[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ehtne ‹-tsa, -tsat 2› ‹adj›

1. võltsimata. Ehtsad pärlid. Ehtne kalliskivi, elevandiluu. Ehtne Pärsia vaip. Ehtne Rootsi teras. Joodi ehtsat Prantsuse konjakit. Pitsat ja allkiri on ehtsad.
▷ Liitsõnad: sordiehtne.
2. siiras, puhas, loomulik, teesklematu. Ehtne kaastunne, lein, rõõm. Ootasin sinult ehtsat sõprust. Mehe üllatus oli ehtne. Ta näol oli kõige ehtsam kohkumus. Kas on ta vaimustus ehtne või tehtud? *Ta pisarad olid ehtsad, kuigi ta sõnad võisid võltsilt kõlada .. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: tundeehtne.
3. tõeline, õige, päris; tüüpiline. Ehtne meremees. Ehtne suli. Laasib nagu ehtne metsamees. Ajab asju kõige ehtsama bürokraadi kombel. Sammus ehtsa sõjameherühiga. Magab ehtsat vägilaseund. Rebane on ehtne kiskja. Räägib ehtsat Mulgi murret. Lugu on üles kirjutatud ehtsa rahvajutu pähe. Need roosid pole ehtsad, vaid paberist. Pole enam ammu olnud nii ehtsat talve.
▷ Liitsõnad: pesuehtne.