[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 81 artiklit

agregaat|pink
tehn standardsete sõlmede baasil ehitatud metallilõikepink

aia|kamin
aeda ehitatud kamin, välikamin. Maakividest aiakamin. *Esimene elamus pärast jõeäärset vaadet oli kohvijoomine küdeva aiakamina juures. L. Ruud.

akvedukt-i 21› ‹s
hrl aj suletud v. sillataolisele kivist kaaristule ehitatud veejuhe. Vana-Rooma akveduktid.

allegooriline-se 5› ‹adj
allegooriat sisaldav, sellel põhinev, sellele üles ehitatud, mõistukõneline. Allegooriline jutustus, luuletus, poeem. Viiralt on kasutanud tihti allegoorilist vormi.

basilikaalne-se 2› ‹adj
basiilikana ehitatud. Eesti basilikaalsed kirikud.

buss-i 21› ‹s
inimeste veoks ehitatud paljuistmeline sõiduk, autobuss. Suured, uued, mugavad bussid. Millal esimene, viimane, järgmine buss väljub, saabub? Buss sõidab ette, peatub, seisab. Tulen hommikuse, õhtuse, kella kahese bussiga. Sõida viienda (liini) bussiga Kelluka peatusse. Astusime, sisenesime bussi. Väljusin bussist, astusin bussist maha. Jäime bussist maha. Buss jäi hiljaks. Buss oli täis, pooltühi. Kas sõidame bussiga või rongiga? Bussijaamas sagis bussilt tulijaid ja bussile minejaid.
▷ Liitsõnad: ekspress|buss, kaugliini|buss, kiir|buss, liini|buss, linnaliini|buss, lisa|buss, lõõts|buss, maaliini|buss, turismibuss.

dzottdzoti 21› ‹s
van sõj puidust ja mullast ehitatud kinnine tulepunkt

ehitus|viis [-i]
viis, kuidas midagi ehitatakse v. kuidas miski on ehitatud. Algeline ehitusviis. Pesa ehitusviis on eri lindudel erinev.

eksperimentaal|maja
ehit uue projekti v. uudsete ehitusmaterjalide katsetamiseks ehitatud maja

haua|kamber
surnu(te) matmispaigaks ehitatud ruum. Egiptuse vaaraode hauakambrid. Barclay de Tolly hauakamber Jõgevestes.

hoone18› ‹s

1. (inimestele v. koduloomadele, samuti millegi tootmiseks v. hoidmiseks määratud) suurem siseruumidega ehitis. Ühe-, kahe-, viie-, üheksakorruseline hoone. Tehnikumi ajakohane, moodne hoone. Vanaaegne, klassitsistlik hoone. Ühiskondlikud hooned. Suur, kõrge, vägev, väike, madal, vilets hoone. Nägusad, toredad, uhked hooned. Hoone vundament, seinad, vahelaed, põrandad, katus. Hoonet ehitama, püstitama, lammutama. Hoone sai katuse alla. Valmis haigla uus hoone. Talu hooned olid lagunenud. Hoonest oli järel ainult vundament. Tulekahjus põles maani maha viimane kui hoone.
▷ Liitsõnad: administratiiv|hoone, elu|hoone, esindus|hoone, farmi|hoone, haigla|hoone, haldus|hoone, jaama|hoone, kasvu|hoone, kauplus|hoone, klubi|hoone, kontori|hoone, kooli|hoone, kunsti|hoone, külm|hoone, lao|hoone, loomapidamis|hoone, mõisa|hoone, näituse|hoone, olme|hoone, parlamendi|hoone, põllumajandus|hoone, raamatukogu|hoone, ranna|hoone, sadama|hoone, spordi|hoone, talu|hoone, teatri|hoone, teenindus|hoone, tehase|hoone, tootmis|hoone, triip|hoone, turu|hoone, tööstus|hoone, vabriku|hoone, valitsushoone; abi|hoone, kõrg|hoone, kõrval|hoone, pea|hoone, sammas|hoone, tiibhoone; kivi|hoone, klaas|hoone, palk|hoone, paneel|hoone, puu|hoone, puit|hoone, tellishoone.
2. murd enamasti piklik rehetoa otsa ehitatud ruum, kamber

jahi|maja
jahialale ehitatud maja, kus peatutakse jahi ajal

juurde|ehitis
olemasoleva hoone külge hiljem ehitatud osa. Koolimaja, kaupluse, haigla juurdeehitis. Maja hoovipoolne juurdeehitis.

karu|lava
etn puu otsa ehitatud alus karude varitsemiseks küttimisel

kelder-dri, -drit 2› ‹s

1. hoone esimese korruse alune, harvemini majast eemale (pooleldi) maa sisse ehitatud säilitusruum. Maja kelder. Köögipõranda all on väike kelder. Kelder oli talvevarusid täis. Toob keldrist kartuleid. Keldrist lasti veini juurde tuua. Keldris oli külm. Pime ja rõske nagu keldris. Talu kivist kelder oli keset õue. ||hrl. liitsõna järelosanabaar, kõrts keldriruumides. Käisime Karja tänava keldris õlut joomas.
▷ Liitsõnad: juustu|kelder, kartuli|kelder, käärimis|kelder, laagerdus|kelder, laskemoona|kelder, püssirohu|kelder, vangi|kelder, veini|kelder, viina|kelder, õllekelder; jää|kelder, kivi|kelder, külm|kelder, võlvkelder.
2. keldrikorrus. Töökoda on maja keldris. *Elan kellegi kõrtsitubade koristaja eide juures, keldris. R. Sirge.

kereillat -sse e. kerre 6› ‹s

1. ka anat keha keskosa, keha ilma pea ja jäsemeteta (truncus); (üldkeeles ka:) keha. Kere jaguneb rindkereks ja kõhuks. Kere lihased. Ajas oma pika kere sirgu. Tal oli keret ja jõudu. Pingutus võttis üle kere higiseks. Kalamehed olid poolest kerest saadik märjad. Joodud viin surises mõnusalt kogu keres. Vihtlesime saunas kered kuumaks. Kihutas, laskis vastasele kuuli kerre, keresse. *Kujust oli alles ainult kere koos käe- ja jalaköntidega. L. Metsar. || (loomadel hrl. keha keskosa ilma pea, jäsemete ja sabata). Linnu, looma kere. Hunt on pikema kerega kui koer. Poisid lõikasid ussil pea maha, aga kere elas veel tükk aega edasi. || kõnek kõht. Kere on täis, tühi, hele. Sõi, parkis, vihtus, vitsutas (endal) kere täis. Kere koriseb näljast. Ehmatus võttis kere lahti. *Kahekümne viie rubla eest viina keres, mis siis imestada .. A. Sinkel.
▷ Liitsõnad: luu|kere, rindkere.
2. liiklusvahendi, hoone, eseme vms. keskne osa, mille külge kinnituvad vajalikud lisaosad. Laeva, paadi, purjeka kere. Lennuki, autobussi, sõiduauto kere. Laia kerega vanker. Tuuliku, mõrra, elektrimasina kere.
▷ Liitsõnad: auto|kere, laeva|kere, paadi|kere, vankrikere; kivi|kere, metall|kere, plekk-|kere, puit|kere, teraskere.
3. etn jääle kasetohust, puukoorest v. laudadest ehitatud onn (talvisel kalapüügil)

kindlus|kirik
ehit kindlustatud, kaitse eesmärgil ehitatud kirik. Paljud Saaremaa kirikud on omaaegsed kindluskirikud.

kirja|pomm
postiga saadetud lõhkeseadeldis, mis on ehitatud lõhkema saadetise avamisel

klaas|hoone
peam. klaasist ehitatud hoone, klaasmaja

koigaskoika 19› ‹s
murd seinalava, seina külge ehitatud koiku (rehetoas). *Peerg põles kolde kohal, akna all oli laud ja tagumises nurgas madal koigas. A. Jakobson.

koobas|saun
etn pooleldi maa sisse ehitatud saun v. saunakujuline elamu

lamp|kast
maa sisse ehitatud mustusekast (reoveetorustikus)

lavat-i 2› ‹s

1. murd lavats, (magamis)lava
2. aiand kasvuhoonesse ehitatud riiul taimede kasvatamiseks. Lavatitega kasvuhoone.

mudel|lennuk
sport spordiks ehitatud väike õhust raskem mehitamata õhusõiduk. Lauglevad mudellennukid. Raadio teel juhitavad mudellennukid.
▷ Liitsõnad: mootor|mudellennuk, ohi|mudellennuk, purimudellennuk.

olümpia|ehitis
olümpiamängude tarvis ehitatud spordirajatis vm. ehitis

onn-i 21› ‹s

1. osmik, hütt, hurtsik, väike (vilets) elumaja; loodusrahvaste kerge elamu v. varasem algeline ehitatud inimelamu üldse. Väike, madal onn. Neegrite, pärismaalaste onnid. Palkidest, savist onn. Onn oli akendeta, korstnata.
▷ Liitsõnad: kivi|onn, palk|onn, popsi|onn, savi|onn, suitsuonn.
2. väike kerge (ajutine) peavari, ööbimiskoht v. spetsiaalse otstarbega ehitis. Okstest, laudadest, mätastest onn. Karjaste, jahimeeste, õitsiliste onn. Poisid teevad kuuseokstest onni. Ida-Eestis nimetati söödaõlgede hoiuruumi onniks. *Tegin [tedrekukkede] mänguplatsidele onnid valmis ja kui sa kukemängu ei tule, saan päris kurjaks. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: jahi|onn, kala|onn, leht|onn, lumi|onn, metsa|onn, muld|onn, parve|onn, suvi|onn, tali|onn, tedre|onn, turba|onn, vaatlus|onn, varitsus|onn, ööbimisonn.

ookeani|aurik
ookeanisõiduks ehitatud suur aurik. Ookeaniauriku kapten.

ordu|linnus
aj orduajal ehitatud linnus, orduloss. Narva, Viljandi, Pöide ordulinnus. Ordulinnus Toompeal oli keskaegse Eesti ala võimsaim kaitseehitis.

papüürus|laev
papüürus-lõikheina kimpudest ehitatud laev. Thor Heyerdahl püüdis papüüruslaeval „Ra” purjetades tõestada egiptlaste veesõidukite kõlblikkust ookeani ületamiseks.

peale|ehitis
juba olemasolevale ehitisele peale ehitatud osa (hrl. majakorrus). Hiljuti valmis pealeehitisena hoone, klubi kolmas korrus.

pealis|ehitis
see, mis on ehitatud müüride vm. tugitarindite peale. Hoone pealisehitis. Silla tugitarindid ja pealisehitis. Laeva teki pealisehitised.

prae|ahi
pliidi sisse ehitatud plekk-kamber toidu valmistamiseks v. soojas hoidmiseks. Sai, pikkpoiss küpseb praeahjus. Hautas praeahjus lambakintsu. Tegi praeahjus kuivikuid. Pane toit praeahju (sooja). Võtsin koogi praeahjust välja. Õues on kuum nagu praeahjus.

puhke|maja(ke)
puhkajate tarbeks ehitatud v. kohandatud väiksem maja looduskaunis kohas. Puhkemajad järve kaldal, mäeküljel.

pukk|sild
pukkidele ehitatud sild. *Väiksemaile jõgedele rajati sel ajal kohalikeks vedudeks ja karja üleajamiseks pukksildu, kuid need pidasid vähe vastu.. V. Einer.

pumba|maja
tsentraalseks veega varustamiseks ehitatud hoone, kus asub vastav seadmestik. Pumbamaja kõrge torn. Tartu esimene veevärgi pumbamaja valmis 1929. aastal.

puu|barakk
puitmaterjalist ehitatud barakk. Ajutised, kiiruga kokkuklopsitud puubarakid.

puukamber|haud
arheol kurgaaniga haud, kus surnu on maetud palkidest ehitatud hauakambrisse

puu|kirik
puitmaterjalist ehitatud kirik. Väike puukirik 17. sajandist. Tolle vene puukiriku ehitamisel pole kasutatud ühtki raudnaela.

puurimis|laev
veekogu põhja puurimiseks ehitatud v. kohandatud laev

pääsukese|pesa
pääsukese ehitatud savipesa v. pesakoobas. Laudas, räästa all on pääsukesepesa. Kaldajärsak oli täis pääsukesepesi.

pööningu|korrus
pööningule ehitatud elu- v. tööruumid, katusekorrus, ärklikorrus. Pööningukorrusel paiknesid paar väikest tuba ja töökoda.

püssirohu|kelder
püssirohu hoidmiseks ehitatud kindlustatud kelder. Kindluse püssirohukelder lendas õhku.

raud|tee

1. rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee. Laiarööpmeline, kitsarööpmeline raudtee. Ühe-, kaherööpmeline raudtee. Raudtee muldkeha, liiprid, rööpapaar. Tallinn–Pärnu raudtee. Ehitatakse uut raudteed. On mitmesuguse rööpmelaiusega raudteid. || van rong. *.. ta sõitis ka raudteega esimeses klassis. K. A. Hindrey. *.. ja sealt veeres vestlus raudteedele, mis kihutavat kakskümmend viis versta tunnis ... E. Särgava.
▷ Liitsõnad: allmaa|raudtee, elektri|raudtee, hammas|raudtee, haru|raudtee, hobu|raudtee, kaevandus|raudtee, köis|raudtee, laste|raudtee, magistraal|raudtee, mini|raudtee, mägi|raudtee, mängu|raudtee, ring|raudtee, ripp|raudtee, sadama|raudtee, sise|raudtee, tehase|raudtee, transiit|raudtee, tänavaraudtee.
2. raudteedest koosnev liiklusvõrk koos juurdekuuluvate rajatistega ja teenindavate asutustega. Ta on raudteel töötanud nii pöörmeseadjana kui ka jaamakorraldajana. Raudtee vajab üha rohkem raudteelasi. *Vabandage, ma pean korraldama enne selle vagunite tühjendamise. Raudtee värk! V. Saar.
▷ Liitsõnad: era|raudtee, riigiraudtee.

raudtee|sild
raudtee jaoks ehitatud sild. Raudteesild üle Emajõe. Rong kihutas kõrvulukustava mürinaga üle raudteesilla.

raudtee|tunnel
raudtee jaoks ehitatud tunnel. Mäeahelikku läbib kümne kilomeetri pikkune raudteetunnel.

raudtee|viadukt
raudtee tarbeks ehitatud viadukt. Üle sügava oru ehitati raudteeviadukt.

rehe|hoone
elumajast eraldi ehitatud rehi; (murdekeeles ka:) rehielamu. Suurtes mõisates oli mitu rehehoonet. *.. ehitas uue elumaja ning jättis rehehoone aida ja küüni aset täitma. J. Sarapuu.

reisi|laev
reisijate veoks ehitatud laev. „Silja Line'i” reisilaevad. Sellel liinil kurseerib neli reisilaeva.

reisi|lennuk
reisijate veoks ehitatud lennuk. Nüüdisaja suured reisilennukid. „Lufthansa” reisilennukid. Reisilennuk põrkas kokku linnuga.

ripp|lõõr
ehit ahju korstnajalaga ühendav, ruumi lae alla ehitatud pikk suitsulõõr

sauna|kamber
talu sauna ühte otsa ehitatud ruum, milles elati. Sulasepere elas saunakambris. *Kuulsin, et vallavanemal jääb saunakamber tühjaks, et kas ma'i saaks vahest teile korterisse tulla. A. Taar.

sauna|köök
saunaga ühise katuse alla ehitatud suveköök

seina|kapp [-kapi]
seina külge kinnitatav v. seina sisse ehitatud kapp. Kõik sööginõud mahtusid köögi seinakappidesse. Pani rõivad esikus seinakappi. Esikus on maast laeni seinakapp.

seina|pink
etn piki seina ehitatud pink rehetoas

sokkelsokli, soklit 2› ‹s

1. hoone alusmüüri maapealne osa, mis on hrl. ehitatud eenduvana v. jämedamast materjalist. Paekivist sokkel. Maja marmorplaatidega kaetud sokkel. Madala sokliga elamu.
2. alus, millele toetub mingi ehitiseosa, näit. sammas, skulptuur. Mälestussambast on alles ainult sokkel. Lilled jäeti monumendi soklile. Pargipingi kivist sokkel. Kamina sokkel.
3. el elektri-, elektronlambi metallist osa, mille abil lamp kinnitatakse pessa ja ühendatakse elektriahelaga. Keermekujuline sokkel.

spordi|laev
mer sportimiseks ehitatud v. selleks kasutatav laev (mõnikord ka jahtlaeva kohta). Akadeemilised paadid, süstad, kanuud on spordilaevad.

spordi|lennuk
sportimiseks ehitatud lennuk

standard|elamu
standardne (näit. tüüpprojekti järgi ehitatud) elamu. Ühenäolised standardelamud.

standard|maja
standardne (näit. tüüpprojekti järgi ehitatud) maja. Kokkupandav standardmaja. Elab viiekorruselises standardmajas.

sulgemasulen 42 või sulgen 37

1. kinni v. kokku panema v. katma midagi, mis on lahti, avatud. a. (mingit ava v. avaga eset). Sulges ukse, akna, värava. Kohver, kast on kindlalt suletud. Sulges laua sahtli. Luukidega suletud aknad. Pudelid suleti korgiga. Tõmblukuga, nööpidega, haakidega suletav kinnis. Sulgesin pakendi kleepribaga. Tuulepluusil olid suured klapiga suletavad taskud. Sulges kätega, sõrmedega mõlemad kõrvad. Põrnitses vihaselt, suu otsustavalt kriipsuks suletud. Sulges laud ja püüdis lõdvestuda. Lamas suletud silmil ja ootas und. | piltl. Nägu, ilme suletud kui mask. Suletud iseloom, olek, hing. Ta süda oli teiste muredele suletud. b. (kinnitusvahendit, sulgurit). Suleb ukse riivi, luku, värava võru, haagi. Sulges oma vööpandla. Sulen jopi tõmbluku, nööbid, pöörad. Sulges kraani, ventiili. c. (avatud olekus eset). Lõpetas lugemise ja sulges raamatu. Märkasin, et sadu on üle jäänud ja sulgesin vihmavarju. Õhtul suleb lill oma õiekrooni.
2. takistama millegi liikumist, pääsu v. kulgu (millegi kaudu kuhugi). Sapikivi oli sulgenud sapijuha. Verejooks tuli kiiresti sulgeda. Peatuti, sest eespool oli laviin tee sulgenud. Uksel valvajad sulgesid oma odadega pääsu igaühele, kes tahtis siseneda. Sõjalaevad sulgesid sissekäigu sadamasse. Hanged sulgesid autode(le) tee. Nende taandumistee oli suletud. Jõgi suleti tõketega, paisuga. Mahalangenud puu oli sulgenud tee. Jõgi suleb eraldunud looke mõlemad otsad setetega. Semafor oli alles suletud 'signaal ei lubanud liikumist', rong seisis ja ootas. | piltl. Talle oli suletud tee ülikooli, kõrgemale ametikohale. Pääs olümpiakoondisse pole talle veel suletud.
3. (tegevust, tööaega) katkestama v. lõpetama. Kauplus on lõunavaheajaks suletud. Lennuväli oli eile ebasoodsate ilmastikuolude tõttu suletud. Muuseum on teisipäeviti suletud. See kiosk on enamiku ajast suletud. Kriisi ajal suleti tehaseid, ärisid, panku. Ammendatud kaevandused suletakse. Ma ei saanud piletit, kassa oli juba suletud. Ühing, selts suleti. Ta jooksev arve pangas on suletud. Suletud 'kujunduslikult lõpetatud' kompositsioon, teos. Suletud 'lõplik, ammendav' loend. || (voolu, ühenduse katkestamise kohta). Suleb klahvile vajutades, nuppu pöörates raadio, televiisori, magnetofoni. Maksu tasumata jätmise tõttu suleti ta telefon 'lülitati välja'.
4. kedagi v. midagi kinniselt, vaba liikumist takistavalt ümbritsema; sellisesse seisundisse panema. Kinnipeetu suleti luku taha, vanglasse. Sinihabe sulges oma naise vangitorni, kloostrisse. Sulges end külaliste eest tuppa, kabinetti. Linn oli suletud vaenlase piiramisrõngasse. Pärismaalased suleti reservaatidesse. Invaliid oli suletud kodu nelja seina vahele. Sulges koera kuuti, sea aedikusse. Sulges neiu oma embusse, sülelusse. Sulges linnupoja oma suurde pihku, kamalusse. Tunneb end nagu klaaskasti suletud. Sulges paberid ümbrikku ja kleepis selle kinni. Muhu kirja motiiviks on kaheksanurk sellesse suletud kaheksaharulise tähe, risti vm. kujundiga. Vett kandev kiht on suletud kahe läbimatu kihi vahele. Suletud leid arheol korraga maasse pandud v. jäänud esemete kogum. | piltl. Ta sulges tusatuju endasse. Marmorisse suletud ilu. *Kui palju läheb kaduma sellestki kaunist, mis õnnelikul hetkel mõttes tärkab, niipea kui tahame seda sõnasse sulgeda. F. Tuglas.
5. ümbrusest eraldama, kinniseks (2. täh.) muutma; eraldatuna, millestki varjatuna eksisteerima. Kõikjal sulges silmapiiri mets. Lagendiku sulevad mitmest küljest suured puud. Terrassi võib ühelt küljelt sulgeda võrestikuga. Külm õhk koguneb suletud nõgudesse. Ringjoon on suletud kõverjoon. Heegelsilmade ahel suletakse kinnissilmusega ringiks. Suletud elektriahel, vooluring, jahutussüsteem, naturaalmajandus. Hakkab korduma suletud protsess. Süda koos veresoonkonnaga moodustab suletud ringsüsteemi. Suletud 'maju täis ehitatud' tänavafront. Suletud 'hoonetega ümbritsetud' taluõu. Suletud 'vähese vaateväljaga, tihedate puistutega' maastik. Suletud süsteem 'materiaalne süsteem, mida ei mõjuta ümbritsev keskkond'. Suletud ring 'väljapääsuta, muutusteta olukord, korduvus'.
6.hrl. tud-partitsiibisüldsusele kättesaamatuks, ligipääsmatuks muutma, teat. kitsamale ringkonnale määratuks tegema. Väike suletud sõpruskond, kogukond, rahvusrühm. Suletud riik, linnaosa, piirkond. Tartu kuulus nõukogude võimu ajal oma sõjalennuvälja tõttu nn. suletud linnade kategooriasse. Preesterkond Indias kujutas endast suletud kasti. Ükski partei ei peaks olema suletud organisatsioon. Valitsuse, kohtu suletud 'kinnine' istung. Suletud mäng, kuhu kedagi väljastpoolt vastu ei võetud.

sulus|pesa
zool kitsasse suletud ruumi (koopasse, õõnde, pesakasti vm.) ehitatud linnupesa, millesse pääseb läbi lennuava. Suluspesitsejaile linnuliikidele valmistatakse kunstlikke suluspesi.

tanker-i, -it 2› ‹s
mer laev, mille keresse ehitatud mahuteis veetakse vedellasti, tanklaev. Tankerit laadima, lossima. Nafta pumbatakse suurtesse tankeritesse. Läänemerel seilab tankereid mitme riigi lipu all.
▷ Liitsõnad: naftatanker.

tee115› ‹s

1. käimiseks ja sõitmiseks kasutatav (ning selleks ettevalmistatud) pinnaseriba; liiklemiseks ehitatud rajatis. Suur, lai, sirge, looklev, kitsas, väike tee. Hea, halb, vilets, auklik tee. Lumine, porine, põhjatu, libe, umbes, tolmune tee. Asfalteeritud, mustkattega, üldkasutatav tee. Palkidest ehitatud tee. Eesti, Tallinna teed. Sangaste–Laatre tee. Jalakäijate tee. Mitme sõidurajaga tee. Tee laius, pikkus, kalle. Teede ristumiskoht. Teed tegema, parandama, sillutama, kastma. Kevadeti teed lagunevad. Tee tolmab. Tee on umbe, täis tuisanud. Käis teid lahti rookimas. Kahel, kummalgi pool teed laiuvad viljaväljad. Tee teeb käänaku, tõuseb mäkke, viib läbi metsa. Teed on autosid täis, inimestest tühjad. Teedel liigub palju matkamehi. Tulija põikab teelt kõrvale. Jättis mu kesk, keset teed seisma. Ootab tee servas, ääres. Jänes jookseb üle tee. Teed palistasid tuhanded uudishimulikud. Seda teed sõitis ta esimest korda. Mis teed nad peaksid tulema? Väsinud jalad ei taha enam teed pidada. Park on teid täis. See tee ei vii kuhugi. Teedeta kõrb. Loomad tallasid söögikohani sügava tee. Maja juurde viis sissesõidetud tee. Selle maja juurde polegi teed. Siit läheb otsem tee. *Saarel ei ole suure maa mõttes teid. On ainult puudevahelised liivased rajad, ilma teemärkide ja valgusfoorideta. U. Toomi. | (tänavanime osana). Õismäe, Ehitajate tee. | (raudtee kohta). Jaamas on kaheksa teed. Rong seisab teisel teel. Tramm jäi rikke tõttu teele. | (veeteede kohta). Jõed olid muistsetel aegadel tähtsad teed. Valge mere tee oli laevatatav ainult 3–4 kuud aastas.
▷ Liitsõnad: aia|tee, asula|tee, auto|tee, heinaveo|tee, hobuse|tee, hoovõtu|tee, jalg|tee, jalgratta|tee, jalutus|tee, jooksu|tee, juurdepääsu|tee, jää|tee, kaevu|tee, kalda|tee, karavani|tee, karja|tee, karjääri|tee, kauba|tee, kelgu|tee, kõnni|tee, käigu|tee, käima|tee, küla(vahe)|tee, liiklus|tee, liikumis|tee, linna|tee, lume|tee, maan|tee, maandumis|tee, maismaa|tee, metsa(vahe)|tee, moto|tee, mägi|tee, mülgas|tee, nõlvaku|tee, palgiveo|tee, pargi|tee, posti|tee, puies|tee, puuveo|tee, põllu(vahe)|tee, ralli|tee, ree|tee, saani|tee, sauna|tee, sissesõidu|tee, sala|tee, soo|tee, stardi|tee, stepi|tee, suusa|tee, suve|tee, sõidu|tee, tali|tee, talu|tee, talve|tee, traktori|tee, transiit|tee, transpordi|tee, uisu|tee, vankri|tee, vee|tee, veo|tee, voori|tee, välja|tee, väljaveo|tee, õue|tee, ühendus|tee, ülesõidutee; haru|tee, kallak|tee, kesk|tee, kiir|tee, kõrval|tee, magistraal|tee, otse|tee, pea|tee, põhi|tee, ring|tee, rist|tee, siksak|tee, sild|tee, sise|tee, suur|tee, trepp|tee, umbtee; asfalt|tee, betoon|tee, bituumen|tee, halg|tee, killustik|tee, kilp|tee, kivi|tee, kruusa|tee, laud|tee, liiva|tee, munakivi|tee, pakk|tee, palk|tee, plaat|tee, tsementtee; era|tee, riigi|tee, vallatee; köis|tee, mono(relss)|tee, raud|tee, ripp|tee, rongi|tee, rull|tee, roobas|tee, rööbas|tee, tagavara|tee, teras|tee, trammitee; kald|tee, liug(e)|tee, lohistus|tee, veeretee; laeva(sõidu)|tee, lennu|tee, mere|tee, vee|tee, õhutee.
2. liikumissuund, kellegi v. millegi liikumistee, marsruut, liikumisjoon. Tunneb tähtede järgi teed. Tuli teed küsida. Keegi juhatas, näitas neile teed. Viit juhatab teed. Lühim tee poodi läheb otse üle põllu. Meie teele jäi mitu tanklat. Ööbiti lageda taeva all, sest teel polnud ühtegi maja. Meil on vist üks tee. Jätsime hüvasti ja läksime kumbki oma teed. Varas lahkus sama teed, kust oli tulnud. Tuli näitas meremeestele teed. Kapten tunneb teid püügikohtade juurde hästi. Sirge on kõige lühem tee kahe punkti vahel. Päikese elliptiline tee. | (saetee kohta). *Tema [= sae] tee, mis algas puu teisest servast ja ulatus juba üle südamiku, oli liiga kitsaks vajunud. R. Vaidlo. || liikumist võimaldav ruum, läbi-, väljapääs. Teeb, rajab rahvamurrus endale (kätega, küünarnukkidega) teed. Teed tuli murda läbi tihedate põõsaste. Tee ukse juurde oli suletud, vaba. Kõik annavad külalisele teed. Põgenikul lõigati tee ära. Seisis mul risti teel ees. Tee lahti, vabaks! Gaasid otsivad teed ülespoole. Vetele oli kraavi pääsemiseks vaja tee ette teha.
▷ Liitsõnad: rände|tee, voolutee; saetee.
3. teekond, kuhugi liikumine. Ees ootab pikk, raske, vaevaline tee. Teele asuma, minema. Ennast teele seadma, valmistama, asutama. Saadikud saadeti, läkitati teele. Ema paneb tee peale toidukraami kaasa. Pärast lühikest peatust jätkatakse teed. Hea tüki teed sõitsime rongiga. Tee viis läbi mitme maa. Lahkujale soovitakse head teed. Matkarühm on alles teel. Kõik on teest väsinud. Nad vaidlesid kogu tee. Teel haiglasse kannatanu suri. Poolel teel hakkas ujuja väsima. Teelt tulles olid kõigil kõhud tühjad. See tee tuleb varsti ette võtta. Ütles mõned sõnad teele kaasa. Tõmbas käe poolelt teelt tagasi. Pall läks korvi poole teele. Panin, saatsin kirja teele. || (pikkuselt v. ajalt määratud vahemaa kohta). Sinna on mõnikümmend kilomeetrit teed. Klooster asus päevase hobusesõidu tee kaugusel. Nad on paari tunni tee kaugusel. *.. siit läbi padrikute mäele / jääb tubli söögivahe tee. B. Alver. || van kasut. möödunud aja märkimisel. *Ükskord – sest on aastat kuus teed – elasin ma tüki aega Oluvere kiriku ligidal .. F. R. Kreutzwald. *Nüüd on kakskümmend kaks aastat teed, et sinna paika oma kõige kallima sõbra olen matnud. O. W. Masing.
▷ Liitsõnad: jahi|tee, kerja|tee, kiriku|tee, kodu|tee, kooli|tee, kosja|tee, kroonu|tee, manala|tee, matka|tee, mineku|tee, pidurdus|tee, pulma|tee, päeva|tee, reisi|tee, rännu|tee, taandumis|tee, tagala|tee, tagasitee.
4. piltl kasut. kõige üldisemalt kulgemise, kujunemise, suuna märkimisel; ka sellesisuliste (püsi)väljendite koosseisus. a. kellegi elutee v. -käigu, arengu, teenistuskäigu, tegude vms. kohta. Kunstniku loominguline, muusikaline tee. Võitleja okkaline tee. Poeg jätkab isa teed. Laste tee saab vanemate omast kergem. Vanakese tee lõppes rahulikult. Lendur räägib oma tee algusest. Nende teed lähevad, viivad lahku. Tüdrukute teed kulgesid kõrvuti. Ta teed valgustab usk. On läbi käinud raske tee. Tee on olnud käänuline. Käis oma teed üksinda. Ta alles otsib oma teed. Käib, läheb, sammub elus hoopis teist teed kui vend. Õde läks oma teed. Joomamehe tee läheb, viib mäest alla. Ta teele astus, jäi üks naine ette. Mu teele sattus tõeline sõber. On jäänud poolele teele, poolel teel peatuma. Kool saatis teele esimese lennu. Vanaema oli, seisis noorte teel (ristiks, risuks) ees. Koristas vastase oma teelt. Veeretab teistele kive teele. Ta teele veeretati suuri raskusi. Vajab kaaslast, kes suudaks teda sirgelt teel hoida. Oli käinud pika tee jungast kaptenini. Meistri tee võidule. Lavastust tehes käidi läbi pikk tee. Issanda teed on imelikud. b. teatava tegevus-, käitumisjoone, arengusuuna vms. kohta; kuhugi juurdepääsu kohta. Mees valis kompromissitu võitluse tee. Kuritegevuse teele sattunud nooruk. Esimesed sammud tarkuse teel. Sa kõnnid põrgu teel. Uuenduste teele asunud riik. Tee ülikooli oli suletud, avatud. Noortel on kõik teed lahti, valla. Ajakiri on leidnud tee lugejate südameisse. Murrab endale rinnaga teed. Rajas endale tee hariduse juurde. c. esineb püsiväljendite koosseisus, mis märgivad hrl. moraali- ja eetikanormide vastu eksimist (vt. ka fraseoloogiaosa). Õigelt teelt kõrvale kalduma, astuma, minema. Käib keelatud teed. Mõni libiseb kergesti halvale teele. Viin on ta kurjale teele saatnud. On läinud, sattunud kõverale teele. d. muud. Serviis läks kõige kaduva teed 'purunes, hävis'. Tööasjad läksid isevoolu teed 'olid unarusse jäetud, tegija kontrolli alt väljas'. Seda teed peame me kõik käima (suremise kohta). Algas ta viimne tee (matuste, matusetalituse kohta). Kedagi viimsele teele saatma 'kellegi matusetalitusel osalema'. Naeris selle idee kõige otsemat teed 'otse, avalikult' välja. Otsemat teed 'kohe, jalamaid' magama! Kõik teed viivad Rooma (selle kohta, et eri meetodeid kasutades on tulemus ikka sama). Millelegi, kellelegi rohelist teed andma (vaba läbipääsu, eelisolukorra kohta). Käis enne tähtsat kohtumist meile teed silumas, tasandamas, tegemas (millekski ettevalmistava tegevuse kohta). Võit sillutas teed medalile.
▷ Liitsõnad: arenemis|tee, arengu|tee, eksi|tee, elu|tee, kannatus|tee, kujunemis|tee, langemis|tee, patu|tee, surma|tee, taeva|tee, tuleviku|tee, tõusu|tee, ummik|tee, vaeva|tee, õnnetee; ameti|tee, haridus|tee, kasvatus|tee, kirjaniku|tee, kunsti|tee, kunstniku|tee, laulja|tee, lava|tee, loome|tee, loomingu|tee, luuletaja|tee, luule|tee, madruse|tee, maletaja|tee, meremehe|tee, muusiku|tee, näitleja|tee, pedagoogi|tee, põgeniku|tee, spordi|tee, sportlase|tee, sõduri|tee, sõjamehe|tee, teadlase|tee, teatri|tee, töömehe|tee, uurija|tee, ülikoolitee; lahingu|tee, põgenemis|tee, rinde|tee, sõja|tee, tapluse|tee, vabastus|tee, vastupanu|tee, võidu|tee, võitlustee.
5. abinõu, vahend, meetod; moodus, viis, võimalus. Sõnavara rikastamise teed. Aidsi nakatumise teed. Näitas, juhatas sõbrale teed, kuidas kasumisse jõuda. See on otsene, kaudne, ainuõige, kindel tee lahenduseni. Tulemuseni jõuti erinevaid teid pidi. Juhatatud tee tundus liiga vaevanõudev. Ükski tee ei viinud sihile. Kõik teed prooviti ära. Otsiti uusi teid. Õiget teed ei leitudki. Leidis viimaks tee, kuidas naiseni jõuda. Selleks on teisigi teid. Teist, muud, kolmandat teed ei ole. Neil ei jäänud teist teed (üle). Ma ei näe pääsemiseks mingit, ainsatki teed. Veel üht teed võiks katsuda. || teel abil, vahendusel, kaudu; kombel, moel. Juhtunust teatati kirja, telefoni teel. Kahjutasu nõuti sisse kohtu teel. Kooperatiiv moodustati kahe ühisuse ühendamise teel. Maja müüakse enampakkumise teel. Sai pettuse teel diplomi. Mahla saadakse pressimise teel. Harib ennast iseõppimise teel. See taim paljuneb isekülvi, vegetatiivsel teel. Sel teel ei saavuta ta midagi. Hankis infot mõnel teisel, muul, otsesel, kaudsel, mitteametlikul teel. On raha kogunud ausal teel. Ka kodusel teel saab alkohoolseid jooke valmistada. *Iga palukese eest, ükskõik mis teel ta selle ka hankis, tuli tal lausa verist vaeva näha. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: kasutus|tee, lahendus|tee, leviku|tee, lähenemis|tee, pääse|tee, väljapääsutee.
6. rada (5. täh.); miski teed (1. täh.) meenutav. Küüni juurde viib heinapeprede tee. Ei viitsitud jalgu pühkida ja nüüd on poritükkidest tee taga. Loojuv päike heidab üle veevälja punaka tee.
7.hrl. pl., liitsõna järelosanaelundite kohta, mida kaudu miski liigub
▷ Liitsõnad: hingamis|teed, kuse|teed, lümfi|teed, sapi|teed, sünnitusteed; juhtetee.

tele|torn
raudbetoonist tornina ehitatud televisioonimast. Tallinna, Ostankino, Toronto teletorn. Teletornis on kohvik, restoran, vaateplatvorm.

terrass|maja
mitmekorruseline terrassidega hoone; kallakule ehitatud ridamaja, mille iga üksiku maja katust saab kasutada järgmise maja terrassiks

toonika1› ‹s
muus helilaadi esimene aste; ka sellele astmele ehitatud akord. Toonika järgi saab helistik nime. Oskas saata lihtsamaid laule: ikka toonika, dominant, toonika.

tuhktuha 22› ‹s

1. orgaanilise aine täielikul põlemisel tekkiv hallikas pulbritaoline jääk. Taimne, loomne tuhk. Tuline, jahtunud tuhk. Lõkkeaseme, metsapõlengu tuhk. Elektrijaama, krematooriumi tuhk. Pliidialune on tuhka täis. Võttis koldest tuha välja. Puistas tuha põõsaste alla väetiseks. Kuumas tuhas saab naereid küpsetada. Leidis tuha alt, tuhast veel hõõguvaid süsi. Lööb, koputab piibu tuhast tühjaks. Raputas sigareti otsast tuhka. Kirjadest jäi järele vaid näputäis tuhka. Tuul keerutab ahervaremetelt tuhka üles. Maja põles tuhaks. Sõjas tehti, põletati tuhaks terved külad. Linn on tuhast tõusnud 'uuesti üles ehitatud'. Urn lahkunu tuhaga. Riided olid tahma ja tuhaga koos. Põuaga on pinnas lausa tuhaks 'tuhkkuivaks' muutunud. Tuhast ja rasvast keedeti vanasti seepi. | (võrdlustes). Muld on kuiv nagu tuhk. Järsku oli mehike kadunud kui tina tuhka 'jäljetult'. Viimanegi lootus kadus nagu tuhk tuulde. Tormavad trepist alla nagu tuhk ja tolm 'väga kiiresti'. | piltl. Näkku paiskus lume tuhka. Päike oli kadunud pilvede tuhka. Palus tuhas ja põrmus 'alandlikult', et naaber laenu annaks. Pikkade aastate jõupingutused olid tuhaks saanud. Esivanemate nimed on kattunud unustuse halli tuhaga. *Mis sellest, et maa veel märg oli: oder sonki, rukis tuhka [= kuiva mulda], ütleb vanarahvas. H. Sergo. || (kellegi v. millegi tühiseks, väärtusetuks peetava kohta). Ütles kõrgilt, et pööbel on üksnes sõnnik ja tuhk. *.. tegi [Pearu] seda niisuguse näoga, nagu oleks ta üksipäinis kõrtsis: kõik muu on tuhk ja tolm, mille peale ei maksa aevastadagi. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ale|tuhk, kivisöe|tuhk, kolde|tuhk, kondi|tuhk, lõkke|tuhk, paberossi|tuhk, piibu|tuhk, puidu|tuhk, puu|tuhk, põlevkivi|tuhk, sigareti|tuhk, sigari|tuhk, turbatuhk; lend|tuhk, tolmtuhk; lumetuhk.
2. vulkaanist väljapaiskuv laavaosakeste jm. ainete pulbritaoline segu. Vulkaaniline tuhk. Kraatrist purskus tulist tuhka.
3. tuhkagiadverbile lähedasena, eituseganatukestki, põrmugi, sugugi. Poisil polnud tuhkagi hinge taga. Kool ei anna mitte tuhkagi, kui sul endal südameharidus puudub. Ta ei hooli minust tuhkagi. Sellest ei tule küll tuhkagi välja. See kõlav tiitel ei loe enam tuhkagi. Ta ei taipa uuemast kunstist mitte tuhkagi. Kas saite aru? – Mitte tuhkagi. Ei see laev ümber lähe, ära karda tuhkagi!
4. (rahvapärastes ütlustes ja väljendites:) tühja (kah). Tuhka temaga, las magab edasi. Ah tuhka, sellele ei maksa mõelda! Eks me näe. – Tuhka(gi) sa näed 'sa ei näe midagi'. *Enne iga ettevõtmist ikka mõtles ja mõtles. Tuhka ta mõtles. R. Vaidlo.

tõrva|ahi
pooleldi maasse ehitatud ahi, milles männikändudest põletati tõrva. Paekivist, telliskivist tõrvaahjud. Mõisas töötas tõrvaahi.

tänavasõidu|auto
(tavalise auto kohta vastandatuna võistlemiseks ümber ehitatud v. võidusõiduautole)

tüüp|elamu
tüüpprojekti järgi ehitatud elamu

tüüp|kool [-i]
tüüpprojekti järgi ehitatud kool

tüüp|korter
tüüpprojekti järgi ehitatud korter

ulgumere|laev
ulgumerel sõitmiseks ehitatud suur laev

vahtkonna|ruum
vahtkonna majutamiseks ehitatud hoone v. selleks eraldatud ruum

vihmavee|renn
räästasse kinnitatud v. kõnniteele ehitatud renn vihmavee kogumiseks ja ärajuhtimiseks

vineer|paat
kilega kaetud v. immutatud vineerist ehitatud kerge paat

vormel-i, -it 2› ‹s

1. teat. suhtlussituatsioonis, rituaalis vm. kasutatav kinnistunud väljend v. ütlus. Maagilised vormelid. Sakramendi, palvete vormelid. Liturgiline vormel. Tervitas tavakohase vormeliga. *Mullast oled sa võetud – see on rohkem kui kristliku matusetalituse vormel. E. Nirk. || folkl lause, värss v. lause-, värsirühm, mis kordub eri teostes samas funktsioonis. Stereotüüpsed vormelid. Muinasjutt lõppes vormeliga „ja kui nad surnud ei ole, elavad nad veel praegugi”.
▷ Liitsõnad: kõnetlus|vormel, tervitus|vormel, tänu|vormel, viisakusvormel; võluvormel; algus|vormel, lõppvormel.
2. valem; mall. Keemilised vormelid. Teadis peast keerukaid vormeleid. Probleeme ei saa lahendada valmis vormelite järgi.
3. sport ringrajasõiduks ehitatud üheistmeline võidusõiduauto, vormelauto. Rahvusvahelised vormelid. Võistleb vormel 1 (klassi) maailmameistrivõistlustel. Vormelite võistlused.
▷ Liitsõnad: vabavormel.

võre|sein
ehit postide vahele ehitatud võrestik, millel kasvavad vääntaimed. Lehtla, pergola võresein.

võtte|paviljon
filmivõtete jaoks ehitatud spetsiaalse sisustusega paviljon

õhu|kast
paadi keresse ehitatud õhuga v. vahtplastiga täidetud veetihe kast, mis ümbermineku korral tagab paadi ujuvuse. Õhukastidega purjepaat.

ülekäigu|sild
mer laeva (näit. tankeri) teki kohale ehitatud tekiehitisi ühendav sild

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur