[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alam|maakohus
aj
1. esimese astme kohus Eestimaal 15.–19. saj., hrl. aadlike väiksemate võlanõudluste otsustamiseks
2. maakonna politsei- ja administratiivasutus Venemaal (Eestis 1783–1797)

apteegi|nael
endisaegne ravimite massiühik, Venemaal 358,32 g

arssin ‹-a 2› ‹s›

1. endisaegne pikkusmõõt, näit. Venemaal 71,12 cm. Kolm arssinat sitsiriiet. Alla arssina 'väga lühike' mees.
2. arssinapuu. *Hall riidepamp tal seljas oli, ja läks ja viibutas arssinat. O. Luts.

assignatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. maj maksekäsund
2. aj Venemaal 1769–1843 käibel olnud paberraha. 250 rubla assignatsioonides.

assüürlane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›, assüürlased pl

1. aj muistse Assüüria rahvas
2. (uus)süüria keelt kõnelev rahvas Iraanis, Iraagis, Süürias ja Venemaal

burlakk ‹-laki 21› ‹s›
aj lotja v. laeva kaldalt köiega vedav tööline endisaegsel Venemaal. Volga burlakid.

departemang ‹-u 21› ‹s›

1. suurim haldusüksus Prantsusmaal ja mõnes teises riigis
2. ministeerium USA-s, Šveitsis ja mõnes teises riigis
▷ Liitsõnad: riigidepartemang.
3. ministeeriumi vm. haldusasutuse osakond revolutsioonieelsel Venemaal ja mõnes teises riigis

duuma1 ‹6› ‹s›
aj seadusandlik v. administratiivne voli- v. esinduskogu Venemaal. Bojaaride duuma.
▷ Liitsõnad: linna|duuma, riigiduuma.

faktor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. tegur; mõjur. Kahjustav, soodustav faktor. Sotsiaalsed, klimaatilised faktorid.
▷ Liitsõnad: aja|faktor, ilmastiku|faktor, kahjustus|faktor, ravi|faktor, reesusfaktor; lisa|faktor, põhifaktor.
2. aj ladumis- v. trükiosakonna juhataja Lääne-Euroopa maades ja Venemaal
3. maj ettevõtte esindaja välismaal; nõudeõiguse ostja

gardemariin ‹-i 21› ‹s›
aj mereväeõppeasutuste vanemate klasside kasvandike auaste Venemaal; vastavas auastmes isik

hingede|revisjon
aj maksualuse elanikkonna loendus Venemaal 18.–19. saj., hingeloendus

holopp ‹-lopi 21› ‹s›
aj ori v. seisundilt orjale lähedane sõltlane Venemaal 18. saj. alguseni

huutor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. väiksem küla Ukrainas ja Lõuna-Venemaal
2. eraldi paiknev üksiktalu Venemaal

imažinism ‹-i 21› ‹s›
kirj esimestel aastatel pärast Oktoobrirevolutsiooni eksisteerinud kirjandussuund Venemaal

ispravnik ‹-u 2› ‹s›
aj maakonna politseiülem Venemaal

jarlõkk ‹-lõki 21› ‹s›
aj mongoli khaani ürik; mongoli-tatari ikke ajal Venemaal Kuldhordi khaanilt saadud valitsemisõiguse ürik vene vürstidel

junkur ‹-kru, -krut 2› ‹s›

1. aj Preisi maa-aadlik, feodaalmõisnik. *Vaesel talumehel ei olnud mitte enam õigust, kui just tema isand ehk junkur tahtis. J. Järv. || kõrgaadliku poeg, noor aadlik. *..[ratsutasid] junkur Oodo ja preili Emiilia. Rüütli lastel olid sõiduloomadeks tasased, taltsad märakesed. E. Bornhöhe.
2. aj sõjakooli õpilane Venemaal. Talvepaleed kaitsesid ohvitseride ja junkrute väeosad.
3. iroon noormees, kavaler. Kes see junkur sul oli? *..tol õhtul oleks [tüdruku juures] võinud minu asemel olla iga teine junkur.. V. Lattik.

justiits|kolleegium
aj kohtuministeeriumile vastav keskasutus Venemaal 18. saj.

kadeti|korpus
aj keskhariduse ja sõjaväelise ettevalmistuse andnud privilegeeritud isikute kinnine õppeasutus revolutsioonieelsel Venemaal jm.

kadett2 ‹-deti 21› ‹s›
aj Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei liige revolutsioonieelsel Venemaal. Kadettide partei.

kaftan ‹-i, -it 2› ‹s›
etn vanaaegne pikk meeste pealiskuub (Venemaal jm.). *Vojevood oli mustas flandria kalevist kaftanis .. J. Kross.

kandidaadi|kraad

1. kandidaadiväitekirja kaitsnud isikule antud teaduslik kraad NSV Liidus
2. ülikooli lõpetanud isikule antud teaduslik kraad mõningates maades (näit. tsaristlikul Venemaal)

kantonist ‹-i 21› ‹s›
aj 19. saj. algupoole Venemaal soldati poeg, kes juba lapsena arvati sõjaväkke

kasakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. aj riigi piiri- ja äärealadele asunud v. asustatud inimestest kujunenud kogukonna liige Venemaal 15.–17. saj., ka hilisem nende alade asukas. Doni, Kubani, Tereki, Uurali, Astrahani, Amuuri kasakad. Ataman on kasakate pealik. || 18. saj. kuni 1917. a-ni neist moodustatud kasakaväe sõjaväelane. Rühm kasakaid. Junkrud ja kasakad tulistasid demonstrante. *Agraarrahutuste vastu oli äraproovitud abinõu: kasakad taludesse! F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: registrikasakas.
2. van valla- v. mõisa käskjalg. Kasakas tõi range korralduse mõisa, vallamajja tulla.
▷ Liitsõnad: vallakasakas.

keerenski ‹1› ‹s›
kõnek Kerenski Ajutise Valitsuse poolt Venemaal 1917. a. väljalastud paberraha

kibitka ‹6› ‹s›

1. omaaegne kõrge kummiga reisivanker v. saan (peamiselt Venemaal). Hobused rakendati kibitka ette. *Kõik [vankrid] olid muudetud „kibitkadeks”: redelitele olid püstitatud loogad, mis riidega olid üle tõmmatud. E. Vilde.
2. rändrahvaste kerge lahtivõetav rändelamu, ka väike savimaja (Kesk-Aasias). Viltkattega kibitka. *Pererahvas elas küla serval väikeses valges savimajas, kibitkas .. M. Nurme.

kindral|kubermang
aj halduspiirkond, mille eesotsas oli kindralkuberner (Venemaal 1775–1917)

kohtu|palat
aj apellatsiooniinstantsina toimiva kõrgema kohtu nimetus Venemaal alates 1864. a., ka Eestis a-ni 1935

kolleegium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. nõuandev v. korraldav organ, mille liikmed otsustavad arutusel olevaid asju ühiselt. Ajakirja, ajalehe toimetuse kolleegium. Kohtunike kolleegium (spordis). Õppekava koostab õpetajate kogu – kolleegium.Teose toimetamiseks määrati kolmeliikmeline kolleegium. Ta kuulub mitmesse kolleegiumi. Maanõunike kolleegium 'Balti kubermangude rüütelkondade kõrgeim nõuandev ja täidesaatev organ'. || ‹hrl. väliskohakäänetes› selle koosolek v. istung. Kolleegiumil otsustati, et..
▷ Liitsõnad: kohtu|kolleegium, toimetuskolleegium.
2. aj isikute kogu, keda sidus ühine amet, elukutse, kohustus v. kultus (Vana-Roomas). Käsitööliste, preestrite kolleegium.
3. aj ministeeriumile vastav keskasutus 18. saj. Venemaal. Välisasjade Kolleegium.
▷ Liitsõnad: justiitskolleegium.
4. aj internaadiga kesk- v. kõrgkool (peam. 16.–18. saj.). Jesuiitide kolleegium.

krai ‹14› ‹s›
suur territoriaalne haldusüksus Venemaal. Altai, Habarovski, Krasnodari krai.

kreisi|kohus [-kohtu]
aj maakonnakohus
1. talurahvakohus Balti kubermangudes 1816/19–1889. Kaebas kihelkonnakohtu otsuse peale edasi kreisikohtusse.
2. aadlike esimese astme kohus Venemaal 1775–1866 (1783–1797 ka Balti kubermangudes)

kroonu|palat
aj rahandusministeeriumi kubermanguasutus Venemaal 1775–1917 (Eesti- ja Liivimaal 1783–1917)

kuberner ‹-i, -i 10› ‹s›
keskvalitsusele v. kindralkubernerile alluv kõrgeim haldusametnik teat. piirkonnas. a. aj kubermangu eesotsas seisev haldusametnik (eriti tsaristlikul Venemaal). Eestimaa, Liivimaa kuberner. Talupojad pöördusid palvekirjaga kuberneri poole. b. riigipead esindav kõrgem kohalik võimukandja mõnes koloonias. Püha Helena saare kuberner. c. osariigi (näit. USA-s, Brasiilias), distrikti (Argentinas) vm. haldusüksuse kõrgeim haldusametnik
▷ Liitsõnad: ase|kuberner, kindral|kuberner, viitsekuberner.

kuld|rubla
kindlaksmääratud kullasisaldusega rahaühik endisaegsel Venemaal. *Tal räägitakse olevat palju raha, isegi vanu vene kuldrublasid leiduvat kuski. L. Tigane.

kuraator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. ametlik hooldaja, ametlik järelevalvaja. *Langbergi pood ja elukorter pitserdati kinni, tema vara hoidmiseks seati magistraadi poolt kuraatorid. E. Bornhöhe.
2. kunstinäituse koostaja mingi kontseptsiooni alusel
3. riigivõimu esindaja mõne maa autonoomse kõrgkooli juures
4. aj õpperingkonna ülem tsaristlikul Venemaal. Tartu, Riia õpperingkonna kuraator.

kuuria ‹1› ‹s›

1. pol seisuse v. varandusliku tsensuse alusel moodustatud valijate liik mõnedes maades. Maaomanike, talupoegade, tööliste kuuria (näit. tsaristlikul Venemaal).
2. paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan. Paavsti kuuria.
3. aj keskaegne tähtsamaist vasallidest koosnev nõukogu feodaali juures
4. aj rahvajaotus Vana-Roomas (1/10 triibusest)

küti|väeosa
sõj aj teat. laskurväeosa; Venemaal I maailmasõja ja kodusõja ajal laskurväeosa üldnimetus

liin ‹-i 21› ‹s›

1. ka van teat. punkte ühendav (kujutletav) sirge joon; sellel paiknev esemete, rajatiste v. inimeste rida; rinne. Aiapostid ei ole liinis, kaks posti on liinist väljas, need tuleb liini ajada. Laev hoidis majaka liini(le). Mitu kaevikute liini. Piirikindlustuste liin, Maginot' liin. Pataljon läks, saadeti liinile. Väejooksikud olid liinilt pagenud. *Ajajad pandi [ajujahis] piki [metsa]sihti liinile, äärmistele meestele näidati suund kätte .. O. Tooming. || (males:) ruutude rida. Tal on vabaettur d-liinil. || võistkonnamängudes sama ülesandega mängijate rühm. Edurivi mängis hästi, ka teised liinid olid oma ülesannete kõrgusel. || (koos järjekorranumbriga tänavanimena). *Ei, see Maret küll ei ela kolmandal liinil vanas puumajas .. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: ees|liin, finiši|liin, kaitse|liin, lahingu|liin, ründe|liin, stardi|liin, sõja|liin, tule|liin, vee|liin, väeliin.
2. ka tehn millegi kestvalt kasutatav kindel kulgemistee. a. maa-, vee- v. õhutee, mida mööda toimub korrapärane liiklus kahe punkti vahel. Tartu-Tallinna liinil on käigus palju ekspressbusse. Istute trammi nr. 3 ja sõidate liini lõpp-peatuseni. Lennufirma avas uue liini. Bussid lähevad liinile. b. (elektri- v. sideliini kohta). Meil pole elektrit, torm on liini rikkunud. Montöörid kontrollivad, parandavad liini. Telefoni teel ei saadud ühendust, liin on rikkis, kinni. c. (automaatliini vm. vooluliini kohta). Klaasitehas paigaldas uue pressklaasi tootmise liini. Kommivabrikus läks käiku täidisnätsu liin.
▷ Liitsõnad: (auto)bussi|liin, kaug|liin, kiir|liin, laeva|liin, lennu|liin, linna|liin, lähi|liin, maa|liin, metroo|liin, rannasõidu|liin, raudtee|liin, reisi|liin, ring|liin, sise|liin, trolli(bussi)|liin, vee|liin, välis|liin, õhuliin; abonendi|liin, elektri|liin, kaabel|liin, kontakt|liin, kõrgepinge|liin, magistraal|liin, paralleel|liin, raadiorelee|liin, side|liin, sise|liin, telefoni|liin, telegraafi|liin, õhu|liin, ülekandeliin; automaat|liin, konveier|liin, montaaži|liin, pakkimis|liin, tootmis|liin, villimis|liin, vooluliin.
3. põlvnemise, suguluse jada. a. põll (sordiaretuses:) ühe isetolmleva taime järglased; (tõuaretuses:) ühe väärtusliku isaslooma järglased b. (inimeste kohta:) veresugulaste ülenev v. alanev jada. Sugulus ema, isa liinis. Muusikaanne on tal emapoolse liini esivanemailt. Abielu ei lubata sõlmida otsejoones ülenevas või alanevas liinis sugulaste vahel. Pärineb suguvõsa vanemast, nooremast, Rootsi, Laiuse liinist. *Et võiksin ka perekonna asutada ning Lepistikkude liini edasi viia. O. Kruus.
▷ Liitsõnad: aretus|liin, puhas|liin, sugulasliin; ema|liin, isa|liin, mees|liin, naisliin.
4. (tegutsemis- v. mõtte)suund. Tal on taotlustes, tegutsemises oma kindel liin. Oma liinist kinni pidama, kõrvale kalduma. Romaani süžee areneb kahes liinis. Ta püüab mitmes liinis tegutseda. Ants ajab Mallega liini 'püüab kurameerida, kurameerib'. *Juhivad ja juhivad kümmet liini pidi, aga isegi ei tea, kuidas kolhoos peaks õieti välja nägema. H. Kiik. *.. Malta ordu Vene prioraadi suurkantsler. Nii et selle ordu liinis keisrist järgmine mees. J. Kross.
▷ Liitsõnad: arengu|liin, kõrval|liin, käitumis|liin, süžee|liin, tegevusliin.
5. mer taimsetest v. tehiskiududest hrl. kolmekeeline kuni 25 mm ümbermõõduga tugev nöör. Tõud, trossid ja liinid. Laseb liini vette, lappab liini paati. *Ankrutuled olid .. välja pandud, lood liini otsas triivi määramiseks põhja lastud .. A. Hint.
▷ Liitsõnad: ahtri|liin, ankru|liin, logiliin.
6. vana pikkusühik, näit. inglise mõõdusüsteemis 1/12 tolli, Venemaal 1/10 tolli (= 2,54 mm)

liini|vägi
sõj aj
1. lahingus koondrivis tegutsenud raskejalavägi 18. ja 19. saj. Preisi liinivägi.
2. Venemaal 19. saj. piiri- ja kindlustusvööndeid kaitsnud kasakaväe üksused

liisk ‹liisu 21› ‹s›
mingi kokkulepitud toiming otsuse langetamiseks kellegi kasuks v. kahjuks, loos. Liisk otsustagu. Heidame, võtame, viskame, tõmbame liisku, kes meist läheb. Kellele liisk langeb, sel tuleb minna. Lahendame, otsustame asja liisuga. Liisk on langenud 'asi on otsustatud, otsus on tehtud'. *Siis võeti liisku peerutükkidega ja kõige lühem sattus Tähve näppudesse. A. Mälk. || aj (Venemaal kuni 1914. aastani:) nekrutiks mineja määramine loosiga. Ainuke poeg pääses tavaliselt liisu alt. Oli liisus käinud ja vabaks saanud. *Sügisel liisku minnes oli Jaagup peenike nagu piibuora: ei annud mõõtu täis ja jäeti teiseks aastaks. A. H. Tammsaare.

läänlane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›

1. Läänemaa elanik
2. aj läänluse pooldaja Venemaal. Läänlased ja slavofiilid.

läänlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
aj Lääne-Euroopa riikidele iseloomulikku kapitalistlikku arenguteed pooldanud liberaalne ühiskondlik-poliitiline vool Venemaal 19. saj. 40-ndail ja 50-ndail aastail

lütseum ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. humanitaarkallakuga gümnaasium mõnedes maades. Prantsuse lütseum Tallinnas.
2. aj riigiametnikke ettevalmistanud kõrgem aadlinoorte õppeasutus tsaristlikul Venemaal. Tsarskoje Selo lütseum.

miilits ‹-a 2› ‹s›
korrakaitseorgan mõnel maal (NSV Liidus, hiljem ka Venemaal jm.); militsionäär(id). Vene miilits. Kauplus oli miilitsa valve all. Miilits arreteeris kurjategija. || (miilitsajaoskonna kohta). Rahurikkuja pidi öö veetma miilitsas.
▷ Liitsõnad: rahva|miilits, raudteemiilits vrd maamiilits.

miini|ristleja
sõj
1. aj torpeedode ja suurtükkidega varustatud keskmise suurusega sõjalaev Venemaal 19. saj. lõpul
2. van hävitaja (sõjalaev), destroier

ministeeriumi|kool [-i]
aj 3- v. 5-aastase õppeajaga maa-algkool 19. saj. II poole ja 20. saj. alguse Venemaal (ka Eestis). I, II klassi ministeeriumikool. Töötas õpetajana, õppis Uderna ministeeriumikoolis.

must|sada ‹s›
aj Venemaal 1905. a. revolutsioonilisest liikumisest osavõtjate suhtes omakohut rakendanud reaktsioonilised jõugud

oblast ‹-i 2› ‹s›
haldusüksus Venemaal, Ukrainas ja mõnes muus riigis. Autonoomne oblast.

obrok ‹-i 2› ‹s›
aj loonus- ja raharent feodaalsel Venemaal. Talupojad maksid mõisnikule obrokit.

oktobrist ‹-i 21› ‹s›
aj suurkodanluse ja mõisnike partei liige Venemaal 20. saj. algul