[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 sobiv artikkel.

eriline-se 5› ‹adj

1. tavalisest erinev, ebatavaline; erakordne, eriti suur, võimas, silmapaistev vms.; iseäralik, isesugune. Eriline keelteanne, arvumälu. Eriline vaist, võime, oskus. Eriline tähtsus, väärtus, mõju. Erilised teened. Erilist täpsust nõudev töö. Möödunu meenus erilise selgusega. Näidendit jälgiti erilise tähelepanuga. Võttis kingi vastu erilise rõõmuta. Erilised sõbrad pole me kunagi olnud. Erilist jõukust neil polnud, vaesust ka mitte. Eriline ilme, tundetoon. Silmades oli eriline läige. Tal olid töölt lahkumiseks erilised põhjused. Ta juustel on eriline vaskne varjund. Sai erilise kingituse – tiigripoja. Kõneleja ei rääkinud midagi erilist. Mis selles siis erilist on, et tema seda teeb?
2. millegi jaoks spetsiaalselt valmistatud v. kasutatav, spetsiaalne. Kehtestati erilised eeskirjad, eriline kord. Erilist töötlemist vajav materjal. Söötade jagamiseks konstrueeriti eriline konveier. Võttis ette erilise käigu, küsitluse. Selle ülesande täitmine nõuab erilist ettevalmistust, erilisi teadmisi ja kogemusi.
3. millelegi omane, tunnuslik, spetsiifiline. Eriline liigiomane kohanemisviis. Eriline rahvuslik koloriit. Vanade rehetubade eriline lõhn. Puuduvad erilised sümptomid. Teose igal kangelasel on oma erilised jooned. *Kui aga tipivad vihma esimesed piisad su [= maantee] tolmu, siis alles levitad sa oma erilist hõngu. F. Tuglas.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur