[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

dierees-i 21› ‹s

1. keel kahe kõrvutise täishääliku lahus hääldamine
2. kirj värsijala lõpu ja sõna lõpu ühtesattumise teel tekkinud värsipoolitus (hrl. antiikluules)

fonatsioon-i 21› ‹s
keel foneerimine, hääldamine

hammas|häälik
keel kaashäälik, mille hääldamine toimub hammaste piirkonnas, dentaal

hõngus|häälik
keel kaashäälik, mille hääldamine lõpeb hõngusega (näit. th, kh), aspiraat

hääldus-e 5 või -e 4› ‹s
keel hääliku(te) moodustamine kõneelunditega, hääldamine, artikulatsioon. Õige, korrektne, laitmatu hääldus. Väär, vigane, lohakas, võõrapärane hääldus.

ortoeepia1› ‹s
keel õpetus kirjakeele õige häälduse normidest; normidele vastav hääldamine

sõna|rõhk
keel teat. silbi pingsam hääldamine sõnas. Eesti keele sõnarõhk on kahesugune: esinevad pearõhk ja kaasrõhk.

vaeg|hääldus
ped üldine ebaselge hääldamine v. üksikhäälikute väär moodustamine

värsi|rõhk
kirj teat. silbi pingsam hääldamine värsis. Sõna- ja värsirõhk ei pruugi kokku langeda.

õige|hääldus
keel normikohane hääldamine, ortoeepia. Õigehäälduse vastu eksima.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur