[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 153 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

aasta|ülesanne
aastaks ettenähtud tööülesanne. Aastaülesannete täitmine.

aegaja 23› ‹s

1. lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne. Aja vool. Aeg möödub, kaob, lendab. Aeg ei peatu. Aeg toob juustesse hõbedat. Püramiidid seisavad aega trotsides. Nõnda on see olnud igavesest ajast. Ta elas otsekui väljaspool aega. Aeg parandab haavad. Aeg annab head nõu.
2. (umbmääraselt v. konkreetselt) piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk. Mõni aeg tagasi, hiljem. Mõne, tüki, natukese, veidikese aja pärast. Iga natukese aja tagant. Sind ka näha üle hulga, mitme, pika aja. Lühikese aja jooksul. Kuu aega tagasi, kuu aja eest. Kevadeni on veel palju aega. Peeter töötas teatava aja õpetajana. Olen temaga ammust aega tuttav. Olin pikka aega kodunt ära. Tule ükskõik mis ajal. Nad sõitsid kauemaks ajaks maale. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikemaks ajaks. Mis te kogu aeg 'pidevalt, ühtelugu' naerate? Seda annab mitu aega 'kaua' mäletada. Viimasel ajal 'lähemas minevikus' pole sellest midagi kuulda olnud. Lähemal ajal 'lähemas tulevikus' on külalisi oodata. Ta on igal ajal 'alati' valmis appi tulema. Küllap sa aja jooksul 'ajapikku, pikapeale' kõike veel õpid. Head aega! (lahkumistervitusena). || oma eripäraga ajajärk (eriti ajaloos, ühiskonna arengus, rahva elus). Uusim aeg. Purjekate aeg on läbi. C. R. Jakobsoni aegadest peale. Vanal, endisel, iidsel, hallil, muistsel ajal. Kes nüüdsel ajal enam kodus leiba küpsetab! Uuemal ajal see komme kadus. Need ajad on möödas, kus sirbiga rukist lõigati. Vaene, kitsas, karm, raske aeg. Tulid segased, ärevad ajad. Mis teha, parata – aeg on selline! Oodati teisi, paremaid aegu. Möödunud aegu meenutama. Ta oli oma aja haritumaid naisi. Oma aja äraelanud ideed, seisukohad. Te olete ajast maha jäänud. Tuleb ajaga kaasas käia, sammu pidada. Noil ajul polnud teisiti võimalik ära elada. Sõja, rahu ajal. Teoorjuse, Saksa okupatsiooni ajal. || oma eripäraga osa päevast, aastast. Hommikune, õhtune aeg. Kevadine, suvine, sügisene, talvine aeg. Sirelite õitsemise aeg. Värske aedvilja aeg. Noore kuu aeg. Pimedal öisel ajal. Meie Rootsi-reis langes jõulueelsele ajale. Teelagunemise, lumemineku ajaks peavad palgid veetud olema. Koidu, loojangu, esimese kukelaulu ajal. Jaanipäeva, pühade ajal. Päise päeva ajal. || kõnek (ametis olemise perioodi, ajateenistuse, karistusaja jms. ajalõigu kohta). Lennart Meri oli Eesti presidendiks kaks aega järjest. Jakob Liivi näidend „Kolmat aega vallavanem”. Ta istus oma aja ära ning pääses vanglast välja.
▷ Liitsõnad: antiik|aeg, endis|aeg, feodaal|aeg, häda|aeg, jää|aeg, kaas|aeg, kesk|aeg, kivi|aeg, kriisi|aeg, kõrg|aeg, langus|aeg, leina|aeg, muinas|aeg, mure|aeg, nälja|aeg, nüüdis|aeg, okupatsiooni|aeg, ordu|aeg, orja|aeg, paganus|aeg, praegus|aeg, pronksi|aeg, rahu|aeg, raua|aeg, reaktsiooni|aeg, sõja|aeg, tsaari|aeg, uus|aeg, valgustus|aeg, vana|aeg, ärkamis|aeg, ürgaeg; aasta|aeg, heina|aeg, jahi|aeg, jooksu|aeg, kasvu|aeg, kevad|aeg, koidu|aeg, koristus|aeg, korje|aeg, kudemis|aeg, külvi|aeg, künni|aeg, marja|aeg, pesitsemis|aeg, puhte|aeg, põua|aeg, päeva|aeg, püügi|aeg, seene|aeg, suve|aeg, talve|aeg, õie|aeg, õitse(mis)|aeg, ööaeg; karistus|aeg, sund|aeg, valitsusaeg.
3. kasutada olev, millekski ettenähtud, kuluv jne. ajalõik. Aeg on kallis. Eksamiks valmistumise aeg. Mu aeg ei luba praegu maale sõita. Aeg sai täis, läbi. Aeg läks oodates igavaks. Aeg kaob märkamatult käest. Kust ta küll leiab, võtab aja edasiõppimiseks? Aega tuleb otstarbekalt kasutada. Aega ei tohi raisata, kaotada, asjatult kulutada. Ärge viitke lobisemisega aega. Sõitke lennukiga – säästate aega! Ära kiirusta, aega on, aega küll! Polnud aega oodata. Kas sul on minu jaoks aega? Tule mind vaatama, kui aega saad. Ta palus mõtlemiseks aega. Oodake, andke aega! Kaotatud aega on raske tasa teha. Asuti aega viitmata 'viivitamatult, otsekohe' teele. Polnud aega ninagi nuusata 'oli väga kiire'. Mida sa vabal ajal teed? Tuli näpistada aega kodusteks töödeks. Õpingute, ülikooli ajal. Lisatöid tegime omast ajast. Ajaga tulime lahedasti välja, aega jäi ülegi. Aega orjal, aega härjal, aega sunnitud sulasel. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. *Aeg antud naerda, aeg antud nutta, / aeg antud pisaraid pühkida. G. Suits. || sport (distantsi läbimiseks kuluva, spordimängu pikkuseks määratud vms. ajalõigu kohta). 100 meetris saavutas, jooksis ta aja 11,2 sekundit. Sai päeva parima aja. Vastutuule tõttu jäid ajad tagasihoidlikeks. Ujus 100 m ajaga alla 52 sekundi.
▷ Liitsõnad: abielu|aeg, armu|aeg, ehitus|aeg, elu|aeg, esinemis|aeg, ettevalmistus|aeg, funktsioneerimis|aeg, garantii|aeg, harjutus|aeg, haude|aeg, hingetõmbe|aeg, inkubatsiooni|aeg, jõude|aeg, kandidaadi|aeg, kasutus|aeg, katse|aeg, kehtivus|aeg, kooli|aeg, käibe|aeg, laagerdus|aeg, lahtioleku|aeg, leeri|aeg, lennu|aeg, lisa|aeg, lõimetus|aeg, lõuna|aeg, magamis|aeg, mõtlemis|aeg, mängu|aeg, oote|aeg, peite|aeg, poolestus|aeg, praktika|aeg, proovi|aeg, puhke|aeg, puhkuse|aeg, põhi|aeg, rasedus|aeg, reageerimis|aeg, ringlus|aeg, saate|aeg, seisu|aeg, selli|aeg, sõidu|aeg, säilimis|aeg, söögi|aeg, sööma|aeg, tiinus|aeg, tipp|aeg, treeningu|aeg, turu|aeg, töö|aeg, une|aeg, vaba|aeg, vahe|aeg, vastuvõtu|aeg, õpi|aeg, õppe|aeg, ülikooliaeg; kolmandik|aeg, lisa|aeg, neljandik|aeg, normaal|aeg, pool|aeg, rekord|aeg, veerand|aeg, võiduaeg.
4. (millekski sobiv, õige, määratud jne.) hetk, (aja)moment. Nüüd on aeg minna, lahkuda, alustada. Aeg on tõusta ning teele asuda. Tal oleks viimane aeg naist võtta. Igaühel tuleb kord aeg siit ilmast lahkuda. No oskasite teie aga õigeks, parajaks ajaks tulla! Õnn, et abi õigel ajal kohale jõudis. Päevauudiste ajaks tahaksime koju jõuda. Rongide saabumise ning väljumise ajad. Ta on mees, kes oskab õigel ajal õige sõna öelda. Kõik tuleb omal ajal.
▷ Liitsõnad: asutamis|aeg, ilmumis|aeg, saabumis|aeg, stardi|aeg, sulgemis|aeg, surma|aeg, sünni|aeg, täht|aeg, väljumisaeg.
5. (ajaarvestuses). Kesk-Euroopa aeg. Kohalik aeg. Aeg lähenes juba keskööle. Mis, kui palju õige aeg praegu on? Aega arvati veel vana kalendri, Päikese ja tähtede järgi. Kas sul on õiget aega – mu kell on seisma jäänud. Vana seinakell näitab ikka veel truult aega. Tõusin kella 7 ajal.
▷ Liitsõnad: dekreedi|aeg, kalendri|aeg, kella|aeg, maailma|aeg, päikese|aeg, tsiviil|aeg, tähe|aeg, vööndiaeg.
6. esineb imestust, üllatust, ehmatust väljendavates hüüatustes. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Oi sa taevane aeg! *„Armuline aeg, Jürka, sul hooned tules, aga kus on laps?” A. H. Tammsaare.
7. keel hrl. verbi grammatiline kategooria, mis väljendab tegevuse v. olukorra suhet mineviku, oleviku v. tulevikuga. Eesti keeles on neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Inglise keele aegade süsteem.
▷ Liitsõnad: liht|aeg, liitaeg.

aeguma37

1. iganema, vananema. Tõeliselt suur kunst ei aegu. Informatsioon aegub tänapäeval väga kiiresti. Aegunud seisukohad, vaated. Aegunud tegumoega ülikond.
2. jur seaduses ettenähtud tähtaja möödumisel kehtivust kaotama. Pass, parkimistrahv on aegunud. Sõjaroimarite kuriteod ei aegu.

aja|kontroll
(males, kabes:) teat. arvu käikude tegemiseks ettenähtud ajanormist kinnipidamise kontroll. Ajakontrolliks selgus tulemus kahes partiis.

alimendid-mentide 21› ‹spl
elatis, mida abielu- ja perekonnasuhetes olevad isikud on kohustatud seadustes ettenähtud tingimustel lapse (v. laste) ülalpidamiseks maksma. Alimente maksma, nõudma. Alimendid mõisteti neilt välja, nõutakse sisse, peetakse palgast kinni.

ametlik-liku, -likku 30› ‹adj

1. ametivõimude v. ametiisiku poolt ettenähtud, kinnitatud, kehtestatud, nende väljaantud v. avaldatud, nende poolt kehtestatud korrale vastav jne.; ametiasju puudutav, ametiasjus toimuv. Ametlik kinnitus, tunnustus, nõudmine. Kas tal on selleks ametlik tõend, luba, õigus, alus? Ametlikud, ametlikest allikaist saadud andmed, teated. Ametlikud dokumendid, paberid, kirjad. Sellised käsud ei ole ametlikud. Ametlik maailmarekord, maailmameister. Firma, ettevõtte ametlik esindaja. Välisminister ja teised ametlikud isikud. Ametlikud oponendid väitekirja kaitsmisel. Ametlik tööaja algus. Tallinn, tolleaegse ametliku nimega Revel. Ametlikuks asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Ametlik asjaajamine. Dollari ametlik kurss. Kokkutuleku ametlik osa ning seltskondlik osa. Presidendi ametlik visiit, vastuvõtt. Asjale anti ametlik 'seaduslik' käik. || tavadest, etiketist lähtuv, neid arvestav. Ametlik tseremoonia. *Seega lõppes ametlik jant. Kosjad olid vastu võetud ja nüüd võis südame rõõmuks pudelist rüübata. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: mitte|ametlik, poolametlik.
2. rangelt v. jahedalt asjalik, reserveeritud. Alluvatega suheldes on ta ametlik, räägib ametlikul toonil. Muutus ametlikuks ning tõrjuvaks. *Seadusemeestel olid muidugi väga tõsised ja väga ametlikud näod ees. E. Vilde. *.. ja mida vanemaks said lapsed, seda ametlikumaks muutus nende vahekord isaga. R. Roht.
▷ Liitsõnad: puhtametlik.
3. kõnek tubli, kõva, korralik. Ta oli nutnud päris ametliku peatäie. *Andsin Serrile [= koerale] ametliku nahatäie. R. Vaidlo.

järele andma

1. mitte ettenähtud olekus püsima, lõdvemale v. lahti tulema v. minema; murduma, varisema. Naelad, kruvid andsid järele ning lauad tulid lahti. Püüti ust lahti murda, kuid lukk, riiv ei andnud järele. Köis, nöör andis järele. Jalg vääratas, käed andsid järele ning poiss kukkuski puu otsast alla. Pehkinud talad võivad järele anda ning lagi kaela langeda. *Tihedaks ja kollaseks tambitud külatee andis ajuti hobusekabjale järele, jalg sumas läbi .. E. Tennov.
2. lõdvemale laskma, järele laskma. Kõht on nii täis, et tuleb püksirihma järele anda. Anna nööri järele, ämber ei ole veel põhjas.
3. kellegi v. millegi mõjustusel mööndusi tegema, oma seisukohast, kavatsusest, otsusest jne. (osaliselt v. täielikult) loobuma. Kellegi tahtmisele, palvele, soovidele, tujudele järele andma. Ahvatlusele, kiusatusele järele andma. Juhtkond oli sunnitud töötajate nõudmistele järele andma. Ei maksa lastele kõiges järele anda. Algul punnis vastu küll, lõpuks andis ikka järele. Targem annab järele.
4. nõrgenema, vaibuma, raugema. Õhtu eel andis kuumus, palavus, külm, pakane pisut järele. Torm, maru, tuisk, sadu hakkab järele andma. Viha, närvipinge, erutus annab pikkamööda järele. Haigus, köha, palavik andis järele.
5. (näit. kellestki v. millestki millegi poolest) maha jääma, alla jääma, alla andma (2. täh.) Kasvult on poiss juba isa pikkune, ja ega tüseduseltki palju järele anna.

aru|anne
ametlik ettekanne töötulemustest, ettenähtud tegevusest, ülesannete täitmisest jne. Kirjalik, suuline aruanne. Täpne, üksikasjalik, mahukas, asjalik, tõetruu aruanne. Aruanne oli lohakas, ebatäpne. Ettevõtte, asutuse, organisatsiooni aruanne. Sektorijuhataja aruanne. Vanemteaduri aruanne tööst viimase viie aasta jooksul. Riigieelarve täitmise aruanne. Avaldati Eesti inimarengu aruanne. Direktor teeb, koostab aruannet. Üldkoosolekul esitas aruande, esines aruandega tegevdirektor. Aruanne kuulati ära. || seletus, selgitus; ülevaade. *Vanaema ootas täpsemat aruannet möödunud koolipäevast. L. Promet.
▷ Liitsõnad: aasta|aruanne, avansi|aruanne, kaas|aruanne, kassa|aruanne, koond|aruanne, kuu|aruanne, kvartali|aruanne, lühi|aruanne, raamatupidamis|aruanne, tegevus|aruanne, tööaruanne.

astro|giid
tehn seade tehiskaaslaste ja kosmoselaevade ettenähtud orientatsiooni säilitamiseks taevakehade järgi

asumine-se 5› ‹s

1. (< tn asuma). Tööle asumine.
▷ Liitsõnad: ümberasumine.
2. karistuse kandmiseks ettenähtud paikkonnas elamine. Hobusevargad saadeti Siberisse asumisele. Ta oli mitu aastat asumisel. Kirjutas asumiselt, et pääseb varsti koju.

autori|kaitse [-kaitse]
jur autoreile seadustega ettenähtud õiguste kaitsmine

boks-i 21› ‹s

1. eraldatud eriotstarbeline väike ruum v. ruumiosa (haiglas, laboratooriumis, garaažis, tehases, pangas vm.)
2. (auto- ja mootorrattavõistlustel:) sõiduki remondiks ja tankimiseks ettenähtud koht. Võidusõitja pidi mootoririkke pärast oma mootorratta boksi lükkama.

dessant|vägi
sõj vaenlase tagalasse paiskamiseks ja seal tegutsemiseks ettenähtud väed. Briti dessantväed vallutasid Falklandi saared.

distsiplinaar|karistus
jur seaduses ettenähtud piirides ilma kohtuta määratav karistus avaliku korra, töö- v. sõjaväedistsipliini rikkumise eest. Distsiplinaarkaristusteks võivad olla märkus, noomitus, rahatrahv, teenistusest või töölt kõrvaldamine, kutsetegevuse peatamine, madalamale ametikohale üleviimine.

eelarveline-se 5› ‹adj
maj (riigi)eelarves ettenähtud, (riigi)eelarvega seotud. Eelarveline assigneering, krediit. Eelarveline maksumus. Eelarveline asutus 'asutus, mille kulud kaetakse riigieelarvest'.

enamadv

1. (< komp palju); rohkem, üle omaduse, koguse vms. algse, hariliku, eeldatud v. ettenähtud määra v. hulga. Sõin eile tavalisest enam. Ühed tarvitavad soola enam, teised vähem. Kõige enam silma paistnud aktiviste premeeriti. Lund oli poole sääreni ja enamgi. Sinna on enam kui sada kilomeetrit. Siit saadik ja mitte enam. Enam kui tarvis. Saak oli enam kui rikkalik. Mul on enam jõudu kui sul. Taevas oli õhtul veel enam pilves kui hommikul. Sõita soovijaid oli enam, kui bussi mahtus. On enam kui kahtlane, kas me õigeks ajaks kohale jõuame. Mida enam koeri koos, seda vedelam lake. *.. need lootused on teostunud enam kui kuhjaga, enam kui mitmekordselt. H. Kruus. || pigemini. Enam tsirkus kui teater. Enam teiste õhutusel kui omal algatusel. Need kingapaelad on enam lühikesed kui pikad. *.. oli loomult enam tõsine ja mõtlik kui rõõmus ja kergemeelne .. A. H. Tammsaare.
2.eitavas lausessellest peale, edaspidi. Ei ole enam aega, ruumi. Ära tule enam minu juurde! Ei temast ole enam asja. See pole enam õige asi. Ei suuda enam töötada. Ega mul pikka iga enam ole. Sa pole enam laps. Ära nuta enam! Teda ei ole enam. Tal polnud enam jõudu vastu hakata. Suurt viga enam polnudki. Pühadeni pole enam nädalatki. Ei maksa joosta, rongile enam ei jõua. Ma enam ei tee! Mitte iialgi enam! ||sisult eitavas, vormilt hrl. jaatavas lausesveel, nüüd veel. Kas ta mind enam tunneb? Mis see enam aitab! Mis ma sellega enam teen! Kes seda enam mäletab! Teisi vaevalt enam tuleb. Kes siis sellisel kellaajal enam kodus on! *Aga kuhu sa vaeneke enam punud: jalad hoopiski töntsiks jäänud .. A. Jakobson. || lisaks. Ei mõista enam midagi öelda. *„Ei mina teist last enam taha, aitas sellest ühestki,” vastas Hildegard. A. H. Tammsaare.

esindus|raha
hrl. pl.esindamiseks ettenähtud rahasumma. *Mulle võimaldati tasuta sõit oma sünnimaale, viisakad esindusrahad ja rohkesti muid soodustusi .. H. Lepik (tlk).

hanke-tarne|leping
maj leping, mille üks pool – tarnija – kohustub teisele poolele – hankijale – vara lepingus ettenähtud koguses, hinnaga ja tähtajal üle andma, hankeleping (2. täh.)

hindamahinnata 48

1. hinda v. rahalist väärtust, samuti millegi suurust, hulka, vanust vms. (umbkaudselt v. mingite ettenähtud võtete alusel) kindlaks määrama. Sõrmus hinnati odavamaks, kui see tegelikult oli. Kui kalliks te oma auto hindate? Daam laskis oma ehted ära hinnata. Komisjon hindas kahju tuhandele kroonile, tuhande krooni suuruseks. Hindas silmaga puu kõrgust, palkide pikkust, ruumi suurust. Hinda meetrites maja kaugus metsast. Ta püüdis umbkaudu, silma järgi hinnata viljakoti raskust, õunte kaalu, lammaste arvu. Hinnake kaardi järgi, mitu korda on Peipsi järv suurem Võrtsjärvest. Kaevanduse maagivarusid hinnatakse umbes 60 miljonile tonnile. *Vähemalt kaheteistkümnekilone [kala] – hindasid kaaslased. R. Vaidlo. || hindega, hinnetega, punktides vms. viisil millegi v. kellegi nõuetele vastavust määrama. Õpetaja hindas kirjandi, kontrolltöö, vastuse neljaga, hindega „hea”. Ta hindas õpilasi, õpilaste teadmisi ja võimeid õiglaselt, objektiivselt, rangelt. Iluvõimlemises hinnatakse harjutuste tehnilist täitmist, väljenduslikkust ja kompositsiooni. Iluuisutamisharjutusi hinnatakse punktidega 0-st kuni 6-ni. Maa viljakust hinnatakse 100-punktilise skaala alusel.
2. mingil moel suhtuma, mingit seisukohta v. suhtumist omama; seda seisukohta v. suhtumist kujundama. Kedagi tema saavutuste, teadmiste, võimete järgi hindama. Tegijat hinnatakse töö järgi. Ta hindas asjalikult, kainelt, õigesti kõiki asjaolusid, kujunenud olukorda. Seda seiklust hindas ta hiljem kasuliku õppetunnina. Püüdsin juhtunut võimalikult erapooletult hinnata. Enne ülesande võtmist püüdke hinnata, kas see on teile jõukohane. Ta kutsus sõbrad oma tööd hindama. Poiss mõõtis tüdrukut hindava pilguga. *Meeletu ja traagiline tund – nii hindas G. Suits [I] maailmasõja algust.. K. Muru.
3. lugu pidama, millegi v. kellegi väärtust mõistma; tunnustavat hinnangut andma, tunnustama. Mida sa inimeses kõige enam hindad? Hindan eriti arukust, ausust, mehisust, töökust. Ta hindab üle kõige vabadust ja sõltumatust. Ma oskan hinnata teie talenti, usinust, vastutulelikkust. Selles peres hinnatakse raamatuid. Eesti tarbekunsti, heliloomingut hinnatakse teisteski maades. Miks ei oska sa hinnata pälvitud tunnustust? Hindan sind su taktitunde ja iseloomukindluse pärast. Sõbrad hindasid teda kui leidlikku vembumeest. Haaba küttepuuna eriti ei hinnata. Hinnatav omadus, iseloomujoon, tulemus, tegu. Ta on hinnatud arst, teadlane, töömees.

hoiu|leping
jur leping, mille järgi hoiulevõtja kohustub talle üleantud vara ettenähtud tingimustel hoidma ja hiljem tervena tagastama

hääle|partii
muus ühele lauljale v. häälerühmale ettenähtud osa mitmehäälse helitöö partituuris. Koori oli hea kuulata, sest lauljatel olid häälepartiid kindlalt käes.

häälestama37

1. muus häälde seadma, muusikariista helisid ettenähtud kõrgusastmeile viima. Klaverit, viiulit, tšellot häälestama. Mandoliin on häälestamata. Orkestrandid häälestasid pille. Kitarr tuleb ümber häälestada.
2. el kindlale omasagedusele reguleerima. Raadiovastuvõtja ei ole täpselt jaama peale häälestatud.
3. tehn töömasinate omavahel liikuvalt ühendatud üksikosi töökorda seadma. Metallilõikepinki, automaattreipinki, pressi häälestama.
4. piltl kellegi meelsust, arvamust teatavas suunas mõjutama; teatavat meeleolu kujundama. Kedagi kellegi, millegi vastu häälestama. Vaenulikult, pessimistlikult, heatahtlikult, kaastundlikult, optimistlikult häälestatud inimesed. Šovinistlikult häälestatud ringkonnad. Ta on kellegi, millegi suhtes tõrjuvalt, kriitiliselt häälestatud. Soe tuba, mugav mööbel, mahe valgus – kõik see häälestas puhkuseks.

infrapuna|lamp
infrapunakiirguse tekitamiseks ettenähtud lamp, soojuskiirguslamp

joot|raha
väiksem rahasumma teenuse eest üle ettenähtud tasu. Väike, suur, hea, viisakas, korralik jootraha. Andis ettekandjale, kelnerile, pakikandjale jootraha. Arve maksmisel jättis mõned mündid lauale jootrahaks.

vahele jääma

1. loomulikust järgnevusest, ettenähtud järjekorrast välja langema, vahelt puudu olema. Ümberkirjutamisel on kaks rida vahele jäänud. Olin nimekirjas kogemata vahele jäänud. Üks salm jäi vahele. Käisin iga päev ujumas, ühtegi päeva ei jäänud vahele.
2. sisse kukkuma, milleski paljastatud, milleltki tabatud olema. Vargad, näpumehed jäid vahele. Seekord jäid oma valega vahele. Jäi eksamil spikerdades, spikerdamisega vahele. *..kõik võib teha, aga vahele ei tohi jääda. R. Vellend.

kaitseväe|kohustus
kohustus teenida seadusega ettenähtud aja jooksul riigi kaitseväes

kell kukub ~ kukkus
millekski ettenähtud aeg saab, sai täis. *.. tegi oma tööpäeva ära ja kui kell kukkus, seadis ta sammud kiiresti kodu poole. T. Vint.

kihl|vedu
kokkulepe, mille põhjal lepingupool, kelle väide osutub ekslikuks, peab täitma kokkuleppes ettenähtud kohustuse. Kihlvedu sõlmima. Kihlveo tingimused. Kihlvedu võitma, kaotama. Ta võttis kihlveo vastu 'nõustus kihlveo tingimustega'. Jäin kihlveos kaotajaks. Ta võitis, kaotas kihlveoga karbi šokolaadi, 100 krooni. Kihlvedu nägi ette, et .. Ujus kihlveo peale üle järve.

kiirus|regulaator
tehn seadis masina- v. aparaadiosade liikumiskiiruse hoidmiseks ettenähtud piires

kindel-dla, -dlat 2› ‹adj

1. mingis suhtes usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev. a. kandev, kõva, mittevajuv. Jää pole enam kuigi kindel. Randa jõudes rõõmustasid kõik, et jälle kindel maa jalge all. Kevadel ja sügisel polnud teel kindlat põhja all. Mindi tükk maad mööda porist metsaalust, enne kui maapind kindlamaks muutus. | piltl. Püüdis oma elujärjele kindlamat alust panna. b. tugev, vastupidav. Kindel kants. Linnal olid kindlad müürid, väravad. Püüdis tara tugedega kindlamaks muuta. Varaste jõuk paljastati ja toimetati kindlasse kohta 'arreteeriti'. *Kui lõuna tuli, siis sõin ka silku, et süda kindlam oleks. J. Parijõgi. c. mitteläbilaskev, tihe. Kindla kaanega purk. Pudelil on kindel kork peal. Õllenõul peab olema kindel kraan. d.hrl. liitsõna järelosanamingile (välisele) toimele vastupidav v. selle eest kaitstud, häireteta toimiv. Tõrvamine muudab puu mädanemise suhtes kindlamaks. e. (varaliselt, majanduslikult) tagatud, majanduslikult usaldusväärne. Paigutas oma raha kindlatesse ettevõtetesse, väärtpaberitesse. Nad on majanduslikult kindlal järjel. *Kindel käemees on kõigepealt see, kellel on teatav varandus, peaasjalikult liikumata varandus .. O. Luts. f. kaitstud, turvaline, ohutu, julge. Kindel peidukoht. Põgenikel oli kindel salapaik. Vaenlane ei tundnud end okupeeritud aladel kusagil kindlana. Minu juures on sul praegustel segastel aegadel kindlam olla. Hulgakesi on kindlam minna. *Aga nüüd hoidke endid! Nüüd ei ole ühegi elu kindel. R. Roht. g. selline, kellele v. millele võib loota, usaldusväärne. Söandas sellest rääkida ainult kõige kindlamatele sõpradele. See on kindel vahend, abinõu. Need ei olnud kuigi kindlad mehed.
▷ Liitsõnad: haigus|kindel, hallitus|kindel, happe|kindel, heli|kindel, ilmastiku|kindel, koi|kindel, korrosiooni|kindel, kuiva|kindel, kulumis|kindel, kuuli|kindel, kuuma|kindel, kuumus|kindel, külma|kindel, leelis|kindel, lolli|kindel, löögi|kindel, mädanemis|kindel, müra|kindel, mürsu|kindel, niiskus|kindel, pesu|kindel, plahvatus|kindel, pommi|kindel, purunemis|kindel, põua|kindel, rooste|kindel, sooja|kindel, soojus|kindel, talve|kindel, temperatuuri|kindel, tolmu|kindel, tule|kindel, tuule|kindel, töö|kindel, valgus|kindel, vee|kindel, vihma|kindel, õhukindel.
2. mittemuutuv, püsiv, vastupidav; vankumatu, vääramatu, kõigutamatu, järeleandmatu. Kindel sõprus, armastus. Kindel usk, lootus. Kindel sõna, lubadus. Kindla tahtega inimene. Tal on kindel iseloom. Kindel plaan, nõu edasi õppida. Kindlad põhimõtted, tõekspidamised, veendumused. Ta on oma otsuses kindel. Pead olema julge ja kindel. Ta jäi kindlaks nagu raud. „Mina ei lähe!” oli isa kindel. Ta on selle ürituse kindlamaid poolehoidjaid. Temast õhkus kindlat rahu. Kindel vaade, pilk. Astus edasi kindlal sammul. Kindlas toonis väljendatud nõudmine. Direktor juhtis asutuse tööd kindla käega. *.. lausus kindla sõnaga: „See lehm jääb siia!” M. Metsanurk. || mittevääratav, mittevärisev. Kindla käega laskur, kütt.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, enese|kindel, iseloomu|kindel, maitse|kindel, moraali|kindel, otsuse|kindel, põhimõtte|kindel, rütmi|kindel, saagi|kindel, tahte|kindel, tõsikindel; eesmärgi|kindel, järje|kindel, kava|kindel, meetodi|kindel, plaani|kindel, sihi|kindel, süsteemikindel.
3. selline, mille paikapidavuses, tõepärasuses pole põhjust kahelda, mitteebamäärane; selge. Aksioom on kindel, vaieldamatu tõde. Kindlad tõendid, süüdistusmaterjalid, faktid, andmed. Ei ole kindel, kas ta tuleb. See asi ei ole veel päris kindel. Tulemus oli juba ette kindel. See on kindlam kui kindel, enam kui kindel, üks mis kindel. Tema seda ei teinud, niipalju on kindel. Praegu pole veel kindel, kumb pool võidab. Ma ei oska selle kohta midagi kindlamat öelda. See pole niisama rääkimine, vaid päris kindel jutt. Kindel teadmine, aimus. Koosoleku aeg on juba enam-vähem kindel. Kindel kõneviis keel kindlasti toimuvat v. toimunud tegevust väljendav kõneviis. || lõplik, otsustatud. Ma tegin temaga kaubad kindlaks. Arvasin, et see asi on juba kindel. Kindlaks määrama 'otsustama, fikseerima'. Kindlaks tegema 'välja selgitama, selgeks tegema'. || paratamatult järgnev, paratamatu. Sellise korrarikkumise eest oli noomitus kindel. Ettevalmistamatult eksamile minna tähendab kindlat läbikukkumist. Merehädalistel seisis kindel surm silme ees. || ilmne. Kindel ülekaal. Tuli finišisirgele kindla edumaaga. Nemad ongi kaks kindlamat esikohapretendenti.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
4. veendunud, mittekahtlev, julge (millegi v. kellegi suhtes). Ma olen kindel, et ta tuleb. Ta oli kindel, et kõik ohud on seljataga. Ole päris kindel, midagi ei juhtu! Ma ei ole kindel, kas ma õigesti tegin. „See oli sama mees,” jäi Jass kindlaks. Tütarlaps polnud noormehe armastuses absoluutselt, täiesti kindel. Ma ei või enam millegi ega kellegi peale, millelegi ega kellelegi kindel olla.
▷ Liitsõnad: kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
5. püsivamat laadi, mittejuhuslik. Kindel teenistus, sissetulek, kuupalk. Tal pole kindlat töökohta. Pereisal oli lauas oma kindel koht. Hoiab oma asjad alati kindlas kohas. Noormehel oli oma kindel tütarlaps, kellega ta käis. G. Ernesaksa koorilauludel on kindel koht meie koorirepertuaaris. || ettenähtud, määratud. Kindel graafik, tähtaeg. Süüa tuleb kindlatel kellaaegadel. Kindlad tariifid. Kindla vahemaa järel. Kindlad nõuded, reeglid, eeskirjad. Elab kindla korra, päevakava järgi. Kõik toimus kindlas järjekorras.
6. eriline, kellelegi v. millelegi omane. Igal kirjanikul on oma kindel stiil. Igal näitlejal on oma kindel ampluaa. *Siis toimus lõplikult see murrang, mis „Noor-Eesti” tegevusele ta kindlama ilme andis. F. Tuglas.
7. teatav konkreetne. Romaani kirjutamisel olid autoril eeskujuks kindlad isikud. Tegi seda kindla eesmärgiga, tagamõttega. Igaühel oli oma kindel ülesanne. Igal mõistel on kindel sisu. *Rahvaluulel pole kindlat, nimelist autorit. Rahvaluule on anonüümne. Ü. Tedre.

kindlustus|andja
jur kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise, kindlustusselts

kliistri|pühad pl
kõnek endisaegne ruumide puhastamiseks ja akende kleepimiseks ettenähtud õppetöövaheaeg oktoobri lõpul

kodanik-niku, -nikku 30› ‹s

1. jur teat. riigi elanikkonda kuuluv isik, kel on selle riigi põhiseaduses ettenähtud õigused ja kohustused. Eesti Vabariigi kodanik. Kodanike põhiõigused, põhikohustused. Immigrandist sai hiljem Ameerika Ühendriikide kodanik.
2. elanik, asukas; isik. Tallinna kodanikud. Kodanike vastuvõtt.
▷ Liitsõnad: aukodanik; ilma|kodanik, maailmakodanik.
3. aj linnakodanik

kohal
I.postp› [gen]
1. millestki, kellestki ülalpool, sellest kõrgemal. Lennuk tegi linna kohal mitu tiiru. Kajakad tiirlevad mere kohal. Järve kohal hõljub udu. Eemal metsa kohal lõi välku. Päike kõrvetab otse pea kohal. Kuivatasime tule kohal riideid. Lamp ripub laua kohal. Mesilane tiirutas õie kohal. Naine pesi kummargil kausi kohal pead. Hädaoht, õnnetus ripub pea kohal 'on iga hetk tulemas'. *Päikene mu kohal kõrgelt käib. R. Rimmel. || vahetus läheduses kõrgemal. Voodi kohal seinal oli vaip. Mägitee lookles kuristiku kohal. Ilusate silmade kohal kaardusid kõrged tumedad kulmud.
2. samas tasandis kohakuti asendis; juures. Auto peatus aiavärava kohal. Ta peatus koridoris VI klassi kohal. Laev võis olla umbes Ristna kohal. *.. harutas ta välja vana termose, loksutas seda kõrva kohal .. N. Baturin.
II.advettenähtud paigas, kellelegi püsivamalt määratud paigas; päral, saabunud, pärale jõudnud. Direktor oli terve päeva kohal. Püüdsin helistada, kuid sind polnud kohal. Kontrolliti, kas kõik saadikud on kohal. Pooletunnise sõidu järel oleme kohal. Enamik rändlinde on juba kohal.

kohaldama37

1. jur seadustes ettenähtud karistust, mõjutamisvahendit jne. teat. konkreetsel juhul rakendama. Selles asjas tuleb kohaldada 15. paragrahvi lõiget 3. Jääb kohtu otsustada, missugust karistusmäära antud juhul kohaldada. Ohtlike kurjategijate suhtes amnestiat ei kohaldata.
2. täpselt kohakuti v. samale ajale paigutama. Haava servad kohaldati hästi. *.. oli katoliku kirik sunnitud rahva poolehoiu võitmiseks kohaldama mitmeid kirikupühi vanade tavakohaste pühade ajale. H. Moora.
3. kohandama, sobitama. *.. alles pärast viisipala valmimist kohaldas ta vahel sellele kas rahvasuus või kunstluules omaette leiduva teksti .. J. V. Veski. *Ent ka ajaloolisi pärimusi hinnatakse ümber. Õigemini – neid kohaldatakse aja nõuetele. V. Beekman.

kohale
I.postp› [gen]
1. millestki, kellestki ülespoole, sellest kõrgemale. Suitsupilved kerkisid linna kohale. Riputas ämbri lõkke kohale. Ema kummardus lapse voodi kohale. Kummardub töö kohale. *Rändlinnud tulid merelt ja hakkasid maa kohale jõudes rahutult häälitsema. E. Krusten. || vahetusse lähedusse kõrgemale. Riputas pildi voodi kohale seinale.
2. samas tasandis kohakuti asendisse; juurde. Auto jõudis alevi esimeste majade kohale. *.. kummardus kohe mustendava võtmeaugu kohale, et selle kaudu sisse piiluda. A. Jakobson.
II.advteat. (ettenähtud) paika; sihtkohta, pärale. Kohale tuli, ilmus hulganisti rahvast. Eksperdid toodi õigeks ajaks kohale. Rahutuste summutamiseks kutsuti politsei, sõjavägi kohale. Taksogi oli kohale tellitud. Ehitusmaterjal veeti kohale juba talvel. Detailid sobitati kohale. Oota pisut, ma viin sind autoga kohale! Abi jõudis õigel ajal kohale. Kiri ei jõudnudki kohale.

kohale|tulek
saabumine, päralejõudmine teat. (ettenähtud) paika

kohtkoha 22› ‹s

1. (kõige üldisemalt:) ruumi, pinna, joone punkt v. piirkond; (hrl. kitsamalt:) maa-ala, piirkond, paik maastikul, looduses; asu-, toimumispaik. Looduslikult kaunid kohad. Eesti lumerohkeim koht. Seda kohta ei ole kaardile märgitud. Pealetung algas mitmest kohast korraga. Kõrts oli hea koha peal: teede ristumiskohas. Maja asub pisut kõrvalises kohas. Tee on mõnes kohas halb. Kõrgematelt kohtadelt on lumi juba sulanud. Jõudsin ikka samasse kohta tagasi. Paistab, et oleme õigesse kohta jõudnud. Madalamates kohtades on põld veel pehme. Sellele taimele sobivad poolvarjulised kohad. Jões on kärestikulisi kohti. Ära hüppa vette tundmatus kohas! Otsiti kaevu puurimiseks sobivat kohta. Matkajad istusid tuulevarjulisse kohta puhkama. Kus kohas sa elad? Kus kohal see juhtus? Kust kohast sa selle kivi leidsid? Kuhu kohta me puu istutame? Temataoliste koht pole meie hulgas. Mul ei ole kohta, kus elada. Jooksjad asusid kohtadele. Asus rivis oma kohale. Pealtvaatajad võtsid aegsasti mäeveerul kohad sisse. Jälgis kõike kohalt liikumata. Poiss seisis nagu kohale naelutatud. Koera koht pole toas. Riiulile ei leidunud toas enam kohta. Vana koli koht on pööningul. Raamatud tuleb oma kohale tagasi panna. Pange, jätke kõik asjad omale kohale! Igal asjal olgu kindel koht. Tõstis asju ühest kohast teise. *.. mul oli korraga selge, et ei siin ega selle tüdruku seltsis ei ole minu koht. M. Metsanurk. | piltl. Ta pole veel leidnud oma kohta elus. Feodaalkord loovutas koha kapitalismile. Need laulud on võitnud kindla koha meie kooride repertuaaris. ||mitmuse väliskohakäänetes(kasut. vahel keskusele vastandatud provintsi, perifeeria ja neis esinevate asutuste märkimiseks); siin adverbid kohapeal, kohapeale, kohapealt sobivamad. Kohtadel oodati keskuse korraldusi. Kohtadelt saabunud teadetest nähtub, et .. || (asutuse, maja, ruumi vm. kohta). Klubid, teatrid, kinod jm. avalikud kohad. Kohvik oli koht, kus kokku saadi. Mul ei tule võõras kohas und. Varas toimetati kindlasse kohta. See ajakiri oli veel ainus koht, kus sai midagi tõsisemat avaldada. Hea koht kõnek käimla, WC.
▷ Liitsõnad: allika|koht, ankru|koht, asu|koht, asula|koht, avarii|koht, ehitus|koht, einestamis|koht, elu|koht, hargnemis|koht, haua|koht, hiie|koht, hoiu|koht, hukkamis|koht, jalutus|koht, joogi|koht, jooma|koht, kaevu|koht, kalapüügi|koht, kalme|koht, kasvu|koht, kaubitsemis|koht, keedu|koht, keeru|koht, kinnipidamis|koht, kinnitus|koht, kodu|koht, kogunemis|koht, kohtumis|koht, koolme|koht, koondumis|koht, kooskäimis|koht, kudemis|koht, kultus(e)|koht, kuriteo|koht, kurvi|koht, käänu|koht, laagri|koht, laske|koht, leiu|koht, lemmik|koht, linna|koht, lodu|koht, lohu|koht, läbikäigu|koht, lähetus|koht, lähte|koht, maa|koht, maabumis|koht, maandumis|koht, marja|koht, matmis|koht, matuse|koht, müügi|koht, nõupidamis|koht, ohverdus|koht, pagendus|koht, parkimis|koht, peatus|koht, peidu|koht, pesa|koht, pesemis|koht, pesitsus|koht, plahvatus|koht, prügiveo|koht, puhke|koht, pöörde|koht, püügi|koht, raie|koht, randumis|koht, ristumis|koht, seene|koht, sidumis|koht, siht|koht, sonni|koht, sooniku|koht, suitsetamis|koht, sukeldumis|koht, suplemis|koht, suplus|koht, suvitus|koht, söötmis|koht, sündmus|koht, sünni|koht, talvitumis|koht, talvitus|koht, tapmis|koht, tegevus|koht, tekke|koht, telkimis|koht, ukse|koht, vaate|koht, vaatlus|koht, varitsus|koht, veevõtu|koht, võistlus|koht, väljasõidu|koht, õnge|koht, õnnetus|koht, äravoolu|koht, ööbimis|koht, ühinemis|koht, ülekäigu|koht, ülesõidu|koht, üleveokoht.
2. kindel ettenähtud paik istumiseks, kuskil asumiseks, viibimiseks (mingis ruumis). a. (istekoht). Rida 7, koht 8. Saal oli viimse kohani välja müüdud. Kellelegi, kellegi jaoks kohta hoidma, kohta kinni panema. Kellelegi kohta pakkuma. Kas see koht on vaba? Vahetasime naabriga kohad. Sain rongis, lennukis aknaaluse koha. Õpilane istus kohale, vastas kohalt. Pärast tantsu lõppu saatis noormees tütarlapse kohale. b. (asumiseks, viibimiseks). Ehitati uus paarisaja kohaga haigla. Lasteaias on sada kohta. Hotellis polnud ühtki vaba kohta. Õpilased kindlustatakse kohaga ühiselamus. Valmis 250 kohaga laut 'laut 250 looma jaoks'.
▷ Liitsõnad: au|koht, iste|koht, kajuti|koht, magamis|koht, seisukoht; haigla|koht, sõime|koht, voodi|koht, õpilaskoht.
3. keha, eseme, hoone jne. kitsam piirkond. Haige, valus, muljutud, marraskil koht. Sai kolmest kohast haavata. Ristluude kohalt hakkas valutama. Pehme, hea koht kõnek tagumik, istmik. Lõikab õuna küljest plekilised kohad ära. Pirukas on mõnest kohast kõrbenud. Kampsun on mitmest kohast katki. Katus jookseb mitmest kohast läbi. Siin pole keegi puhastanud – tolmu kõik kohad täis. || piltl teat. (häiriv, vaeva tegev, puuduseks olev) asjaolu, nähtus, seik kellelgi v. milleski. Ma tunnen suurepäraselt tema nõrku kohti. Pilge tabas vastase hella kohta. Teose, teooria nõrgad kohad ilmnesid peagi. *See oligi Helmi valus koht. Ta oli juba seitsmeteistkümne-aastane, kuid ikka veel isa ülalpeetav. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: luupekse|koht, meele|koht, oimu|koht, põlve|koht, ristluu|koht, taljekoht; haava|koht, joote|koht, jätku|koht, keevitus|koht, liite|koht, murru|koht, oksakoht; kesk|koht, vahekoht; eba|koht, kitsaskoht.
4. katkend, osa, lõik, lause vms. Kriipsutas raamatus tähtsamad kohad alla. Lugemine jäi huvitava, põneva koha peal pooleli. Luges kirjast paar kohta ette. Mõni koht ettekandest jäi selgusetuks. Orkestriproovil korrati raskemaid kohti. *Jutt algas nagu samast kohast, kus see kevadel Jürna lahkudes oli katkenud. A. Kalmus.
5. ameti-, töö-, teenistuskoht. Sain hea, korraliku, tasuva, kõrgepalgalise koha. Soe koht 'mugav, rahulik, tasuv teenistus- v. töökoht'. Töötab vastutusrikkal, juhtival kohal. Vakantne, vaba koht. Kohta vahetama, kaotama. Kedagi kohalt vallandama, teisele kohale üle viima. Kedagi kohale kinnitama, määrama. Ta edutati kõrgemale kohale. Ta võeti kohalt maha, vabastati töökoja juhataja kohalt. Võttis end kohalt lahti, tuli koha pealt ära. Asub uuele kohale. Sai joomise pärast kohalt lahti. Asutuses koondati kolm kohta. Töötab kahel kohal, poolteise kohaga. Tööline jäi kohata. Talle öeldi koht üles. Otsib paremat kohta. Käis mitmel pool kohta kuulamas. Vaatan endale kontorisse mingi väikese koha. Talle pakuti meistri kohta. Seltsi esimehe, osakonnajuhataja koht. || saadikukoht. Konservatiivid said parlamendis üle poole kohtadest.
▷ Liitsõnad: direktori|koht, inseneri|koht, kirjutaja|koht, kojamehe|koht, koolmeistri|koht, laborandi|koht, madruse|koht, ministri|koht, teenija|koht, treeneri|koht, valvuri|koht, õpetaja|koht, õpipoisikoht; põhi|koht, töökoht.
6. asend, seisund, positsioon. Auhinnalised kohad. I ja III koht kuulusid meie sportlastele. P. Keres tuli esimesele kohale, saavutas esimese koha. Mitmendal kohal meie võistkond on? Naiskond langes tänavu paari koha võrra tahapoole. Esimesed kohad läksid külalisvõistlejatele. Hiina on elanike arvult esimesel kohal maailmas. Aiandus on hõivanud ta elus tähtsa, keskse koha. P. Vallakule kuulub eesti novelli arenguloos silmapaistev koht. Kaks kohta pärast koma.
▷ Liitsõnad: auhinna|koht, esi|koht, medali|koht, punktikoht; juhi|koht, liidrikoht.
7. talumajapidamine (eelkõige selle maa). Suur, väike, kehv, vilets, jõukas koht. Kohta pidama. Ostis koha mõisa käest päriseks. Andis koha rendile, müüs ära. Koha päris vanem poeg. Vanaperemees kirjutas koha tütre nimele. Koht on võlgades, läheb oksjoni alla. Koha peal oli tublisti võlga.
▷ Liitsõnad: asuniku|koht, isa|koht, kandi|koht, kolmepäeva|koht, kuuepäeva|koht, ostu|koht, popsi|koht, puumaa|koht, rendi|koht, sauna|koht, talu|koht, uudismaa|koht, vabadiku|koht, üksjalakoht.
8. teat. ajaline moment v. pikem lõik. Ütle siis parajal kohal sõna sekka. 19. sajandi 30-ndad ja 40-ndad on meie ajakirjanduse ajaloos tühi koht. *Temal oli elus aga kümnete aastate pikkune tühi koht. J. Mändmets.

komisjoni|leping
jur leping, mille kohaselt üks lepingupool kohustub ettenähtud tasu eest enda nimel sõlmima tehinguid teise poole ülesandel ja arvel

komplekt-i 21› ‹s

1. terviklik kogumik ühtekuuluvaid, ühes ning samas laadis kujundatud esemeid. Elutoamööbli, lauanõude, tööriistade komplekt. Spordirõivastuse komplekt. Komplekt puhkpille. *Õieti pidanuks ostma komplekti uusi purjesid .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: elutoa|komplekt, magamistoa|komplekt, mööbli|komplekt, pesu|komplekt, riietus|komplekt, söögitoa|komplekt, tootekomplekt; põhi|komplekt, täis|komplekt, varukomplekt.
2. täielik arv koosseisus ettenähtud isikuid
▷ Liitsõnad: klassikomplekt.

komplekteerima42
mingit koosseisu, hrl. isikkoosseisu moodustama v. ettenähtud määrani täiendama. Võistkond komplekteeriti parematest mängijatest. Klass komplekteeriti maalt tulnud õpilastest. Komplekteeritakse balletitruppi. Soovitatav on matkagrupp komplekteerida ühevanustest inimestest. 15. oktoobriks oli diviis, laeva meeskond, toimetuse koosseis komplekteeritud. || midagi (komplektina) kokku seadma, koostama. Võrdlemisi hästi komplekteeritud raamatukogu. Tuleb hakata matkavarustust komplekteerima.

komplektne-se 2› ‹adj
komplekti moodustav, kõiki ettenähtud osi sisaldav, täielik

kontroll|aeg
hrl sport teat. distantsi läbimiseks ettenähtud aeg. Kontrollaja ületamise pärast eemaldati võistlustest mitu suusatajat.

koormus|norm
ettenähtud koormus

koos|seis

1. isikud, kellest koosneb mingi kollektiiv, asutus, organ, organisatsioon vms. Valitsuse, komitee, kohtu, seltsi, koori koosseis. Delegatsiooni koosseis määrati kindlaks. Ekspeditsiooni, uue asutuse koosseis pole veel komplekteeritud. Täna esitab ooperit teine koosseis. Võistkond ei esine seekord oma kõige tugevamas koosseisus. Kontrollimiseks määrati viieliikmeline komisjon koosseisus .. Täies koosseisus 'kõik, ilma erandita'. Üksus kaotas viimastes lahingutes peaaegu kolmandiku oma koosseisust. || ettenähtud ametikohtade kogum. Koosseisus pole ette nähtud käskjala kohta. Koosseisude koondamine, suurendamine.
▷ Liitsõnad: alg|koosseis, allohvitser|koosseis, duubel|koosseis, isik|koosseis, ohvitser|koosseis, põhi|koosseis, rea|koosseis, sega|koosseis, varukoosseis.
2. koosnevus teat. tunnus(t)e alusel a. (mingi isikute kategooria kohta). Elanikkonna rahvuseline, rassiline koosseis. Üliõpilaste sotsiaalne koosseis. Seltsi liikmeskonna koosseis. b. (mingi looma- v. taimeühenduse kohta). Loomastiku, puistu, viljapuude liigiline koosseis. Populatsiooni sooline koosseis.
3. teat. kogum, kuhu miski halduslikult v. muus suhtes kuulub. Vallad kuuluvad maakondade koosseisu. Pataljon kuulub rügemendi koosseisu.
4. veerem. Reisi-, kaubarongi koosseis. Vagun haagiti rongi koosseisust maha.
vrd kuriteokoosseis

korda majja looma ~ lööma ~ tegema ~ saama, kord on majas
(milleski ettenähtud v. normaalse olukorra loomise, millegi sellisesse olukorda viimise, selle saavutamise v. millegi korrasoleku kohta). Valitseja käskis rahutused maha suruda ja riigis korra majja luua. Uus juhataja lõi, tegi töökojas korra majja. Saalis puhkes lärm; koosoleku juhataja sai vaevu korra majja. Raamatute laenutamisega on meil nüüd kord majas.

kriit|paber
peam. illustratsioonide, ka luksusväljaannete trükkimiseks ettenähtud paber, mille üks v. mõlemad küljed on kaetud pigmendist ja sideainest kattekihiga. Kriitpaberil teos, postmargid, pildid.

kujund|liikumine-se 5› ‹s
sport liikumine (kõnd, jooks vm.) selliselt, et liikumistee moodustab ettenähtud kujundi (ringi, spiraali, silmuse, siksaki vm.)

kulu|norm
maj (materjali) kulu ettenähtud määr mingi ühiku kohta. Tooraine, kütuse, energia, tööjõu kulunormid. Vee kulunorm inimese kohta ööpäevas.

kuu|norm
ühes kuus ettenähtud v. tavapärane norm. Tallinnas sadas mõne tunniga poole kuunormi jagu vihma.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur