[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

dehüdratatsioon ‹-i 21› ‹s›
keem vee molekuli eraldamine v. eraldumine keemilise ühendi molekulist

dialüüs ‹-i 21› ‹s›
keem kõrgmolekulaarsete ainete ja kolloidide eraldamine madalmolekulaarsetest ainetest poolläbilaskva membraani abil

eraldus ‹-e 5› ‹s›

1. eraldatus, eraldumus. *Ta rääkis üksilduse tundmusest, eraldusest, iseenese hooleks jätmisest. A. H. Tammsaare.
2. ‹hrl. liitsõna esiosana› eraldamine; eraldumine; näit. eraldusjoon, -märk

isolatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. isoleeritus, eraldatus; eraldamine v. eraldumine. Ajutine, kestev, osaline, täielik isolatsioon. Püüti pääseda sõjalisest, poliitilisest, kultuurilisest isolatsioonist.
2. isoleeraine, -vahend, -kiht. Kaabli isolatsioon on rikutud, katki. Isolatsioon on korras, tuleb uuendada. Juhtmeots puhastati isolatsioonist. Puitu ei või ilma isolatsioonita panna vastu vundamenti.
▷ Liitsõnad: heli|isolatsioon, hüdro|isolatsioon, soojusisolatsioon; uurde|isolatsioon, välisisolatsioon; asbest|isolatsioon, kummi|isolatsioon, lakk|isolatsioon, paber|isolatsioon, plastmass|isolatsioon, puuvill|isolatsioon, õhkisolatsioon.

karantiin ‹-i 21› ‹s›
med vet
1. inimeste v. loomade, ka teat. piirkonna eraldamine nakkushaiguste ja taimekahjustajate levimise tõkestamiseks ning nende kolde likvideerimiseks. Karantiini kehtestama. Veiste suu- ja sõrataudi karantiin. Laev pandi, jäeti karantiini. Koolera puhul kuulutati linnas välja karantiin.
▷ Liitsõnad: taimekarantiin.
2. asutus, hoone v. maa-ala, kus hoitakse nakkushaigeid v. nakkuskahtlasi inimesi v. loomi. Astronaudid olid pärast Kuult tagasipöördumist mõned päevad karantiinis.

kulla|pesemine ‹-se 5› ‹s›
kulla eraldamine liivast ja kruusast uhtmise teel

lina|sugemine ‹-se 5› ‹s›
takkude linakiust eraldamine linaharja abil

maha|arvamine

1. vähendamine, eraldamine. Palgast mahaarvamine. Saatekulude, komisjonitasu mahaarvamine. || sport (näit. võimlemises:) võistleja hinde määrustekohane madaldamine esinenud puuduste eest || van mat lahutamine. *.. tema tundis kokku- ja mahaarvamist, kasvatamist ja jagamist .. O. Luts.
2. mingist arvestusest väljajätmine. *.. ähvardati neid keeldumise korral karistada ühistoidult mahaarvamisega. H. Piirimäe.

rehe|rabamine ‹-se 5› ‹s›
terade, seemnete eraldamine kõrtest viljavihke rabades

segregatsioon ‹-i 21› ‹s›
lahutamine, eraldamine || pol ühe inimrühma eraldamine teistest sama ühiskonna inimrühmadest rassilise, usulise vms. erinevuse põhjal. Rassiline segregatsioon. Valgete ja värviliste segregatsiooni Lõuna-Aafrikas nimetati apartheidiks.

siire2 ‹siirde 18› ‹s›
siirmine, ülekanne. a. maj väärtpaberi omaniku õiguste edasiandmine teisele isikule. Nimeline siire. b. kirj sõnarühma poolitus värsi piiril v. mingi värsiosa eraldamine kirjapildis uuele reale
▷ Liitsõnad: stroofi|siire, värsisiire; blanko|siire, täissiire.

turba|lõikamine ‹-se 5› ‹s›
toorturba eraldamine turbalasundist

vilja|peks
terade eraldamine viljapeadest, (eriti varasemal ajal:) rehepeks. Käsitsi viljapeks rehe all on ammune minevik.

õhu|puhastus
ebasoovitavate lisandite eraldamine õhust