[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aba|kala
zool Eestis paiguti merelahtedes esinev latikaga sarnanev kala (Abramis ballerus)

adra|maa
aj mitmesuguse suurusega maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis feodaalajal. Ühe adramaa suurune talu.

aed|-lepalind
zool Eestis sage lepalind (Phoenicurus phoenicurus)

alam|maakohus
aj
1. esimese astme kohus Eestimaal 15.–19. saj., hrl. aadlike väiksemate võlanõudluste otsustamiseks
2. maakonna politsei- ja administratiivasutus Venemaal (Eestis 1783–1797)

angervars ‹-varre, -vart 35› ‹s›
bot Eestis läänerannikul ja saartel kasvav mürgine väikeste valgete õitega mitmeaastane kõrge rohttaim (Antitoxicum officinale)

asundus ‹-e 5› ‹s›
uus (maa-)asula. a. Eestis hrl. jaotatud mõisamaadele rajatud v. uudismaakohtadest kujunenud küla. Endine Haabjärve, Peressaare asundus. b. siirdlaste asula. Eesti asundused Krimmis, Kaukaasias. Peipsi läänekaldale tekkis vene asundusi.

asundus|talu
asundusse rajatud talu (Eestis peamiselt 1930. aastate uudismaa-talu kohta)

asunik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›

1. isik, kes on asunud rajama v. rajanud majapidamise seni ülesharimata maal; ümberasuja, väljarännanu. Eesti asunikud Krimmis, Kaukaasias, Siberis. Ameerika, Austraalia esimesed valged asunikud.
2. (Teise maailmasõja eelses Eestis:) talu rajaja maareformiga saadud maal. Jaotatud mõisamaadel hakkasid asunikud kodusid rajama.
3. hrv elanik, asukas. *.. kus vanglauksed tõepoolest avanesid ja lasksid välja oma asunikud .. A. H. Tammsaare.
4. van kõnek veerandliitrine pudel viina. Ostis, tõi asuniku viina. Võtab taskust asuniku, paneb asuniku lauale.

aul ‹-i 21› ‹s›
zool Eestis peamiselt läbirändajana tuntud arktiliste merede ja tundrajärvede väike sukelpart (Clangula hyemalis)

biljard ‹-i 2› ‹num›
10¹⁵ Soomes, Saksamaal ja Suurbritannias; Eestis kvadriljon

helvik ‹-u 2› ‹s›
bot Eestis väga sage maksasammal (Marchantia polymorpha)

hirsnik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›

1. etn nootkonna vanem, püügivanem Peipsi järvel
2. aj kohtukaasistuja talupoegade seast Eestis 17. sajandini; hiljem, kuni 19. saj. II pooleni külavanem v. -kubjas

hõlmik|puu
bot Hiinast pärinev omapäraste laiade lehtedega heitlehine puu, Eestis ilupuu (Ginkgo biloba)

juuni|küüditamine ‹-se 5› ‹s›
aj juunis 1941 NSV Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine Eestis jm.

juuni|pööre [-pöörde]
aj Eestis juunis 1940 NSV Liidu korraldatud riigipööre

kala|venelane
kõnek omaaegne nimetus Eestis elavate Peipsi-äärsete vene rahvusest kalurite kohta

kapa|maa
aj feodaalajal Eestis tarvitusel olnud pindalaühik (17. saj. 162,6 m², 19. saj. 148,6 m²)

kihelkond ‹-konna 22› ‹s›
aj
1. muinaseestlaste halduslik-territoriaalne üksus (kuni 13. sajandini). Muistsed maakonnad jagunesid kihelkondadeks. Muistses Järvas oli kolm kihelkonda.
▷ Liitsõnad: muinaskihelkond.
2. maakiriku koguduse piirkond (Eestis 13. saj. kuni aastani 1925); ajaloolis-etnograafiliste (ka keeleliste) iseärasustega ala ka hiljem. Paistu, Vändra, Hanila kihelkond. Mulgimaa kihelkonnad. Ta läks kirikuõpetajaks teise kihelkonda. Igas kihelkonnas kujunes oma murrak. See oli üle kihelkonna kuulus talu. || selle ala rahvas. Varsti teadis seda kogu kihelkond. *Ja kui Sass .. oleks nõnda öelnud, siis oleks kogu kihelkond kiitnud tema mõistlikku meelt .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kodu|kihelkond, naaberkihelkond.

klassi|loterii
loterii, mille võidud loositakse eri päevadel ja kus igaks loosimiseks müüakse uued loteriipiletid (Eestis 20. saj. algupoolel). Riigi klassiloterii III klassi võitude tabel.

kodu|eestlane
Eestis elav eestlane; ant. väliseestlane

kohalik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. teat. paikkonna oma, seal elav, töötav, esinev vms.; sellele iseloomulik v. omane. Kohalikud elanikud, inimesed. Kohalik rahvas. Ta pole kohalik. See on kohalike meistrite töö. Kohalik kooliõpetaja. Mängu võitis kohalik meeskond. Kultuurimajas esines kohalik näitering. Kohalik ajaleht, kool, teater, kultuurielu. Toodeti üksnes kohaliku turu tarvis. Oskas kõiki kolme kohalikku keelt keelt (hrl. eesti, saksa ja vene keele oskuse kohta omaaegses Eestis). Ma ei tunne kohalikke kombeid ega tavasid, kohalikke olusid. Kohalik rong. Kohalik kõne 'mittekaugekõne'. Kohalikud looduslikud tingimused. Kohalik kliima. Kohalikud tuuled 'väikese ulatusega alal esinevad tuuled'. Kohalik aeg 'mingile kohale vastav astronoomiliselt määratud aeg'. Kohalikud rahvarõivad. Muudatused ei ole üldised, vaid kohalikku laadi. Teose kohalik koloriit. See maantee on kohaliku tähtsusega. || antud paikkonnas leiduv, valmistatud vms., mitte mujalt sisse toodud. Kohalikud toorained, ehitusmaterjalid. Põlevkivi on meie kohalik kütus. Kohalikud viljasordid, loomatõud. Kohalik toode, saadus. Kohalik tööstus 'peam. antud paikkonna toorainel baseeruv tööstus, mille toodang läheb sama piirkonna elanike tarbeks'.
2. mittekeskne, mitteüldriiklik, ainult teat. piirkonnas funktsioneeriv. Kohalik omavalitsus. Kohalik eelarve.
3. kitsama paigaga, ruumi- v. kehaosaga seotud. Kohalik tuulutus, ventilatsioon, ülekuumenemine. || med paikne. Kohalik tuimastus, külmumine, haigusnäht, kahjustus. Põletik on organismi üldise reaktsiooni kohalik avaldus.

kohtu|palat
aj apellatsiooniinstantsina toimiva kõrgema kohtu nimetus Venemaal alates 1864. a., ka Eestis a-ni 1935

kooliuuendus|liikumine
ped koolitöö põhjalikku ümberkorraldust taotlev liikumine (Eestis 1930-ndate aastate lõpul)

korporatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. ühiste kutsealaste v. seisuslike huvidega isikute koondis. Baltisaksa aadel moodustas seisusliku korporatsiooni. *XVII sajandil oli ta [= raad] aga juba niivõrd kodanikkonnast eraldunud, et moodustas mittevalitava korporatsiooni, kes täiendas end ise uute liikmete koopteerimise teel. E. Tarvel. || maj juriidilise isiku õigustega majandusorganisatsioon v. liit; USA-s aktsiaseltside ühisnimetus. Korporatsioon „General Motors”.
2. kinnine üliõpilasorganisatsioon mõnel maal, ka Eestis. Korporatsioon „Rotalia”. Astus üliõpilasena korporatsiooni. Nad olid ülikoolis samas korporatsioonis.

kärajad ‹1› ‹s› pl
aj muistne rahvakoosolek v. ülikute nõupidamine Eestis. *Maakaitseks liitusid kihelkonnad maakonnaks, mille kärajatel arutati keerulisemaid kohtuasju, võeti vastu või lähetati saadikuid, sõlmiti rahulepinguid. L. Meri.

lauka|puu
bot Euroopa stepivööndis võsana kasvav, Eestis haruldane astlaline mustade luuviljadega põõsas (Prunus spinosa)

lume|tsiitsitaja
zool Eestis läbirändajana ning talikülalisena tuntud valge alapoolega arktiline lind (Plectrophenax nivalis)

maa|-asula
ka geogr maal olev asula (Eestis näit. küla, asundus, alevik); ka põllumajanduslike majandite kesk- v. abiasula vm. elamurühm maal. Uute maa-asulate rajamine, planeerimine, väljaehitamine.

maakond ‹-konna 22› ‹s›
suurem ühiskondlik-territoriaalne v. haldusüksus (eriti Eesti oludes). a. kihelkondade liit muinaseestlastel. Muinas-Eesti suuremaid ja võimsamaid maakondi olid Sakala ja Ugandi. b. 13. sajandist kuni aastani 1918 Eestis haldusüksus (tsaristliku Venemaa ajal kubermangu allüksus, kreis) c. Eesti Vabariigi suurim haldusüksus. Eesti maakonnad, näit. Harjumaa, Saaremaa, Viljandimaa jt.

maa|nõunik

1. aj Baltimaade rüütelkonna kõrgeima täidesaatva organi liige 17. sajandist kuni aastani 1917, Põhja-Eestis ka sellele eelnenud Maanõukogu liige. Maanõunike kolleegium.
2. aj maavalitsuse liige Eestis 1938–1940
3. kreisi kõrgeim ametiisik Saksamaal

maa|oder
Eestis rahvaselektsiooni tulemusena saadud odrasort

maa|rukis
Eestis rahvaselektsiooni tulemusena saadud rukkisort. Madalasaagiline maarukis.

maltsvetlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
aj prohvet Maltsvetiks hüütud Järvamaa talumehe Juhan Leinbergi rajatud usulahk ning usuline liikumine Eestis

matt1 ‹mati 21› ‹s›

1. väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (näit. terade, jahu jaoks). Võttis kotist mati teri. Perenaine tõi aidast matiga jahu. || matitäis. Matt herneid, kaeru, jahu. *.. mul on kaeru ühes. Põllutegemisest jäi mõni matt üle. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: jahumatt.
2. endisaegne peam. vilja mahumõõt Eestis, 1/2 külimittu (Põhja-Eestis 6 toopi)
3. mativili (veskis jahvatamise tasuks). Mölder võttis matti. Veskis tuli matti anda. || piltl kellelegi (v. millelegi) langev osa millestki; millegi pealt lõigatav kasu. Valvur sai vangidele tulnud pakkidelt matti. Osav ärimees oskab igalt poolt matti võtta. Karjapoiss andis koerale alati oma toidupoolisest matti. Varblased on kohe jaol, et kanade toidust matti võtta. Küll on igasuguseid makse – palgalt võetakse mitu matti. *Otsekoheselt tunnistas ta paaril korral üles, et ta jällegi .. oma meelekergusele ja lõbujanule matti maksnud ja oma rõõmukarikat alkoholiga täitnud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: veskimatt.

mesilase|näpp [-näpi]
zool Eestis eksikülalisena esinev kuldpruuni ja sinirohelise sulestikuga pikanokaline putuktoiduline lind (Merops apiaster)

mets|-kuukress
bot varjukates lehtmetsades (Eestis põhjaranniku paekalda jalami all) kasvav kuukress (Lunaria rediviva)

ministeeriumi|kool [-i]
aj 3- v. 5-aastase õppeajaga maa-algkool 19. saj. II poole ja 20. saj. alguse Venemaal (ka Eestis). I, II klassi ministeeriumikool. Töötas õpetajana, õppis Uderna ministeeriumikoolis.

muskus|lill
bot peam. põhjaparasvöötmes (kohati ka Eestis) kasvav väike varakevadel õitsev kollakasrohekate õitega püsik (Adoxa moschatellina)

mõisa|kool [-i]

1. aj mõisa ülalpidamisel töötanud algastme talurahvakool Eestis
2. mõisahoones tegutsev kool

mõõk|rohi
bot kõrge lõikavalt teravsaagjate lehtedega Eestis reliktne rohttaim (Cladium)

mägi ‹mäe, mäge 28› ‹s›

1. geogr hrl. ümara v. ovaalse põhijoonisega kõrgendik, mille suhteline kõrgus on üle 200 m (Eestis ka kõrgendiku kohta, mille suhteline kõrgus on üle 50 m); (üldkeeles:) igasugune ümbritsevast alast kõrgem pinnamoodustis. Meie mäed on künkad Kaukaasia mägede kõrval. Mägede hambulised harjad. Järskude, laugjate nõlvadega, rusukalletega, koonusja tipuga, lumemütsiga mägi. Mäest (alla) laskumine pole kergem kui mäkke ronimine, tõusmine. Mäest alla, mäest üles. Tee viib, tõuseb spiraalina mäkke. Mäelt avaneb kaunis vaade ümbrusele. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim mägi. Pole korralikku mäge, kus lapsed kelgutada saaksid. *.. siin [välja]mägi, seal mägi.. Mägedel põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo .. A. H. Tammsaare. || hunnik, kuhjatis, suur kogus. Killustikku, kruusa on mägedena kokku veetud. Voodi peal pehmete patjade mägi. Ladudes on kaupa mägede viisi, mägedena. Sel teemal on terve mägi raamatuid (kokku) kirjutatud. Mees kui mägi 'suur ja tugev'.
▷ Liitsõnad: aheraine|mägi, hiie|mägi, hüppe|mägi, jää|mägi, kalju|mägi, kantsi|mägi, kelgu|mägi, kiige|mägi, kiriku|mägi, kuppel|mägi, kõrg|mägi, laine|mägi, linna|mägi, liu|mägi, lossi|mägi, lume|mägi, ohvri|mägi, prügi|mägi, pudru|mägi, suusahüppe|mägi, suusa|mägi, tehis|mägi, tuha|mägi, tule|mägi, viina|mägi, võlla|mägi, väljamägi.
2. ‹väliskohakäänetes› murd. a. talu (vastandina popsimajale); elumaja (vastandina saunale, laudale vm.). Popsieit läks mäele perenaist aitama, oli mäel loomi talitamas, tuli mäelt leiba laenamast. *Iga ivakese aja pärast aga lippan [sauna kütmast] mäele, see on tare juurde .. O. Luts. b. rand. *.. räägime siis, kui teie kõik jälle laevast mäele astute. J. V. Jannsen. *.. meie sõidame rannameeste poolt juhatatud kohal mäele, s. o. randa. G. Vilbaste.
3. ‹kohakäänetes› piltl (majanduslikult) soodus, kindel seisund. Ta on lühikese ajaga oma talu mäkke viinud. Nende elu hakkas mäkke minema 'edenema'. Isa raha aitas pojad mäele. Mis temal viga, tema on nüüd omadega mäele saanud, mäel. Eks vaatame, kes mäele jääb, kes allamäge läheb. Äri, õppimine on hakanud tal mäest alla, allamäge minema. Ära karda, minuga koos oled ikka mäel. Viljakoristusega jõuti, saadi tänavu varakult mäele 'valmis, toime'. Ega ta väitekirjaga veel mäel 'valmis' ole. *Iga ameti otsas võib mäkke tõusta ja võib sohu vajuda. E. Tennov.

märtsi|küüditamine ‹-se 5› ‹s›
aj märtsis 1949 NSV Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine Eestis jm.

nais|kutsekool
naiste kutseõppeasutus Eestis (kuni 1944. a-ni)

niidu|-kuremõõk
bot Eestis looduslikult kasvav lillaõieline kuremõõk (Gladiolus imbricatus)

nõmme|kiur
zool nõmmealadel pesitsev (Eestis haruldane) kiur (Anthus campestris)

pea|rahvakool
aj kõrgem rahvakool Venemaal (ka Eestis) 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul

pedagoogium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. algkooliõpetajaid koolitav õppeasutus mõnel maal (ka sõjaeelses Eestis). Omandas õpetajakutse Tallinna Pedagoogiumis.
2. aj keskajal ülikooli ettevalmistuskool, ka keskharidust andev õppeasutus

peled ‹-i 2› ‹s›
zool Euraasia põhjaosa järvedes ja jõgedes (Eestis introdutseerituna) elutsev siiga meenutav kala (Coregonus peled)

peni|koorem
endisaegne pikkusühik Eestis (7468 m, u. 7 versta) ja Soomes (10 688 m). Sinna oli maad tublisti oma viis penikoormat. Käis maha kaks penikoormat. Maja on rannast poole penikoorma kaugusel. Sõita oli veel penikoorma võrra. Tulekuma paistis penikoormate taha 'väga kaugele'. *Heeringaparved katsid merd penikoormate kaupa [= väga pikki vahemaid].. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: merepenikoorem.

piil|part
zool väikseim Eestis elutsev part (Anas crecca)