[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 sobivat artiklit.

aiil-i 21› ‹s
kirgiiside (ränd)küla. Kirgiisia lamburite aiilid jurtadega.

diil-i 21› ‹s
kõnek tehing. Kui huvi tunned, teeme diili. Poisid peavad diili õpetajaga liiga riskantseks.

fail-i 21› ‹s
info arvuti välismällu salvestatav v. kopeeritav ja sealt kustutatav kindla nimega andmekogum. Faili kopeerima, salvestama. Faile kokku pakkima, alla laadima, üles laadima. Faili suurus, laiend, nimi.
▷ Liitsõnad: heli|fail, käsu|fail, pakk|fail, teksti|fail, varu|fail, videofail.

fii14› ‹s
kreeka täht Φ, φ

iil1-i 21› ‹s

1. (tugev) tuule- v. sajuhoog. Tugev, järsk, raevune iil. Põhjatuule külmad, vinged iilid. Puhub, sajab iilidena. Vihma, rahet rabistas iilidena vastu akent. | piltl. *Niisukesed asjad sündisid meil Soovälja Vihuksel, kui isale tuli tõsine vagaduse iil peale. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: maru|iil, raju|iil, tormi|iil, tuisu|iil, tuuleiil.
2. hoog, tamp, kiirus. Auto tormab täie, suure iiliga nurga tagant välja. Poiss jooksis esimese iiliga metsa.

iil2-i 21› ‹s
zool lamekaan

kiil-i 21› ‹s

1. suurte võrkjate tiibade ja pika saleda tagakehaga putukas. Kiilid lendlesid vee kohal.
▷ Liitsõnad: vesikiil.
2. kõnek kiin (putukas). Hakka siis veel härjale hända kasvatama, kui kiil kallal. *Parmud ja kiilid närisid vana võiku ja sellel oli siis valu. J. Oks.
3. kõnek kiinijooks. *Mis asi kihutas mind kui kiilis looma ühtepuhku edasi tormama? E. Bornhöhe.

kiil1-u 21› ‹s

1. piklik teravnurkne kolmetahuline ese millegi lõhestamiseks, kinnitamiseks, reguleerimiseks vms. Rauast, puust kiil. Ajas kasepakud kiiluga lõhki. Kiil kargas puu seest välja. Saetee hoiti tarbe korral kiilu abil lahti. Põlevkivi lahtimurdmiseks kasutati kirkat, kangi ja kiilu. Logisev labidavars kinnitati kiiludega. || füüs keha, mille kaks tahku moodustavad teravnurga
▷ Liitsõnad: metall|kiil, puu|kiil, raud|kiil, teraskiil; istutus|kiil, langetuskiil.
2. tekst kolmnurkne vahele õmmeldud v. kootud (riide)siil. Kiiludega seelik. Kirjatud kiiludega sukad (rahvariietuses). Kuuest kiilust murumüts.
▷ Liitsõnad: külje|kiil, vahe|kiil, varrukakiil.
3. piltl kiilu (1. täh.) meenutav kolmnurkne moodustis. Metsatukk ulatus kiiluna põldude vahele. Maasäär tungib kiiluna merre. Meie väed tungisid kiiluna vaenlase positsioonidesse.
▷ Liitsõnad: habeme|kiil, katuse|kiil, metsakiil.
4. zool rinnaluu kõrge hari (lindudel, nahkhiirtel)
5. keel ülejäänud lausega sidumata lauseosa, parentees

[kellegi vahele, millessegi] kiilu lööma ~ taguma
kellegi vahekordi rikkuma, kedagi tülli ajama. Ta on kade ja püüab meie vahele kiilu lüüa. Püüti vastasparteide ühisrindesse kiilu taguda.

kiil2-u 21› ‹s
mer laeva (v. paadi) põhja pikisuunas läbiv puu- v. terastala, mille külge kinnitub laeva (v. paadi) sõrestik. Laht on nii madal, et suurema laeva kiil puudutab põhja. *..„Kajakalaiu” kiilu all lainetas taas vaba vesi. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: raskuskiil.

kiil3-u 21› ‹s
kõnek hoop, kõrvakiil. Järsku virutas keegi kõlava kiilu mehele vastu nägu.

kiili jooksma
kiini jooksma. Kari jooksis palavaga kiili. Lehmad ja mullikad jooksevad kiili.

miil1-i 21› ‹s
mitmesuguse suurusega teepikkusühik (ka meremiil). Vana-Rooma miil oli umbes 1,48 km, Vene miil ehk penikoorem 7,47 km. Inglise miil on 1609,3 m. *Salava ümbruse meri oli kümnete miilide ulatuses täis salajasi veealuseid karisid .. A. Hint.

miil2-i 21› ‹s
seade metsas puidusöe valmistamiseks, miiliahi, -auk. Miil hõõgub, köeb hõõgudes. Miili põletama, tegema 'puitu sepasöeks põletama'. Miilina hõõguv, küdev viha.

siil-i 21› ‹s
zool
1. öösiti tegutsev putuktoiduline imetaja, kelle seljapoolt katavad okkad (Erinaceus, hrl. Erinaceus europaeus). Siil magab talveund. Aias elab mitu siili. Lapsed tõid siili mütsi sees tuppa. Siilile pandi alustassi peale piima. Siil turtsub, podiseb, tõmbub kerra. Muinasjuttudes peetakse siili targaks ja väledaks loomaks. Poiss on turris nagu siil. Mehe lõug oli okkaline nagu siil. See on siililegi selge 'seda teab v. taipab igaüks'. | piltl. *.. kukkusid kastaneilt maha / väikesed rohelised siilid.. J. Kaidla.
▷ Liitsõnad: kõrvuksiil.
2.liitsõna järelosanaesineb mõnes muus loomanimetuses
▷ Liitsõnad: nokis|siil, sipelgasiil.

siil-u 21› ‹s

1. (pikk kitsas) lapp v. riba. a. selline riidetükk. Siil riiet. Haaras pihku musta siidriide siilu. Rebis, lõikas riide, lina siiludeks. Tagumisest purjest olid masti külge jäänud ainult siilud. Tõmbas särgisabast siilu ja sidus varba kinni. *Kord traalimisel olid „Ruhnu” mehed oma noodaga nende noodasse takerdunud ja selle siiludeks kiskunud.. A. Uustulnd. || vahele õmmeldud riide- v. nahatükk. Siiludest murumüts. Kõrvikmütsi nahast pealagi koosneb kuuest siilust. Kampsuni küljeõmbluste vahele õmmeldi laienduseks siilud. Võrkpalli nahast siilud. b. selline pinnaosa v. maatükk. Siil põldu, heinamaad, karjamaad. Metsa äärest võib saada siilu aiamaad. Niitis kitsast siilu tee ja kraavi vahel. Põld külvati täis viimase siiluni. Katsepõllule külvati igale siilule segavilja eri segu. Küla põllumaa jagunes väljadeks, need omakorda siiludeks või lappideks. Kanalid ja jõeharud lõikavad maismaa väikesteks siiludeks. Põllud paiknevad kitsaste siiludena mäenõlvu pidi. Järv lõikub pika siiluna kaugele metsa vahele. Pilvede vahelt paistab siil sinist taevast. c. (toiduaine puhul:) viil [-u]. *Kohev brõnsa lõigatakse vähemasse nõusse õhukesteks siiludeks.. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: purje|siil, riide|siil, seelikusiil; heinamaa|siil, karjamaa|siil, luha|siil, maa|siil, metsa|siil, põllu|siil, rabasiil.
2. riietuseseme hõlm. Mantli parem siil käis sügavalt teise peale. Tuul lõi siilud laiali. Pistis käe lambanahkse kasuka siilu alla. Kiskus hommikumantli siilud hoolikalt ümber põlvede. Lõi õhukese mantli siilud vaheliti. Koridoris haaras keegi mind siilust. Hoidis mehe presentjaki siilust kinni. Lühikeste siiludega saterkuub. *Suur nahkköide siilu all.., pugesin salamahti aidakambrisse. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: kasuka|siil, kuue|siil, mantli|siil, palitu|siil, pintsaku|siil, särgi|siil, telgisiil.

viil-i 21› ‹s

1. hammastatud pinnaga tööriist õhukese materjalikihi kõrvaldamiseks. Viili saba, käepide. Õngekonksu teritamiseks võeti peenike viil. Lõikepind siluti, tasandati viiliga. Lükkas saehambad viiliga üle. || küüneviil. Maniküür jäi pooleli, sest viil oli kuskile kadunud.
▷ Liitsõnad: küüne|viil, saeviil; jäme|viil, kolmkant|viil, lame|viil, nelikant|viil, nõel|viil, peen|viil, samet|viil, ümarviil.
2. kõnek tööst kõrvale hoidja, looder, viilija. Poiss on üks igavene viil. Igas klassis olid omad viilid. Ülemusel oli kohe selge, kes on töömees, kes muidu viil.

viil1-u 21› ‹s

1. mingist toiduainest lõigatud lapik tükk v. sektorina eraldatud osa, lõik. Õhuke, paks viil. Viil leiba, saia, juustu, pekki, liha. Laual olid soolasiia viilud. Viiludeks lõigatud leivapäts, tomat, kurk. Emand lõikas mõned viilud lae all rippuvast singist. Lõikas soolatud sealihatüki pannile viiludeks. Arbuusi, melonit serveeriti viiludena.
▷ Liitsõnad: apelsini|viil, juustu|viil, kartuli|viil, kurgi|viil, leiva|viil, liha|viil, muna|viil, peekoni|viil, peki|viil, prae|viil, redise|viil, saia|viil, sibula|viil, sidruni|viil, singi|viil, tomati|viil, tordi|viil, vorsti|viil, õunaviil.
2. riba, siil [-u]. Kündmisel lõikavad adranoad lahti töödeldava viilu. Läbi räämas akna paistis viil taevast.
▷ Liitsõnad: künni|viil, põlluviil.

viil2-u 21› ‹s
ehit katuse otsa sulgev seinapind, viiluväli, frontoon; sellekujuline piire akna v. ukse kohal. Kolmnurkne, ümarkaareline viil. Gooti stiilis elamu on kõrge terava viiluga.
▷ Liitsõnad: katuse|viil, otsaviil; astmik|viil, kolmnurk|viil, segment|viil, voluutviil; ehisviil.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur