[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

emane ‹-se 4›
ant. isane
1. ‹adj› munarakke tootvasse sugupoolesse kuuluv; ant. isane. Emane loom. Emane kass, jänes. || murd (naise kohta). *Mis see meite emaste inimeste tänu nüüd! A. Hint.
2. ‹s› emasloom. Põdrakarjas oli pull ja kümmekond emast. *Hundid – ta kuulis neid niigi Torglas ulguvat. Nad jagasid oma saaki – isane ja emane. F. Tuglas. || vulg naine. *Näe, siin on mees, kellel pole ühegi emase truuduse pärast vaja südant nõristada. A. Valton.