[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ahterpiik ‹-piigi 21› ‹s›
mer ahtri viimane, veekindla vaheseinaga eraldatud siseruum

aretus|tuumik
põll karjast tõuaretuseks eraldatud väärtuslike loomade rühm

boks ‹-i 21› ‹s›

1. eraldatud eriotstarbeline väike ruum v. ruumiosa (haiglas, laboratooriumis, garaažis, tehases, pangas vm.)
2. (auto- ja mootorrattavõistlustel:) sõiduki remondiks ja tankimiseks ettenähtud koht. Võidusõitja pidi mootoririkke pärast oma mootorratta boksi lükkama.

diskreetne ‹-se 2› ‹adj›

1. peenetundeline, taktiline; tagasihoidlik, pealetükkimatu. Äärmiselt diskreetne inimene. Diskreetne käitumine, kohtlemine. Need küsimused nõuavad diskreetset lähenemist. Diskreetne meeleolumuusika. Diskreetne jumestus, värv. Parfüüm olgu ainult aimatav, diskreetne. *Tuba täidab kuivava heina diskreetne lõhn. F. Tuglas.
2. füüs mat mittepidev, lõplike vahemikega eraldatud üksikväärtusi omav. Diskreetsed signaalid. Elementaarosakesed on üheaegselt pidevad ja diskreetsed.

dokk1 ‹doki 21› ‹s›
mer
1. sadamarajatis laevade (eriti nende veealuse osa) järelevaatuseks ja remondiks, ka laevade ehitamiseks. Laev on dokis järelevaatusel. Laev läks, viidi dokki remonti.
▷ Liitsõnad: kuiv|dokk, ujuvdokk.
2. sadama osa, mis on veetihedate väravatega merest eraldatud (laevade lastimiseks ning lossimiseks tõusu ja mõõna ajal)

ehitus|krunt
hoone ehitamiseks eraldatud maa-ala

eraldatus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
eraldatud olek, isoleeritus, lahutatus. Ruumiline, poliitiline, vaimne, rahvuslik eraldatus. Inimestest, muust maailmast eraldatus. Elab eraldatuses. *Kui ta millegi üle kaebas, siis ainult üksinduse ja eraldatuse üle siin kolkas. J. Semper.

eri|kohus [-kohtu]
jur kohtuorgan üldkohtute pädevusest eraldatud kohtuasjade arutamiseks. Üks erikohtuid on sõjatribunal.

geto ‹6› ‹s›

1. rassilise kuuluvuse, usundi vm. alusel diskrimineeritud elanikkonna eraldatud linnaosa. Juutide, neegrite geto.
▷ Liitsõnad: juudi|geto, neegrigeto.
2. piltl ümbritsevast eralduses asuv (räämas) koht. Endine heas korras linnaosa on muutunud getoks. Äärelinna getod.

haarem ‹-i, -it 2› ‹s›

1. muhamedlase naistele eraldatud ruumid islamimaades; seal elavad naised. Sultani haarem. Haaremis elama. *.. [Muhamedi] haarem koosnes võrdlemisi väljavalitud buketist eesotsas lemmiknaise Aišaga .. V. Panso.
2. zool ühe isaslooma ümber koondunud emasloomade rühm. *Nii loovad merielevandid endile lühiajalise arvuka haaremi. E. Kreem.

hoov ‹-i 21› ‹s›

1. tara, müüri v. hoonetega piiratud õu, hrl. linnas v. alevis. Avar, kitsas, väike hoov. Pime, tolmune, porine, prügitatud hoov. Vabriku hoov. Kojamees pühkis parajasti hoovi. Lapsed mängisid hoovis. Hoovis kuivatati pesu. Majja pääseb üksnes hoovi kaudu. || ‹hrl. liitsõna järelosana› teatavaks otstarbeks eraldatud tara v. müüriga ümbritsetud maa-ala
▷ Liitsõnad: ees|hoov, tagahoov; karja|hoov, kauba|hoov, puu|hoov, sissesõidu|hoov, vanarauahoov.
2. van õukond, hoovkond. *Oleksin ma ometi poiss ja võiksin temaga [= krahv Egmontiga] ikka kaasa minna, hoovile ja igale poole! A. Haava (tlk).

hõlm ‹-a 23› ‹s›

1. eest lahtikäivate riietusesemete üks esimene pool, ka nende alumine nurk. Mantli, pintsaku, jaki, jopi, vattkuue hõlmad. Üks hõlm pikem, teine lühem. Hõlmu lahti tegema, kinni panema. Tuul lõi hõlmad laiali. Hõlmad lehvisid tuules. Koer hakkas hõlma kinni. Laps haaras ema hõlmast kinni. Poiss tiris mind hõlmast. *Veel täna paneks ta oma hõlmad vaheliti ja läheks lauldes Vargamäelt alla.. A. H. Tammsaare. | piltl. *Hämarus laotas oma hõlmu üle asjade. H. Raudsepp. *Ja langed sa võideldes vahedal raual, / siis õrnasti katab sind isamaa hõlm. K. E. Sööt. || (millegi, mingis suhtes riietuseseme vastavat osa meenutava kohta). *..läksin telgi ukse juurde, tõstsin veidi selle hõlma ning heitsin pilgu välja.. H. Kiik (tlk). *Seal on ka kaev ja hea hõlm karjamaad. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: jaki|hõlm, jopi|hõlm, kasuka|hõlm, kuue|hõlm, mantli|hõlm, palitu|hõlm, pintsakuhõlm.
2. ‹sisekohakäänetes› hrl van embus, kaisutus. *Kadund on igavus, vaatan su silma, / päikene loojas ju, tule mu hõlma. C. R. Jakobson. *Mina istusin Hartiuse hõlmas ja uurisin päris tõsise murega taevast.. M. Möldre. | piltl. Unustuse hõlma vajuma, langema, sattuma. Hämarus, pimedus, öö mässib meid oma hõlma. Uni võttis ta oma hõlma. Puhkus möödus südasuvise looduse hõlmas. *Tuletati meelde kõik tema patud, kraamiti unustuse hõlmast välja kõik tema puudused. A. Jakobson.
3. adrahõlm. Ühe, mitme hõlmaga ader.
▷ Liitsõnad: adra|hõlm, kultuur|hõlm, poolvint|hõlm, ribi|hõlm, silinder|hõlm, vinthõlm.
4. bot mittesügavate väljalõigetega eraldatud osa lehest (näit. tammelehel)

ise|elu
van omaette elu, välismaailmast eraldatud elu. *..olgu asjad meie eneste või teiste tehtud, ikka hakkavad nad elama oma iseelu. A. H. Tammsaare.

joone|alune

1. ‹adj› joone all olev, muust tekstist ülal asuva joonega eraldatud. Joonealune märkus. Joonealune romaan, jutustus (ajalehes).
2. ‹s› selliselt avaldatud tekst. Jutustus, romaan ilmus ajalehes joonealusena. Kirjutas joonealuse.

juurde|lõige
riigi- v. suurtalu maast väikemajapidamisele eraldatud lisamaa. Maareformiga anti kehvikutele juurdelõikeid. *Ka sooäärne vabadik Suise Märt sai oma kümmekond hektarit juurdelõiget Helleri krundist. R. Sirge.

kabinet ‹-neti, -netti 21› ‹s›

1. vastuvõtu- v. töötuba. Arsti kabinet. Dr. Niglase kabinet. Direktori, peainseneri kabinet. Professor on oma kabinetis. Tal tuli kõrge ülemuse kabineti ukse taga oodata.
▷ Liitsõnad: arsti|kabinet, töökabinet.
2. eriotstarbeline vastava sisseseadega ruum (v. ruumid) õppeasutuses, polikliinikus v. mujal. Võõrkeelte kabinet. Eesti keele ja kirjanduse kabinet. Kutsekoolil on hulk kabinette ja töökodasid. Hambaarsti, ravivõimlemise, protseduuride kabinet (polikliinikus). *Aitan koolimaja ehitada, kabinette sisustada .. V. Saar.
▷ Liitsõnad: aine|kabinet, eriala|kabinet, füsioteraapia|kabinet, füüsika|kabinet, geograafia|kabinet, hambaravi|kabinet, keemia|kabinet, kodundus|kabinet, käsitöö|kabinet, metoodika|kabinet, ravi|kabinet, röntgeni|kabinet, õppekabinet.
3. eraldatud ruum restoranis väikesele seltskonnale. *Kelner soovitab neile kabinetti istuda, sest [restorani] üldine saal pannakse kinni .. M. Mõtslane.
4. pol valitsuse, ministrite kogu nimetus. Ministrite kabinet. Peaminister nimetas kabineti. Kabineti koosseisus oli 15 ministrit.

kaevandus|väli
mäend kaevandusele maavara kaevandamiseks eraldatud maardla v. selle osa

kana|tool
van varbadest puur v. varbadega eraldatud paik talutoas (näit. sängi all) kanade hoidmiseks talvel. *Tagaseinas seisis teomehe ühesambaline poludi ehk nõndanimetatud „postvanker”, mille alla varbadest kanatool oli ehitatud. E. Vilde.

karjääri|väli
mäend teat. karjäärile kaevandamiseks eraldatud maardla v. selle osa

kauge ‹1›
I. ‹adj› ant. lähedane
1. pika vahemaa taga asuv. Kauged troopilised maad. Ta on kaptenina kaugetel meredel sõitnud. Sõja ajal viibisid nad kauges tagalas. Nii kaugetes kohtades pole poisid käinud. Esindajaid oli saabunud riigi kõige kaugematest nurkadest. Elab kuskil linna kaugemas servas. Kaugel silmapiiril ajab üles pilverünkaid. Kaugete tähtede helk. Kõik kaugem oli tiheda udu peidus. || kaugele ulatuv, pikk. Kauge tee, reis. Meile pole ükski teekond liiga kauge. Möödub temast kauges kaares. Neile jäeti sõita kaugemad otsad. || kaugusest, eemalt kostev. Kauge kellahelin, kahurimüra, müristamine. || kaugelt saabunud v. pärit. Kauge külaline, võõras.
▷ Liitsõnad: inim|kauge, ülikauge.
2. pika ajavahemikuga eraldatud. a. ammuses minevikus olev, sinna kuuluv, sealt pärinev. Kauge muinasaeg. Kauged esivanemad, sugupõlved. See juhtus kauges minevikus. Mälestus kaugetest aegadest. Arheoloogide arvates kuulub leid veelgi kaugemasse aega. Vanaisa meenutab kaugeid noorusaegu. Kauged noorusmälestused. b. käesolevast momendist eespool, tulevikus olev. Kauged eesmärgid. Kaugem perspektiiv. See kõik on alles kauge tulevik. Noorukid peavad juba kaugemaid plaane.
3. kellegagi v. millegagi vähe ühist omav; raskesti mõistetav, võõras. Aafrika kombed ja traditsioonid on meile kauged. Need probleemid jäävad talle liiga kaugeks. Vaatamata kooselule jäid nad teineteisele kaugeks. Abstraktne kunst kipub paljudele kaugeks jääma. Peategelane jääb vaatajaile ikkagi kaugeks. *Mees laskis tal nutta, lausumata sõnagi, endal näoilme kinnine ja kauge. M. Traat. || (suguluse kohta). Kauge sugulane, sugulus. Need keeled on geneetiliselt kauged. Lapi keel on meie kaugemaid sugulaskeeli.
▷ Liitsõnad: aja|kauge, elu|kauge, kunsti|kauge, loodus|kauge, rahvakauge.
II. ‹s› hrv suur, ulatuslik vahemaa. Mehed teretavad teineteist suurelt kaugelt. *Arno tahtis veel midagi öelda, aga juba oli teine suurel kaugel. O. Luts.

kiht ‹kihi 21› ‹s›

1. millegi peal, all v. vahel asetsev suhteliselt ühtlase koostise v. omadustega ainehulk, mille paksus on hrl. muudest mõõtmetest väiksem. Pinnase pealmised kihid. Mulla pindmine kiht. Veekogu ülemised, alumised, keskmised kihid. Järve põhjas oli paks kiht muda. Sõnnik laotati aiamaale ühtlase kihina. Kasti põhjas oli õhuke kiht saepuru. Maad kattis mitme sentimeetri paksune kiht lund. Pilved katavad taevast ühtlase halli kihina. *.. madalamale kastile pandi nõutav kiht raamatuid alla ja nõnda muutusid kastid ühekõrguseks. A. H. Tammsaare. || geol mäend kivimkeha elementaarne, ühtlase koostisega alajaotus, mis on teistest eraldatud enam-vähem paralleelsete pindadega. Aluspinna, kivimite kihid. Kihi kallakus, hargnemine. || mat kahe paralleelse tasandi vaheline kera osa. Kera kiht. || piltl (abstraktsemalt:) mingi nähtuse ühetaoline, ühiste tunnustega osa, kihistis. Laenude, sõnavara eri kihid. Lüroeepilistes rahvalauludes võib eristada vanemat ja uuemat kihti.
▷ Liitsõnad: ala|kiht, alus|kiht, eraldus|kiht, isoleer|kiht, kaitse|kiht, kald|kiht, katte|kiht, pealis|kiht, süva|kiht, vahe|kiht, välis|kiht, ülakiht; asfaldi|kiht, basaldi|kiht, bituumeni|kiht, dolomiidi|kiht, emulsiooni|kiht, gaasi|kiht, glasuur|kiht, heina|kiht, huumuse|kiht, hõbeda|kiht, jäite|kiht, jää|kiht, kambiumi|kiht, kasvu|kiht, keltsa|kiht, kivi|kiht, kivisöe|kiht, krohvi|kiht, kultuur|kiht, kõdu|kiht, kõntsa|kiht, künni|kiht, laki|kiht, lihas|kiht, liiva|kiht, liivakivi|kiht, lubjakivi|kiht, lume|kiht, maavara|kiht, moreeni|kiht, muda|kiht, mulla|kiht, mustuse|kiht, määrde|kiht, pae|kiht, papi|kiht, pilve|kiht, pinna|kiht, pinnase|kiht, puudri|kiht, põlevkivi|kiht, rasva|kiht, rooste|kiht, sambla|kiht, sarv|kiht, savi|kiht, sette|kiht, soola|kiht, söe|kiht, tahma|kiht, tolmu|kiht, tuha|kiht, turba|kiht, vee|kiht, viimistlus|kiht, värvi|kiht, õhukiht.
2. sotsiaalsete, kultuuriliste vm. tunnuste poolest ühesugune rühm inimesi, kes moodustavad osa elanikkonnast, ühiskonnast, klassist vms. Üliõpilased on aktiivsemaid kihte ühiskonnas. Mõisnikud olid maa valitsev kiht. Linnakodanike kõrgemad, alamad kihid. Osa kooli õpilasi pärines vaesematest, kehvematest kihtidest. Seltskonna kõrgemad, jõukamad kihid.
▷ Liitsõnad: alam|kiht, haritlas|kiht, kesk|kiht, koore|kiht, põhja|kiht, rahva|kiht, seltskonna|kiht, ühiskonna|kiht, ülemkiht.

klii ‹14› ‹s›
‹hrl. pl.› teravilja jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos nende külge jäänud taimekoe- ja iduosadega. Kliisid söödeti loomadele.
▷ Liitsõnad: kaera|klii, nisu|klii, odra|klii, rukkikliid.

klooster ‹-tri, -trit 2› ‹s›
kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v. nunnad elavad kogukonnana (kristlusel, ka mõnel teisel usundil). Dominiiklaste, tsistertslaste, benediktlaste klooster. Vene õigeusu kloostrid. Buda kloostrid. Petseri, Pirita klooster. Kloostri valdused. Kloostrisse minema 'mungaks v. nunnaks hakkama'.
▷ Liitsõnad: munga|klooster, nunna|klooster, segaklooster.

kloseti|kabiin
kloseti eraldatud osa

kollektiiv|aiamaa
kollektiivile eraldatud aiamaa

kolmandik|aeg
sport vaheajaga v. -aegadega eraldatud kolmandik üldisest mänguajast (näit. jäähokis). Meie jäähokikoondis võitis esimese kolmandikaja 2:1. Mäng viigistati viimasel kolmandikajal.

kondi|rasv
kontidest eraldatud rasv. Kondirasvast keedetakse seepi.

kuiv|dokk
mer laevade ehitamisel ja remontimisel kasutatav merest eraldatud bassein, mille võib vajaduse korral tühjaks pumbata

kupee ‹15› ‹s›

1. eraldatud osa vagunist. Esimese, teise klassi kupee. Kiirrongi kõva, pehme, kahe-, neljakohaline kupee. Astusin vahekäigust kupeesse.
2. van kinnine kaheistmeline tõld
3. sõiduauto keretüüp (kaks ust, kaks istmerida ja tagaosas lisaiste)

kurm ‹-u 21› ‹s›
murd omaette, eraldatud maakoht; sopp, nurk, kuru. *Nagu kõneleb muistend, olnud vanasti Suure Taevaskoja kalju ülesvoolupoolses kurmus sõjanõupidamiste ja ohverdamise koht. E. Kumari.

kuru ‹11› ‹s›

1. kõrvaline, muust maailmast eraldatud paik. Onn asus metsa sügavas kurus. *Tulen nüüd vaikselt / nagu oja sulisev / kusagilt soode, rabade kurust.. J. Barbarus. || kõrvaline, varjatud sopp, nurk (hrl. hoones, ruumis). Vanaisa voodi oli ahjutaguses kurus. *Hoovi tagumises kurus kägises uks. A. Murakin (tlk). | piltl. Hinge, südame sügavaimas kurus tekkis salasoov.
▷ Liitsõnad: ahju|kuru, kodu|kuru, laane|kuru, metsakuru.
2. kitsas vahe- v. läbikäik; kitsas tee millegi vahel. Majadevaheline kuru. *Kuru, mis [laeva] kahe katla vahelt tuleruumist masinasse viis, sai läbida ainult küürutades. A. Hint. || ka geogr mäekuru. Kuru ületamine. Tõus kurule. Laskumine kurult. Üle kuru viiv tee. Mäeahelikku läbis kitsas lumine kuru.
▷ Liitsõnad: karja|kuru, mäe|kuru, trepikuru.

kuuendiku|maa
aj Eestimaa kubermangus 1856.a. (Saaremaal 1865.a.) talurahvaseadusega mõisnike käsutusse eraldatud üks kuuendik talumaast

kvoodi|maa
aj Liivimaa kubermangus 1849.a. talurahvaseadusega talumaast mõisnike käsutusse eraldatud osa

laguun ‹-i 21› ‹s›
geogr
1. merest maasäärega osaliselt v. täiesti eraldatud veekogu (hrl. madal laht)
2. atolli keskel v. merest ümbritsetud vulkaani kraatris olev veekogu

lahter ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. joontega eraldatud osa näit. tabelis, plangil; alljaotus, allosa, lõik, rubriik. Tabel koosneb tabelipeast ja lahtritest. Andmete lahtrid. Teeb vastavasse lahtrisse sissekande. Mõni lahter jäi ankeedis tühjaks. Õpilaspäeviku märkuste lahter. *.. kui palju tegemist on olnud juba „Kirjadega Sõgedate külast”, et neid ühte või teise lahtrisse toppida. E. Nirk.
2. eraldatud osa mingist osadeks jaotatud ruumist. Lahtriteks, lahtritesse jaotatud sahtel, riiul, karp. Tallis oli iga hobune oma lahtris. *Majakese [mõisa linnumaja] ruumid olid täis lahtreid, võresid ja puurisid. F. Tuglas. *Üks [puuri] lahter pidi saama oravale söögisaaliks ja teine elamiseks ja mängimiseks. J. Vahtra.

lanoliin ‹-i 21› ‹s›
farm lambavillast eraldatud kollakas rasvataoline aine, villavaha

latter ‹latri, latrit 2› ‹s›
kergete vaheseintega eraldatud osa ruumist. Iga hobune oma latris. Kümne latriga tall. Laudas olid lehmade latrid ning vasikate ja lammaste aedikud. *See [= kohvik] oli pikk, kitsas, vineerist poolseintega latriteks jaotatud ruum, mille igas latris laud .. R. Sirge. *Tal oli tööriistade kapi kohal väike kolme latriga riiul. I. Pau.

liha|keha
tapetud looma keha, millest on eraldatud siseelundid, toiduks kõlbmatud ja väheväärtuslikud osad. Külmutatud lihakehad. Lihakeha tükeldamine.

liit|silm [-a]
zool paljudest üksteisest pigmendiga eraldatud osasilmakestest koosnev silm, fassettsilm. Mesilasel on nii liht- kui liitsilmad. Jõevähi liitsilmad.

limaan ‹-i 21› ‹s›
geogr jõeoru suudmeosast moodustunud, merest sageli maasäärega eraldatud pikk kitsas merelaht, suudmelaht. Musta mere põhjaranniku limaanid.

linnusilm|piste
tekst üksikutest eraldatud ahelpistetest koosnev kaunistuspiste

loož ‹-i 21› ‹s›

1. (vaate)saalist külgseintega eraldatud väheste istekohtadega eest lahtine ruum. Kuninga, aukülaliste, valitsuse loož teatris. Saime piletid looži, istusime loožis. Hubane loožidega kohvik, restoran.
2. salaühingu, eriti vabamüürlaste organisatsiooni osakond
▷ Liitsõnad: suurloož.

lõik ‹lõigu 21› ‹s›

1. lõigatud tükk (sageli viil, viilukas); segmendina eraldatud osa. Paar lõiku vorsti, juustu, leiba, saia, liha, kurki, torti, sidrunit. Aedvili tükeldatakse lõikudeks. Rulaadi serveeritakse külmade lõikudena. *.. kooris ta seekord ühe suure paksu koorega apelsini ära ja pistis mahlakaid lõike naisele suhu .. M. Traat.
▷ Liitsõnad: apelsini|lõik, juustu|lõik, kaalika|lõik, kartuli|lõik, keeksi|lõik, kurgi|lõik, leiva|lõik, liha|lõik, mandariini|lõik, peki|lõik, porgandi|lõik, prae|lõik, sibula|lõik, sidruni|lõik, singi|lõik, tomati|lõik, tordi|lõik, vorsti|lõik, õunalõik.
2. mõtteliselt v. tegelikult eraldatud osa; segment; sektor. Suusaraja raskeimaks lõiguks oli pikk tõus orust mäenõlvale. Kaitsekraavi jõepoolne lõik. Naaberdiviisi lõigus asus vaenlane pealtungile. Oluline lõik eesti muusika ajaloos. Iga tootmisjuht vastutab teatava lõigu eest oma tehases. *Veider, kuidas inimene võib terveid suuri lõike oma elust ära unustada. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: aine|lõik, aja|lõik, elu|lõik, filmi|lõik, müüri|lõik, ranna|lõik, raudtee|lõik, rinde|lõik, tee|lõik, tegevus|lõik, tootmis|lõik, töölõik.
3. mat kahe punkti (sirglõigu otspunktide) vaheline osa (otspunktid kaasa arvatud)
4. taandreaga algav tekstiosa (kuni järgmise taandreani). Tekst on liigendatud lõikudeks. Novelli paar esimest lõiku. Otsene kõne vaheldub autoriteksti lõikudega.

lööv ‹-i 21› ‹s›

1. osmik, onn. *Lööksin [kui Soosaare talust maad saaks] löövi üles ja võtaksin naise. M. Metsanurk. *Kuuseokstest löövi ees itkesid naised ja töinasid lapsed. A. Sinkel.
2. pikk hrl. lahtine katusealune. Lööv plonnide kuivatamiseks.
▷ Liitsõnad: kivi|lööv, telliselööv.
3. ehit hrl. sammastega eraldatud piklik ruumiosa. Kaks rida sambaid jaotab kiriku kolmeks lööviks. Vabrikuhoone vasakpoolne lööv.
▷ Liitsõnad: kesk|lööv, külg|lööv, pea|lööv, piki|lööv, ristlööv.

matuse|plats [-i]
kellelegi eraldatud matmispaik kalmistul, hauaplats. Neil on perekonna matuseplats Pärnamäe kalmistul.

meri ‹mere, merd 13› ‹s›

1. maismaasse lõikunud v. avaookeanist saarte v. veealuste kõrgendikega eraldatud (sageli suvaliste piiridega) maailmamere osa; (üldisemalt:) mandreid ümbritsev ühtne veemass. Atlandi, India, Vaikse ookeani mered. Põhja-Jäämere moodustavad kümmekond merd. Must, Valge, Kollane, Punane meri. Arktilised, troopilised mered. Läänemeri on suhteliselt mageda- ja madalaveeline meri. Avar, lage, otsatu, rannatu meri. Vaikne, tuuletu, tormine, vahutav meri. Rannalähedane meri. Kõrge 'kõrge lainetusega' meri. Meri mühab, mühiseb, kohab, kohiseb, möirgab. Merel on torm. Torm vaibus ja meri rahunes. Meri on lahti, jääs. Maa kerkib, meri taganeb. See on mitme mere, seitsme maa ja mere taga 'väga kaugel'. Laevad, meremehed lähevad merele. Kalurid käisid merel 'kalastamas'. Laevad sõidavad, künnavad merd. Sõitis mitu aastat merd 'oli meremees'. Ta on purjetanud kaugetel meredel. Poisid ihkavad merele, meri tõmbab neid. Jõed suubuvad merre. Merest püütakse kalu jm. mereloomi. Meri toidab inimest nagu põldki. Üksik saar keset merd. Uitasime mere ääres, sõitsime mere äärde. Käisin meres ujumas. Ta uppus merre. Peipsi on lai nagu meri. Merena voogav kuldne nisuväli. *.. paadid ja noodad olid ennegi mitme peale. Üksi-kaksi ei saagi merd püüda .. A. Hint. || soolaseveeline suur siseveekogu. Kaspia meri.
▷ Liitsõnad: ava|meri, ilma|meri, kodu|meri, kõrg|meri, laug|meri, lõuna|meri, maailma|meri, madal|meri, polaar|meri, põhja|meri, ranniku|meri, sise|meri, süva|meri, šelfi|meri, troopika|meri, ulgu|meri, vahe|meri, ääremeri.
2. piltl (tohutu hulga, paljuse kohta). Laulupeoliste kirendav meri. Väljakul oli inimeste meri. Lennujaamas oli vastuvõtjaid terve meri. Viljapuuaedades on õite meri. Leegid lõid kõrgele, sädemete meri tõusis taevani. Vanalinna punaste kivikatuste meri. Lippude, loosungite meri. Ta ei oska olulist näha, vaid upub faktikeste ja pisiasjade merre. Kannatuste, igatsuste, tundmuste meri. Rahvast oli nagu merd 'väga palju'. *Sügistuul mühises väljas, maailm oli peidetud pimeduse merre .. F. Tuglas. *Pahandust muidugi mereni, kasvõi röögi ... F. Kõlli.
▷ Liitsõnad: aja|meri, elu|meri, inim|meri, liiva|meri, lille|meri, pilve|meri, rahva|meri, tule|meri, udu|meri, õiemeri.
3. tumeda laiguna paistev tasane madal ala Kuul. Vaikuse, Viljakuse, Unistuse meri. Kuu mered.

muda|väli
tehn maa-ala heitvetest eraldatud setete tahendamiseks

nina|käik
anat ninakarbikutega eraldatud ninaõõne osa (meatus nasi)

nina|õõs
anat kahest vaheseinaga eraldatud poolest koosnev õõs koljuõõne, silmakoobaste ja suuõõne vahel (cavum nasi). Nina koosneb välisninast ja ninaõõnest.

nisu|kliid pl
nisuteradelt kroovimisel eraldatud kestad. Nisukliid teevad näonaha pehmeks ja siledaks.