Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 83 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.
aasta|inventuur
maj aastaaruande koostamisele eelnev täielik inventuur
ala|iga [-ea]
hrv täiseale eelnev iga. *Juta, vaevalt alaeast väljas, .. ootas last. M. Nurme.
aprioorne ‹-se 2› ‹adj›
1. filos kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev; ant. aposterioorne
2. põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud. Aprioorne eeldus. Kõige moodsa aprioorne eitamine.
arvestus ‹-e 5› ‹s›
1. arvesse- v. arvelepanek; registreerimine ja selle alusel kokkuvõtete tegemine. Ametiühinguliikmete, töökohta vajavate kodanike arvestus. Jõuvankrite, liiklusõnnetuste arvestus. Punktide arvestus iluuisutamises. Peab oma sissetulekute ja väljaminekute kohta arvestust. Spordiühingute arvestuses võitis „Dünamo”. Võistlesin väljaspool arvestust. || maj majandusüksuse sooritatud ostu-, müügi-, palgamaksmis-, laenuvõtmis- jm. tehingute tulemuste süstematiseeritud registreerimine. Materjalide, toorainevarude arvestus. Koguseline, rahaline arvestus. Peab arvestust tulude ja kulude üle, kohta.
▷ Liitsõnad: eri|arvestus, individuaal|arvestus, koond|arvestus, palga|arvestus, punkti|arvestus, tasa|arvestus, võistkonna|arvestus, üldarvestus.
2. kaalutlus, ettemõtlemine. Tark poliitiline arvestus. Kaine arvestus. Väejuhi täpne ja loogiline arvestus. Mu arvestus osutus õigeks: poiss tuli tõepoolest tehasesse. Su arvestus oli ekslik. Male nõuab kaugeleulatuvat arvestust. Minu arvestust mööda pidi seal voolama oja. || kalkulatsioon, (arvutustel põhinev) hindamine. Ligikaudse arvestuse järgi võttis Mahtra ülestõusust osa 700–800 meest. Esialgsed arvestused lubavad hektarisaagiks 40 tsentnerit.
3. kõrgkoolis, tehnikumis vm. loengukursuse v. praktikumi lõpul toimuv eksamit asendav v. sellele eelnev teadmiste kontroll. Arvestust sooritama, tegema. Ladina keele arvestus. Psühholoogias oli meil ainult arvestus.
aura ‹6› ‹s›
1. mõjujõud; muljet kujundav õhustik. Hea, halva auraga koht. Sel linnaosal on boheemlaslik aura. Nõukogudeaegse auraga hoone.
2. (okultismis, parapsühholoogias:) inimkeha ümbritsev eriline kiirgusvöönd vm. mõjuväli
3. med langetõvehoole eelnev seisund
eel-
‹liitsõna esiosana› eelnev; näit. eelaste, -harjutus, -soolamine, -sündmus, -õhtu
eel|aste [-astme]
midagi ettevalmistav, millelegi vahetult eelnev ning sellega tihedalt seotud olukord, ajajärk v. nähtus. Karotiin on A-vitamiini eelaste. Süütuks peetav külmetushaigus on sageli eelastmeks mõnele tõsisele haigusele.
eel|haridus
eelnev, varem omandatud haridus. Tehnikumi astumiseks nõutav eelharidus. 9-klassiline eelharidus.
eel|harjutus
eelnev, sissejuhatav harjutus. Treeningut alustati viset imiteerivate eelharjutustega. Koolipoisi värsisepitsused olid eelharjutuseks hilisemale küpsele loomingule.
eel|info
eelnev info tulevaste ürituste, sündmuste vms. kohta. Riigikogu, maavalitsuse, välisministeeriumi eelinfo. Tänane, järgmise nädala eelinfo. Eelinfo sõiduplaanide muutmise kohta seoses teeremondiga.
eel|kevad
kevadele eelnev mõnede kevade tunnustega aeg. *On eelkevade õhtu, videvik. Päeval vallandunud veed on õhtukülmas hangunud, jalgteid katab õhuke jääkord nagu klaas. O. Luts.
eel|kool [-i]
millekski vajalike teadmiste v. kogemuste eelnev omandamine; eelnevalt omandatud teadmised v. kogemused. Enne esimesse klassi minekut käis Margus eelkoolis, et koolieluga tuttavaks saada ja lugemist-kirjutamist harjutada. *Elu Sinu majas oli kui suur eelkool minu praegusele põlvele. M. Metsanurk.
eel|kultuur
põll külvikorras mingile kultuurile eelnev kultuur. Maasikaistandikuks ettenähtud maal kasvatatakse eelkultuuridena ristikut või rühvelvilju. Salatit kasvatatakse sageli sama-aastase eelkultuurina.
eel|käsklus
sport sõj täitekäsklusele eelnev käskluse osa, näit. sõna „parem” käskluses „parem pool!”
eel|lugu
millelegi eelnev, seda sissejuhatav sündmuste käik. Haiguse eellugu. Mahtra sõja eellood. Sel tülil on oma eellugu.
eel|mäng
1. muus ooperi vm. suurema helitöö muusikaline sissejuhatus; laulusaate v. instrumentaalpala sissejuhatav osa
2. millelegi eelnev sündmuste käik, eellugu. Arupärimine parlamendis oli alles valitsuskriisi eelmäng.
3. armuvahekorrale eelnev mänglev kurameerimine. Armastuse eelmäng. *Aga olen huvitav mees ja panen naised põlema. Peaasi on eelmäng, see kudrutamine! O. Kool.
eelne ‹-se 2› ‹adj›
‹hrl. liitsõna järelosana› millelegi eelnev. Esimese maailmasõja eelne Euroopa kaart. Meie ajaarvamise eelne. Köpetdagi mäestiku eelsed tasandikud.
▷ Liitsõnad: eksami|eelne, haigus|eelne, hommiku|eelne, koidu|eelne, kooli|eelne, kutse-|eelne, külvi|eelne, loojangu|eelne, mai|eelne, operatsiooni|eelne, pühade-|eelne, revolutsiooni|eelne, surma|eelne, sõidu|eelne, sõja|eelne, sünnitus|eelne, tormi|eelne, valimis|eelne, võistlus|eelne, õhtu|eelne, äikese-eelne.
eel|näht
med haigusele eelnev v. selle algusjärku iseloomustav näht. Tuulerõuged algavad tavaliselt järsku, eriliste eelnähtudeta.
eel|soojendus
1. tehn eelnev soojendus, eelsoojendamine. Vee, küttesegu eelsoojendus.
2. sport soojendus. Kõik treeningud algavad eelsoojendusega.
eel|teade [-teate]
eelnev, esialgne teade. Kontserdikava tagaküljel oli eelteade järgmiste kontsertide kohta.
eel|tsensuur
trükkimisele v. ettekandmisele eelnev tsenseerimine. Romaani kirjutamisel tuli Vildel arvestada eeltsensuuri.
eel|töö
millelegi eelnev, seda ettevalmistav töö. Alustati kevadkülvi eeltöid. Väitekirja eeltööna valminud lühiuurimused. Käivad eeltööd uue naftamaardla kasutuselevõtmiseks.
ees|leht
1. bibl tiitellehele eelnev leht
2. trük raamatu esimesele ja viimasele poognale kleebitud v. õmmeldud leht kaane külgekinnitamiseks
esi-
‹liitsõna esiosana›
1. ajaliselt kõige esimene, kõigele eelnev; alust panev; esimest korda toimuv, esmakordne; näit. esiajalooline, -ajalugu, -algne, -algselt, -algu, -otsa, -puhku, -trükk; esiema, -isa, -vanemad; esietenduma, -etendus, -ettekanne, -lavastus, -linastumine, -linastus
2. kohaliselt esimene, ees-; näit. esikaas, -komponent, -osa, -plaan, -pool, -ratas, -rida, -tükk
3. peamine, parim, juhtiv; näit. esikoht, -maletaja, -mees, -naine, -reket, -tantsija, -võistlused
granulatsioon|kude
med haava kinnikasvamisel armkoele eelnev noor sõmerjas kapillaariderikas sidekude
hommiku|oode
hommikusöögile eelnev oode. Hommikuoodet võtma.
jõulu|eelne
jõuludele eelnev v. eelnenud
kadents ‹-i 21› ‹s›
muus
1. vahetult tsesuurile eelnev helitöö osa
2. instrumentaalkontserdi iseseisev improvisatsiooniline sooloosa
kapitalismi|eelne
kapitalismile eelnev. Feodalism on kapitalismieelne ühiskonnakord.
kvaternaari|eelne
geol kvaternaarile eelnev. Kvaternaarieelne aeg.
lau|päev
pühapäevale eelnev nädalapäev. Laupäeva hommik, õhtu. Möödunud, tuleval laupäeval. Laupäevaks saame töö valmis. *Öö tundus pikk kui orja laupäev .. A. Mälk. || pühade, tähtpäeva jne. eelpäev. Lihavõttepühade laupäev. Seda ei juhtu, oota või viimsepäeva laupäevani. *Karla pärast võis Ott Mäel teenida kas või oma surma laupäevani .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: jaani|laupäev, jõulu|laupäev, pulma|laupäev, pühadelaupäev.
mina ‹mina 11› ‹s›
(inimese olemuse kohta). a. kogu inimese enda vaimne (ja füüsiline) olemus tervikuna, tema loomus, isiksus, inimese eneseteadvus, -tunnetus; filos inimpsüühika muutuvates suhetes säiliv püsiv ühtsus, milles väljendub teadvuse kuulumine ühele kindlale inimesele. Harmoonilise minaga naine. Tema umbusklik ja kinnine mina. Laps hakkab oma mina järk-järgult tunnetama. Juht ei tohi oma mina teistele peale suruda. Tavaliselt lähtub inimene omaenese minast. Ta sulgus oma minasse. Suutis oma minast kõrgemale tõusta. Mees oli kaotanud oma mina. Mina jäin ikka minaks 'iseendaks'. *Selleks tuleb vaadata, kes on need minad, kes [autoril] romaanist romaani iseendaga aru peavad .. J. Kaplinski. b. teatud osa v. külg inimese loomusest, mida piiritleb ja/või iseloomustab eelnev atribuut. Inimese bioloogiline, sotsiaalne, vaimne, kõlbeline mina. Püüdis varjata oma sisemist mina. Luuletaja eetilis-esteetiline mina. Minu parem mina käskis hädasolijat aidata. Peetris võitles kaks mina. Lüüriline mina.
▷ Liitsõnad: autori|mina, luuletaja|mina, poeedimina.
nimetis|sõrm
1. pöidlale järgnev sõrm. Viibutab hoiatavalt nimetissõrme(ga). Nimetissõrmega meelekohta puurides antakse mõista, et teine on loll. Nimetissõrmega õhku ringikesi joonistades häbistatakse teist, tehakse teisele häbi-häbi.
2. (harvemini:) väikesele sõrmele eelnev sõrm, nimetamats. Abielusõrmus parema käe nimetissõrmes. *.. joob kohvi, nimetis- ja väike sõrm graatsiliselt harali .. A. Biin.
nimetu ‹1› ‹adj›
niisugune, kelle (v. mille) nime ei teata; niisugune, kellel (v. millel) ei ole nime. Nimetud kangelased, sõdurid ühishaudades. Nimetud hauad. Rahvalaulude loojad jäävad nimetuks, rahvaluule on nimetu looming. Nimetu rändrahn, allikas. Ta sai nimetuid ähvarduskirju. Veel nimetu vastsündinu. Nimetu Mats 'väikesele sõrmele eelnev sõrm, nimetamats'. || niisugune, millele ei osata täpset nime anda, ebamäärane, defineerimatu, sõnulseletamatu. Mingi nimetu hirm, rahutus, ärevus, igatsus. Hinges nimetu ootus, mure. Nimetu aimus. *Mitte midagi erilist [ei tunne] peale selle nimetu tunde, mis tekib surma vahetus läheduses. R. Kaugver.
palmipuude|püha
kirikl ülestõusmispühadele eelnev pühapäev. Palmipuudepüha jutlus, laululehed. Käisime palmipuudepühal armulaual.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |