[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 55 artiklit

allotroopia1› ‹s
keem elemendi esinemine mitme erineva lihtainena

aplomb-i 21› ‹s
liialdatud eneseusaldus, -kindlus esinemisel; enesekindel, tähelepanu nõudev esinemine. Ta räägib oma tööst ja plaanidest sellise aplombiga, nagu oleks tema üksi tegija. *.. ihaldades nende [= tööalaste vigade] leidmisel mind siis suure aplombiga vallandada. P. Rummo.

debüüt-büüdi 21› ‹s
esmakordne avalik esinemine. Näitleja, luuletaja, solisti, koori, orkestri debüüt. Edukas, hiilgav debüüt. Sellesse ajajärku kuulub E. Krusteni debüüt novellistina. Noore iluuisutaja debüüt MM-võistlustel.

dimorfism-i 21› ‹s
biol ühe ja sama looma- v. taimeliigi isendite esinemine kahe eri vormina, kahekujulisus. Veiste, kanade sooline dimorfism.

endemism-i 21› ‹s
biol taime- v. loomaliikide esinemine suhteliselt väikesel maa-alal, kus nad on välja kujunenud, päriskodusus

eri|lehisus
bot erineva kujuga lehtede esinemine taimel

esinemis|palavik
närvipinge v. erutus, mida põhjustab esinejais avalik esinemine; rambipalavik

esinemus-e 5 või -e 4› ‹s
hrl keel olukord, kuidas mingi nähtus esineb; esinemine. Kirjakeelne, murdeline esinemus. Fraseologismide esinemus kirjanduses.

feminism-i 21› ‹s

1. pol naistele meestega võrdseid õigusi taotlev liikumine, naisliikumine
2. med naiselike kehavormide v. omaduste esinemine mehel

furunkuloos-i 21› ‹s
med furunkulite rohke esinemine, koeranaeltõbi

glükeemia1› ‹s
füsiol viinamarjasuhkru normaalne esinemine veres, suhkurveresus

hermafroditism-i 21› ‹s
biol isas- ja emassuguelundite esinemine ühes organismis, mõlemasugulisus

heteroos-i 21› ‹s
biol mõnede omaduste (kasv, vitaalsus, viljakus) esinemine ristanditel suuremal määral kui kummalgi vanematest

hiaatus-e 5 või -e 4› ‹s
keel kahe eri silpi kuuluva vokaali kõrvuti esinemine kas sõna sees v. sõnade piiril

homonüümia1› ‹s
keel kahe v. enama sõna samakujulisus; homonüümide esinemine

identiteedi|vargus
isikut tuvastavate andmete väärkasutamine, teise isikuna esinemine ilma selle isiku nõusolekuta. Virtuaalne identiteedivargus.

inkognito1› ‹s
tundmatus, võõra nime all esinemine. *Ma ei ole veel nii kuulus, .. et edvistada inkognitoga ja nimetada end mõneks lihtsaks, noh, kantseleikirjutajaks. P. Krusten.

inter|seksuaalsus
biol isas- ja emassugupoole tunnuste samaaegne esinemine

isomeeria1› ‹s

1. keem sama molekulmassi ja koostisega, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevate orgaaniliste ühendite esinemine
2. füüs ühesuguse koostisega, kuid erinevate omadustega aatomituumade esinemine

kaksiklus-e 5› ‹s
kaksikutena esinemine. Tähtede kaksiklus.

kalduvus-e 5› ‹s
(loomupärane) kallak, tendents teat. kindlas suunas areneda v. teat. kombel tegutseda (ka vastavate joonte, omaduste esinemine). Sünnipärased, loomupärased, isikupärased kalduvused. Muusikaliste kalduvustega nooruk. Halbade, kergemeelsete kalduvustega neiu. Boheemlaslike kalduvustega mees. Bornhöhe kirjanduslikud kalduvused avaldusid juba varakult. Arvas endal olevat kalduvusi arstikutseks. Sul on kalduvus näha kõike tumedates värvides. Tal on kalduvus filosofeerimisele, müstikasse. Jaanil on kalduvus teisi käsutada. Tal on kalduvus tüseneda, tüsenemisele, tüsenemiseks.
▷ Liitsõnad: kirjaniku|kalduvus, kunstniku|kalduvus, perenaise|kalduvus, tüsenemiskalduvus.

kandidatuur-i 21› ‹s
kandidaadiks olemine, kandidaadina esinemine; kandideerimine. Kellegi kandidatuuri üles seadma, esitama, toetama. Tema kandidatuur kukkus valimistel läbi. Oleme arvamisel, et Niitvälja kandidatuur komitee esimehe kohale läheb läbi. Barcelona kandidatuur olümpiamängude korraldamiseks.

klounaad-i 21› ‹s
tsirkusenumber klounidega, klounide esinemine || piltl veiderdamine, tembutus. Gunnari loll klounaad ei ajanud kedagi naerma.

kolm|arvsus-e 5 või -e 4› ‹s
folkl arvu 3 esinemine. *Kolmarvsus esineb muinasjuttude kompositsioonis väga laialdaselt: tegelasteks on kolm venda või õde, kangelane peab ületama kolm takistust, tal on kolm imeabilist või imeeset jne. R. Viidalepp.

kontsert|tegevus
kontsertidega esinemine, kontsertide korraldamine. Elavnenud on taidluskooride kontserttegevus.

konversioon-i 21› ‹s

1. keem aine muundamine keemilises reaktsioonis vastastikuse vahetuse alusel. Gaaside konversioon.
2. maj väärtpaberite ümberarvestamine ühest vääringust teise; laenutingimuste muutmine
3. loog otsustuse subjekti ja predikaadi vahetamine
4. keel sõnatüve esinemine eri sõnaliikides
5. usuvahetus, ühest usust teise siirdumine

kõne|pidamine
kõnega esinemine, kõne esitamine

külalis|esinemine-se 5› ‹s
esinemine mujal, mitte kodupubliku ees. Teatri, koori, laulja külalisesinemised.

laiksus-e 5 või -e 4› ‹s
liitsõna järelosanapõll aiand tunnuslike laikude esinemine mitmesuguste taimehaiguste puhul
▷ Liitsõnad: hele|laiksus, kuiv|laiksus, pruun|laiksus, puna|laiksus, ümarlaiksus.

meeskoori|laul

1. meeskooridele kirjutatud laul. Veljo Tormise meeskoorilaulud.
2. meeskoori(de) esinemine. Kõlas võimas meeskoorilaul.

narri|mäng

1. õuenarrina v. klounina esinemine, tembutamine, veiderdamine. *Narri mängin ma tasuta, kuigi narrimäng on kuningakojas raskeim osa. A. H. Tammsaare.
2. jant, veiderdamine, tembutamine. Mõtleme üht ja ütleme teist: elu on tõesti narrimäng. *Minu luhtunud armastuski .. omandas pisut nagu narrimängu ilme ja ajas mind vahetevahel muigama. A. H. Tammsaare.

osa|täitmine-se 5 või -se 4› ‹s
rollis esinemine. Õnnestunud, silmapaistev osatäitmine.

paise|tõbi
med paisete hulgaline esinemine, furunkuloos, koeranaeltõbi. Üldine, piirdunud paisetõbi.

parallelism-i 21› ‹s

1. paralleelsus, rööpsus, kõrvuti esinemine. Koordineeriv keskus aitab vältida väitekirjade parallelismi. Muusikas nimetatakse parallelismideks ranges harmoonias keelatud kvardi, kvindi ja oktaavi paralleelseid käike.
2. kirj ühe ning sama mõtte väljendamine erinevas sõnastuses kaks v. enam korda, mõttekordus. Parallelism kui eesti regivärsilise rahvalaulu põhiline väljendusvõte. Kaheosalistes vanasõnades esineb rohkesti parallelismi, näit.: „Kes teise tööst tüdib või teise vaevast väsib.”.

polümorfism-i 21› ‹s
ka biol geol mitmel teisendkujul esinemine, mitmekujulisus. Liigi ökoloogiline polümorfism.

polüpoos-i 21› ‹s
med mitme polüübi samaaegne esinemine mingis elundis, polüüptõbi. Mao, soolestiku polüpoos.

poorsus-e 5 või -e 4› ‹s
paljude pooride esinemine tahkes aines, urbsus. Kivimi, puidu, pinnase poorsus. Aine suur, väike poorsus.

pruun|laiksus
põll aiand pruunikate v. mustade laikude haiguslik esinemine taime lehtedel, vartel v. viljadel; kasut. ka taimehaiguste (näit. odra-pruunlaiksuse) lühema ebatäpse nimetusena

pruun|mädanik
põll aiand pruunikate mädalaikude haiguslik esinemine taime viljadel v. mugulatel; kasut. ka taimehaiguste (näit. tomati-pruunmädaniku) lühema ebatäpse nimetusena

rooja|oksendus
med soolesulguse tagajärjel rooja esinemine okses

sadusaju 27› ‹s

1. sademete langemine. Tihe, ränk, tugev, kõva, kole sadu. Pikaldane, lühike sadu. Päev otsa pidev sadu. Kerge sadu ei teinud heinagi märjaks. Sügisesed sajud. Saju kohin. Sadu tihenes, tugevnes, hõrenes, muutus tihedamaks, hakkas hoogu võtma. Ootasime, millal sadu lakkab, üle läheb, järele jääb. Seab vist pikemale sajule. Ilm läheb, pöörab sajule. Tuul ennustab sadu 'sadama hakkamist'. Sellise sajuga ei aja hea peremees koeragi välja. Puulehed läigivad sajus. Mantel on sajust läbimärg. Tee on saju tõttu porine. Rühkisime läbi saju edasi. Otsisime saju eest varju suure kuuse all. Viimasest sajust sündisid hanged majade ümber.
▷ Liitsõnad: hoog|sadu, laus|sadu, lume|sadu, lörtsi|sadu, rahe|sadu, sügis|sadu, tuisk|sadu, vihmasadu.
2. mingite esemete vm. objektide rohkearvuline lend koos allalangemisega. Kuulide, mürskude, pommide sadu lahinguväljal. Linnuse ründajaid võttis vastu tihe noolte sadu. Taeval võis näha lendtähtede sadu. Katla korstnast tõusis sädemete sadu. Hea oli kõndida sügislehtede kuldses sajus. Võilille udemete sadu. *Kui nad [= vaalad] sukeldusid, kerkis nende eest terve sadu küütlevaid pisikalu, mis paiskus nagu kosk veest.. E. Lumet (tlk).
▷ Liitsõnad: kuuli|sadu, meteoriidi|sadu, tähesadu.
3. piltl millegi rohke toimumine, esinemine (v. esitamine). Bürokraatia süvenemine tõi kaasa paberite saju ametiasutustes. Olümpiamängudel jätkub rekordite sadu. Pärast ettekannet algas küsimuste sadu. Daami ümbritses austajate ring ja komplimentide sajul polnud lõppu.

segakoori|laul

1. segakooridele kirjutatud laul. Gustav Ernesaksa segakoorilaulud.
2. segakoori(de) esinemine. Laulupäev algas võimsa segakoorilauluga.

supletiivsus-e 5 või -e 4› ‹s
keel eri juurte esinemine sõna muutevormides

sõna|võtt
(lühem) suuline v. kirjalik esinemine, arvamuseavaldus, seisukohavõtt mingis asjas v. millegi puhul. Kriitilised sõnavõtud. Koosoleku, kongressi, diskussiooni sõnavõtud. Maavanema avalik sõnavõtt ajakirjanduses. Direktori sõnavõtt oli lühike, kuid mõjuv. Mitmes sõnavõtus kritiseeriti valitsuse põllumajanduspoliitikat. Nõupidamisel esines pikema sõnavõtuga peainsener. Sõnavõttu kuulati huviga. Haual, mälestusõhtul oli vähe sõnavõtte.
▷ Liitsõnad: tervitus|sõnavõtt, vastusõnavõtt.

tele|esinemine-se 5› ‹s
televisioonis esinemine. Presidendil on ees teleesinemine. Peaminister teatas kolmapäevases teleesinemises, et ..

traumatism-i 21› ‹s
med traumade esinemine (eriti vaadelduna töö- ja tegevusalade kaupa)
▷ Liitsõnad: liiklus|traumatism, olme|traumatism, põllumajandus|traumatism, spordi|traumatism, tööstustraumatism.

trüki|ristsed pl
piltl esmakordne esinemine trükisõnas. *Küllap saigi hilisem Peet Vallak Suitslase varjunime all oma esimesed trükiristsed. H. Puhvel.

täi|tõbi
med rohke täide esinemine peas ja kehal, pedikuloos

urbsus-e 5 või -e 4› ‹s
paljude urvete esinemine tahkes aines, poorsus. Pinnase, jääkihi, kummi urbsus. Näonaha urbsus.

vahervahtra, vahtrat 16› ‹s

1. hrl. hõlmiste v. lõhiste lehtedega puu peam. põhjapoolkeral (Acer). Harilik, tatari, mandžuuria, ginnala vaher. Vahtratega palistatud tänav. Eestis esineb vaher enamasti ilupuuna parkides ja aedades. Vahtrad kolletasid juba. Vahtra pigilaiksus (mustade laikude esinemine lehtedel).
▷ Liitsõnad: hõbe|vaher, mägi|vaher, põld|vaher, saar|vaher, suhkruvaher.
2. vahtrapuit. Vahtrast mööbel, parkett.

vigasus-e 5› ‹s
vigade esinemine; vigane-olek. Lause, tõlke vigasus. Lapse vigasus ei takistanud tal sõpru leidmast.

välja|astumine-se 5› ‹s
(< tn välja astuma). a. liikmeskonnast lahkumine. Väljaastumine parteist, seltsist. b. võitlus kellegi v. millegi eest v. vastu. Talurahva väljaastumine oma õiguste eest. Väljaastumised hindade tõusu vastu. c. avalik esinemine. Tugeva maadlejatepaari oodatud väljaastumine. Noormees paistis silma oma lärmakate väljaastumistega.

ühis|esinemine-se 5› ‹s
ühine esinemine. Kooride, mees- ja naiskooride ühisesinemine.

üles|aste [-aste]
esinemine, ülesastumine. Tantsunumbrile järgnes mustkunstniku ülesaste. *.. ning sügisel avanes mul võimalus esineda juba iseseisvalt .. See esimene ülesaste oli suur elamus minutaolisele .. L. Hansen.

üles|astumine-se 5› ‹s

1. (avalik) esinemine. Näitetrupi edukas ülesastumine. Kitarriansambli ülesastumine oli õhtu kavas viimane. See näitus on noore graafiku esimene avalik ülesastumine. || suuline v. kirjalik sõnavõtt. Saavutas juba mõne ülesastumisega hea kõnemehe kuulsuse. Erakondade liidrite ülesastumised ajakirjanduses. || van käitumine; olek. Mind pahandas selle mehe upsakas, ennast täis ülesastumine. Tagasihoidliku ülesastumisega neiu. Harald oma soliidse härrasmehe ülesastumisega avaldas muljet.
2. väljaastumine kellegi v. millegi vastu. Algul avaldati juhtkonnale passiivset vastupanu, peagi järgnes aktiivne ülesastumine.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur