevad kohutavalt. Klaasikillud ragisesid talla all. Kruus, jääkirmetis ragiseb jalge all. Krõbe leivakooruke, liivatolm ragises hammaste all. Kohviveskis purunesid ragisedes oad. Kuulipildujad, püssid, automaadid ragisesid (tulistamise kohta). Ragisesid püssilasud, kuulipildujavalangud. Kõlas ragisev kogupauk. Ragisev kõuekõmin. Puud põlesid praksudes ja ragisedes. Istuti ragiseva rasvaküünla valgel. Hobune vedas koormat, nii et rakmed ragisesid. Mantli õmblused ragisesid selga tõmbamisel. Pintsak oli kitsas ja ragises õmblustest. Pigistas mind nii, et mul kondid ragisesid. Pigistas kätt, nii et mu sõrmed ragisesid. Vanakese luuvalused käed, jalad ragisevad. Surus hambad ragisedes kokku. Köhides rinnus ragiseb. Haige köhib, tal rinnad ragisevad. Ragisev köha. | piltl. Laval sädeleb ja ragiseb dialoogide tulevärk. Tema usk varises ragisedes kokku. || raginal liikuma, kulgema, teat. seisu minema. Jää ragises tuulest aetuna rannakividele. Uks ragises lukku. *Üksikud trammid ragisesid mööda Pärnu maanteed edasi-tagasi nagu tavaliselt .. A. Viirlaid. *Vikat ragiseb läbi lopsakate kõrte, sahinal variseb rukis kõrgeks kaareks .. A. Mägi.
2. (heli, hääle kohta:) praksuvat, kärisevat kõrvalheli andma. Seinakell lõi ragisedes kümme pauku. Raadio, valjuhääldi, telefon ragiseb. Rauga ragisev naer. Rääkis, laulis ragiseva häälega. *Kapteni hääl oli aastatest ragisema hakanud .. H. Sergo. || (sellise häälega rääkimise, laulmise kohta). *.. ning Juonas ragises laulda nagu alati .. L. Promet. *Õrnalt, uinutavalt ragisesid heinaritsikad. R. Roht.

ragistama37

1. raginat (1. täh.) tekitama; ragisema panema. Keegi ragistab põõsastes, metsas. Tuul ragistas puuokstes. Torm ragistas hoonete kallal. Veok tuli roomikutega ragistades. Laoplatsil ragistavad sildkraanad koormaid tõsta. Küll kõu kõmistas ja ragistas! Auto peatus pidureid ragistades. Käristeid ragistades alustati ajujahti. Koer ragistab ketti, ketiga. Ragistas unetult räheldes voodit. Ragistab võtmega, võtit lukuaugus. Riiviga ragistades avas ta ukse. Põranda all ragistavad rotid. Ragistas hamba all klaaskompvekke, suhkrut. Vana haug ragistab roos. Ta närvitses ja ragistas sõrmi. Ragistas viha pärast hambaid. || midagi raginat tekitades tegema, eriti liikuma v. töötama. Ragistasime läbi põõsaste, padriku. Tramm ragistas meist mööda. Rong ragistab läbi linna. Põllul ragistasid traktorid. Lumi oli sulanud, aga teedel ragistati veel regedega. Ragistas endale aiast teiba kätte. Mart ragistas kasti lõhkuda. Naine ragistas oad läbi kohviveski. Lapsed hakkasid kohe kompvekke, õunu, pähkleid ragistama. Ragistab õunu, porgandit süüa. Koer ragistas konte närida. Ragistati 'tulistati' püssidest. Kuulipildujad, automaadid hakkasid ragistama.
2. (intensiivse, käreda, ka ragiseva, käriseva tooniga hääle v. heli kuuldavale toomise kohta). Koerad ragistasid haukuda. Sammi hakkas õues käredalt ragistama. „Krääk-krääk,” ragistavad rukkis räägud. Heinaritsikad ragistasid käredalt. Mehed ragistasid naerda. Haige ragistas köhida. *Keskuse õues ragistas posti otsa riputatud plärakast .. L. Vaher.
3. käredalt, käratsedes rääkima, vaidlema vms., ägedalt pahandama, pragama, käratsema, kärkima. Valvur oli rahulik mees, ei kärkinud ega ragistanud. Vihasena ragistas nii, et topi kõrvad kinni. Ta armastab mõnikord ragistada, aga see läheb mööda. Ragistasime terve tunni, olime vihased ja ägedad. Ämm ragistas vahel miniaga. Ema ragistas sageli tütre kallal. Ragistas mis ta ragistas, kuid lõpuks nõustus. Vaiksemalt, ära ilmaaegu ragista! *„Kes peab teie eest teie tööd tegema?” ragistas direktor. M. Traat.
4. ägedalt töötama, rabama, rassima. Ragistame tööd teha, et käed rakkus. Mehed ragistasid iga päev metsas, tegid puid. See on tüütu töö, noortele andke midagi niisugust, kus saab ragistada. *Praegu ragistasid trassiraiujad juba Ukuaru oru ja Mägede vahel .. V. Saar.

rinna|põhi
rinnaõõne sügav sisemus (sügava hingamise v. hääle iseloomustamisel). Ohkas rinnapõhjast. *See „ei tohi” kõlas neiu sügavast rinnapõhjast nii pühalikult noomides.. E. Särgava.

rooste18› ‹s

1. raua pinnale oksüdeerumisel tekkiv punakaspruun urbne kiht. Roostes traat, uksehinged. Poisid leidsid roostes püssi. Vikat oli lootusetult roostes. Roostest punane plekk, pada. Vana roostest söödud laev. Roostet eemaldama, maha kraapima. Naelad, kruvid läksid niiskuse käes rooste(sse). Ära lase kallist relva rooste minna. Oksüdeeruv metall muutub roosteks. Inimene armastab kõike, mida koi ja rooste rikub. Rooste on ämbripõhjale augu sisse söönud. Rooste sööb rauda, kurvastus südant. *Vesi kaevus on sogane, joo nagu roostet kõrist alla.. A. Mägi. || (muude metallide pinnale tekkiva kihi kohta:) paatina. *Tema sõrmes oli vaskne sõrmus, mida roheline rooste ahnelt sõi. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: raua|rooste, rohe|rooste, vaserooste.
2. roosteseentest põhjustatud taimehaigus. Nisu kollane rooste. Roostest pruunistunud lehed, kõrred. Rooste rikkus kaera ära. Vili kannatab rooste all.
▷ Liitsõnad: koore|rooste, kroon|rooste, kõrre|rooste, kübe|rooste, laik|rooste, laju|rooste, lehe|rooste, näsa|rooste, okka|rooste, pigi|rooste, pruun|rooste, põis|rooste, tüve|rooste, varre|rooste, viltrooste; herne|rooste, lutserni|rooste, peedi|rooste, ploomi|rooste, põldoa|rooste, ristiku|rooste, roosi|rooste, sibula|rooste, sõstra|rooste, vaarika|rooste, viljarooste.
3. piltl. a. (millegi roostevärvilise kohta). Puude lehtedes on juba roostet. Välju katab sügisene rooste. Pooleldi söödud õun läheb rooste. b. (käriseva hääle kohta). Mees joriseb oma roostes häälega laulda. Kui oled kaua vait, läheb hääl rooste. c. (millegi hooletusse, unarusse jäetu kohta). Kriitik ei lase oma sulge rooste minna. Kahju küll, kui nii suur anne roostesse läheb. Roostes liigestega ei tulnud tantsust suuremat välja. *Utiilihunnikudki töökodade ümber suurenevad päev-päevalt küllap seetõttu, et meeste mõttemasinad on ükskõiksusest roostes. V. Saar. d. (millegi kahjustava kohta). Hing, vaim kattub üksinduse roostega. Kraabib sõbralt maha enesega rahulolu roostet. Enesearmastuse rooste takistab arengut. *Kas tõesti saab kiivus roosteks, mis nende sõpruse lõppude lõpuks ikkagi läbi sööb? P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: põuarooste; argipäeva|rooste, surmarooste.

roostetama37

1. roostega kattuma. Ader oli jäetud põllule roostetama. Töökoja lähedal lageda taeva all roostetab vanu masinaosi. Tsingitud plekk ei roosteta niiskuse käes. Nõu põhi roostetas aastatega auklikuks, kõlbmatuks. Kruvid roostetavad paneeli sisse kinni. Katel on väljastpoolt roostetanud. Väljakaevamistel leiti roostetanud mõõku. Uks kriiksub roostetanud hingedel. Roostetanud kett, traadipundar. See raud, mis käsil käib, ei roosteta ilmas.
2. piltl. a. (närbudes v. riknedes) roostevärviliseks muutuma. Sarapuud juba roostetavad. Rohi on põuast roostetama löönud. Roostetanud heeringad, silgud. b. (hääle kohta:) kärisema. Mees küsib midagi roostetanud häälega. Pika vaikimisega on hääl ära roostetanud. c. kasutamatult, tegevusetult seisma; kõlbmatuks muutuma. Pikal kriisiperioodil laskis kirjanik oma sulge roostetada. Lootustandev anne roostetas. Noored astuvad otsustavalt roostetanud tavade vastu. Koondatud näitleja jäi koju roostetama. Kasuta ajusid, muidu lähevad roostetama. Heategu ei roosteta. *„Ega vana arm ei roosteta, madam.” – „Arm küll mitte, aga inimesed vananevad ja roostetavad...” K. Rumor.

rõhkrõhu 21› ‹s

1. füüs pinnaühikule normaali sihis (risti) mõjuv jõud. Gaasi rõhk. Valguse rõhk. Rõhk vedelikus. Rõhku mõõtma. Paskal on rõhu mõõtühik. Reaktsiooni toimumiseks vajati kõrget rõhku. Madal rõhk. Rõhk tõuseb, langeb. Manomeeter näitab, et rõhk suureneb. Balloonis ulatus rõhk 60 atmosfäärini. Värv on pritsis rõhu all. Dünaamiline, staatiline rõhk. Täheldati ajusisese rõhu tõusu. Arteriaalne rõhk.
▷ Liitsõnad: ala|rõhk, atmosfääri|rõhk, heli|rõhk, juure|rõhk, kiirgus|rõhk, kõrg|rõhk, madal|rõhk, lae|rõhk, mäe|rõhk, normaal|rõhk, osa|rõhk, partsiaal|rõhk, sise|rõhk, töö|rõhk, veeni|rõhk, vere|rõhk, õhu|rõhk, ülerõhk.
2. millegi esiletõstmine, rõhutamine. a. kõnes avalduvana; ka keel vahend, mis eristab ja eraldab keeleüksuse tema naaberüksuste hulgas (näit. kõne põhitooni muutus ja hääle intensiivistamine, hääliku pikenemine). Selles sõnas on rõhk teisel silbil. Poisi kõne kubiseb valedest rõhkudest. Lause- ehk loogiline rõhk. Ta ütles oma arvamuse selge rõhuga, keeldus abist erilise rõhuga. Küsisin rõhuga, mis kell on. b. üldisemalt. Meie vestluses, kirjavahetuses oli rõhk kodustel asjadel. Uuel ajalooõpetajal on hoopis teised rõhud. Noore lavastaja tõlgitsuses sai näidend ootamatud rõhud. Talve tulles nihkub rõhk tubastele töödele. Ta paneb väljanägemisele (palju) rõhku. Siin peres pannakse söökidele suurt rõhku. || ilmestav, aktsenteeriv detail, ese vms. Selle hoone arhitektuurseks rõhuks on saal.
▷ Liitsõnad: kaas|rõhk, lause|rõhk, pea|rõhk, põhi|rõhk, sõnarõhk.
3. rõhumine, surve. Tunneb õlal isa raske käe rõhku. Tahan murede rõhu alt pääseda. Tegi mustade mõtete rõhul testamendi ära. *.. maa vabaneb, – pea murdub võõras rõhk! J. Barbarus.

räige1› ‹adj

1. ebameeldivalt terav v. tugev, kõrvu v. silmi ärritav. a. (hääle, helide kohta:) läbilõikav, kriiskav. Kajakate räige kisa. Terav ja räige telefonihelin. Tänavalt kostis räige autosignaal. Kõrv tabas mootorimürinas võõralt räige heli. Mehe hääl muutus vihast räigeks. Jagab räigel häälel käsklusi. *.. kaljulõhe tagant lagendikult kostis vastuseks teise hobuse räige, katkendlik hirnatus. E. Soosaar (tlk). b. (valguse, värvitoonide kohta:) (liiga) ere, pimestav. Valgus oli nii räige, et silmi tuli käega varjata. Ta armastab räigeid toone. *Alguses olid postkaardil olnud räiged värvid, kuid pleekinuna muutus repro järjest kaunimaks. E. Park.
2. piltl (sisult v. laadilt:) terav, käre, karm, robustne; karjuv, kisendav. Räige kriitika, propaganda. Ajab räiget poliitikat. Romaanis leidub räiget naturalismi. See väljaanne harrastab üsna räiget väljenduslaadi. Inimõiguste räige rikkumine. Räige ülekohus. *Kuid Iraan, tuletagem meelde, on räigeim islamimaa.. K. Käsper.

räme-da 2› ‹adj

1. (madala, ebapuhta hääle v. heli kohta:) kare, kärisev, kähe, ragisev. Räme mehehääl, bass. Hääl on joomisest, suitsetamisest, külmast räme. Laulab tasa, pisut rämeda häälega. Jagab rämedal häälel käsklusi. Joobnu põristab rämedat naeru. Rämedad hõiked, karjed. Tundsin ta ära rämeda köhatuse järgi. Partide räme prääksumine. Torupilli rämedad helid. *„Siis on ju avalik mäss lahti!” tõukas vana parun rämedast kurgust. E. Vilde.
2. piltl jäme, labane, tahumatu, rohmakas. Rämedad sõnad. Rämedate kommetega inimene. Visati rämedat nalja. Tema rämedat ropendamist oli kaugele kuulda. *Vastukaaluks mu ilukõneharrastusele püüdis ta nii oma käitumises kui keeles olla räme. E. Tegova. *.. Balthasar oli sellesinase Mihkliga võrreldes ikkagi hoopis rämedam ja jämedam ja koolitamatum mees. J. Kross.

sametine-se 5› ‹adj

1. sametist, samet-. Peas sametine müts. Sametised portjäärid.
2. piltl sametit meenutav, sametjas, sametpehme. a. (kompamisel, puudutamisel). Beebi sametine nahk, ihu. Koera käpad tundusid pehmed, lausa sametised. Muru sametine pehmus. Sambla sametine vaip. b. (looduse, taevalaotuse pehmete värvitoonide kohta). Tumepunaste sametiste õitega lill. Suveöö sametine hämarus. Tume, sametine troopikaöö. *Ei õitsenud veel anemoonid, need sametised lilled, mis kivised kaldaveerud igal kevadel valendama panid. V. Saar. c. (hääle, heli kohta:) mahe, meeldiv. Naisel oli sametine hääl. Laulja sametine bariton meeldis kuulajaile. Tšello heli on sametine. d. (maitse kohta:) mahe. Sametine õlu, vein. e. (muudel juhtudel). Sametine pilk. Pastellmaali peamine võlu peitub tema sametises pehmuses. *Sest mitte ainult revolutsioonid, vaid ka kriisid on muutunud sametisteks. Kapitalismi noorusaja torm ja tung on möödas.. T. Õnnepalu.

sirge1
I.adj
1. ilma kõveruste, jõnksude v. loogeteta, mitte kõver ega kaardus; otse kulgev. a. (kujundite, esemete, taimede vms. kohta). Sirge joon, kriips. Sirge toru. Sirged puud, sambad. Kaskede sirged tüved. Sirgete jalgadega tool. Tagus kõvera naela sirgeks. Kes jõuab hobuserauda sirgeks painutada? Kas mu juukselahk on sirge? Suits tõuseb korstnast sirge joana. Tänav oli sirge, nagu joonlauaga tõmmatud. Mindi mööda sirget metsasihti. Pärast käänakut oli tee jälle sirge. Vaod ei tulnud just kõige sirgemad. Nööri järgi aetud sirged peenrad. Peenral on taimed sirges reas, rivis. Pöörasime põldudevahelisele teele, et maanteekäänakut sirgeks lõigata. | bot (taimenimetuses). Sirge harakalatv. || (rõiva tegumoe kohta:) sirgelõikeline. Sirge mantel, seelik. Kas sirge või taljes pintsak? b. (kehaosade, inimese kohta). Neiul on kenad sirged jalad. Sirge piht. Pikk sirge nina. Linnul oli sirge nokk. Pikad sirged ripsmed. Lapsena olid mul juuksed lokkis, hiljem läksid sirgeks. Ilus sirge rüht, kehahoid. Hoia selg sirge! Ajas selja sirgemaks. Ajas end kogu pikkuses sirgeks. Lõi end, oma rühi sõjaväelase kombel sirgeks. Mees nõksatas valveohvitseri ees sirgeks. Naise muidu sirge kogu oli nüüd kühmu vajunud. Kühmus selg tõmbus sirgeks. Tüdruk on sirge nagu osi, kõrkjas. Seisis sirgena kui küünal, pliiats. *Ja ta kuuekümneaastane keha lõi sirgeks nagu tikk. F. Tuglas. || (ka ühenduses kindlameelsuse, väärikuse, eneseuhkuse säilitamise v. saavutamisega). Olusid trotsiv sirge seljaga inimene. Solvus, kuid lahkus sirge seljaga. Tol ajal mõtlesid kõik ühtemoodi ja neid, kes selja sirge hoidsid, eriti palju polnud. Arengumaade rahvas on hakanud selga sirgeks ajama. || ka sport väljasirutatud. Ajas sõrmed sirgeks. Jalg on põlvest kange, ei saa sirgeks. Istub, sirged jalad harkis. Sirgelt käelt laskmine. Rebimises sai ta sirgetele kätele 155 kg. || (hääle kohta:) ilma vibratsioonita. Lauljal on ilus sirge hääl. Võiks arvata, et see lapselikult puhas ja sirge hääl kuulub poistesopranile. Koori tahetakse, eelistatakse sirgeid hääli.
▷ Liitsõnad: joon|sirge, kepp|sirge, küünal|sirge, lint|sirge, mast|sirge, nool|sirge, nõel|sirge, nöör|sirge, osi|sirge, pulk|sirge, tikksirge.
2. ilma kühmude, kortsude v. voltideta, tasane, sile; mitte lontis. Silus kirja, paberilehe, ajalehe sirgeks. Tõmbas varbaga vaibanurga sirgeks. Tõusis ja tõmbas pintsaku natuke sirgemaks. Hakkas lömmilöödud pange sirgeks taguma. Tuul puhus, lõi lipu sirgeks. *Ma ei saa tal lasta pesu kuivama riputada, sest ta ei oska märga pesu sirgeks raputada.. M. Berg. *Vaevalt oli film lõppenud, kui Kusti keset saali astus ja lõõtsa sirgeks tõmbas. R. Männis.
3. piltl mittekeerutav, otsekohene, sirgjooneline; aus, õiglane. Kindla sõna ja sirge joonega mees. Töös nõuti ausat ja sirget joont. Selle võllaroa suust sirget sõna ei kuule. Meie ema on sirge jutuga inimene, keerutamist ega kavaldamist ta ei salli. Ole nüüd sirge poiss ja ütle, kas said aru, et jonni ajasid? Pole ta isast sirgem ühtigi, riukamehed mõlemad. *Isa oma lihtsa, sirge õigusega ei jõudnud elus kaugele.. A. Hint. *Võib-olla oleks kõige õigem ja sirgem ükskord ometi tõtt kõnelda? L. Vaher.
4. selge, klaar. Enne ärasõitu tahaksin sinuga jutud, ühe jutu sirgeks rääkida. Seda asja me paari minutiga sirgeks ei räägi. Ükskord tuleb see mure, probleem niikuinii sirgeks rääkida. Meie asjad on nii nässus, et ega neid vist enam sirgeks saagi. Tehkem siis asjad sirgeks – kas võtate kauba või ei? Kaup tehti sirgeks ja maja müüdigi maha. Tegin pruudiga sirge soti ja nüüd olen jälle vaba mees. Minul on temaga oma kana kitkuda ja enne ma siit ei lahku, kui sotid sirged. Mehed tegid pudeli kahe peale sirgeks 'jõid pudeli kahe peale tühjaks'. *Mis sest kõrtsitülist kohtukulli ette viia. Seletagu asi siinsamas sirgeks. I. Sikemäe. *Seekord ei mindud kohvimajja, vaid mindi restorani „Kontinentaal” lepingut lõplikult sirgeks tegema. O. Luts. || ilmne, ilmselge. *Jääjate arusaamise järgi olid kojuminejad lollpääd, kelle tegusid oleks sirge rumalus järele ahvida. H. Susi.
II.s
1. mat joon, mida mööda tema iga kahe punkti vaheline kaugus on väikseim, sirgjoon; ant. kõver. Punkt, sirge ja tasapind. Paralleelsed, ristuvad sirged. Tasapinnaga risti asetsev sirge. Sirge võrrand. *Usus ja kunstis pole ehk ometi sirge kõige lühem tee kahe punkti vahel. A. H. Tammsaare. || see mingi protsessi v. nähtuse graafilise näitajana. Võrdelise sõltuvuse, lineaarfunktsiooni graafikuks on sirge. || selline kujuteldav joon. Vastasseisude ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel.
▷ Liitsõnad: horisontaal|sirge, kald|sirge, kiiv|sirge, püst|sirge, rist|sirge, rõht|sirge, rööp|sirge, tugi|sirge, vertikaalsirge.
2. otse kulgev, kurvideta teelõik v. selline võistlusraja osa. Auto kihutas mööda sirget, sööstis sirgele. Lausa lust on kurvis hoogu maha võtta ja sirgetel uuesti kiirust, gaasi lisada. Stardipaik viidi Kloostrimetsast Kose sirgele. Viimasel sirgel möödus meie uisutaja teistest võistlejatest.
▷ Liitsõnad: finiši|sirge, lõpu|sirge, stardisirge.
3. otselöök poksis; ant. haak. Saatis paremaga sirge vastase lõua pihta. Meie poksija põikles osavasti teise seeriarünnakute eest, noppides samal ajal punkte sirgetega. *Näod on neil nii kitsad, et iga teise sirge lööd mööda. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: parem|sirge, vasaksirge.

sume-da 2› ‹adj

1. pehme (5., 6. täh.) ja mahe. Sajujärgne sume öö. Sume ja soe ilm, sügispäev. Sumedad augustiõhtud. Õhk oli sametiselt sume ja soe. Tuuletu ja sume on siin metsa ääres. Sume videvik. Toa sumedas soojuses oli mõnus istuda. Sume hämarus levis puude all. Linnake paistis unelevat sumedas virvendavas kevadõhus. Sumedast sügisest sai hangine talv. Maa ja taeva piirjoon on sulav ja sume. Taevas tõmbus sumedasse pilve. Läbi tiheda kardina paistis sume kuma. Tagasihoidlik sume värvigamma. Kasutab sumedaid käreduseta värvitoone. | piltl. Pühapäeva sume rahu. Heinalõhna sume magusus. *Nende [= lindude] laulud olid sumedad nagu reseeda lõhn. U. Masing.
2. pilvine, sombune, sumune, (kerges) vines. Ilm, taevas tõmbus sumedaks. Päike paistis läbi sumeda pilveloori. Ei sadanud, kuid päev oli sume ja niiske. *On sume ilm, päike nagu tahaks-tahaks tulla, kuid veel ei suuda tungida läbi roosaka uduloori .. O. Luts. *Õhk oli aina sumedamaks läinud, lahvanduse ääred enam ei paistnudki. H. Sergo.
3. hämar. Toas oli ettetõmmatud kardinatest sume ja jahe. Põles sume öölamp. Puude põimunud oksad moodustasid alleel sumedaid käike. Viinapuulehed akna taga teevad toa valguse sumedaks. Jalutasime suvises sumedas öövalguses. *Metsaserv seisis sumedana kahanevas valguses .. O. Kuningas (tlk). || piltl sünge, tusane. *Aga Mikk kohendas oma sumedat nägu, niikaua kui see sai üsna laheda kuma. E. Vilde.
4. (hääle v. heli kohta:) tume, summutatud. Kose sume mühin. Armunu sumedad ohked. Hundikarja üha kaugenev sume ulg. Fagoti sume heli. Seina tagant kostis kitarrikeelte sumedat kuminat. Seinakell lõi sumeda paugu. Üle metsa laotus sume vaikus. Sadas vihma sumedal sahinal. Aiast kostis mesilaste sume sumin. Lehmad sõid koplis karjakrappide sumedal kõrinal. Sume mehehääl rääkis midagi. Metsa sume kohin mõjus uinutavalt. *Ta hääl tundus siin vaiksemana, sumedamana, nagu lebaksid nad sügaval merepõhjas. E. Eloon.
5. umbne, raske, roiutav. Tuba oli täis õllelehka, sume nagu mõnes kõrtsis. *.. tundsin ma kehas midagi rasket, unist, sumedat, mis pani jala laisalt astuma. A. H. Tammsaare. *.. kus õitekobarad olid akna ees rippunud ja toa täitnud sumeda, raske lõhnaga. K. A. Hindrey.
6. hägune, ebaselge, segane. Veinist sumedad silmad. *Aga mees ei lähe edasi. Toetub mu pingi seljatoele, libistab sumeda pilgu tütarlapsele. Siis ohkab pikalt. R. Sirge. *.. tuli ühes teise joodikuga maailma maid ja meresid mõõtmast, pea sume ja tolk tume. A. Jakobson.

sügav-a 2› ‹adj

1. ümbruse üldisest pinnast, ümbritsevast äärepinnast tugevasti allapoole ulatuv; ant. madal (3. täh.) Sügav jõgi, järv, laht, sisemeri. Vaikne ookean on ookeanidest kõige sügavam. Jões on sügavaid hauakohti. Mõni meeter kaldast eemal läheb järsku sügavaks. Raba sügavad laukad. Mägedevaheline sügav org. Vasakul haigutab sügav kuristik. Maapinnas oli sügav lohk, auk. Sügav kaev, kraav, koobas, haud. Sügav kelder, varjend. Sügavad künnivaod. Väga sügavad rattarööpad. Lumme on tallatud sügav rada. Sügav taldrik, kauss, kast. Mees istus sügavas tugitoolis. Tõmbas jalga sügavad kalossid. Sügav ja soe müts. Paksude seintega sügav linnupesa. Sügavast taskusopist leidis mõned sendid. Vaga vesi, sügav põhi. Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem. | piltl. Läkitaksin ta kõige sügavamasse põrgusse. Oma sügavaimas sisimas, sügavas südame põhjas ta kahetses oma tegu. Eluraskused on tema hinge jätnud sügavad jäljed. *Ja siis visatakse inimkond jälle aastakümneid tagasi, allapoole, sügavamasse, pimedamasse. F. Tuglas. || hrl. koos vastava arvulise suurusega osutab konkreetsele ulatusele. Kraav on 3 m sügav. Paar meetrit sügav liivaauk. Järv on saare ümber kuni 6 m sügav. Siin on nii sügav, et põhi ei paista. || (mingi ainekihi paksuse, ulatuse kohta). Vesi jões on sügav. Sumasime sügavas lumes. Sügava rähkmullaga põllud. Õues oli sügav pori. *Ja talv oli sügav. Kui astusid teerajalt kõrvale, siis olid põlvini ja üle sellegi sees. E. Krusten. || (liigutuste kohta:) keha normaalasendist kõvasti allapoole suunatud. Sügav kummardus, peanoogutus. Tegi sügava reveransi, kniksu. Keha sügav painutus ette, kõrvale. *Jälle sügav küürutamine, jälle põlvepaitus, ja uus kuue-päeva-peremees poeb [paruni] toast. E. Vilde.
2. eesmisest pinnast v. alast pikalt sisse- v. tahapoole, kaugemale ulatuv. Seinas on sügav nišš. Sügav kapp, riiul. Teatril on sügav lava. Puu tüves on sügav õõs. Rebasepojad pugesid uru sügavamasse soppi. Põllud ulatuvad sügava kiiluna metsade vahele. Jõudsime oma käiguga sügavasse agulisse. Sõja ajal evakueeriti meid sügavasse tagalasse. Sinine ja sügav taevas. Sügava väljaastega samm. Sügav pragu laes. Sügav uure, lõige, sälk. Tõugurikked võivad olla pinnapealsed või sügavad. Sügav dekoltee. Sügava kaelaauguga alussärk. Seeliku sügavad voldid. Seljas, kintsus on sügav haav. Sügav korts kulmude vahel. Vanakese nägu katsid sügavad kortsud. Nägu oli sügavais kortsudes. Sügavad vaod suunurkades. || (suure, laia metsaala kohta). Ümberringi oli sügav mets. Varjati end sügavas metsatihnikus. Sügavas laanekurus oli väike hurtsik. || (suure ulatusega tsükloni kohta). Sügav tsüklon liigub üle Skandinaaviamaade kagusse.
3. (pikkade tugevate hingetõmmete, ohete vms. kohta). Sügav sissehingamine. Kuulab magaja sügavat rahulikku hingamist. Kostsid mehe sügavad hingetõmbed. Tema rinnast tungis sügav ohe. Oli kuulda sügavat köhimist. Tõmbas piibust mõne sügava mahvi. *.. läitja ulatas sigareti mehele, kes hakkas seda sügavate, närviliste sõõmudega mahvima. M. Veetamm.
4. (mitmesuguste tunnetuslike muljete kohta). a. (madala, täidlase, kumeda, kõmiseva hääle v. heli kohta). Mehel oli sügav bassihääl. Räägib sügava häälega. Laulis sügaval kurguhäälel. Laulja sügav bass, bariton, alt. Löömisel annab trumm sügava kumeda hääle. Orelilt kõlasid sügavad akordid. *Õhk lõi kumisema. Näis, nagu oleks isegi vesi värisenud nende [= kirikukellade] sügavast kõmast. A. Kalmus. b. (silmade, pilgu kohta:) väga väljendusrikas, tundeküllane, hingestatud. Jäid meelde tüdruku sügavad sinisilmad. Tal olid nii sügavad kurvad silmad. Suurtes sügavates silmades mängles vallatu pilk. *„Jah, nõnda ta ütles,” vastas Astrid ja ta pilk muutus mõtlikuks ja sügavaks. K. A. Hindrey. c. (värvuste, ka lõhnade kohta:) tugev, küllastatud. Sügavad värvitoonid. Sügavates värvides maalitud pilt. Eha heitis veepinnale sügavat purpurit. Tüdruku nägu kattus sügava punaga. Pargi sügav rohelus. Sügav taevasina. Sügav meeldiv aroom. *.. ninna tungis puukoore sügavat mõrkjat ja vaigust lõhna. V. Krimm (tlk). d. (pimeduse, varjude kohta:) tugev, tume, läbitungimatu, sünge. Metsas valitses sügav öine pimedus. Jõudis koju alles hilisõhtul sügavas pimeduses, sügava pimedusega. Väljas oli sügav videvik. Õhtupoolne tuba oli juba sügavates varjudes. *Tal oli majapidamises iga päev mingi töö käsil. Varavalgest sügava hämarikuni välja. V. Gross.
5. oluline, olulise tähtsusega, märgatav, märkimisväärne. Sügavad muutused majanduses, ühiskondlikus elus. Suhtumises rahvakultuuri on toimunud sügav murrang. Sügavad nihked ainevahetuses, närvitalitluses. Sügavad erinevused vaadetes. Lahkhelid, vastuolud muutusid järjest sügavamaks. Sügavad kontrastid elanike toimetulekus. Tegeleb sügavate filosoofiliste probleemidega. Sel nähtusel on ilmselt sügavamad põhjused. Asjal on sügav mõte sees, pole sügavamat mõtet. Ta ei mõistnud ütluse sügavamat tähendust. Sügav elutõde. Sügava alltekstiga teos. Tema loomingu sügav omapära, originaalsus. Ta on oma tegevusega jätnud teatriajalukku sügava jälje.
6. oma (ajalises) arengus teat. kõrgpunkti saavutanud. Väljas on sügav talv. Septembri teine pool on siin sügav sügis. Oli juba sügav öö ja tänavail liikumist vähe. Keset kõige sügavamat ööd aeti mind üles. See juhtus sügaval öötunnil. Magati sügava keskhommikuni. *Mees oli sügavas keskeas, suurt kasvu .. T. Kallas.
7. väljendab millegi intensiivsust. a. (mingi mõju, mõjustuse kohta:) tugev, võimas, tõhus. Loetud teos avaldas temasse sügavat mõju. Norra maastikud jätsid turistidele kõige sügavama mulje. Etendus jätab sügava mulje. b. (une, teadvuseta oleku, mõtete vm. kohta:) kedagi täielikult vallanud, ümbritsevast täielikult välja lülitanud, raske. Uni oli sügav ja rahulik. Kõik magasid sügavat und, olid sügavas unes. Haige uni on muutunud sügavamaks. Karud on alles sügavas talveunes. Sügav minestus, teadvuse kadu. Ta on nii sügava(i)s mõtte(i)s, et ei märka kedagi. Vanaisa on jäänud sügava(i)sse mõtte(i)sse. Mehed olid nii sügavas vestlushoos, et ei märganud endi ümber toimuvat. Tütarlaps ärkas sügavaist unistusist. Taimedel on talvel sügav puhkeperiood. c. (halva, väga raske olukorra, seisundi kohta). Maad, majandust vapustas sügav kriis. Impeerium on sügava languse seisundis. Elati sügavas viletsuses. *Vanaisa, see hobuseparisnik, sattus lõpuks vangi ja talu vajus sügavatesse võlgadesse .. R. Põder. *.. see sündis kolmsada aastat tagasi, sügaval orjaajal .. H. Saari. d. (rahu, vaikuse vms. seisundi kohta:) suur, häirimatu, rikkumatu, täielik. Majas, ümbruses valitses sügav vaikus. Sügavas vaikuses oli kuulda ainult seinakella tiksumist. *Kõikjal valitses veel sügav pühapäevarahu .. A. Jakobson. *.. valitses maal tükk aega sügav rahu. Näis, nagu oleksid inimesed sõdadest ja taplustest tüdinud. A. Kalmus. e. (tundeist ja nende avaldustest:) südamest, sisimast tulev, tugev, ehtne, tõsine, tõeline. Sügav rõõm, mure, nukrus, kurbus, hingevalu, nördimus. Tunneb sügavat viha, kadedust, meelepaha, pahameelt, kahetsust. Sügav armastus, vihkamine. Neid seob sügav sõprus, kiindumus. Nentis seda sügava heameelega. Sügavaim tänu kõikidele abistajatele. Kõneleb meist sügava poolehoiuga, lugupidamisega, aupaklikkusega. Temas on sügav kaastunne õnnetute vastu. Omaksed on sügavas leinas. Sügavas häbitundes, häbis kahetseti oma tegu. Väljendas oma sügavat rahulolematust. Kuulajad olid sügavas hardumuses. Nuttis sügavas härduses. Lapse silmad olid täis sügavat imestust. Viibis sügavas meeleheites, ahastuses. Langes sügavasse pessimismi, apaatiasse. Sügav hingeline vapustus. Rääkis lastest sügava õrnusega. Loodrisse suhtuti sügava põlgusega. See on minu sügav veendumus. Tema olek tekitas sügavat võõristust. Asi äratas sügavamat huvi. Hurraatati sügavast vaimustusest. Tema häälest kostis sügav erutus. Sügav patriotismitunne. Humanisti sügav ning kõigutamatu usk inimesesse. Pisarad tulid sügavast meeleliigutusest silma. Sügava emotsionaalsusega kirjutatud värsid. Sügavad inimtunded. Sügava tundeeluga inimene.
▷ Liitsõnad: tundesügav.
8. asja, nähtuse olemusse, selle tuumani ulatuv v. tungiv, põhjalik. Sügav haridus. Tal on füüsikast ja keemiast sügavad teadmised. Maletaja sügav teooriatundmine. Nähtuse olemuse sügav mõistmine. Olukorra sügavam uurimine, analüüs selgitas nii mõndagi. Probleemide sügav üksikasjaline käsitlus. Matemaatikas ootaks küll õpetajalt sügavamaid selgitusi. Sügav elutarkus, tõde, elutundmine, arusaam. Sügava sisuga romaan, näidend. Sügav kunstiteos.
▷ Liitsõnad: mõtte|sügav, sisusügav.
9. (inimese olemuse kohta:) rikka sisemaailmaga, sisukas, tuumakas. Sügav kunstnik, poeet, filosoof. Tal on sügav hing, loomus. *Moekirjaniku stsenaarium oli nagu sügav inimene – mida rohkem tuttavaks saad, seda huvitavam on. A. Beekman. *Sügav naine, temas on palju peidus. E. Vetemaa.

sügavaltadv

1. pealis- v. ümbruse pinnast tunduvalt allapoole ulatuvalt; ant. madalalt. Maa, pinnas on sügavalt külmunud. Pealmisest mullakihist leiti mõned odaotsad, sügavamalt mitte midagi. Raskelt koormatud paat, laev istus sügavalt vees. Lõi kirve sügavalt pakku. Künda tuleb sügavamalt. Poisi käed on sügavalt püksitaskutes. Müts, kaabu sügavalt peas. Lumi katab sügavalt maad. | piltl. Sügavalt juurdunud kombed, tavad. On tõdesid, mis kuluvad sügavalt pealuusse. Noormees vaatas tütarlapsele sügavalt silma 'teraselt otsa'. || (liigutuste kohta:) keha normaalasendist kõvasti allapoole. Koogutas sügavalt kummargil pühapiltide ees. Kummardas sügavalt ja alandlikult. Laskis pea sügavalt longu.
2. mingist eesmisest pinnast v. alast kõvasti sisse- v. tahapoole ulatuvalt. Meri ulatus siin sügavalt maa sisse, moodustades lahekääru. Palitu hõlmad käivad sügavalt vaheliti. Kampsuni rinnaesine on sügavalt lahti. Sügavalt dekolteeritud kleit. Suitsupääsukese saba on sügavalt harkis. Puu koor on sügavalt pikirõmeline. Vangidel on köidikud sügavalt ihusse sooninud.
3. (pikkade tugevate hingetõmmete, ohete vms. kohta). Hingake sügavalt (sisse, välja)! Hingas paar korda sügavalt, et rahuneda. Tõmbas pärast pingutust sügavalt hinge. Ohkas sügavalt, otse südame põhjast.
4. (mitmesuguste tunnetuslike muljetega ühenduses). a. (hääle, heli kohta:) madalalt, tumedalt. Hunt ulus sügavalt. Kuskil karjus ronk süngelt ja sügavalt. Mets kohises sügavalt. *Mööda teed ronib sügavalt urisedes laiade roomikutega traktor .. R. Vaidlo. b. (värvuste kohta:) tugevalt, küllastatud värvitoonides. Taevas, meri on sügavalt sinine. Rohi oli siin lopsakas ja sügavalt roheline. Tüdruk punastas sügavalt. *Sügavalt mustendasid vastu suurenevat koitu kauged metsapalistused .. A. Kivikas.
5. põhjaliku(ma)lt millegi olemusse tungides. Kirjandus on hakanud inimest sügavamalt ja mitmekülgsemalt kujutama. Seda probleemi peab mõistma ja käsitlema sügavamalt. Mõtle hästi sügavalt järele, enne kui midagi otsustad.
6. väljendab millegi intensiivsust. a. (une, teadvuseta oleku, mõtete vm. kohta:) ümbrusest täielikult väljalülitatuna, raskelt. Magasin öösel väga sügavalt. Vajus tükiks ajaks sügavalt mõttesse. Mees oli sügavalt mõtteis. *Mille üle sa nii sügavalt mõtled, et ei märka kedagi. L. Kahas. b. (mitmesuguste tunnete, nende avaldumise kohta:) südamest, sisimast lähtuvana, kõvasti, väga. Sügavalt armastama. Sügavalt õnnelik, õnnetu, kurb, solvunud. On sügavalt kiindunud oma vanematesse. Vihkas, põlgas sügavalt valelikke inimesi. Kahetsen sügavalt, et see nii läks. Arst on oma haigete vastu sügavalt osavõtlik. See asi on mulle sügavalt vastumeelt. Pean sinust sügavalt lugu. Juubilar oli õnnitlustest sügavalt liigutatud. Pettusin temas sügavalt. Olen sügavalt veendunud, et mul on õigus. See ütlus riivas, solvas mind sügavalt. Elab kõike sügavalt läbi, kõigele sügavalt kaasa. Tunnetab sügavalt ülekohtust suhtumist endasse. c. (üldisemalt:) ülimalt, väga, äärmiselt. Sügavalt filosoofiline teos, õpetlik raamat. Sügavalt usklik inimene. See seisukoht on sügavalt ekslik. Kõik väited on sügavalt põhjendatud. See on sügavalt sotsiaalne nähtus. Kirjaniku looming on sügavalt rahvuslik, sügavalt isikupärane. See on meievaheline, sügavalt isiklik asi. Sügavalt salajane ülesanne. Äri on sügavalt võlgades. Taevas oli sügavalt pilves. *Sügavalt töörohketel aegadel ei nähta minu käes ühtki raamatut .. J. Undusk (tlk).

tahe-da 2› ‹adj

1. kuivaks tõmbunud, (pinnalt v. peaaegu) kuiv. Tahe muld, heinamaa. Kui siit kraav läbi tõmmata, oleks soo varsti tahe. Mis sa poris tambid, jalgtee on tahe. Sile ja tahe kirikutee. Põld on tahedamaks tõmbunud. Põld kisub, muutub tahedaks – varsti saab künniga algust teha. Öökülmad tõmbasid maa tahedaks. Virtsu poolt paistab tahe maa. Mööda mäeveeru on tahedam tulla. Hein on hästi tahe, paras rõuku panna. Tahe tubakas hakkas hästi põlema. Tahedaks pigistatud seened. Väänas riided tahedamaks. Tulija tampis jalad tahedaks. Nutud nutetud, hõõru silmad tahedaks. Ootasime tahedamat silmapilku, sest vihmavarju polnud kaasas. Kui karusepäev kuiv, tuleb tahe sügis. || (hääle, heli kohta:) järsk ja kõlatu, kuiv. *See lühike tahe köha .. ei tahtnud mulle sugugi meeldida. E. Vilde.
2. mitte vesine, parajalt soolane, toekas, tõhus. Süda vajab tahedat. Kalamari on tahe suutäis. Ta ei taha kreemikooki, vaid midagi tahedamat. Mõni tahedam pala kulub õlle kõrvale ära. Hommikul pakuti tahedat putru, õhtul vedelat körti. Tahe leib on parem kui nätske. Võta sinepit juurde, siis on palju tahedam. Võttis taheda tüki suitsuliha. *Praegu kuluks midagi hästi tahedat hinge alla .. Näiteks paras kamakas soolast sealiha. P. Kuusberg. *Soola ja küüslauguga tembitult on see [= hapupiim] pärast närbutavat päeva üpris tahe. A. Raitviir. || mure, jahune. Tahedad kartulid. || kange, tugev. Piibutubakas on tahedam kui sigaretisuits. Tahe klõmakas tõmbab seest soojaks.
3. (enesetundelt) kindel, hea, toekas. Kui kõik õpitud, siis on koolis tahe tunne. Suits kuluks ära, oleks tahedam plaani pidada. Hea kavatsus teeb olemise tahedamaks. Tööhärgadele anti jahu, et süda oleks tahedam. Heeringas teeb, lööb südame tahedaks. Tüdruk öökis rindealuse tahedaks.
4. meeldiv, mõnus, viisakas; karske. Tahe ütlemine. Taheda jutu ja teoga tüdruk. Taheda väljanägemisega papi. Rahakas ja muidu ka tahe mees. Naine oli tahe tükk. Tahe peigmees, ei võta viina suu sissegi. *Tüdruk oligi oma perenaiseaus kalgiks jäämas .. Kaugeltki mitte enam see lahe ja tahe, alati heas tujus peremamsel .. R. Sirge. *Head jõulurahu ja tahedat meelt kõigile! P.-E. Rummo.

tasanema137
tasemaks jääma. a. (hääle, heli kohta). Jutustaja hääl tasaneb sosinaks. Kõnesumin tasanes. Kaugenevad sammud tasanevad. *Ta naer ei tasane ega võta tugevuselt juurde. L. Kibuvits. b. vaibuma, raugema, nõrgenema. Torm, tuul tasanes veidi. Vihm oli tasanenud. Õhtuks hakkas laine tasanema. Tundepalang tasanes sõpruseks. Kõndis ringi, kuni ärevus tasanes. c. aeglustuma. Minejate samm tasanes.

tegemateha, teen, tegin, tegi, tehku, tegev, teinud, tehakse, tehtud 42
üsna üldise tähendussisuga verb (vahel võib selle asendada mingi konkreetsema verbiga), kasut. sageli ka perifrastilistes ühendites
1. midagi valmistama, tekitama, looma. a. (toidu kohta). Ema hakkas kooki tegema. Lõunaks teen suppi, seapraadi. Kas teen kohvi või teed? Piimaga tehtud puder. Mulle meeldib süüa teha 'toitu valmistada'. Kodupoolist, era tegema. Kes teie peres õlled teeb? 'pruulib'. Tegin talveks moosi ja kompotti. Vanaema oskas head leiba teha 'küpsetada'. Oskad sa verivorste teha? Käis veskil tangu tegemas 'vilja tanguks jahvatamas'. b. (õmblustööga, meisterdades, ehitades vms.). Lasksin endale uue kostüümi teha. Teen 'koon' sulle sünnipäevaks kampsuni. Kingsepp tegi poisile uhked saapad. Isa õpetas, kuidas tuleb vibu teha. Nokitsesin lastele tõukeratast teha. Poiss tegi endale tuulelohe. Ega iga mees osanudki pisuhända teha. Lapsed teevad lumememme. Pääsuke tegi räästa alla pesa. Kiriku juurde tehti kellatorn. Suvel tehti majale uus katus peale. Siia tuleks sild teha. Mehed tegid sohu uut teed. Seisab nagu puust tehtud (millegi ootamatu, rabavaga seoses). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. c. tootma. Puitparketti tehakse tammest ja saarest. Selles tsehhis tehakse kalakonserve. Tallinnas tehakse ka dieetjogurtit. d. seades, sättides, kujundades vms. tegevusega midagi tekitama; teat. töödega seotud väljendites. Tegin aseme diivanile, lakka. Lasksin uued lokid teha. Õhtuks teen soengu pähe. Vaja uued passipildid teha (lasta). Käsikirjast tehti mikrofilm. Poisid läksid lepikusse hagu tegema 'raiuma'. Saunaahi tuleb kütte panna, kes läheb puid tegema? 'saagima ja lõhkuma'. Heina tegema 'niitma ja koristama'. Tegime lammastele lehiseid. Ma ei oska koormat teha. Olen meister peenraid tegema. Tegime aia taha suure tule, lõkke. Tegin ahju tule. *Ta kaevas kraavi, juuris puid, raius mättaid, lõhkus ja rükkis kive, tegi uut põldu .. A. H. Tammsaare. || kõnek (külvamise vms. kohta). On õige aeg kaera, otra teha. Rukis on meil juba tehtud. Põld seisab tegemata. Künna see maatükk üles ja tee midagi peale. e. (seoses vaimse tegevusega:) kirjutama (3. täh.), koostama vms. Reporter läks lugu tegema. Tee temast üks lugu lehte! Kirjastuses tehakse entsüklopeedia viimast köidet. Poeg teeb Tallinnas ajalehte. Noorpõlves tegin ma ka luuletusi. Romaanist on tehtud palju tõlkeid. Sina kirjuta sõnad, mina teen viisi. Kes on selle pildi teinud? On sul testament tehtud? Aastaaruanne palun teha homseks. Eelarve on veel tegemata. Seadusi, lepinguid tegema. || (märkmeid, parandusi, täiendusi jm.) kirja panema. Pliiatsiga tehtud märkmed, märkused. Parandused tehke lehe servale. Tööraamatusse tehti sissekanne töövahekorra lõpetamise kohta. f. (abstraktsemalt). Koos tegime tulevikuplaane. Otsust teha ei olnud kerge. Tegin juhtunust omad järeldused. g. sigitama. Poiss tegi tüdrukule lapse, tite. Tehke sugu ja saagu teid palju! *Veart eit oli sul! Niisukest änam ei tehta! A. H. Tammsaare. *.. [Viiu] tegi paari aasta möödudes kellegi laevamehega lapse ja suri sünnitusel. A. Uustulnd. h. van (endast) kasvatama, looma. *Siin paremat kätt põllul oli rukis päid tegemas .. F. R. Faehlmann. *„Sa kõneled kui laps – kui virin laps, kes hambaid teeb,” naeratas Madli .. E. Vilde.
2. (kusemise, roojamise kohta:) laskma. Kits tegi põrandale pabulaid. Laps on veel nii väike, et teeb püksi. Koer tegi mulle jala peale. Tuppa teinud kass sai naha peale. *.. kus lehmade asemed nii puhtad, nagu ei oskakski need lehmad mustust teha .. M. Mõtslane.
3. (hääle, häälitsuse kuuldavale laskmise v. helide, müra vms. tekitamise kohta). Koolmeister tegi kurja, kõva häält. Mu hääl oli nii ära, et ma ei saanud piiksugi, piuksugi teha. Imik hakkas häält tegema. Panin sõrme huultele ja tegin: „Psst!” Tihane teeb tii-tii-tüü, tii-tii-tüü. Loomake tegi peenikest häält. Mardisandid tegid ukse taga kisa ja kära. Ärge tehke lärmi! Poisid, teeme laulu 'hakkame laulma'! Nende pillidega ilusat muusikat ei tee. Tantsuõhtutel tegi muusikat orkester. Bänd tegi poodiumil kõva mürtsu. Keegi teeb pööningul kolinat. Mootor ei teinud piuksugi. Traktor tegi kõrvulukustavat müra. Sellest püssist pole veel pauku tehtud. *Ei tea, kas see vana leierkast on kunagi üldse häält teinud? V. Pant. || (ütlemise, rääkimise kohta). Tuli vastu ja tegi tere 'teretas'. Astusin meestele juurde ja tegin juttu. Rahast juttu ei tehtud. Talle see teema ei meeldinud, tegi kohe teist juttu 'vahetas kõneainet'. Ära tee 'levita' tühje jutte. Toonist ei saanud aru, kas ta teeb nalja või räägib tõsist juttu. *Aga need [= mehed] tegid ainult soh et, noh et, jah et ning läksid oma töö juurde tagasi. A. H. Tammsaare.
4. (hrl. lühemate (suuliste) väljendusvormide kohta:) esitama, jagama vms. Korrarikkujatele tehti märkus. Tegin Annele abieluettepaneku. Ma ei tee sulle mingeid etteheiteid. Maadlejale tehti hoiatus. Tee pakkumine! Vahepeal on tehtud mitmeid korraldusi. Mulle tehti ülesandeks lõkkel silm peal hoida. Ta on meister naistele komplimente tegema.
5. midagi korraldama, organiseerima. Neile tehti ekskursioon Saaremaale. Kartulid tuleb üles võtta, teeme talgud. Lubasin talgulistele teha vägeva peo. Tegin endale tööl vaba pärastlõuna ja läksin randa. Vanemad lubasid pojale teha pulmad, mis pulmad on. Millal te pulmad teete 'abiellute'? Jõulupuud, jõulupidu tehti ikka koolimajas. || rajama, asutama, looma. See oli siis, kui kolhoose tegema hakati. Teeme päris oma võrkpallimeeskonna. *.. kui nad .. nii buurid kui ka inglased maalt välja kihutaksid ja siis ise oma riigi teeksid! A. Hint.
6. põhjustama, esile kutsuma, tekitama. a. (mingit tunnet, tundmust, aistingut, seisundit). Mulle teeb homne eksam tõsist muret. Tahaksin sulle millegagi rõõmu teha. Talle teeb lõbu oravaid kividega pilduda. Joodik poeg tegi emale palju südamevalu, meelehärmi. Õnneks kuul ainult riivas kätt ja ei teinud tõsisemat häda. Ta tegi raske tööga endale viga, oma tervisele kahju. Haav, selg teeb valu. Tegin endale kukkudes haiget. Küll teeb tuska, et televiisor rikki läks. Tormiilm hakkas juba hirmu tegema. Lausa viha teeb, kui mõistmatu sa oled! Talle teeb nalja, kui õnnestub teisi ninapidi vedada. Hüppasin jalalt jalale, et endale sooja teha. Ära tee paanikat! Ta tegi kõigile hea tuju. Tahtsin sulle üllatust teha. Kuum tee meega teeb sulle head. Käitu nii, et oma vanematele häbi ei tee. Temasugune ei tee kärbselegi kurja. Pole ta mulle teinud ei head ega halba. Luuletajale tegi aineline külg raskusi. Ei teeks paha 'poleks paha, oleks hea', kui harjutaksid rohkem. || (pidulikumas väljenduslaadis v. viisakusvormelites). Tehke mulle seda heameelt, head meelt ja tulge õhtul meile. Istuge meie lauda, tehke meile seda au! Selline teos teeks au iga rahva kirjandusele. Ma loodan, et ei tee teile öömajale jäämisega palju tüli. Ärge tehke endale söögitegemisega tüli! b. (nähtuste kohta). Föön teeb sooja tuult. Mesilassülemi kättesaamiseks tuleb vihma teha. Kaater tegi lahingu ajal teistele suitsukatet. Põhjas teevad valgust virmalised. |impers.(ilmastikunähtuste kohta). Vastu õhtut hakkas tuult tegema. *Enne jõulusid tegi külma ja andis siis hulk värsket lund juurde, nii et talv oli täielik. A. H. Tammsaare. c. nõidumisega, lausumisega midagi esile kutsuma. *Väikesele kolmeaastasele Lindale teinud ta täiad selga .. M. Mõtslane. *Aga titt karjus päeval ja öösel ja nänn ütles: see on tehtud asi. A. Schmuul. d. (täpsemalt määratlemata toime v. mõju kohta). Vaata, mis armastus temaga tegi. Oleme näinud, mis sõda teeb. Kivimüürile ei tee tuli midagi. Lonks viina ei tee midagi, lööb ainult pea selgeks. See ei tee midagi 'sellest pole lugu', et mõni küpsis on kõrbenud. Kerge sadu ei tee mehele midagi. *Karistagu mind, mina olen kõiges süüdi. Minule ei tee see midagi, minu vanemad elavad kaugel, neid nad kooli ei kutsu .. E. Krusten. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Las ta haugub, mis see mehele teeb. Mis inimene põuale, pakasele teha võib. Teatan jah kõigile, mis te mulle ikka teete, teha saate.
7. (kehaliigutuste sooritamise kohta ja seoses ühest paigast teise liikumisega). Tegin tõrjuva liigutuse. Tädi tegi lapsele pai. Õpetaja teeb koolnu kohale ristimärgi. Tegi sügava kummarduse. Kükke, kukerpalli, tiritammi tegema. Tee tädile kniksu, kraapsu, kraapjalga! Hommikvõimlemist, kõva trenni tegema. Tegin sammukese kõrvale, paar arglikku sammu ukse poole. Rohutirts teeb pika hüppe. Jänes tegi põgenedes haake. Tegime uiskudel juba poognaidki. Teeme paar tantsu! Ma ei läinud otse, vaid tegin ringi. Tegin mõned tiirud ümber sündmuskoha. Matkajad tegid saarele ringi, tiiru peale. Mul on vaja veel mõni käik teha. Külalised ei mõelnudki minekut teha. Tegi juba minekut, aga pööras siis uksel ringi. Mina tegin sealt üsna pea tulekut. Teeme õhtuse jalutuskäigu. Hobune tegi kiiret sõitu, uhket traavi, kerget sörki. Suusataja teeb head, tubli sõitu. Laev tegi 'sõitis' kuus miili tunnis.
8. (mitmesuguste tegevuste ja tegude sooritamise kohta). a. (tööde, toimingute, ettevõtmiste kohta). Tööd tegema. Rügab, lõhub, vihub tööd teha. Mõisas tegu, teopäevi tegema. Kütist, alet tegema. Tegime oma igapäevaseid toimetusi. On suur rõõm midagi teha omaenda aias, krundil, talus. Naised teevad laudas lüpsi. Pärast kartulivõttu tehti järelnoppimist. Kasvuhoones tehti kastidesse esimesed lillekülvid. Tegime ettevalmistusi külaliste vastuvõtuks. Köögis tuleb remont teha. Praegu tehakse saalis näitemängu proovi. Stuudio tegi siin veealuseid võtteid. Keset talgupäeva tegime lühikese puhkuse. Tegin väikese lõunauinaku. Koosolek otsustas teha vaheaja. Kõneleja tegi tähendusrikka pausi. Sain oma ostud tehtud. Haigele tuleb teha maoloputus. Patsiendile tehti rahustav süst. Kellegagi keppi tegema vulg (suguühte kohta). || (töötamise, toimetamise, talitamise kohta, ilma objektita). Teed ja talitad hommikust õhtuni, aga tulemust pole näha. Noorik kohe tahtis teha ja toimetada. Kes teeb, see saab. Lase mees sööb, siis mees teeb. || (suitsetamise, alkohoolsete jookide joomise kohta). Mehed tegid suitsu. Kui teeks enne ärasõitu ühe piibu? Lähme teeme poti õlut, mõned õlled. Tegime baaris paar pitsi, mõned napsid, väiksed tropid, väiksed viinad. Teeme sada grammi konjakit. Teeme teise jala jaoks ka! (ettepanek teise napsi võtmiseks). Ostu puhul tuli liiku teha. Uue auto liigud on veel tegemata. *„Kas teeme ka midagi või?” päris Vardja, mõõtes asjatundliku pilguga poeriiulitel helkivaid pudeleid. L. Metsar. || (mängude kohta:) mängima. Teeme partii malet! Poisid tegid lumesõda. Teeme õige pimesikku. || esitama, etendama. Ta teeb uues filmis väikest osa. Tegime tonti, vanad voodilinad ümber. Tegin naabri lastele jõuluvana. || katseid, eksameid sooritama. Abituriendid teevad eksameid. Ladina keele eksam on mul tehtud. Lõpueksamid jäid tal haiguse tõttu tegemata. Mitu arvestust sul veel teha on? ||objektitakõnek õpetust andma, karistama, näitama (6. täh.) Ma sulle teen, kui sa siin veel oma nägu näitad! Küll poisid talle nüüd teevad, mis ta siis käib kaebamas. |eitavalt koos ebamäärase objektiga›. Sul on arusaaja ema, ega ta sulle midagi tee! Ära nuta, õpetaja ei teinudki midagi. Ma ei teinud talle midagi, isegi riidlema ei hakanud. b. (tegude, tempude jms. kohta; sageli püsiühendeis). Suuri tegusid, imetegusid tegema. Pattu tegema. Ta on võimeline igasuguseid alatusi tegema. Olge viksid poisid, ärge tehke koerust. Koer oli pahandust teinud: peremehe sussid puruks närinud. Ta on meister krutskeid tegema. Ära tee lolli, et kooli pooleli jätad. Vaja talle kuidagi ninanipsu teha. Mis sigadusi te teete, aknad kõik sisse pekstud! Sohki tegema. Raamatupidaja on suli teinud. Teenet, karuteenet tegema. Tegime koos igasuguseid tempe, tükke. On alati valmis vallatust, vigurit tegema. Tahaks talle mingi vingerpussi teha. On tal tõsi taga või teeb niisama teatrit, tsirkust? Poisid tegid kaebajale kolki, tappa. Purjuspäi kipub ta mürglit tegema. Tuli purjuspäi koju ja tegi skandaali. Teeb oma truudusetule abikaasale ühtepuhku stseene. Taksojuht tegi avarii. Vanamees oli endale otsa (peale) 'enesetapu' teinud. || saavutama. Kergekaallane tegi kaks Pärnu rekordit. Uisutaja tegi hooaja tippmargi. Meie meeskond tegi revanši eelmise turniiri kaotuse eest. || (mingi kokkuleppe sõlmimise kohta). Tegin peremehega kaupa, et ta võtab mu tallu sulaseks. Kaup sai tehtud kahe aasta peale. Lõpetagem sõda ja tehkem rahu! | tehtud! nõus!, oleme rääkinud, oleme kokku leppinud. Jääb siis nii, et kohtume homme? – Tehtud! *Ja see koolivend kutsub teid kõiki minu kaudu endale võõrsile. Lähme. Tehtud! A. Jakobson. c. peale hakkama, ette võtma; korda saatma. Lastel pole suvel linnas midagi teha. Nii kuival heinamaal pole lehmadel midagi teha 'pole midagi süüa'. Ilma võõrkeelte oskuseta ei tee maailmas midagi. Midagi tuleks teha, aga mu pea on tühi. Ma ei oska nende nupslitega midagi teha. Ma ei osanud muud teha kui naerda. Ja mis sa siis nüüd edasi mõtled teha? Kõige targem, mis sa praegu teha saad, on lihtsalt ära minna. Püüan sinu heaks teha, mis saan. Mis tehtud, see tehtud – kahetsemine ei aita midagi. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi tegutsemise kohta). Milleks kohut vaja, andke poistele kere peale ja asi tehtud 'klaar, kombes, ühel pool'. *Nüüd, kus sõit läks pärituult, polnud tal muud teha kui istuda või magada. A. Kalmus.
9. (mingit ala) harrastama v. viljelema; mingil alal tegutsema. Sporti tegema. Noorena tegin rahvatantsu. Teeb kergejõustikku, tõstmist, poksi. Teatritöö kõrvalt on raske estraadi teha. Poeg teeb linnas poliitikat. Pärast ülikooli hakkas ta hoopis äri tegema.
10. kellestki v. millestki kedagi v. midagi (olemuselt, staatuselt teist) kujundama; kedagi v. midagi kellekski v. millekski (teiseks) muutma. Isa tahtis pojast kirikuõpetaja teha. Pahempoolsed vaated tegid temast revolutsionääri. Sõjaaeg tegi lastest kiiremini täiskasvanud. Tolleaegne poliitika pidi meist tegema venelased. Küll sõjavägi, kroonu, meri poisist mehe teeb! Koerast tehti koduloom juba ammu. Täkust tehti ruun. Kõrvalruumist saaks teha väikese töökoja. Ära tee minu kodust kõrtsi! Helsingist tehti pealinn 1812. a. Ta ei teinud sellest mingit küsimust. See mees ei tee endale karjäärist eluküsimust. Teen su oma talu perenaiseks. Konstantin Suur tegi ristiusu riigiusuks. Ädala võiks juba heinaks teha. Lehm tehti lihaks 'tapeti'. Tegi end ilmarahva naeruks 'naerualuseks'. Ämm tegi minia elu põrguks. Harjutamine teeb meistriks. || kedagi mingile kohale, ametipostile panema. Antsust tehti vallavanem. Ilmselt tehakse temast erakonna esimees. || kellekski v. millekski täisväärtuslikuks muutma. Riie teeb inimese. Keel on see, mis ühest rahvast rahva teeb. *Püksid ja naine ei tee veel meest. A. Liives. *Nugisest teevad nugise sale, painduv keha, tugevad jalad, erksad meeled .. ja veel mõned üksnes nugisele omased käitumisjooned .. F. Jüssi.
11. mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima. Kui vähe on teinekord tarvis, et teist õnnelikuks teha. Ära tee mind õnnetuks! Laul teeb rinna rõõmsaks. See muusika tegi mind kurvaks. Üks mõte teeb mind rahutuks. Laps oli manitsustega araks tehtud. Pahandused teevad mu meele haigeks. Mälestused teevad meid hellaks. Pingeline elu teeb hulluks. Tüdruk püüdis end meeste seltskonnas huvitavaks teha. Suur armastus teeb inimese julgeks. C-vitamiin teeb kahjutuks paljud organismi sattunud mürgid. See ravim teeb su kindlasti terveks. Uus määrus teeb vormistuse keeruliseks. Ta on osanud oma elu kergeks teha. Tegi oma naabrite elu kibedaks. Vihmasabin teeb uniseks. Poolik usk ei tee kedagi õndsaks. Teeme maailma selliseks, et siin on kõigil hea elada. Võta kommi, tee suu magusaks. Laps tegi püksid märjaks 'pissis püksi'. Leil teeb luud-kondid pehmeks. Lasksin end meelitustega pehmeks teha. Kooliskäimine tehti kohustuslikuks. Uudis tehti avalikuks, kõigile teatavaks. Politsei ei ole veel tapetu isikut kindlaks teinud. Kaup sai kindlaks, sirgeks tehtud. Vaja kindlaks, selgeks teha, kellel on õigus. Kõigepealt tuleb lastele tähed selgeks teha. Vaja sotid selgeks, sirgeks, klaariks teha. Ärimees tehti rahast lagedaks. Mind tehti kaardilauas paljaks. Tee tuba pimedaks, tuli surnuks! See rohi teeb sind terveks. Tee mind temaga tuttavaks! Tegime moosipurgi tühjaks. Vargad on korteri tühjaks teinud. Selle otsusega tehti kõik meie ettevõtmised tühjaks. Kes tegi kruusi katki? Teeme köögi, õue, aia korda. Külalised tulevad kohe, tehke end korda! Sõja ajal tehti see küla maatasa. Ei maksa kõike uut kohe maatasa teha. See lahe jook küll purju ei tee. Teeme koogi pooleks. || (seoses näoilme muutmisega). Tegi ükskõikse, uskumatu, kurva, kavala näo. Tegi kurja näo pähe. Ära tee nii haput, haledat, mossis nägu! Ta jälgis hoolega, mis näo me teeme 'kuidas me reageerime'. Tegin näo 'teesklesin', nagu poleks ma neid märganudki. Ta ei teinud teist nägugi 'ei reageerinud mingil moel'. *Mida peenem kelm, seda leebema näo oskas ette teha. A. Hint.
12. (seoses tegelikkuse esitamisega teistsugusena). a. (kedagi v. midagi) mingis teises valguses näitama; (kedagi v. midagi) teistsuguseks väitma, millekski v. kellekski tembeldama. Ära tee end lollimaks kui oled! Ära tee asja hullemaks. Ta oskab end igal pool tähtsaks teha. Katsusin end võimalikult tähelepandamatuks teha. Nad tahtsid mind vargaks teha. Suurtalunik tehti kulakuks. Tema teeb endast alati suure vabadusvõitleja. Pole mõtet vaesusest voorust teha. Inimesed teevad jõe sinna, kus pole mitte ojagi. b. teesklema; ‹eitusega kavälja tegema (1. täh.) vrd tehtud Sa ainult teed, et oled purjus. Tegi, nagu ei tunnekski mind. Tegin, nagu õpiksin. Et koolist koju jääda, tegin end haigeks. Kui vanemad koju jõudsid, tegin end magama. Midagi nad õiendasid, aga ma ei teinud märkamagi. Ei tee teadmagi, et siin temast räägitakse. Ei tee teise küsimust kuulmagi. Õpetaja ei tee nägemagi, et mina ka vastata soovin. *Tehku, nagu läheksid linna, aga pööraku kaubaaitade taha. Ta .. tuleb järele. A. Hint. *Lasin ennast viimases hädas käpuli ja tegin, et ma mängin, et ma ei ole mängides Liisu tulekut tähelegi pannud. V. Luik. c. mingisugusena paista laskma. Kas see pruun kleit ei tee mind natuke vanaks? Tume riietus teeb näo kahvatuks. *„Väga ilus kampsun! .. See teeb su silmad täiesti siniseks ..” M. Traat.
13. (mingil viisil) toimima, käituma, tegutsema (viisi väljendab adverbiaalne laiend v. kõrvallause). Aega on vähe, teeme lühidalt. Võib-olla tegin ma valesti? Tee ruttu, kähku! Õigesti tehtud! „Hästi tehtud,” kiitis ema poega. Nii on teinud juba meie esivanemad. Kogu aeg ta õpetab: ära tee nii ja ära tee naa. Teed targasti, kui sa teda ei kuula. Ei maksa teha käsu vastu. Poisid, tehke eluga 'kiiresti, ruttu'! Teen, nagu ma heaks arvan. Tee nagu minagi: osta aktsiaid. Ega mina jõua kõigi tahtmist mööda teha! *Et kui meie head lapsed oleme, siis ehk Jumal teeb nii, et Reedu Kõverjalg ei kaebagi emale. J. Parijõgi.
14. (tegelikkuses muutumatuna püsiva olukorra, seisu kohta). a. (ruumis). Tee tegi väikese käänaku. Raudtee teeb siinkohal pöörde. Jõgi tegi pöörde itta. Koridor tegi käänaku vasakule. *Kahe talu piir .. tegi siis järsu pöörde jõele. Samasuguse nurga tegi ka teine piir, mis seisis Aaseme krundi vastu. A. H. Tammsaare. b. (arvude, numbrite kohta:) (kokku) olema, välja tegema (3. täh.) Palk ja honorar kokku tegid oma kümme tuhat krooni kuus. Kui su igapäevane suitsupakk maksab kümme krooni, kui palju see siis kuus teeb? Kui meie rahaks ümber arvestada, teeb see viissada. Lendur oli lennanud 3 600 000 km, mis teeks 90 tiiru ümber maakera. *Kui arvate, et mootor kaalub pool tonni, siis viissada jagada neljale teeb oma sada kakskümmend kilo mehe peale. A. Valton.
15. esineb ütlustes, mis väljendavad võimatust midagi ette võtta v. asjade käiku kuidagi mõjutada. See pole kahjuks meie teha. Jätsime minemata ja kahetsesime pärast, kuid teha 'parata' polnud midagi. Praegu ma ei tule, tee mis tahad. Tehke mis tahate, minul ärisoont pole. Nägin seda oma silmaga pealt, tehke mis tahate 'uskuge või ärge uskuge'. Tee mis tahes, ladvaõunu kätte ei saa. Noored laulavad kiuste keelatud laule, tee mis teed. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Mis sa hing sellisel puhul teha oskad. Mis sa teed maal sellise inimesega, kel põllutööst aimugi pole. Mis teha 'pole midagi parata', nii see on ikka olnud.
16.enamasti käskivas kõneviisis, koos et-kõrvallausegaväljendab kiirele tegutsemisele, kiirustamisele õhutamist (hrl. ähvardamisi) v. osutab väledusele. Tehke, et te kaote! Tee, et sa siit oma kondid koristad 'mine siit minema, kao siit'! Tee, et magama saad! Poiss haaras oma palli ja tegi, et minema sai 'kadus kiiresti'.
17.sg. 3. pöördes seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega›. a. (umbkaudu tähenduses:) millises seisus on, milline on. Mis su tervis teeb? Mis su käsi teeb, kas ikka valutab? Mis teeb 'kuidas on kasvanud' te kartulipõld? Vaja vaadata, mis ilm teeb. Mis teeb su romaan? – Trükitakse. b. (umbkaudu tähenduses:) kuidas elab. Mis isa teeb? 'kuidas isal läheb'.
18. asendab eespool mainitud verbi. Otsustasin paar aastat aiandust õppida, ja nii ma tegingi. *Ta oskas juba tantsida ja tegi seda meeleldi. A. Kalmus. *Nagu Ester hiljem ise tunnistas, olevat ta algul kavatsenud kõigest vaikida. Võib-olla oleks ta seda teinudki, kui ilme poleks teda reetnud. E. Krusten. | keelavates hüüatustes osutab mingile käimasolevale tegevusele. Ära tee! Ärge tehke!

timmima42

1. häälestama, reguleerima. a. (pilli). Viiulit, kitarri, mandoliini timmima. Timmib pillikeeli ja hakkab mängima. Timmis pilli häälde. || (heli, hääle kohta). Timmis hääle vaiksemaks. *Muusikariista heli timmitakse puhtaks, kuid häälestaja võimuses pole pillile kaunist kõla anda .. M. Ormisson. *„No kuule!” timmib Mihkel oma kõnetooni võimalikult isalikuks. L. Tigane. b. vajalikku v. sobivasse korda seadma; töökorda sättima. Kruvisid tuleb veel timmida. Timmis traadi pingule. Diskor timmib häälekõvendajaid. Pardatehnikud timmisid mootoreid. Masinad on korralikult välja timmitud. Sportlased timmivad olümpiaks vormi. *Rein Kasemaa selgitas .. [teleri]nuppude otstarvet, timmis pilti ja seadis antenni. T. Kallas.
2. kõnek segama, tempima. Timmi mulle üks kangem jook!
3. kõnek jooma, trimpama. Mehed timmisid õlut, viina. Istub kohvikus ja timmib konjakit. Timmis pudeli tühjaks. Eile sai sõbra sünnipäeval veini timmitud. On end vargsi täis timminud. Tüdrukud timmivad kokakoolat.

torisema37

1. rahulolematult, pahaselt kõnelema, nurisema, porisema. Toriseb ja joriseb, miski pole talle meeltmööda. Hakkas torisema kasutu ajaraiskamise üle. Isa toriseb lastega nende koerustükkide pärast. Kelle kallal ta nüüd toriseb? Vanaema oli hea südamega, torises niisama moepärast. Eit läks pahuralt torisedes ukse poole. Torises midagi pahaselt, vihaselt, solvunult. Toriseb mis ta toriseb, aga tegemata ei jäta. Vanainimene armastab toriseda. Kui palju vanad ka ei toriseks, enamasti soovivad nad noortele ikka head. „Kus mul nüüd ilmus tark välja!” torises perenaine.
2. torinat (3. täh.) kuuldavale tooma, ühtlaselt, madalahäälselt põrisema. Linnaservas torises jäme vabrikuvile. *Eks nad kaugemal kihutasid purjedega. Kui meie nina alla, siis mootorid torisema. A. Mälk. *Suurte valgete müüride taga torises orel madalate bassidega .. P. Vallak. || (inimese vm. olendi hääle kohta). Jämeda toriseva häälega mees. *Võsaserval läigatas vesi nagu peeglitükk ning torises heasüdamlik konn. J. Tuulik.

tuhm-i 21› ‹adj

1. läiketu, säratu, matt [7]; halvasti läbipaistev. Tuhm peegel. Sajuselt tuhm veepind. Tuhm läiketa põrand. Tuhmist siidist kleit. Puulehed on teetolmust tuhmid. Lõi tuhmid kingad läikima. Vask kattub seismisel tuhmi koorikuga. Koeral oli tuhm ja tokerdanud karv. Kemikaalid muudavad juuksed tuhmiks ja elutuks. Sügiseselt tuhmiks tõmbunud kanarbik. Tuhmid aknaruudud. *Valgus immitses läbi pilvekatte nagu läbi tuhmi klaasi. R. Põder. || (inimese kohta:) ilmetu, hall, mittemidagiütlev. Mehe tuhm nägu ei reetnud ühtegi tunnet. Vaatas väsinud, tuhmide silmadega. Põrnitses tuhmil pilgul enda ette. Nii tuhmi naist ei panda üldse tähele. *.. tal oli vaid üks näotu, juba kantud villane kleit, mis muutis ta vanemaks ja tuhmimaks, kui ta tegelikult oli .. I. Viiding.
2. ereduseta, vähese intensiivsusega, nõrk. a. (valgusallika v. valguse kohta:) vähe valgust andev, vähese helendusega; vähevalgustatud, hämar. Tuhm lamp, latern, tuluke. Polaarpäeva tuhm päike. Koiduvalgus muudab tähed tuhmiks. Rohus vilkus tuhmi jaaniussikesi. Keldrisse imbus vaid mõni tuhm valguskiir. Taskulambi tuhm valgussõõr. Küünal jättis toanurgad tuhmiks. Sügispäevad on tuhmid ja lühikesed. *.. üks õhtupoolik, kui talvepäev ümberringi aina tuhmimaks ja tuhmimaks hämaruseks muutus. R. Kolk. b. (värvuse kohta:) mitte kirgas; värvuselt ebamäärane v. ebaselge. Tuhm roosa. Tuhm ehapuna. Mustris valitsesid tuhmid värvid. Kevadine erk rohelus oli nüüd tolmust tuhm. Tuhmiks luitunud seinad, tapeedid. Tuhmist taevast kallab vihma. Tuhmid veretud huuled. Haiglaselt tuhm näovärv. Kiri, trükk oli kohati täiesti tuhm. *.. tema näol olid märgatavalt tuhmimaks läinud kütkestava nooruse ja tervise tunnismärgid .. O. Samma (tlk). || piltl värvitu, ebamäärane; üksluine, troostitu. Tuhmid argipäevad. Aeg teeb mälestused tuhmiks. Vanuse kasvades jäävad rõõmud tuhmimaks. Elu tundus lootusetu ja tuhmina. *Aga isa näost võis igal õhtul lugeda – väljavaated on üsna tuhmid. M. Metsanurk. c. (hääle, heli kohta:) kõlatu, mitte eriti selgesti kuuldav. Pomises tuhmil häälel mõned lohutussõnad. Tuhmid mütsud, kõmakad. Kostis tuhmi kabjamüdinat. Südametoonid olid väga tuhmid.
3. (meelte, aistingute, vaimsete võimete kohta:) tönts, nüri, tuim. Vanakese kuulmine on juba üsna tuhm. Tal on silmad, nägemine tuhmiks jäänud. Tundis rinnas tuhmi valu. Uneta öö oli tal mälu tuhmiks teinud. || rumal, totter, tobu. Üks vend on terane, teist peetakse päris tuhmiks. Tuhmi mõistusega poiss. Kuidas sa nii tuhm olid, et usaldasid võhivõõrast! *Ent ka taevaseid ande, mis ise sülle kukuksid, ei maksa tuhmi inimese kombel ootama jääda. A. Beekman.

tuim-a 22› ‹adj

1. puudutuse vm. füüsilise ärrituse vastu tundetu (v. vähese tundlikkusega). Külmunud ninaots, halvatud kehapool oli täiesti tuim. Liikumatusest, pikaajalisest seismisest on jalad lausa tuimad. Varbad läksid jääkülmas vees tuimaks. Liigutab tuimaks jäänud sõrmi, et veri jälle käima hakkaks. Süst võttis lihase kiiresti tuimaks. Kõige hirmsamgi haav muutub kunagi tuimaks armiks. Leinaja seisis tardunult, tuimana vihma ja külma suhtes. Ühel on närvikava tuimem kui teisel. Olin väsimusest tuim kui ront. *Mõned vanemad hobused, .. kelle nahk oli tuim ohjalõngi ja malakagi vastu, jäid maha. A. Mälk.
2. meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav. a. (valu vm. negatiivse tundega seoses:) pakitsev, mitte eriti intensiivne, nüri. Tuim valu ristluis, rinnus. Pikapeale muutus kõhuvalu tuimemaks. Hamba tuima tuikamist võis esialgu välja kannatada. Tuim nälg puurib sisikonda. Teda valdas tuim roidumus. Tundis peas tuima raskust. Temas tõusis tuim viha. *Ta ei mänginud [kaarte] mitte tuima tüdimusega nagu tema partner, vaid puhanud värskusega. P. Viiding. b. (toidu kohta:) mahlatu, maitsevaene. Mida vanem rabarber, seda tuimem. Külmutatud kala on võrdlemisi tuim. Turult ostetud loomaliha oli tuim ja puine. Porgandid jäid talve jooksul tuimaks kui saepuru. c. (hääle, heli kohta:) tuhm. Tuima kõlaga klaver. *Tuimade paugatustega lendasid [auto]uksed kinni. L. Metsar (tlk). d. (värvuse v. valguse kohta:) ilmetu, tuhm, ähmane. Maali tuim hall koloriit. Ruumi sisekujundus oli värvilahenduselt tuim. Tuppa hakkas immitsema tuima koiduvalgust. Sügispäikese tuimad kiired.
3. (meelte ja vaimse suutlikkuse kohta:) kehvavõitu, tönts, vilets, raske taibuga. Vanakese kõrvakuulmine on juba üsna tuim. Ränk töö tegi meeled tuimaks. Poiss oli võrdlemisi tuima peaga 'õppimiseks halva mäluga'. Oskab kõige tuimemalegi õpilasele aine selgeks teha. *Peastrehkenduses on Arnold aeglasem, tuimem. M. Traat.
4. loomult võrdlemisi tundetu, vähese innukusega, külm, osavõtmatu, ükskõikne; vaimselt loid, huvi(de)ta, mitte ergas. Hingelt, loomult tuim inimene. Armastuses tuim naine. Peab küll väga tuim olema, kui selline asi ei eruta. Ta on hea õpilane, ainult hirmus tuim: miski ei näi teda huvitavat. Oled sina ka alles tuim tükk! Jäi teiste õnnetuse suhtes väliselt täiesti tuimaks. Valitseja pidas rahvast tuimaks massiks. Aja jooksul muutume ikka tuimemaks ja tölbimaks. Mis muudab särtsaka neiu tuimaks naiseks? Raske saatus on ta südame tuimaks teinud. Sõjamöllus tuimaks kulunud närvid. Hobune seisab liikumatuna ja tuimana kui puutükk. Tuim pilk, vaade, ilme, käepigistus. Tegime pähe tuimad näod, nagu poleks midagi juhtunud. Millest võib nii tuim suhtumine tingitud olla? Talus kõike tuima ükskõiksusega.
5. (üksluisuse tõttu) väheelamuslik, igav, ebahuvitav; väljendusvaene, ilmetu. Viiuli tuim saagimine. Esines uinutavalt tuima kõnega. Peab raamatupidamist tuimaks tööks. Tuli ette tuima tuupimistki. Seekord kujunes kokkutulek eriti tuimaks. Kuulsa pianisti mäng oli täna kuidagi tuim. Miira laseb tööhobuse tuima sörki. Mõni elu või asi, tühipaljas tuim vindumine! Tuim vihmapäev venis lõpuks õhtusse. Kunst pole looduse tuim kopeerimine. Pilt mõjus elutu ja tuimana. Tuim maastik, arhitektuur.
6. halb, jäik, kõva, ebamugav vms. Tuim vikat ei lähe ka käiates paremaks. Ahi oli pärast ülevärvimist märksa tuimemaks 'vähem soojendavaks' jäänud. See riie on tuim ja kange, osta mõni pehmem ja langevam. Magada tuli tuimal lavatsil. Toolid olid istumiseks kuidagi tuimad. Suusarada võib suurest sõitmisest tuimaks muutuda.

tume-da 2› ‹adj

1. (suhteliselt halvasti valgust peegeldavate värvuste, toonide kohta:) mustjas, rohkem musta- kui valgepoolne, mittehele. Must ja pruun on tumedad värvid. Tumedates toonides pilt. Hele kogu tumedal taustal. Tumedad silmad, juuksed. Tume nahk. Tumedat verd mees. Tumedad laigud Kuu pinnal. Kandis silmade kaitseks tumedaid prille. Tumedad prilliklaasid varjasid pilku. Pani selga tumeda ülikonna. Selle kleidi juurde sobivad tumedad kingad. Värvitud lõng sai liiga tume. Tumedad kardinad. Tumedast puust mööbel. Hõbeesemetele tekib õhu toimel tume kiht. Tume õlu. Silmade all olid tumedad rõngad. Tumedad äikesepilved. Taevas tõmbus tumedaks. Meri näib tumedana, peaaegu mustana. Tumedad varjud. Jõevesi on tume kui tökat. Palgid on tumedamaks tõmbunud. Esiplaanil on mäed tumedamad. Nägi tulevikku vaid tumedates värvides 'süngena, rõõmutuna, lohutuna'. Näeb kõike liiga tumedate prillide läbi (pessimistliku suhtumisega inimese kohta). | (taimenimetustes). Tume aroonia, tuhkpuu. Tume kopsurohi, nokkhein, rebashein. Tume käokannus, pajulill, võilill.
▷ Liitsõnad: sügavtume.
2. vähese valgusega v. valgusetu, halvasti valgustatud v. valgustuseta, pime. Lõunamaa tumedad ööd. Päev on pilves ja tume. Küll on aga tume ilm. Siin on tume nagu toas, kuhu ei lange päikest. Lamp andis nõrka ja tumedat 'hämarat' valgust. *Eespool on tume tühjus, ei ühegi laeva tuld. A. Kivistik.
3. (helide, häälte kohta:) pehme ja madal; sügav. Tume müdin, mürin, põrin, kõmin. Mere tume müha, koha. Gongi tume kumin. Väljast kostis tumedaid lööke. Maa vappus tumedatest plahvatustest. Toas käis tume põnts, sellele järgnes hele karjatus. Välisuks langes tumeda mürtsuga kinni. Tumeda mütsatusega jooksis paat kaldasse. Puu prantsatas tumeda mütsuga maha. Seina tagant kuuldus tumedaid samme. Surija huultelt tuli tume korin. Koera tume urin. *Angela tumeda aldi kõrval Susanna hääl oli heledast hõbedast. H. Raudsepp. || kõlatu, tuhm (rusutust, masendust, kurbust vms. meeleolu väljendavalt) vrd tume (7. täh.) „Kuidas see õnnetus siis juhtus?” küsis ta tumedal häälel.
4. kõnek rumal, juhm, taipamatu. Harimatu ja tume inimene, rahvas. Koolis oli ta üsna tume vend. Teoorias, poliitikas olen ma täiesti tume. Oled sina alles tume! Tume oled, vaat mis! Kuidas saab sellisel ametikohal töötades nii tume olla! Häbi öelda, et ma selle koha pealt nii tume olen. Tume kui tubakas, tökatipudel, tuuravars (äärmiselt juhmi, rumala inimese kohta). Selles asjas on nad kõik sama tumedad kui ma isegi. *Ja sinu pea ei tundu kõige tumedam olevat, kuigi sa oled minu poeg .. G. Helbemäe. || (ajajärgu kohta:) mahajäänud, pime. *See [= Merovingide valitsusaeg] oli tume aeg, mil isegi paljud piiskopid ei osanud lugeda. P. Härmson.
5. selgusetu, segane, ebamäärane, hämar. Sai selgeks, mis seni tume oli olnud. Mulle on see asi päris tume. Tema sõnavõtus oli palju tumedat. Sõnade mõte jäi tumedaks. Eriti tumedaks jäi mulle koolis matemaatika. Seegi jäi tumedaks, kust ta pärit on. Midagi pole veel selgunud, tulevik on tume. Abielu on minu jaoks täiesti tume maa 'tundmatu valdkond'. *„Inimene peab elama selge mõistuse, mitte tumedate tunnete järele,” sõnab Priit. P. Krusten. || alateadvuse valdkonda kuuluv. Tumedad tungid. || moraalses mõttes kahtlane; ebaaus, ebaseaduslik. Tumedad tehingud. Ajab mingit tumedat äri. Istub ühe tumeda loo pärast trellide taga. Olen kuulnud su tumedatest tegudest. Tal on tume minevik. Tumeda taustaga tüübid. Naabermajja kogunevad igasugused tumedad tegelased. Kuidas ta rikkaks on saanud, see on tume lugu.
6. halb, ebameeldiv, negatiivne. Inimloomuse tumedam pool. Elu heledamad ja tumedamad küljed. Asjal on kahjuks ka tume tagakülg. *Ja selle heleda sõnumi varjus liikus tume kuuldus: Siurul olnud äsja öösel .. lööming üliõpilastega. A. Adson. || raske, murerikas. Nende peres algasid nüüd tumedad ajad. Tume lapsepõlv ei jõudnud õnneks murda seda vastuvõtlikku hinge. *Ja [kapten] hindavat olukorda õige tumedaks. Tume muidugi: rügement lõhutud, juhtkond ja eriväeosad laiali. H. Susi. *Vana-Valgepõllu talus valmistati tumeda aja kiuste peremehe ning vallavanema .. sünnipäevapidu. L. Vaher.
7. (tunde, meeleolu kohta:) ängistav, rusuv, sünge; nukker, kurb; seda väljendav (hääle (3. täh.) kohta). Tume hirm pigistas südant. Tume tusk poeb hinge. Tume tuju kipub võimust võtma. Tume meeleolu, keegi ei räägi sõnagi. Toas lasus tume vaikus. Viin tegi meele tumedaks. Ajuti tõusis temas tume viha kiusajate vastu. Pähe tükivad ainult tumedad mõtted. Tume aimus laskus südamele. Hinges tõstab pead tume kahtlus. Suu kõvasti kokku surutud ja silmades tume pilk. Ta nägu oli tume, nagu oleks tal mõni raske mure. Tume vari libises, käis, jooksis üle naise näo. Pahameelelõõsk, raevulaine värvis mehe näo tumedaks. Nägu tõmbus vihast tumedaks. || (valu kohta:) tuim. Tume valu peas. Kuskil sisemuses tuikas tume valu.
8. kurjuse, pimeduse maailma kuuluv. Võitlus tumedate jõududega.
vrd hele-tume

tumendama37

1. tumedana paistma, tume olema. Taamal tumendas metsaserv. Silmapiiril tumendavad mäed. Hämaruses tumendav järv. Taevasse kerkis tumendav pilverinne. Mäeküljel tumendas tunnelisuu. Vanad tammed tumendavad selges oktoobripäikeses. Klaasides tumendab vein. *Ainult mere sinine vööt tumendas ümberringi, ei ühtki maaviiru, ei ühtki purje. R. Janno.
2. tumeda(ma)ks tegema. a. (toonilt, värvuselt). Värvis huuli ja tumendas ripsmeid. Ehitise fassaad on tumendatud klaasist. Puude varjud tumendavad jõekääru. Rasked pilved tumendasid taevast. *Vaevahigi oli tumendanud ta heledad lainjad juuksed. A. Viirlaid. b. hrv (hääle kohta). Tumendas hääle sosinale.

tõstmatõstan 46

1. ülespoole, kõrgemale liigutama v. panema. a. (esemete, vahel ka elusolendi kohta). Suurt kivi ei jõutud maast tõsta. Tõstab koti õlale, selga, turjale. Vili, hein tõsteti kärbistele. Tõstab kaevust ämbriga vett. Tõstab laudas sõnnikut. Mees tõstis hanguvarre katki (hanguvarre katkimineku kohta millegi tõstmisel). Vaata, et sa naba paigast ei tõsta! (hoiatusena endale liiga tegemise eest millegi raske tõstmisel). Kirst tõsteti veoauto peale. Sünnipäevalaps tõsteti õhku. Tõstis tõrviku kõrgele pea kohale. Panen ette tõsta klaas külaliste terviseks (toostina). Tema armastab liigagi tihti klaasi tõsta (alkoholi liigtarvitamise kohta). Hommikul kell neli tõstsime 'hiivasime' ankru. Kraana tõstab raskeid konteinereid. | (kasutamiseks, tegutsemiseks valmis). Dirigent tõstab taktikepi. Tõstis telefonitoru hargilt. Sõdur tõstis püssi palge. Tõstis revolvri ja vajutas päästikule. Enesekaitseks relva tõstma. Kes mõõga tõstnud on, see langeb mõõga läbi. | (treenimiseks; tõstespordis). Tõstab pommi ja käib jooksmas. Ei suutnud kangi sirgetele kätele tõsta. || ühelt kohalt teisele (samale kõrgusele v. madalamale) panema. Tõsta pann tulele, pliidile. Tõsta pott tulelt. Tõstab suppi taldrikusse. Noorik tõstab taldrikud lauale. Laps tõstis kühvliga liiva ühest hunnikust teise. Haige tõsteti kanderaamilt voodisse. || püstiasendisse upitama. Tõstis mullika jalgadele. Tõsta redel püsti. | piltl. Lohakile jäänud talu suudeti taas jalule tõsta. b. (kehaosade kohta). Kes vastust teab, tõstku käsi (püsti). Ohvitser tervitas kätt kõrva äärde tõstes. Mees tõstis vihaselt rusika. Tõsta kõndides jalgu kõrgemale. Olen nii väsinud, et vaevalt jõuan jalga jala ette tõsta 'käia'. Tõstab jala põlvele, põlve üle teise. Tõstab aeg-ajalt raamatu kohalt pead. Sulges silmad ja tõstis näo vastu päikest. Lehmad tõstsid sabad selga ja panid punuma. Koer käib lillepeenral jalga tõstmas 'pissil'. | piltl. Ära oma nina nii kõrgele ka tõsta! Punnis vastu mis punnis, aga lõpuks pidi ikkagi käpad püsti tõstma 'alla andma, vastupanust loobuma'. c. (pilgu kohta:) ülespoole suunama. Tõstis pilgu ajalehelt, raamatult. Laps ei julgenud pilku tõsta. Tõstis silmad ja vaatas teist imestunult. Tõstis silmad lakke, lae poole. Ei tõstnud silmi põrandalt. Istub trepil, juurdlev pilk taevasse tõstetud. Nägin seda ilma pilku tõstmatagi. d. tõusma panema, üles keerutama, õhku paiskama. Rappuv vanker tõstab õhku suuri tolmupilvi. Kappavad hobused tõstsid määratut tolmu.
2. (taseme, nivoo, pinna, astme vms. kohta:) (kunstlikult) kõrgemale viima. Järvede veetaset on tammide ehitamisega tõstetud. Veetaset tõsteti 30 cm võrra. Setted tasandavad jõepõhja ning ühtlasi tõstavad seda. Vööjoon on kas õigel kohal või veidi tõstetud. Kohv tõstab vererõhku. Vee temperatuuri tõsteti ühe kraadi võrra. Reljeefi tasandumine tõstaks õhu temperatuuri. *Et tee oleks võimalikult vähe üles-alla looklev, tulnud teda kord süvistada, kord tõsta. H. Matve. | (abstraktsemalt). Haridustaset tõstma.
3. suurendama, lisama, juurde panema. Palka tõstma. Üüri, renti, õppemaksu tõstma. Otsustati tõsta tolle. Tõsteti stipendiume, pensione. Turunaised tõstsid piimahinna kahekordseks. Õhk, päike ja vesi tõstavad närvisüsteemi toonust. Sündmus tõstis üldist pinget. Jooksja tõstab 'kiirendab' tempot.
4. kõrgemale v. auväärsemale positsioonile viima v. seadma; ülendama. a. (kellegi kohta). Tubli töötaja tõsteti meistriks. Tänulik rahvas oli ta oma valitsejaks tõstnud. Kuninganna tõstis biitlid aadliseisusesse. Vanarahvas tõstis karu kõrgemale kõikidest teistest loomadest. Sündmuse pidulikkus otsekui tõstis meid kõrgemale igapäevasest elust. *.. alandas, keda tahtis, ja tõstis / suureks, keda tahtis. J. Sütiste. *Teadsin, et [abielu] registreerimine päästaks mind vallasema nimest, tõstaks mu ausate inimeste sekka .. V. Saar. b. (millegi kohta). Vanad traditsioonid tõsteti taas ausse, au sisse. Autor on aukohale tõstnud inimmõistuse loova jõu. Kulub aastaid, et talu taas õitsvale, jõukale järjele tõsta.
5. parandama; ülevamaks muutma, ülendama. Õnnestumine tõstab enesetunnet. Märjuke tõstis kõigil tuju. Külluslik eine tõstis meeleolu.
6. (hääle kohta:) kõvendama, tugevdama, kõrgendama (hrl. ägestudes). Ülemus, kes alluvate peale häält ei tõsta. Kui selgest jutust aru ei saa, tuleb häält tõsta ja mõni kõva sõna öelda. Ta on vaikne mees, tõstab harva häält. Kõneles pahandust teinud lapsega rahulikult, häält tõstmata. Teie ärge minu peale häält tõstke! Häält tõsta ega joosta majas ei tohtinud. Rääkis kord sosistades, kord häält tõstes. Pidin häält tõstma, et kuuldav olla.
7. midagi alustama, midagi tegema hakkama. Talupojad tõstsid mässu. Laps kukkus ja tõstis kisa. Vargaid nähes tõstsid naised lärmi. Mehed tõstsid lauluhäält. Mis sa tühjast kära tõstad. Esimestena tõstsid hädakisa loomakaitsjad. Ajakirjandus tõstis kisa. ||ka impers.(ilmamuutuste kohta). Väljas tõstab tuult. Hakkas jälle lund sadama ja tuisku tõstma. Tuuled tõstavad tuisku. *Öö tõstis vesikaaretuule. J. Rannap. *Inglise kanalis tõstis üheksapallise tormi .. K. Raja. || algatama, tõstatama, esitama. *.. ta oli kutsutud keisri juurde vastust andma paljude süüdistuste pärast, mis ta vastu oli tõstetud. K. Ristikivi. *Talurahvakooli küsimuse tõstis keskvalitsus päevakorda juba XVIII saj. teisel poolel. A. Vinkel.
8. (astendamise kohta). Arvu ruutu, kuupi tõstma.

tõusmatõusta, tõusen 44

1. ülespoole, kõrgemale liikuma. a. (keegi v. miski mingi pinna suhtes). Tõusin mööda treppi pööningule, torni. Tõuseme mäele, mäkke, kinkudele. Tõusti Elbrusele. Tõusis ikka kõrgemale ja kõrgemale. Nüüd me enam ei tõuse, vaid laskume. Tõusis raskelt, jõudsal sammul. Eit tõusis pulkhaaval redelil ülespoole. Orkestrijuht on pulti tõusnud. Kapten tõuseb silda, sillale, laevatekile. Lind tõusis lendu, õhku. Lennuk tõuseb maast lahti. Allveelaev tõuseb pinnale. Laev tõuseb ja vajub lainetel. Lift tõusis ülakorrusele. Lipp tõuseb masti. Tõkkepuu tõuseb. Eesriie tõusis. Nui aina tõusis ja vajus ta käes. Korstnast tõuseb suitsu. Kraatrist tõusis tuhapilv. Jõelt tõuseb udu. Leil tõuseb pahinal lakke. Soe õhk tõuseb ülespoole. Kevadel hakkab kasemahl tõusma. Taimemahla tõusev ja laskuv vool. || ka astr (tähe v. taevakeha ketta ülaserva horisondile ilmumise kohta; taevakeha näiva liikumise kohta taevavõlvil). Päike tõuseb täna kell üheksa ja loojub viie paiku. Päike tõusis merest, metsa tagant. Kuu pole veel tõusnud. Jaapan on tõusva päikese maa. Tõusvad ja loojuvad tähed. Päike on kesktaevasse tõusnud. || kõrgemale nihkuma. Vöö on tõusnud kaenla alla. Seelik tõuseb üle põlvede. || piltl (ka püsiväljendite koosseisus). Vandesõnad tõusid kergelt ta keelelt lendu. Hele naisehääl tõuseb üle kuulajate peade. Painajalik mälestus tõusis taas pinnale. Kops tõuseb üle maksa (vihastamise kohta). Veri tõuseb pähe (ärrituse, vihastamise kohta). Viin tõusis pähe, latva 'hakkas pähe'. Tõuseb tippu, võimule. Tõusis karjääriredelil kiiresti. Tõusev täht äritaevas. b. istuvast v. lamavast asendist üles tulema, püsti(semat) asendit võtma. Mees tõusis ja lahkus. Tõusin külalist tervitama. Aitas kukkunud sõbral tõusta. Tuttav tõuseb minekule. Noormees tõusis liikvele. Peale etendust tõusis rahvas kolistades. Olin juba tõusmas, kui mind paluti veel hetkeks istuda. Tõuseb toolilt, kivilt, voodist. Tõusis lebamast. Oleme alles lauast 'söömast' tõusnud. Kergitab, asutab end tõusma. Kohus tuleb, palun püsti tõusta. Peapõrutuse kahtluse puhul ei tohi tõusta. Tundis, et ei suuda jalule tõusta. Tõusis voodis istukile. Tõusis istuli, istuma. Tõusis vaevaliselt põlvili. Koer tõuseb saba liputama. Karu tõusis tagajalgadele. | piltl. Pere on peale õnnetust taas jalule tõusnud. || end varvastele ajama. Tõuse kikivarvule, siis näed paremini. Baleriin tõusis varvastele. c. ka piltl (karvade, kehaosade vm. kohta:) püsti(semasse) asendisse liikuma, püsti(semat) asendit võtma. Kassi seljakarvad tõusid turri. Poisi juuksed tõusid uuesti püsti, turri. Habe tõuseb kikki. Koera kõrvad tõusid nakki, tirki. Hääletajate käed tõusevad üksmeelselt. Poisi rusikas tõusis. Ema käsi on kerge tõusma (löömiseks). See oli esimene kord, kui ta käsi inimese vastu tõusis (kellegi löömise kohta). || (ütlustes, mis väljendavad tõrget mingi soorituse suhtes). Mu keel ei tõusnud seda ütlema. Käsi ei tõuse kõrvakiilu andmiseks. Kas su käsi tõuseb isakodu lõhkuma? Jalg ei tõuse vihamehe majja astuma. *Minul elusa looma peale püss ei tõuse. J. Tuulik. || kõnek (suguliikme kohta suguvõimega ühenduses). Tal tõuseb, ei tõuse. || (taimevarre kohta; ka taimede liiginimetustes). Suure teelehe vars on lamav või tõusev. Tõusev maran. d. ärkama, peale ärkamist asemelt üles tulema, üles tõusma. Tõusis magamast väga vara. Meie peres tõustakse kell seitse. Tõuse, kõik on juba üleval! Mine õhtul varem magama, siis on hommikul kergem tõusta. Pidi äratuskella helisema panema, sest ei tõusnud ise kunagi. Tõuseb kanadega ühes, enne kukke ja koitu, poole öö ajal. Oled täna vasaku, pahema jalaga voodist tõusnud (kellegi paha tuju märkivalt). *Talu oli küll ärganud, aga rahvas polnud veel jõudnud tõusta. A. Kalmus. || (haigusest paranemisega seoses). Kui ta nüüd voodisse jääb, ei ta siis enam tõuse. Haigel on lootust alles kuu-kahe pärast jalule tõusta. || (taas ellu ärkamise kohta). Laps tõusis arsti abiga uuesti hinge. Peetrus seadis surnu luud kokku ja lausus: „Tõuse ellu!” Ta ilmus ootamatult kui tõusnud surnu. *Surnu ei tõuse ka siis, kui kogu maailm ta terviseks jooks. A. Uustulnd.
2. kõrgemaks muutuma, kõrgenema, kerkima. a. rõhtpinnaga teat. nurga all kõrgenema. Sealpool järve hakkab pinnas tõusma. Maapind, maastik tõusis aegamööda. Tee tõuseb siin oma 200 meetrit. Teatrisaali põrand on tõusev. Tõusvad istmeread. Sõõriksõlg tõuseb kergelt kuhja. Tõusev sirgjoon. Trepp, redel tõuseb peaaegu püstloodis. Rind tõuseb ja langeb ärevusest. Rind tõusis uhkusest kummi. b. (taseme, nivoo vms. kohta). Vesi tõusis üle tavalise taseme. Jõgi tõusis üle kallaste. Meri tõuseb. Piim tõusis keema. Vererõhk tõuseb. Õhutemperatuur ei tõusnud üle nulli, kümne kraadini. || (abstraktsemalt). Lõputööde tase tõuseb. c. paisuma. Tainas on tõusma pandud. Leib, saiategu tõusis astjas. d. (hääle, intonatsiooni vms. kohta). Kõneleja hääl tõusis ärritusest. Ingliskeelset küsimust iseloomustab tõusev intonatsioon. Tõusev ja laskuv heliredel.
3. (taimede kohta:) maapõuest üles tulema, tärkama; kasvama. Kuivast maast ei tõuse ühtki liblet. Sel aastal seeme ei tõusnudki. Põllumehed loodavad, et tõuseb hea oras. Porgandid on ühtlaselt tõusnud. Kännult tõusid võrsed. Üks puu langeb, teine tõuseb asemele.
4. kõrguma, kõrgusse kerkima, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma. Taamal tõuseb mets. Linna ääres tõusevad tehasekorstnad. Laevamastid tõusid taevasse. Üle latvade tõusev trampliin. Järvest tõuseb kaunis saar. || mingi piirini ulatuma. Hanged tõusevad rinnuni. Kadakad ei tõusnud kõrgemale puude alumistest okstest.
5. (määralt, ulatuselt, astmelt, näitajatelt jne.) suurenema, kasvama; tugevnema; kiirenema. Palk, pension, honorar tõusis. Hinnad tõusevad 10% võrra. Aktsiate kurss tõuseb. Töötajate arv tõusis kahekordseks. Tiraaž tõusis. Abiellumus ei tõusnud, vaid langes. Aastatega on vilumus, vastupidavus tõusnud. Pinge tõusis viimse piirini, haripunkti. Tuul tõusis tormiks, maruks. Tuulepuhangud tõusevad ja vaibuvad. Ta viha aina tõusis. Mootorimürin tõuseb ja vajub. Aplaus tõusis tormiks. Pianist mängis üha tõusvas tempos. | piltl. Pärast sõda tõusid noorte meeste aktsiad enneolematult kõrgele. *.. Karin arvas tundvat, et tema kurss tõuseb viimasel ajal. A. H. Tammsaare.
6. paranema, ülenema. Meeleolu, enesetunne hakkas tõusma. Tuju tõusis topsi najal. Õppeedukus on tublisti tõusnud.
7. tekkima, sündima; ilmuma, (esile) tulema; kerkima. a. (millegi ehitatava, rajatava kohta). Südalinna tõuseb uus hotell. Ehitajate kätest tõusevad elumajad, tehased. Narva tõusis tuhast ja varemeist. Siin tõuseb tore talu. | van (millegi asutatava kohta). Põllumeeste seltsid on ellu tõusnud. *1921. aastal .. tõusis ellu Eesti Bibliograafia Asutis. J. V. Veski. b. nähtavaks v. kuuldavaks saama, kostma (hakkama). Pimedusest tõuseb (esile) kaame mehenägu. Silmisse tõusevad pisarad. Puna tõusis palgesse. Kibe naer tõuseb huulile. Paadist tõusis hüüdeid ja lärmi. Ukse tagant tõusis naeru. Saalis tõusis kihin ja kahin. c. välja kujunema, silma paistma (hakkama). Uued juhid tõusevad (esile) noorte seast. Meie keskelt tõusnud luuletaja. Uus prohvet on tõusnud. Poiss tõusis koolis esile hea joonistusoskusega. Tõusev intelligents, linnakodanlus. d. (muid kasutusi). Iiveldus, klomp, klimp, tükk, nutt tõusis kurku. Veremaitse tõusis suhu. Naise südamesse, hinge tõusis suur tänu. Unes tõusis kodu ta silme ette. Meelde tõusid vanaema sõnad. Jälle tõusis ärasõit päevakorda, päevakorrale. Tulipunkti, esiplaanile, tähelepanu keskpunkti tõusid kasvatusprobleemid. Asi tõusis ilmsiks, avalikuks. See töö tõuseb veel hinda. Tõusis kiusatus pintsli ja lõuendi järele. Ei tea, kas sellest ka kasu tõuseb. Küsimus tõuseb küsimusest. Paadis tõusis väike heitlus. On tõusnud kerge tuul.
8. ka piltl kellekski v. millekski saama, teat. positsiooni saavutama, edenema. Tal on kange soov direktoriks tõusta. Vallavanemaks tõusnud mees. Tõusis edukaks firmajuhiks, kaptenist kindraliks, väejuhi kohale, eesrindlaseks. Peremeheks tõusnud sulane. Ta on tõusnud tugevaks maletajaks. Meeskond tõusis liidriks, kolmandaks. Nad on meile kõvaks konkurendiks tõusnud. Noormees on tõusnud vormelisõitjate esirinda, esiridadesse, etteotsa. Oleme tõusnud jõukale, kindlale järjele. Sportlane on tõusnud (heasse) vormi. Silmapaistvaks teaduskeskuseks tõusnud ülikool. Rahvad ja kultuurid tõusevad ja langevad. Riik tõusis Euroopa kõige rikkamate hulka. Kuningapoeg tõuseb varsti troonile. On lihtne treial, aga loodab kõrge(ma)le tõusta. Tüdruk tõusis mu silmis 'arvamus temast paranes'.
9. võitlusse astuma, vastu hakkama, üles tõusma. Talupojad tõusid mõisnike vastu. Rahvas tõusis võitluseks. Kogu klass tõusis õpetaja kaitseks. *Siis lõpuks tõusis maa: tõusid üles hõimud, kes elutsesid steppides .. J. Selirand (tlk).

täis|hääl
(sügava, tugeva, hillitsemata hääle kohta)

tämber-bri, -brit 2› ‹s
hääle v. pilli eriomane kõla laad, kõlavärving. Heli, hääle tämber. Ansambli õhuline tämber. Tämbrilt tumedakõlaline lauljanna. Maheda tämbriga tiibklaver. Ta viiulil on väga ilus sügav tämber. Kaunis, meeldiv, pehme, rahulik, madal, metalne tämber. Sai kingituseks putkepilli, mille tämber on midagi flöödi ja oboe vahepealset. Sama tugevuse ja kõrgusega helisid saab eristada tämbri järgi. | piltl. Lüürilise tämbriga poeem.
▷ Liitsõnad: heli|tämber, hääletämber.

tüse-da 2› ‹adj

1. (inimese vm. elusolendi keha v. mõne kehaosa kohta:) laiusmõõtudelt suur, paks, priske, jäme; ant. kõhn, peenike, sale. Lühike tüse mees. Poiss on tüse kui tünn. Sünnitas oma mehele tüsedaid järeltulijaid. On tüsedaks läinud. Olen õest hoopis tüsedam. Tüse kere, keha. Tüsedad rinnad, jalad, sääred, põlved, käsivarred, sõrmed. Pani käed tüsedale kõhule. Tüsedate puusadega naine. Õlgadest tüse mees. Nad on tüsedat konti. Krooked teevad seljast tüsedamaks. Sündis tüse vasikas. Püüdis tüseda kogre. |substantiivselt›. Tüsedad põevad rohkem kui saledad. Kleidid tüsedatele.
2. (pikliku eseme kohta:) jäme. Tüse palk, kepp, malakas. Toetub tüsedale kasele. Vanad tüsedad väravapostid. Neli tüsedat sammast. Raske tüse uurikett. Tõmbas kotist tüseda veinipudeli. Pihku sattus kaks tüsedat käbi. Tüse piibunosu hambus.
3. miski kogult suur, mahukas, kopsakas. Matkajatel on tüsedad seljakotid seljas. Läheb tööle tüseda portfelliga. Igal mehel oli kaasas tüse leivakott. Tõi lehmale tüseda hangutäie heinu. | (summalt, väärtuselt). Lisatöö andis tüsedat palgalisa. Oleks tahtnud tüsedamat palka. | (arvult, hulgalt). Tal on kodus tüse plaadikogu. Saime tüsedama saagi kui mullu. Sõjaväeossa saabus tüse täiendus. || paks, mahukas. Tüse ajakiri. Tüsedad köited riiulil. Tüsedaks paisunud romaan, käsikiri. || tõhus, rammus, küllaldane. Ninaesine peaks tüsedam olema. See oli tüse kõhutäis.
4. kaalukas, mõjukas, tuumakas; sisukas, põhjalik. Ta on meie kirjanduselu tüsedamaid esindajaid. Näitleja oleks tahtnud tüsedamat rolli. See oleks vast tüse tegu! See ettekanne kuulub tüsedamate hulka. Õpingud kandsid tüsedat vilja. Selle kontserdi repertuaar on eelmisest tunduvalt tüsedam. Andis küsimusele tüseda vastuse. Omandas koolis tüsedad teadmised. Aasta tüsedaim saavutus. See on tüse tulemus. Peremehe tüse sõna pani asja paika. || maalähedane, rahvapärane, peenuseta. Tüse maamehe huumor. Tervitas tulijaid tüseda naljatusega. Mulgi mehe tüse rahvalik loomus. Tüse talupoeglik keelekasutus. Talutüdruku tüse hing, loomus. Seletas asja oma tüseda rahvaliku lihtsusega. *Ehmatusega tuli mul see tüse sõna „kurat” suust. A. Kitzberg. || mõjus, tugev. Arsti tüse rahu, enesekindlus. *Talutütre tüse eraomanduse-instinkt ei lubanud Kerstil meest jagada .. H. Raudsepp.
5. (mullakihi vms. kohta:) suure läbimõõduga. Tüsedad viljakad mullad. Õhemad ja tüsedamad mullad. Tamm kasvab hästi tüsedal mustmullal. Tüse mullakiht. Linnuse tüse kultuurkiht. Tüse põlevkivikiht.
6. (hääle, kõla kohta:) sügav, madal, mahlakas. Meeste tüsedad, tumedad bassid. Üritas klaveril saavutada tüsedamat kõla.
7. tugev. Andis poisikesele tüseda jalahoobi. Lajatati teineteisele tüsedaid laksakaid vastu selga.

vaikima37

1. vait olema, mitte rääkima. Kõneleja vaikis natuke aega, enne kui edasi rääkis. Poiss surus huuled kokku ja vaikis jonnakalt. Ütle ometi midagi, mis sa vaikid! Sööb, seisab, istub, kuulab vaikides. Mehed astusid vaikides kodu poole. Pidin midagi ütlema, sest ei sobinud enam vaikida. Vaiki, ära räägi neile midagi! Kinnine ja vaikiv 'vähe rääkiv' inimene. Ta vaikis kui, nagu haud 'ei rääkinud midagi'. Kus suu peab vaikima, seal kõnelevad silmad. Küsimus otsustati kõigi vaikival nõusolekul 'ilma kellegi vasturääkimiseta'. See on meievaheline vaikiv kokkulepe. Kirjanikuna on ta viimastel aastatel vaikinud. *Öeldakse ju, et kui relvad kõnelevad, vaikigu muusad. M. Mutt. | piltl. Keegi pole mu kirjale vastanud – kõik vaikivad millegipärast. *.. kuu, südi öövaht, laotuses valvab, / tähtede järgi ta loeb tunde ja vaikides käib. A. Kaalep.
2. vait jääma, häält v. heli tekitamast lakkama. Mehed rääkisid tasa, lõpuks vaikisid hoopis. Etendus algab ja sumisev publik vaikib. Koer klähvis paar haugatust, siis vaikis. Orel vaikis poole tooni pealt. Suurtükid, relvad vaikisid. || (hääle, heli vms. kohta:) kuulda olemast, kostmast lakkama v. vaiksemaks jääma. Kõne, laul, jutt vaikib. Viimaks lapse nutt vaikis. Pillimäng on vaikinud. Lõo lõõritamine vaikis. Õhtul tänavamüra vaikib. Kaugenev kabjaplagin vaikis pikkamisi. *Järsku vaikis iga hääl, röökijatele nagu visati helisummutid pähe. E. Kuus.
3. toimimast lakkama, vaibuma. Tuul, torm on vaikinud. Õhtu eel sadu vähehaaval vaikis. Ta on surnud, süda tuksumast vaikinud. *Kui võitlus vaikis, polnud ükski neist puutumata, kes olid ta alustanud. F. Tuglas. *Pikkamisi vaikis ka Reinu südametunnistus, mis teda algul visalt jälitas ja vaevas .. O. Tooming.
4. millestki mitte rääkima; maha vaikima. Sellest loost, asjast on parem vaikida. Oma varasemast elust, minevikust ta lihtsalt vaikib. Juhtunust kõneldes vaikis targu sellest, et oli ise tüli algataja. On asju, millest mehed vaikivad. Miks ta vaikis, parem oleks võinud kõik ära rääkida. Paistab, et ta sunniti juhtunust vaikima. Kaalus, kas mitte kogu asi surnuks vaikida 'teha, nagu poleks seda olnudki'. Mõnest olulisest probleemist minnakse artiklis vaikides mööda.

vaikne-se 2› ‹adj

1. (hääle, helide, kõne jms. kohta:) mitte vali, nõrgalt v. vähe kuulda olev, tasane; hääletu v. häälte poolest vähene. Räägib vaikse häälega, vaiksel häälel. Kuulsime vaikset naeru. Vaiksed, sosinal öeldud sõnad. Lindude vaiksed häälitsused. Metsa vaikne kohin. Vaikne vihmakrabin katusel. Vaikne koputus. Keeras raadio vaiksemaks. Tema sõnade peale jäi ruumis korrapealt vaikseks. Toas oli imelikult vaikne, sest kell seisis. Maja, majas oli täiesti vaikne. Õues oli pime ja vaikne. Kõndisime mööda vaikset metsateed. Elan vaikses põiktänavas. Kuulatasin: ümberringi oli kõik vaikne. Oli nii vaikne, et võinuks kuulda nööpnõela kukkumist. Vaikne õhtu, vaiksed öötunnid. Olime hästi vaiksed, et mitte linde hirmutada. Peied olid tagasihoidlikud ja väga vaiksed. Lahkunut mälestati vaikse leinaseisakuga. On vaikne nagu hauas. Vaikne tund 'pärastlõunane puhkeaeg ravi- ja lasteasutuses'. Vaikne nädal 'ülestõusmispühadele eelnev nädal'. *Nüüd muutus peres üsna vaikseks: Andres oli tumm, Mari keeletu, nagu varjaksid nad kahekesi mõnda paha asja. A. H. Tammsaare. || (ilma, looduse kohta:) tuuletu vm. suhtes liikumatu. Täna tuleb ilus vaikne ilm. Vaikse ilmaga kostavad hääled kaugele. Sadu jääb järjest vaiksemaks 'vähemaks'. Järve pind oli vaikne kui peegel. Meri ei ole siin kunagi päris vaikne 'lainetuseta'. Vaiksed lahesopid. Vaikses vees liigub paat teisiti kui lainetavas vees. Oli väga vaikne: isegi haavalehed ei liikunud. Oli vaikne nagu enne äikest. Jaanuari lõpul püsisid vaiksed kõvad külmad.
▷ Liitsõnad: haud|vaikne, hiir|vaikne, surm|vaikne, tummvaikne; ime|vaikne, peegel|vaikne, tuulevaikne.
2. rahulik, vagane; talitsetud. Elame vaikset elu. Oli vaikne argipäev, pealelõuna. Siin kolkas on vaiksed olud. Kolis pealinnast maakohta, kus on vaiksem. See vaikne poiss ei riku koolis korda. On vaikne inimene, ei tema kedagi sega. Väga vaiksed mehed, ei lärmi ega naeru. Vaikse loomuga mees, naisterahvas. Iseloomult oli Tiit vaikne ja kinnine. Ema oli vaikne ja alati tasakaalukas. Pull oli vaikne ja taltsas. Naise nägu, pilk oli ütlemata vaikne. Tal on alati vaikne naeratus näol. Tema vaikne huumor köitis vestluskaaslasi. *Kokkuleppel arstidega mängis Tihhomirov hullu, mitte märatsevat, vaid vaikset hullu. J. Smuul. || vähe rääkiv, vähese jutuga, sõnaaher. Ta oli vaikne mees, rohkem kuulas kui rääkis. Miks sa täna nii vaikne oled? Sõnakehv vanaisa muutub järjest vaiksemaks. *Saarlane, kes arvas, et on liialt paljugi lobisenud, jäi vaikseks. E. V. Saks.
3. sõnatu, sõnades väljendamata. Vaikne õnn, rõõm, nukrus. Jälgib vaikse valuga, vaikse murega sündmuste käiku. Tema toimimisviis äratas minus vaikset imestust. Südames on vaikne lootus paranemisele. Tal oli olnud vaikne soov tööga täna lõpule jõuda. Tegime seda nagu vaiksel kokkuleppel. Noormehe vaikseks unistuseks on kõrgkooli minna.
4. (liikumise kohta:) vähese kiirusega, aeglane. Vaikne tuul. Tuul on vahepeal vaiksemaks jäänud. Jõe vool on siin hästi vaikne. Lõkke kohalt tõuseb vaikne suitsuvine. Kultuurialases tegevuses oli tunda vaikset 'vähest' edasiminekut. *Meri oli kurruline vaikseist laineist .. A. Kalmus.

vajumavajun 37 või luulek vaon 42

1. (aeglaselt, vähehaaval) allapoole, madalamale langema. Vajus põlvini lumme, astumisel üle kingade porisse. Eksis ja vajus laukasse. Jalad vajuvad pehmesse samblasse, sügavale lumme. Vajus läbi nõrga jää ja uppus. Uppuja vajus vee alla. Vankri rattad vajusid rummuni porri. Lekkiv paat vajus jõe põhja. Meremehed lahkusid päästepaatides vajuvalt 'uppuvalt' laevalt. Puu ujub vee peal, aga kivi vajub põhja. Õngekork hakkas vajuma. Sammal vajus jalge all nagu pehme käsn. Heinad küünis on alles vajumata. Sulav lumi oli juba üsna madalaks vajunud. Maapind kohati kerkib, kohati vajub. Vajuvale pinnasele ehitatud maja. Sõudjate aerud tõusid ja vajusid taktis. Kiigelaud kerkib ja vajub. Laskis raamatu käest põlvedele vajuda. Ta on nagu maa alla vajunud 'jäljetult kadunud'. | piltl. Mitu inimpõlve oli maamulda vajunud. Ta vajus üha enam võlgadesse. See sündmus on sügavale rahva hinge, mällu vajunud. Mure vajus südamesse. Uni vajus raskelt tüdruku laugudele. Unustusse, unustuse hõlma vajunud teos. Videvik, hämarus, pimedus on vajunud põldude, metsade üle. Ümbrus hakkas juba pimedusse vajuma. Küla vajus vaikusse. *Mitu nädalat on kaduvikku vajunud sellest ajast alates, kui hakkasin oma elukest kirja panema. G. Helbemäe. || endisest asendist allapoole libisema v. laskuma. Püksid vajusid rebadele. Juuksetukk vajub silmile, laubale. Juuksed on õlgadele vajunud. Magaja lõug on vajunud rinnale. Ta oli nutma puhkemas, suunurgad vajusid allapoole. Õhtu lähenes, päike vajus ikka madalamale ja madalamale. Päike oli metsa taha, juba looja vajumas. Külm õhk on raskem ja vajub allapoole. || (hrl. silmade, põskede kohta:) lohku, auku v. kotjaks langema. Ta jäi üsna otsa ja silmad vajusid auku. Haige põsed, palged on auku, lohku vajunud. Silmaalused olid kotti vajunud. *.. paljastas järsu liigutusega ainult särgiga kaetud kõhu. See oli tõesti koledasti auku vajunud, kõik roided tungisid teravalt esile .. V. Beekman.
2. püstiasendist (vm. normaalasendist) allapoole, kaldu, maha vm. asendisse langema v. laskuma. a. (inimese v. looma kohta). Vajus põlvili lapse hauale. Haavatu vajus kummuli lumme. Astus tuikudes paar sammu ja vajus siis oiates põrandale. Joobnu vajus röötsakile seina najale. Vajub väsinuna, raskelt toolile, taburetile, pingile, istmele, pehmesse tugitooli. Vanake vajub hingeldades kivile, lävepakule istuma. Haige tõusis voodis istukile, ent vajus kohe uuesti pikali. Pärast õhtusööki vajusid 'heitsid' mehed kohe voodisse, oma magamisasemetele. Buss pidurdas äkki ja püstiseisjad vajusid ettepoole. Tüdruk vajub poisile sülle, poisi käte vahele. Mees vajus raske koorma all looka. Eideke on aastatega õige kööku, kõverasse vajunud. Mehe turi on raskest tööst, vanadusest kühmu, vimma vajunud. Istuja keha on pisut kössi vajunud. Jõud oli otsas, käed vajusid jõuetult rippu. Naise pea vajus kurvalt longu. Koer vajus niutsudes istukile. *.. ja karu vajus [lasust] käppadele nagu hein vikati ees. F. Tuglas (tlk). | piltl. Nägu vajus naerule, naeru täis. Tüdruku nägu vajub pettumusest pikaks, järjest murelikumaks. Ta vajus hirmust otsekui pisemaks, pinevuse langusest nagu hoopis jõuetuks. Poiste samm vajus kuidagi tuimaks. Mõtted vajusid laokile. *.. kolmanda sõja-aasta üha enam laokile vajuv elu, veidi hooletu, ent vägagi raske .. A. Jakobson. b. (esemete, rajatiste vm. kohta). Vanad lösakile, längu vajunud majad. Kuuri sein on vildakile vajunud. Vana lauda katus on nõkku, päris looka vajunud. Õuevärav oli ripakile vajunud. Uksed on kiiva vajunud. Kapi uks vajus iseenesest ripakile. Laeva mast vajus ettepoole kaldu. Kääbastel on mõned ristid maadligi vajunud. Puri vajus lonti. Laev vajus ohtlikult viltu. Traktor, vanker, heinakoorem vajus külili kraavi. Purdelaud vajus astumise all nõkku. Katkine autokumm vajus lössi. Mehel on prillid ninaotsale vajunud. Puud on õunte raskuse all looka vajunud. Lilled on kuumusest longu, norgu vajunud.
3. langema, sattuma mingisse olekusse v. meeleolusse. Sügavasse, raskesse unne vajuma. Vajus voodis peagi unehõlma. Taat süütas piibu ja vajus mõttesse. Mees on sügava(i)sse mõtte(i)sse vajunud. Vajus vahel unistustesse. Vajub kergesti kurvameelsusse, enesehaletsusse, masendusse, hüsteerikasse. Ära siis selle tühja asja pärast nii norgu, longu vaju! Pärast ägedaid sõnu vajuti taas vaikimisse. *.. laotas murule päevateki .., kooris enda paljaks ning vajus samas mingisse letargilisse oleskellu. E. Vetemaa. *.. astus nišši, pööras näo ida poole ja vajus lühikesse palvesse. L. Metsar (tlk).
4. alanema, madalduma, langema. a. (mingi pinna kohta). Veepind järves vajub järjest. Lained tõusevad ja vajuvad. Rind tõusis ja vajus ärevusest, hingeldusest. *Vooreseljandik, mille serva mööda läks kitsuke rada, vajus järjest madalamaks .. E. Maasik. b. (hääle, tooni kohta). Rääkija hääl vajus sosinaks. Vanaisa laulev hääl kord paisus, siis taas vajus lugemisel. *Aga kui orelitoonid madalaks vajusid, kerkis kohe mahedalt esile õpetajahärra .. bariton. E. Rannet.
5. kõnek tulema v. minema, liikuma. Maja vajus võõraid mehi täis. Kogu seltskond vajus toast aeda. Küllap mehed vajusid kuhugi kõrtsi napsitama. Sina vaju nüüd koju! Vajus restoranis kutsumata minu lauda. Meestesalk vajus aegamisi kesklinna poole. Vajus 'põgenes, läks' mobilisatsiooni eest metsa. Rahvast vajus laadale murruna. Poisid vajusid küla peale luusima. Kuhu vajusid teised, sinna ka tema. Kamp vajus käratsedes leti ette. Pärast koosolekut vajus rahvas laiali. Mõned mehed vajusid vaikselt minema. Peoplats paistab juba, vajume aga edasi! Head inimesed küll, aga vajusid meile ristiks kaela. Varesed vajusid kisaga metsa. Lennukite laine vajus rinde poole. *Paraja ilusa tuulega vajusid mõlemad vened ida poole. K. A. Hindrey. || piltl (mitmesuguste nähtuste kohta:) edasi liikuma v. arenema. Tumedad vihmapilved vajusid metsa taha. Udu vajub merelt maa poole. Äikesemürin, tulistamine vajus kaugemale. Avatud aknast vajub tuppa õite lõhna. Päev hakkas juba õhtusse vajuma. Varjud on juba vajunud pikaks. *Siin tuultel on pehmed ja paitavad käed, / kui riivates üle sust vaovad .. R. Parve.

valivalju 32 või van -da 2› ‹adj

1. (hääle, heli kohta:) hästi, kaugele kostev, kõva. Jaanil on hästi vali hääl. Räägib, naerab, nutab valju häälega. Üldisest jutusuminast kostis välja mõni valjem hääl. Kostis kellegi vali ja vihane hüüe. Vali kisendus, karjatus, hõiskamine, laulmine. Tülitsejate vali kisa, kära. Kõrvaltoas läks jutuajamine, rääkimine, kõnekõmin juba päris valjuks. Teda äratas koerte vali haukumine. Haraka vali kädistus. Kahurilask, püssipauk oli nii vali, et aknad tärisesid. Käis vali raksatus, piksekärgatus. Vali mootorimürin, roomikute lõgin. Miski ese kukkus valju kolksatusega maha. Kostis vali koputus, kloppimine uksele. Muusika oli ülearu vali. Naine keeras raadio valjemaks. Kõrvu hakkas kärestiku vali kohin. Järvelt kostis vali sulpsatus. *Etteheidete ränkusega võrreldes oli Modimbo toon üsna rahulik, mitte eriti vali ega eriti tasane. H. Rajandi (tlk).
▷ Liitsõnad: poolvali.
2. (ilmastikuga ühenduses:) kõva, kange, käre, äge. Puhub vali tuul. Tuul on võrdlemisi, kaunis, väga vali. Tuul muutub valjuks, läheb järjest valjemaks. Mässavad valjud sügistormid. Mitu päeva on olnud vali pakane. Öösel oli külm äkki valjuks läinud. Vali vihmasagar täristas vastu akent. Väljas valitses vali talv. *Varsti olid lainete luuvalged kihvad vahul ja vali ilm sundis suurpurje alla laskma. H. Sergo.
3. karm, range, vähimagi leebuseta. a. (inimese kohta). Südametu ja vali inimene. Lapsed kasvasid üles valjude vanemate käe all. Vali, kuid õiglane peremees. Vali lossihärra, kohtumõistja ei tundnud mingit halastust. Uus ülemus oli eelmisest veelgi valjem. Isa olnud laste vastu väga vali. Sa olid temaga, tema vastu, temale liiga vali. Koolmeister oli nõudlik ja vali. Raske elu on isa valjuks teinud. Loomu poolest oli ta vali ja kange. Valju südamega inimene. Valju näoga vangivaht. Mehe vali näoilme ei tõotanud midagi head. Silmavaade, pilk vali nagu kohtumõistjal. Perenaine oli valju käega: väikseimagi eksimuse eest lõi vaeslast. *Siis lõpuks .. vaatab koolipreili validal pilgul üles, nii validal, nagu ei kunagi enne tema vastu .. A. Haava. b. (abstraktsemalt). Valjud seadused, eeskirjad. Meest ootab vali karistus, nuhtlus. Süüdlastele langetatud kohtuotsus oli vali. Poistele tehti, anti vali noomitus. Isa valju käsu, keelu vastu ei tohtinud eksida. Kord sõjaväes, vangimajas muutus järjest valjemaks. Koolis valitses vali distsipliin. Piiripunktis oli vali kontroll. Tööd tuli teha järelevaatajate valju sunni all. Sugukonna valjud tavad, kombed. Vali kriitika. *.. võetakse ta sügisel sõjaväkke, ning seal juba jätkub temasugustele vett, vilet ning valjemaid sõnu. J. Tuulik. || raske, ränk. Vali saatus, elu. *Vali on harida põuasta sööti, / vali on kiskuda kütiste vööti,– / valjem vaimupõld harida. Juh. Liiv.
4. tugeva mõjuga, kange, kõva, äge. Nende valmistatud õlu oli vali: lausa murdis mehi maha. Pärast rasket rännakut oli meestel nälg vali. Kurtis valju kõhuvalu. *Ainult Muska oli pidanud Valtule alla vanduma, sest sel oli hirmus terav ja vali hammas. A. H. Tammsaare. *.. ning odekolonnilehk, mis temast [= magajast] välja käis, oli valjem kui majaotsas laiutavalt õitseva leedripuu lõhn. J. Tuulik.
5. millegi poolest silmatorkav v. väljapaistev, tubli, hakkaja, kange, kõva. Vali põllumees, tööinimene. Andres on iga töö peale vali. Tubli ja vali naine tegi peagi maja korda. ||hrl. ma-infinitiivigaoma loomult kõvasti kalduv midagi tegema. Juss oli koolis vali õppima. Küll see tüdruk oli aga vali ära kaebama. Koerad olid valjud haukuma. || käigult, jooksult kiire, nobe, väle. Jänes on väga vali jooksma. *„Edasi, nõõ!” Ja nagu nool lendas vali hobune libedat teed mööda edasi, teisi kaugele maha jättes. E. Aspe.

valju|hääldi1› ‹s
el seade, mis teeb hääle eemalt kuuldavaks, valjuhääldaja. Elektrodünaamiline, elektromagnetiline, elektrostaatiline valjuhääldi. Lennujaama, kaevanduse, bussi valjuhääldi. Valjuhääldite kaudu, valjuhäälditest teatati, et väljalend hilineb tunni võrra. Valjuhäälditest kõlas muusika.

valjus-e 5 või -e 4› ‹s

1. karmus, rangus. Vanemate, võõrasema valjus. Õpetaja nõudlik valjus. Sõja, võõra võimu valjus. Karistuse valjus. Teda hoiatati kloostrikorra valjuse eest. Hirmutas kohtumõistjate pilkude valjus. Riidles teeseldud valjusega. Sõjavägi surus halastamatu valjusega vastuhakud maha. Vaevalt õnnestub neil valjusega poja meelt muuta. Liigne valjus kasvatuses on taunitav. *.. see [= pihiisa] oli mulle karistuse määranud, mida ma ka ettekirjutatud valjuses täitsin. G. Helbemäe.
2. hääle kõvadus, kaugele kostmine. Hääle valjus. Hõigete, müra valjus. Raadio mängis täie valjusega.
3. (ilmastikuga ühenduses:) tugevus, kangus, ägedus. Pakaste valjus. *.. tuul puhus ikka endises suunas ja vana valjusega. Isegi väinas olid lainetel valged harjad peas. A. Kalmus.

veerema42 või 37

1. pööreldes mingit pinda mööda edasi liikuma. Pall veereb nurka, auti. Kartul, kapsapea veereb tooli alla. Nööp oli laua pealt maha veerenud. Kast läks ümber ja õunad veeresid laiali. Münt veeres tüdruku jalge ette. Veerevate kivide mürin. Muna veeres mööda lauda. Palgid veeresid mäest alla. Veerevale kivile ei kasva sammal(t). || ümber oma telje pöörlema. Vokiratas veereb. Ema koob kiiresti, lõngakerad korvis aina veerevad. || (kallakal pinnal allapoole) libisema. Mööbel oli kajutipõranda külge kinnitatud, et see veerema ei pääseks. Mees veeres mööda õlgkatust aeglaselt allapoole. || (pisarate jms. kohta:) voolama. Pisarad veerevad mööda palgeid, põski, üle põskede. Silmist veerevad pisarad. Laubalt veereb higitilku. || piltl. Kähvas midagi ja sellega pandi kivi veerema (millegi käivitamise v. käivitumise kohta). Elas veereva kivi elu 'ei olnud paikne'. Veereb paigast paika, ei juurdu kuskil. Jalgpall veereb täna Tallinnas 'Tallinnas mängitakse täna jalgpalli'. Kogu raha veereb vahendaja tasku. Tema juba oskab raha veerema panna. Majandus veeres allamäge. Äriasjad hakkasid allamäge veerema. *.. ta on lõplikult veendunud, et Essilt temale ei veere enam ainustki penni. L. Tigane. *Täna üliõpilane, homme vallakirjutaja, näitleja, siis koloniaalkaupmees ... Tema oli veerev kivi. J. Sütiste.
2. ratastel liikuma, sõitma. Maanteel veerevad autod. Rong veereb aeglaselt jaama. Koorem hakkab ikka kiiremini veerema. Tõld veeres minema. Lennuk veereb stardirajale. Üksteise järel veeresid bussid garaaži. Jalgratas veereb kodu poole. Juht laskis masinal vabakäigul veereda. Veerev koosseis 'veerem'. || piltl (sõjategevuse kohta). Sõjavanker veeres üle Eestimaa. Rinne veereb lääne poole. Lahingud veeresid pealinna alla. Siit on sõda üle veerenud.
3. piltl (hrl. lühikese, ümara inimese vm. olendi kohta:) (kiiresti) liikuma, käima, jooksma. Perenaine veereb nagu värten mööda hoovi. Laps veereb tuppa. Koerake veereb peremehe juurde. Hiir veeres kiiresti kapi alla. Varblased veerevad keradena teel. Kassipoeg veeres kui muna üle põranda. *Elli veeres kui vurrkann toa ja sahvri, toa ja köögi, toa ja aida vahet. M. Pihla.
4. (Päikese v. Kuu näiva liikumise kohta taevavõlvil:) kulgema; loojuma. Päike veereb madalalt, madalamale. Päike hakkas õhtusse veerema. Kuu veeres pilve taha, pilve tagant välja, mööda taevavõlvi. Veerev päike hõõgus kurjakuulutavalt. Päikeseratas veeres kalurimajade tagant välja. *.. ja jõudis koju alles siis, kui päikesetera oli juba veeremas. E. Krusten.
5. (vete liikumise kohta:) kulgema, voogama, rulluma. Lained veerevad vaikselt, möirates randa. Kõrge veemägi veeres üle teki. Aeglaselt veeresid jõevood mere poole. | piltl. Kaevandustest veeres üle streikide laine. Üle kogu maa veeres protestilaine. || (tuule, pilvede vms. liikumise kohta). Põllust veereb üle mahe suvine tuul. Pilved veerevad mere peale. Paks tolm veeres pilvena ligemale.
6. (heli, hääle kohta:) kajama, kostma, kanduma. Müristamine, kõu veereb üle taeva, linna. Kaja veeres läbi kiriku. Kahurite ähvardav mürin veereb lähemale. Kellalöögid veeresid kaugele. Lauluviis pääses veerema.
7. ka piltl (millegi abstraktse liikumisega, kulgemisega, levimisega ühenduses). a. (aja kohta). Aeg veereb kiiresti, aeglaselt, üksluiselt, märkamatult. Päevad, aastad veerevad üksteise järel ajamerre. Aasta on aasta kannul veerenud. Kümme aastat on mööda veerenud. Nädalad veeresid. Tund veeres tunni järel. Ka kõige pikem päev veereb õhtusse. Aeg veereb kui jõevoog. b. (elu kohta). Elu veereb vaikselt, endiselt, endisesse rööpasse. Elu veereb nagu hernes. Elu on märkamatult mööda veerenud. Nii see elukene meil veereb. c. (juttude, mõtete kohta). Jutt veereb tasapisi mälestustele. Kuuldused pääsesid veerema. Teade veeres suust suhu. Mehe suust hakkavad veerema sünged needused. Mõte veeres kodukanti.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur