[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

gaas1 ‹-i 21› ‹s›
aine, mille omavahel väga nõrgalt seotud molekulid vabalt liikudes täidavad ühtlaselt mis tahes ruumala. a. (üldiselt). Looduslik gaas. Vulkaanilised gaasid. Põlevad gaasid. Gaaside difusioon, veeldumine. Hapnik on gaas. Õhk on gaaside ja veeauru segu. Kas reaktsiooni tulemuseks on gaas või vedelik? b. (energiaallikana kütuseks, valgustuseks jne.). Gaasiga, gaasi peal keetma. Gaasiga köetav ahi, katel, maja. Majas on gaas ja elekter. Süütas gaasi ja pani kohvi tulele. Keera gaas kinni, supp on juba keenud. Gaasi andma, lisama 'mootorsõidukit liikuma panema v. liikumiskiirust suurendama'. Gaasi põhja vajutama 'mootorsõidukile suurimat liikumiskiirust andma'. Gaasi maha võtma 'mootorsõiduki liikumiskiirust vähendama'. | piltl kõnek. Pane, anna, lisa gaasi! 'tegutse, liigu kiiremini'. c. sõj (ründemürgina) d. ‹pl.› seedimisel tekkivad gaasilised eritised maos ja sooltes. Imikul on vist jälle gaasid.
▷ Liitsõnad: heit|gaas, inert|gaas, kaevandus|gaas, pauk|gaas, põlev|gaas, soo|gaas, süsihappe|gaas, vingu|gaas, väärisgaas; koksi|gaas, krakk|gaas, maa|gaas, nafta|gaas, petrooleum|gaas, puu|gaas, põlevkivi|gaas, segu|gaas, uttegaas; ballooni|gaas, vedel|gaas, võrgugaas; keevitus|gaas, kütte|gaas, majapidamis|gaas, tarbe|gaas, valgustusgaas; naeru|gaas, närvi|gaas, pisar|gaas, suitsugaas; kõhu|gaas, mao|gaas, soolegaasid.

gaas2 ‹-i 21› ‹s›
tekst väga kerge poolläbipaistev siidriie, gaasriie. Gaasist loor, sall.