[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aksioom ‹-i 21› ‹s›

1. teistele väidetele ilma tõestuseta aluseks võetav väide mingis deduktiivses teoorias, postulaat. Matemaatika, loogika aksioomid.
2. endastmõistetav tõde. Nii see ju on, see on aksioom.

eksimus ‹-e 5› ‹s›

1. viga, vääratus, eksitus. Väike, tühine, andestatav eksimus. Ilmne, oluline, tõsine eksimus. Ortograafiavead ja muudki eksimused. Väsimusega suureneb eksimuste protsent. Uurimuses on veel muidki eksimusi. Eksimused kokku- ja lahkukirjutamises. Eksimused tehnoloogia vastu.
2. üleastumine, süü, süütegu. Kahetseb oma eksimust. Püüab oma varasemaid eksimusi heastada. Karistati väikseimagi eksimuse eest.

eksitus ‹-e 5› ‹s›

1. eksimus, viga; arusaamatus, valestimõistmine. On juhtunud väike, ilmne, andestamatu eksitus. Ei taha oma eksitust tunnistada. Saab oma eksitusest aru, mõistab oma eksitust. Siin on tegemist lihtsalt kahetsusväärse eksitusega. Selgus, et olen eksituses. Pole mingit eksitust karta. Kohkusin oma eksitust taibates, märgates. Keegi pole eksituste eest kaitstud. Rumala eksituse ohver. Käskjala eksituse tõttu ei jõudnud kiri pärale. Valepropagandast eksitusse viidud inimesed. *On eksitus oma nõudeid liiga madalale asetada. F. Tuglas.
2. van patustus, süü, eksimus. *Noore ema eksituse vili – / ilma sündis tema isata. J. Jõgever.

eksoot ‹-soodi 21› ‹s›
biol võõramaine (eriti lõunamaine) taim v. loom, ka taime- v. loomaliik. Pargi 50 põõsaliigi hulgas on mitmeid eksoote. Eksootidest on meil metsakultuuris kasvatatud ebatsuugat, lehist ja nulgu. || (inimese kohta). *.. Pariis oli rahvusvaheline linn. Kõige valgeverelisemast põhjamaalasest kõige värvilisema eksoodini! F. Tuglas.

esi|ots [-a]
eesmine ots. Traktor oli esiotsaga kraavi vajunud. Tema nime võib ikka võistlustabeli esiotsast leida.