[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

esindaja ‹1› ‹s›

1. (< tgn esindama (1. täh.)); valitud v. nimetatud vahendaja, saadik, delegaat, deputaat. Rootsi esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis. Rooma paavsti täievoliline esindaja. Omavalitsuste, tööandjate esindajad. Kahe riigi esindajate kohtumine. Aadli, kodanluse esindajad parlamendis. Diplomaatiline, kaubanduslik esindaja. Klass saatis kaks esindajat direktori jutule. Itaalia firma esindaja. Inglise laevakompaniil oli Eestis oma esindaja.
▷ Liitsõnad: eri|esindaja, kaubandus|esindaja, konsulaar|esindaja, pressi|esindaja, rahva|esindaja, sõjaväe|esindaja, võimuesindaja.
2. üks indiviide, liikmeid vms. Õrnema, kangema soo esindaja. Kaljujoonistel on kujutatud paljude loomaliikide esindajaid.