[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

angervaks ‹-a 23› ‹s›
niisketel aladel kasvav kõrge sulgjate lehtedega rohttaim (Filipendula ulmaria). Angervaksadest lõhnav võsaalune.

arvestaja ‹1› ‹s›

1. (< tgn arvestama). Ta ei talita uisapäisa, ta on külm ja kaine arvestaja.
2. teenistuja, kes teeb töid majandusliku arvestuse eri aladel. Töötab sotsiaaltoetuste, palkade arvestajana. Personaliosakond võtab tööle arvestaja.

haard|saba
zool haaramist ja kinnihoidmist võimaldav saba (mõnedel kaladel, roomajatel, ahvidel)

holokaust ‹-i 21› ‹s›
natslikul Saksamaal ja tema poolt okupeeritud aladel 1933–1945 toimunud juudivastane terror ja juutide laushävitamine

Iraani gen, iraani indekl
Iraani keeled 'osa indoiraani keeltest, kõneldakse näit. Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Kesk-Aasia aladel ning Kaukaasias'. Iraani laenud soome-ugri keeltes.

jää|purjekas
sport kolmel jalasel libisev purjega jääsõiduk

kaarna|luu
zool põhilisi õlavöötme luid lindudel, kaladel, roomajail ja kahepaikseil (os coracoideum)

kala|kaan [-i]
zool kaladel nugiv kaan (Piscicola)

konvendi|hoone
aj ehit kastellist arenenud nelja hoonetiivaga ja siseõuega linnus Saksa ordu, sealhulgas ka Liivimaa aladel

külje|joon
ka sport küljel olev joon. Pall visatakse küljejoonelt sisse käega. || (kaladel). *.. on neil [= kaladel] küljejoon – kummalgi küljel rida augukestega soomuseid, mille all asuvad neuromastid ehk küljejooneelundid. K. Põldmaa.

küljejoone|elund
zool vees levivaid võnkumisi tajuv meelerakkude kogum veeselgroogseil (näit. kaladel) küljejoone all (linea lateralis)

lehe|konn
zool peam. soojadel aladel elav konn, liigub hästi nii vees, maapinnal kui puu otsas (Hyla). Harilik lehekonn elab ka Lätis.

liiv|-aruhein
bot liivastel aladel kasvav aruhein (Festuca sabulosa)

luga ‹loa 24› ‹s›
bot niisketel aladel kasvav kitsaste v. redutseerunud lehtedega rohttaim (Juncus). Harilik, lapik luga. Kraavis kasvasid load ja hundinuiad. Lugadest punutud toolipõhi.
▷ Liitsõnad: kraav|luga, rand|luga, tuderluga.

meri|kann [-i]
bot liivastel aladel kasvav kitsaslineaalsete juurmiste lehtede ja nutitaolise keraja õisikuga püsik, ka ilutaim (Armeria)

mustik|paju
bot soistel aladel ja lodumetsades madala puhmana kasvav mustika- v. sinikalehti meenutavate lehtedega paju (Salix myrtilloides)

neelu|hammas
zool üks neelus asuvatest hammastest (mõnedel kaladel)

nõmm|kannike
bot liivastel (nõmme)aladel kasvav väikeste helesiniste v. sinilillade lõhnata õitega kannike (Viola arenaria)

nõmm|-liivatee
bot liivastel (nõmme)aladel padjanditena kasvav hrl. helelillade õite ja karvaste vartega madal rohttaim (Thymus serpyllum). Nõmm-liivateed tuntakse loodusliku maitsetaimena.

nõmm|nelk
bot kuivadel (nõmme)aladel hrl. tiheda kogumina kasvav madal valgete lõhnavate õitega mitmeaastane nelk (Dianthus arenarius)

oja|mõõl
bot niisketel aladel kasvav kolmejaguste lehtede ja longus õitega mõõl (Geum rivale)

pael|rohi
bot meil niisketel aladel kasvav kõrge kõrreline (Phalaris). Harilik, kanaari paelrohi.

park|hein
bot niisketel aladel kasvav huulõieline rohttaim (Lycopus)

pars ‹parre, part 35› ‹s›
‹hrl. pl.› üks kõrvu laotud lahtistest jämedatest lattidest rehetoa taladel. Suitsunud, nõgised parred. Partel kuivatati lõigatud vilja. Viimane ahe lasti partelt alla. Leitseauk on ülalpool parsi. Pane kott parrele kuivama! Vikat ripub parre otsal. Talvel pandi partele haokood ja tarbepuud. || ‹i-mitmuse väliskohakäänetes› (partepealse kohta). Ema võttis ülal parsil viljavihkusid vastu. Kass ronis parsilt alla. Kana on parsile pesa teinud.

part|hein
bot märgadel aladel kasvav roomava risoomiga kõrreline rohttaim (Glyceria)

peetri|leht
bot hrl. niisketel aladel kasvav suurte süstjate lehtede ja siniste õienuttidega rohttaim (Succisa pratensis)

pii1 ‹14› ‹s›
peenike pulgake, pinnuke v. haagike, konks (teiste samasuguste reas). Kammi, soa piid. Teravate, tihedate piidega kamm. Suga oli vanasti tavaliselt vahtrast piidega. Kraasi kõverad piid. Ahingu, västra piid. Äkke, kultivaatori piid. *..siinsamas seisavad piisid pidi maasse löödud hangud ja nende najal rehad.. O. Tooming. || (kaladel:) kammi piid meenutav jätke lõpusekaare siseküljel, lõpusepii. Heeringa lõpusekaartel on väikesed piid.
▷ Liitsõnad: kammi|pii, kraasi|pii, soapii; puu|pii, teras|pii, traatpii.

piirkonna|komissar
aj okupeeritud aladel piirkonna kõrgeim ametiisik Saksa okupatsiooni ajal

pilliroog ‹-roo, -roogu 21› ‹s›
ka bot veekogudes ja niisketel aladel kasvav kõrreline püsik (Phragmites, hrl. Phragmites communis). Pilliroog kasvab madalas vees, jõgede ja järvede kaldail, soodes ja luhaniitudel. Kalda ääres kasvas mõni harv pilliroog. Pilliroogu täis kasvanud merelaht. Tõi mererannast koorma pilliroogu. Pilliroost katusega talumaja. Mees ei tohi olla nagu pilliroog, mis paindub iga tuulehoo järgi. Pilliroona sihvakas tüdruk. *.. lubas kiskuda jõest pikki, ilusaid kõrkjaid ja jämedaid pillirooge.. A. H. Tammsaare. || seda taime täis kasvanud ala, roostik. Kõrge pillirooga palistatud jõesäng. Pilliroost kostab lindude sädinat. Peitis end kaldal kasvavas kõrges pillirohus.
▷ Liitsõnad: suhkrupilliroog.

põhja|kotkas
müt põhjapoolsetel aladel elutsev muinasjutuline lind (näit. „Kalevalas” ja „Kalevipojas”)

raag|ritsikas
zool kujult ja värvuselt oksaraagu meenutav putukas (troopilistel aladel)

regi ‹ree, rege 28› ‹s›
kahel jalasel libisev looma(de)ga veetav veo- ja sõiduriist. Ree jalased, kodarad, kaustad, aisad. Reega sõitma. Talvel veeti reega palke, suvel heinu. Hobust ree ette rakendama, panema. Istuti ree peale, rekke, reele ja sõideti minema. Külamees külitab reel, rees. Regesid valmistama, tegema. Rege rautama. Sidus, pani reele pära, korupi, kresla külge, peale. *Kuid mu kooli asjus polnud Joonas küll minuga ühel reel [= ühes nõus]. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: härja|regi, kivi|regi, korv|regi, laamits|regi, palgiveo|regi, sõidu|regi, tööregi.

rusu|vool [-u]
geol lühiajaline purustav muda- ja kivivool mägistel aladel

sahk|luu

1. anat väike lame paaritu luu nina vaheseinas (vomer)
2. zool kaladel piklik luu suulaeluude vahel

saks ‹-i 21› ‹s›, saksid pl
aj läänegermaani hõim Saksamaa aladel ja Britannias 1.–9. saj. Anglid, saksid ja jüüdid.
▷ Liitsõnad: anglosaks.

setkreaasea ‹1› ‹s›
bot lamanduvate vartega rohttaim Põhja-Ameerika lõunaosa kuivadel aladel; selle üks liik meil toataimena (Setcreasea, ka Setcreasea pallida)

soo|alss
bot Eestis harilik märgadel aladel kasvav alss (Eleocharis palustris)

soo|jumikas
bot peam. Aasia mägistel aladel kasvav korvõieline rohttaim; meil selle soistel aladel kasvav sinakaslillade õitega liik eesti soojumikas (Saussurea e. Saussurea esthonica)

soo|käpp
bot Eestis niisketel aladel kasvav käpaline (Malaxis paludosa)

soo|lind
soistel aladel elutsev lind. Soolinnud ja veelinnud. Toonekurg ja teised soolinnud.

soo|madar
bot soistel aladel kasvav madar (Galium palustre)

soo|nurmikas
bot niisketel aladel kasvav nurmikas (Poa palustris)

soo|-nõianõges
bot niisketel aladel ja umbrohuna põldudel kasvav nõianõges (Stachus palustris)

soo|pihl
bot märgadel aladel kasvav määrdunudpunaste õitega poolpõõsas (Potentilla palustris e. Comarum palustre). Soopihla kasutati värvitaimena.

soo|tamm [-e]
bot niiskematel aladel kasvav, Eestis mitte levinud tamm (Quercus palustris)

soo|-õisluht
bot märgadel aladel kasvav õisluht (Triglochin palustre)

staniitsa ‹6› ‹s›

1. liik maa-asulaid Põhja-Kaukaasias ja Ukrainas endistel kasakate aladel
2. aj kasakate territoriaalne haldusüksus 18. saj.-st 1917. a.-ni (üks v. mitu asulat)

tari|nõges
bot niisketel aladel kasvav violetjate õitega huulõieline rohttaim, kasvatatakse ka ilu- v. ravimtaimena (Teucrium)

tikutaja ‹1› ‹s›
zool niisketel aladel elutsev pikkade jalgade ja väga pika nokaga lind, taevasikk (Gallinago gallinago). Tikutaja kutsehüüd on „tikut-tikut”.

tritseeratops ‹-i 21› ‹s›
paleont kriidiajastul Põhja-Ameerika aladel elanud taimtoiduline kolme sarvega dinosaurus