[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

eristama ‹37›

1. vahet tegema millegi vahel, lahus hoidma, teistest erinevana tunnetama; eri liikidesse asetama. Filosoofias eristatakse kaht põhisuunda – materialismi ja idealismi. Aineid saab eristada nende omaduste järgi. Ei oska head halvast eristada. Püüan eristada värve, helisid. Oli võimatu eristada, kus lõpeb silmapiiril meri ja algab taevas. Üksteisest raskesti eristatavad mineraalid. *Arvatakse, et pääsukesed eristavad leski töömesilastest nende lennusumina järgi. H. Veromann. *Et veidigi selgemalt eristada valgeid laike, peab ta silmad pigistama poolkinni. L. Kibuvits.
2. teistest erinevaks tegema, teistest erinevana tunnetada võimaldama. Eristav tunnus. Teistest eristav iseärasus.