[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

esmane ‹-se 4› ‹adj›
esimene, primaarne. a. ajaliselt esimene, millegi esimeseks astmeks olev, esimesel astmel tekkiv v. toimuv; algne, lähte-. Esmane tuberkuloosikolle. Tooraine esmane töötlemine. Materialistid tunnistavad esmaseks mateeria, idealistid vaimu. b. tähtsuselt kõige esimene, peamine. Esmased sugutunnused. Esmane nõue, tingimus, kohustus. Kõige esmasemad eluvajadused, elatusvahendid. Rahvusparkide esmane ülesanne on looduse kaitse. *Augusti esmaseks peremeheuhkuseks oli [hobune] Näsu. E. Tennov.