[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ahterpiik ‹-piigi 21› ‹s›
mer ahtri viimane, veekindla vaheseinaga eraldatud siseruum

ahter|tääv
mer laeva külgi ahtris siduv tarind

ahtri|peegel
mer peegelahtri püst- v. kaldtasapinnaga tagasein

ahtri|tekk
mer laeva tagatekk. Madrus hüppas ahtritekilt kaile.

aksiomeeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
mer rooliseadme näitur, mis näitab roolilehe asendit laeva pikitasandi suhtes

allvee|parras
mer laevaparda veealune osa

andur ‹-dru, -drut 2› ‹s›

1. mer (näit. purjeka) kiil, emapuu
2. zool rinnaluu kiil
3. bot terav serv, näit. mõnede kõrreliste pähikutel

ankru|kett [-keti]
mer kett, mille otsa on kinnitatud ankur

ankru|klüüs
mer klüüs ankruketi jaoks

ankru|peli
mer peli

ankru|pill
mer ankrupeli

ankru|poi
mer poi ankru asukoha tähistamiseks

ankru|tross
mer tross, mille otsa on kinnitatud ankur

ankru|tuli
mer märgutuli öösel ankrus oleval laeval. Jahil oli vööris ankrutuleks tormilatern.

ankru|vaht [-vahi]
mer vahimadrus ankurdatud laeval

ankru|vinn [-a]
mer peli

aparell ‹-i 21› ‹s›
mer laevalt allalastav platvorm v. sild sisse- v. väljasõiduks, ramp. Aparelli alla laskma, üles tõstma. Aparell avaneb, sulgub. Auto sõitis aparellile.

avraal ‹-i 21› ‹s›
mer laeva kogu meeskonna poolt üheaegselt tehtav töö. *Sanitaarne avraal. Peseme .. oma kajuti puhtaks ja nühime vaskosad läikima. J. Smuul.

bakk ‹baki 21› ‹s›
mer pakk. *Bakil on mehi murdu, kes päevitab, kes vaatab niisama .. J. Smuul.

ballastima ‹42›
mer tehn ballastiga varustama

ballasti|tank
mer ruum laevas, kuhu võetakse vett ballastiks

barkantiin ‹-i 21› ‹s›
mer kolme- v. enamamastiline purjelaev, esimast raapurjedega, järgmised kahvel- ja topp-purjedega

barkass ‹-i 21› ‹s›
mer
1. auru- v. mootorpaat sadamavedudeks ning väikeste laevade pukseerimiseks
2. suur paljuaeruline sõudepaat (hrl. sõjalaeval)

beidevint ‹-vindi 21› ‹s›
mer tihttuul. *Soome poolt purjetav kajakvalge parklaev pidas beidevindis koosi Vilsandi poole. H. Sergo.

besaan|mast
mer purjeka tagumine mast

besaan|puri
mer besaanmasti puri

brass2 ‹-i 21› ‹s›
mer prass

brassima ‹42›
mer prassima

brigantiin ‹-i 21› ‹s›
mer kahemastiline kiire purjelaev, mille esimastis on raapurjed, tagamastis kahvelpurjed

brikk ‹briki 21› ‹s›
mer prikk

bruto|tonn
mer registertonn laeva kogumahutavuse väljendamiseks

bruto|tonnaaž
mer laeva kinniste ruumide kogumahutavus registertonnides

dedveit ‹-veidi 21› ‹s›
mer laeva täielik kandevõime tonnides

dekk ‹deki 21› ‹s›

1. audio- v. videoseadme eraldine, kuid mitte iseseisvalt töötav osa
2. van mer tekk

diafoon ‹-i 21› ‹s›
mer aparaat majakailt udu ajal helisignaali andmiseks

diferent ‹-rendi 21› ‹s›
mer laeva kalle pikisuunas, vööri ja ahtri süvise vahe

dispašš ‹-paši 21› ‹s›
mer avariikahjude arvutamine ja jaotamine; seda kajastav dokument

doki|tööline
mer

dokk1 ‹doki 21› ‹s›
mer
1. sadamarajatis laevade (eriti nende veealuse osa) järelevaatuseks ja remondiks, ka laevade ehitamiseks. Laev on dokis järelevaatusel. Laev läks, viidi dokki remonti.
▷ Liitsõnad: kuiv|dokk, ujuvdokk.
2. sadama osa, mis on veetihedate väravatega merest eraldatud (laevade lastimiseks ning lossimiseks tõusu ja mõõna ajal)

dokkima ‹dokin 42›
mer dokki viima; dokis remontima. Laev tuli dokkida.

drifter ‹-i, -it 2› ‹s›
mer triivvõrkudega kalalaev

džonki ‹6› ‹s›
mer 2–3 mastiga rannasõidu- ja jõepurjekas Hiinas ja Indoneesias

ees|mast
mer esimene, eesmine mast

ees|puri
mer iga eespool esimest masti asetsev puri

elling ‹-u 2› ‹s›
mer mere v. jõe kaldal paiknev rajatis, kus ehitatakse ja remonditakse laevu. Uued, ellingult tulnud laevad. *.. kaks peaaegu lõpuni valmis laeva seisid ellinguil ja tugiprussidel. F. Tuglas (tlk).

ema|puu

1. aiand mets puu, millelt saadakse paljundusmaterjali; puu oma võsude, seemnete jne. suhtes. Tuul kannab seemne emapuust eemale. Emapuu juurevõsudest saadud istikud. Mangroovipuu seemned idanevad emapuul. | piltl. *Aga kord tuleb ise olla emapuu, uuendaja, järelpõlve jätja. J. Eilart.
2. mer kiil, andur. Laeva, lootsiku, kaljase, paadi emapuu. *Ja laeva tüürib vinguv maru tiib /.. Siis raksub alus kogu emapuust. V. Ridala.
3. etn palk veskitiibade suuna muutmiseks. Tuuliku emapuu. *Kole vänge vanamees oled, sinuta oleks... vallavalitsus kui veski ilma emapuuta. H. Viires.

esi|tääv
mer vöörtääv

faarvaater ‹-tri, -trit 2› ‹s›
mer (tähistatud) laevasõidutee saarte, karide jms. vahel, sõiduvesi. Süvendatud, sissesõidetud faarvaater. Läbi miinivälja käis kitsas läbitraalitud faarvaater. Jäälõhkuja hoidis faarvaatri lahti. Faarvaater keset jõge polnud kinni külmunud.

faarvaatri|poi
mer

fall ‹-i 21› ‹s›
mer vall