[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

argumentatsioon ‹-i 21› ‹s›
argumentide esitamine; argumendid, tõestusvahendid. Loogiline, teaduslik argumentatsioon. Veenev, läbimõeldud argumentatsioon. Argumentatsioon on nõrk.

arpedžo ‹6› ‹s›
muus akordi helide esitamine üksteise järel (madalamalt kõrgemale) nn. murtud akordina

aruandlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
aruannete koostamine ja esitamine; aruandmine. Ettevõttesisene, üldriiklik aruandlus. Jooksev, statistiline aruandlus.
▷ Liitsõnad: raamatupidamis|aruandlus, tootmisaruandlus.

arvuti|graafika
arvuti abil piltkujutise loomine, töötlemine, jäädvustamine ja esitamine

elektron|muusika
iga liiki muusika, mille loomine, interpreteerimine ja esitamine toimub elektroonikavahendite kaasabil, süntesaatorimuusika

esitus ‹-e 5› ‹s›

1. esitamine; ettekanne (1. täh.); esituslaad. Eesti kirjanduse ajaloo kokkuvõtlik esitus õpikus. Gustav Ernesaksa laulutsükkel Eesti Rahvusmeeskoori esituses. Rahvalaulik või pillimees varieerib oma esitust.
2. van ettepanek, esitis. *Ja nüüd hakkas sadama mitmesuguseid esitusi: korraldada ise kursused, palgata õpetaja, korjata õpperaha .. J. Madarik.
3. van esindus (2. täh.) *Ta lubab uue ministri juurde meie laste esituse saata sinu peale kaebama ... E. Särgava.

ette|kanne [-kande]

1. (kunstiteose) ettekandmine, esitamine, esitus. Meisterlik, kunstipärane, õnnestunud ettekanne. Ooperi äpardunud ettekanne. Kuulati luuletusi noorte näitlejate ettekandes. Näidend tuleb veel sel hooajal ettekandele Draamateatris.
▷ Liitsõnad: esiettekanne.
2. ‹hrl. pl.› esitatav muusika-, tantsu-, laulu-, sõnakunstipala. Ettekanded keelpilliorkestrilt. Sõnalised ettekanded. Peol lõppesid ettekanded ja algas tants. Õpiti, harjutati ettekandeid kevadpeoks.
▷ Liitsõnad: estraadi|ettekanne, instrumentaal|ettekanne, soolo|ettekanne, vokaalettekanne.
3. esitatav loeng v. referaat, mingi probleemi v. teema (suuline) käsitlus. Teaduslik, populaarteaduslik ettekanne. Ettekanded põllumajanduse teemadel. Ettekande teema, teesid. Ettekannet kirjutama, pidama, kuulama. Ettekandega esinema. Seminari huvitavaim ettekanne oli haridusosakonna juhatajalt.
▷ Liitsõnad: kaas|ettekanne, põhiettekanne.
4. ametlik esitis, teade ülemusele v. kõrgemale instantsile. Kirjalik, suuline ettekanne. Ettekanne ministrile, valitsusele. Brigadir tegi direktorile ettekande tööluusurite kohta. *Varsti jõudis mööda sidetraati patarei vaatluspunktist staapi patarei komandöri ettekanne: vaenlane alustab rünnakut, lubage tulistada. R. Vaidlo.

forte ‹6› ‹s›
muus muusikapala tugev, vali esitamine; ka vastav koht muusikapalas. Koori forte oli jõuline. Pianos saavutati ühtlasem kõla kui fortes. Kantaat lõppes pika fortega.

fortissimo ‹1› ‹s›
muus muusikapala väga valjusti esitamine; ka vastav koht muusikapalas. Paisutus valmistab ette laulu lõpu fortissimot. Fortissimoga ei tohi liialdada, kogu pala ainult fortissimos esitada.

kõne|pidamine
kõnega esinemine, kõne esitamine

laste|porno(graafia)
pornograafiline materjal, kus kujutatakse last v. lapsi; sellise materjali tootmine v. esitamine. Lasteporno valmistaja, levitaja, omaja. Lastepornograafiat puudutavad seadused.

piaano ‹6› ‹s›
muus muusikapala vaikne esitamine; ka vastav koht muusikapalas. Eriti meeldis ansambli piaano. Uus pill kõlab hästi nii fortes kui piaanos. Orelihelid vaibuvad piaanoks.

pianissimo ‹1› ‹s›
muus muusikapala väga vaikselt esitamine; ka vastav koht muusikapalas. Orkestri pianissimo lummas kuulajaid. Soprani kõrge noot helises õrnas pianissimos kui kelluke. Pianissimosse vaibuv muusikapala.

pidamine ‹-se 5› ‹s›

1. kusagil, mingites tingimustes hoidmine. Vahi all, pakase käes pidamine.
2. säilitamine, millegi mitte lakata laskmine. Selle haiguse puhul on vajalik toidu- ja unerežiimi pidamine. Puhtuse ja korra pidamine. Initsiatiivi enda käes pidamine. Tutvuse, sõpruse, üksmeele pidamine. Tähtis on omavahel püsiva ühenduse pidamine. Saladuste pidamine. Iga õpetaja ei saa õige distantsi pidamisega hakkama. Hinnati viisi ja rütmi pidamist. Toitu anti vaid sedavõrd, kui hinge sees pidamiseks kulus. *Põhjakoosi pidamisest polnud enam juttugi. H. Sergo.
3. millegi v. kellegi kestev kasutamine, enda valduses v. käsutuses hoidmine. a. (talu, ettevõtte, masinate, loomade jms. kohta). Renditalu, veskikoha, töökoja, postijaama, peenramaa, suure korteri pidamine. Vanaperemees jättis talu laste hooleks, sest ta ei tulnud selle pidamisega enam ise toime. Kahe auto pidamine on liigne luksus. Kariloomade, hobuste, lammaste, kanade pidamine nõuab palju hoolt. Mesilaste pidamine annab suurt tulu. Poisikesena tegeles ta hasartselt tuvide pidamisega. Uus loomade pidamise viis. Karja pidamine, söötmine ja hooldamine. *Mõned vaimulikud ei põlanud ka viinaga hangeldamist ja salakõrtsi pidamist. A. Vassar. b. (inimeste kohta). Teenijate, sulaste, sellide, õpipoiste pidamine. Vanamees elab üüriliste pidamisest. Päeviliste pidamine on peremehele kasulikum kui sulase ja tüdruku pidamine.
4. millegi läbiviimine, tähistamine, veetmine vms. Pulmade, peiete, ristsete, sünnipäeva pidamine. Pühade, pühapäeva pidamine. Palvetunni, miitingu, läbirääkimiste, võistluste pidamine. Kihutuskoosolekute pidamine oli keelatud. Juubeli pidamist alustati juba nädal aega varem. Suurema olengu pidamiseks ei jätkunud raha. Häirib sinu pikkade telefonikõnede pidamine. Lõunatunni pidamine. Videviku pidamisest ei loobunud ta isegi kõige kiiremal ajal. Laisapõlve pidamine 'laisklemine'. || esitamine. Loengu, referaadi pidamine. Ettekande pidamine ebaõnnestus.
5. millegi pidev täitmine, andmete v. sündmuste kuhugi kirjapanek. Päeviku, kroonika, külalisraamatu pidamine. Hilinemiste tabeli pidamine oli klassivanema ülesanne.
6. arvamine kellekski, millekski v. mingisuguseks. Jäta juba ükskord see Ralfi vaenlaseks pidamine! Kellegi täismeheks, poisikeseks, asjatundjaks pidamine. Neljakümnest vanemaks pidamine ei tule tema puhul üldse arvesse. See lõunamaalaseks pidamine on mind juba ära tüüdanud. *Animism .. tähendab kõigi esemete ja loodusnähtuste elavaks ja hingestatuks pidamist.. H. Moora.
7. teat. paigas v. seisus, olukorras püsimine. Vahetas ameteid, pikemat pidamist polnud kusagil. *Tüdrukud jooksid kiljudes laiali ning ega poistelgi pidamist olnud. Küllap oli mul hirmus nägu peas.. A. Vanapa. *Ei ole sul ka pidamist – sa, kurivaim, lähed muudkui paksemaks! H. Lepik (tlk).
8. pidurdamine, tagasihoidmine, vastupidamine; vastupidavus. Kutsari käed olid hobuste pidamisega kinni. Ei aidanud ohjadest pidamine, hobune peatus alles värava ees. Mehed põgenevad nii, et pole enam mingit pidamist. Sajab igasuguse pidamiseta. *Nad võtsid õhtust ja Jakub, kellel oli alati vilets pidamine olnud, läks asjale. L. Remmelgas (tlk). *Kui see Urmo juba viskama [= jooma] hakkab, ei ole piiri ega pidamist! A. Maripuu.
Omaette tähendusega liitsõnad: aia|pidamine, karja|pidamine, kitse|pidamine, koha|pidamine, lamba|pidamine, lehma|pidamine, looma|pidamine, maja|pidamine, mesilaste|pidamine, põllu|pidamine, sea|pidamine, talupidamine; mitmemehe|pidamine, mitmenaise|pidamine, orjapidamine; arve|pidamine, raamatupidamine; kinni|pidamine, koosi|pidamine, sidepidamine; aru|pidamine, jahi|pidamine, kõne|pidamine, lahingu|pidamine, nõu|pidamine, sõjapidamine; laudas|pidamine, lõas|pidamine, ohjas|pidamine, puuris|pidamine, vabapidamine; lugu|pidamine, mure|pidamine, tõeks|pidamine, vaenu|pidamine, õigeks|pidamine, ülalpidamine

plagiaat ‹-aadi 21› ‹s›
teise isiku loodud teose v. selle osa avaldamine oma nime all, ka võõraste (teaduslike) seisukohtade esitamine nende allikaile viitamata, loomevargus; plagieeritud teos v. töö. Kirjanduslik, muusikaline plagiaat. Kunstnikku, autorit süüdistati plagiaadis. Selgitage, kas käsikirjas on plagiaati. Jutustus, meloodia, eksliibris, dissertatsioon osutus plagiaadiks. Luuletus on plagiaat, vanast ajakirjast maha kirjutatud.

reklaam ‹-i 21› ‹s›

1. toodete, teenuste ja ürituste avalik pilku ja meeli köitev tutvustamine (ja propageerimine) tarbijate ligimeelitamiseks; teabe esitamine kellegi v. millegi kohta sellele populaarsuse võitmiseks. Mõjus, mõjuv reklaam. Tõhus reklaam tagab ettevõtte edukuse. Reklaam on kõikvõimas, pealetükkiv, agressiivne. Lärmakas, kärarikas reklaam. Eksitav, varjatud reklaam. Ameerika on reklaami kodumaa. See firma teeb oma toodetele suurt, laialdast reklaami. Tubakatoodete reklaam on mõnes riigis keelatud. Halva, puuduliku, vähese reklaami tõttu tuli kontserdile vähe külastajaid. Muusikaürituste reklaami tuleb tõhustada. Ta töötab reklaami alal. Ajalehed, televisioon ja raadio saavad reklaamist suuri sissetulekuid. Firmad teevad reklaamile järjest suuremaid kulutusi. Teose keelamine oli kirjanikule heaks reklaamiks. Iga reklaam ei tähenda veel head kaupa. *Sellel noal on roostevaba tera, mis reklaami ei vaja, tuntud headuses, alati haljas otsekui arm, mis ei roosteta. V. Luik.
▷ Liitsõnad: eel|reklaam, enese|reklaam, kommerts|reklaam, raadio|reklaam, tele|reklaam, trüki|reklaam, tänava|reklaam, valimisreklaam.
2. sellist tutvustust v. teavet edastav kuulutus, kiri, plakat, videoklipp vms. Värviline, must-valge reklaam. Kirev reklaam püüab pilku. Ajalehed kubisevad reklaamidest. Linn särab reklaamides. Pagariäri reklaamiks oli ukse kohal rippuv kringel. Suured maalitud reklaamid maanteede ääres. Lapsed vaatavad televiisorist meelsasti reklaami.
▷ Liitsõnad: filmi|reklaam, foto|reklaam, neoon|reklaam, valgusreklaam.

sadu ‹saju 27› ‹s›

1. sademete langemine. Tihe, ränk, tugev, kõva, kole sadu. Pikaldane, lühike sadu. Päev otsa pidev sadu. Kerge sadu ei teinud heinagi märjaks. Sügisesed sajud. Saju kohin. Sadu tihenes, tugevnes, hõrenes, muutus tihedamaks, hakkas hoogu võtma. Ootasime, millal sadu lakkab, üle läheb, järele jääb. Seab vist pikemale sajule. Ilm läheb, pöörab sajule. Tuul ennustab sadu 'sadama hakkamist'. Sellise sajuga ei aja hea peremees koeragi välja. Puulehed läigivad sajus. Mantel on sajust läbimärg. Tee on saju tõttu porine. Rühkisime läbi saju edasi. Otsisime saju eest varju suure kuuse all. Viimasest sajust sündisid hanged majade ümber.
▷ Liitsõnad: hoog|sadu, laus|sadu, lume|sadu, lörtsi|sadu, rahe|sadu, sügis|sadu, tuisk|sadu, vihmasadu.
2. mingite esemete vm. objektide rohkearvuline lend koos allalangemisega. Kuulide, mürskude, pommide sadu lahinguväljal. Linnuse ründajaid võttis vastu tihe noolte sadu. Taeval võis näha lendtähtede sadu. Katla korstnast tõusis sädemete sadu. Hea oli kõndida sügislehtede kuldses sajus. Võilille udemete sadu. *Kui nad [= vaalad] sukeldusid, kerkis nende eest terve sadu küütlevaid pisikalu, mis paiskus nagu kosk veest.. E. Lumet (tlk).
▷ Liitsõnad: kuuli|sadu, meteoriidi|sadu, tähesadu.
3. piltl millegi rohke toimumine, esinemine (v. esitamine). Bürokraatia süvenemine tõi kaasa paberite saju ametiasutustes. Olümpiamängudel jätkub rekordite sadu. Pärast ettekannet algas küsimuste sadu. Daami ümbritses austajate ring ja komplimentide sajul polnud lõppu.

tele|pöördumine ‹-se 5› ‹s›
ametliku teadaande, seisukohavõtu vms. esitamine televisioonis. Eilses telepöördumises kinnitas president, et ..

vahetus1 ‹-e 5› ‹s›

1. vahetamine. a. millegi teisele andmine ja samalaadse v. millegi muu vastusaamine. Vastastikune kinkide vahetus. Vilja vahetus rannas kalade vastu. Kollektsionäärid hangivad uusi marke vahetuse teel. Tegime vahetust: tema andis mulle oma sulepea, mina talle vastu kaustiku. Muuseum täiendab kogusid ostude teel, samuti vahetustest teiste muuseumidega. Korterite vahetusest ei tulnud midagi välja. Poistel läksid riidehoius mütsid vahetusse 'vahetati ekslikult ära'. Mustale on kasulik lippude vahetus 'väljavahetamine (males)'. Pärast mõningaid vahetusi 'vigurite väljavahetusi' lepiti partiis viiki. b. asendamine uue v. uutega. Riiete vahetus ei võtnud palju aega. Kellavedru on rikkis ja vajab vahetust. Hobuste vahetus postijaamades. Valvepostide vahetus. Poolaja lõpul tegi meie meeskond kaks vahetust. Põgenikule oli suureks abiks sagedane asukoha vahetus. c. mõtete, arvamuste vastastikune esitamine. Toimus äärmiselt kriitiline arvamuste vahetus.
▷ Liitsõnad: kauba|vahetus, koha|vahetus, käigu|vahetus, positsiooni|vahetus, raja|vahetus, usu|vahetus, vahi|vahetus, vahtkonna|vahetus, verevahetus; info(rmatsiooni)|vahetus, kirja|vahetus, kultuuri|vahetus, mõtte|vahetus, pilgu|vahetus, sõna|vahetus, teabe|vahetus, teatevahetus; tulevahetus.
2. ajavahemik, mille möödumisel üks inimeste rühm (näit. töölised, õpilased, puhkajad) vahetub teise samasuguse rühmaga. Vabrikus on vahetustega, kahe vahetusega töö. Vabrik, kaevandus töötab kahes, kolmes vahetuses. Ma töötan sel nädalal päevases, öises vahetuses. Õppetöö toimus koolis sõjajärgsetel aastatel kahes vahetuses: hommikupoolses ja pärastlõunases. Vahetuse lõpp on õhtul kell kaheksa. Ema oli olnud õmblustöökojas tööl kaks vahetust järjest. Puhkekodus kestis vahetus 12 päeva. *Neil kulus transportööri ümberpaigutamiseks kogu vahetus, kaheksa tundi. E. Krusten.
3. inimeste rühm (v. inimene), kes teat. ajavahemiku järel vahetub teise samasuguse rühmaga (v. üksikinimesega). Äsja alustas tööd esimene vahetus. Öine vahetus lõpetas töö. Teatesuusatamises asusid stardijoonele teise vahetuse sõitjad. Roolimehele, vahimadrusele tuli vahetus. Valves oldi kahes vahetuses, kolm meest korraga. | piltl. Noortest on sirgumas uus vahetus, kes jätkab meie põlvkonna tööd.
▷ Liitsõnad: öövahetus.
4. vahetumine. Valitsuse, võimude vahetus. Põlvkondade, sugupõlvede vahetus. Automaatne tulede vahetus valgusfooris. Ainete vahetus taimedes. Aastaaegade lakkamatu vahetus. Niguliste kirik on ehitatud 13. ja 14. sajandi vahetusel 'nende vahetumise paiku'. See võis toimuda meie ajaarvamise vahetuse paiku.
▷ Liitsõnad: aasta|vahetus, nädala|vahetus, sajandivahetus; gaasi|vahetus, geeni|vahetus, liidri|vahetus, põlvkonna|vahetus, sule|vahetus, vee|vahetus, õhuvahetus; aine|vahetus, energia|vahetus, soojusvahetus.
5. üheks vahetamiseks vajalike (riietus)esemete kogus, komplekt. Kaasas oli kaks vahetust pesu ja sügismantel. *Teiseks oli „Santa Marial” kindlasti korralik käsilogi ja mitu vahetust häid purjesid. H. Sergo.

võõritus|efekt
teater harjumuspärase esitamine ootamatust vaatepunktist, üllatavana, võõrana