[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aimus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
millegi hämara etteteadmise v. vaistliku tajumise tunne, aim (1. täh.) Õnne, õnnetuse aimus. Kuri, paha, halb, hirmus aimus. Tume, ebamäärane aimus kerkis hinge. Mul on aimus, et see asi heaga ei lõpe. Mu aimus läks täide. Aimused ei petnud mind. Metsades, põldudel on juba sügise aimust. *Mind piinab õudne aimus, nagu peaks täna öösel kogu maailm nende mägedega hukkuma. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: eelaimus.

almus ‹-e 4 või -e 5› ‹s›
(kerjusele antav) armuand. Almust paluma, ootama. Kerjustele anti almuseid. Mungad olid käinud almuseid kogumas.

domra ‹6› ‹s›
muus mandoliinitaoline 3–4 keelega vene rahvapill

doos ‹-i 21› ‹s›
annus. Ravimite, vaktsiinide doosid. Loodusliku radiatsiooni doos. Lubatud, ohtlikud doosid.
▷ Liitsõnad: kiirgus|doos, kiiritus|doos, ravimidoos.

dots.
dotsent

druus1 ‹-i 21› ‹s›

1. geol kristallipesa kivimis. Kvartsi druusid.
2. bot kristallide kobar taimerakus

druus2 ‹-i 21› ‹s›, druusid pl
Süüria ja Liibanoni mägedes elav islami sekt

edemus ‹-e 5› ‹s›
paremus, eelis, üleolek. Edemust saavutama. Näib oma väikse edemusega rahul olevat. *Tollal ilmuvate raamatute enamikuga võrreldes on silmanähtav Suve Jaani tööde igatine edemus. E. Nirk.

ehmus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
hrv kohkumine, ehmumine. *„Kukkusin? Kust ma kukkusin?” sosistas ta [= kuutõbine] nähtaval ehmusel. E. Vilde.

hoius ‹-e 4› ‹s›
panka hoiule antud rahasumma, deposiit. Tähtajaline, nõudmiseni hoius.
▷ Liitsõnad: kapitali|hoius, säästu|hoius, võiduhoius.

kogus ‹-a 2› ‹adj›
hrv
1. suur, suure koguga, kogukas. *Nad olid mõne minuti eest sihvaka samba otsas seisva kogusa lillevaasi juurde peatuma jäänud .. E. Vilde.
2. murd kokkukuuluv; ‹hrl. komparatiivis› sobiv, mõnus. *Kati (Lehmusele): Ei, tulge teiegi meile lähemale, siis on kogusam... H. Raudsepp. *Minge parem linna tagasi, preilikene, seal on teil nagu kogusam. R. Roht.

kogus ‹-e 4› ‹s›
hulk, kvantum (hrl. ainete, esemete kohta). Tooraine, toodangu kogus. Toiduaineid osteti säärases koguses, et jätkuks kogu reisiks. Keedise valmistamiseks võetakse harilikult võrdsetes kogustes marju ja suhkrut. Isegi väga väikestes kogustes põhjustab see kemikaal mürgistusi.
▷ Liitsõnad: mürgi|kogus, piima|kogus, puidu|kogus, sööda|kogus, toidukogus.

kohus ‹-e 4› ‹s›

1. mingisuguste kohustuste täitmise sisemine, moraalne vajadus. Poja kohus oli haige ema eest hoolitseda. Sõbra kohus on sõpra aidata. Õppimine on õpilase kohus. Pean, loen oma kohuseks sind hoiatada. Täitsin ainult oma kohust. Ta teadis, mis on tema kohus sellises olukorras. *Aga ma teen seda ainult kohusest teie vastu .. H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: au|kohus, ema|kohus, kodaniku|kohus, mehe|kohus, naise|kohus, poja|kohus, vanematekohus.
2. kohustus, ülesanne midagi teha. Peaminister on esialgu ühtlasi presidendi kohustes. *Hommikuse vahitrimmeri kohuseks oli peale kohvikruuside pesemise ka ruhvi põranda pühkimine – laupäeval pesemine. A. Hint. *.. kihelkonna inimesed tülitasid köstriisandat väga harva, ainult siis, kui kiriksand ise ei saanud oma kohuseid mingil põhjusel täita .. E. Särgava.
3. van see, millele kellelgi on õigus v. mis on kellelegi ette nähtud. Andke keisrile, mis keisri kohus. *Aga sellepärast ei tohi Ovidiust hooletusse jätta. Ovidiusele, mis Ovidiuse kohus. K. Ristikivi. *All roogevirne liuad, lauad lohus: / .. et andkem kõhule, mis kõhu kohus. M. Under.

kohus ‹kohtu, kohut, kohtusse, kohtute, kohtuid, kohtutesse e. kohtuisse 17› ‹s›

1. kohtuasju läbivaatav ja lahendav riigiorgan (ka vastav asutus). Esimese, teise astme kohus. Kohtu esimees, eesistuja. Ajab asju kohtu kaudu. Nõudis võlad kohtu korras, kohtu teel, kohtuga sisse. Kohtule esitati kaebus, avaldus. Asi läheb kohtusse 'kohtus arutamiseks'. Seltsimehelik kohus 'nõukogudeaegne ühiskondlik organ, kus arutati väiksemaid õiguserikkumisi ja üleastumisi'. Kolm korda kohtu seadus. Õigus ülem kui kohus. || ruumid, kus nimetatud asutus asub. Astusime kohtusse sisse. || kohtunikud, kohtu koosseis. Kohtu väljasõiduistung. Kohus läheb otsust tegema. Püsti tõusta, kohus tuleb! Kohus tunnistas kaebealuse süüdi. Kohus mõistis mehe vangi. Süüalune kutsuti kohtu ette.
▷ Liitsõnad: apellatsiooni|kohus, au|kohus, eri|kohus, foogti|kohus, haldus|kohus, inkvisitsiooni|kohus, kaela|kohus, kassatsiooni|kohus, ketseri|kohus, kihelkonna|kohus, kogukonna|kohus, kreisi|kohus, kriminaal|kohus, linna|kohus, maa|kohus, mees|kohus, mõisa|kohus, rae|kohus, rahu|kohus, rahva|kohus, riigi|kohus, ringkonna|kohus, silla|kohus, sõja|kohus, talurahva|kohus, tsiviil|kohus, vaes(te)laste|kohus, vahe|kohus, valla|kohus, vande|kohus, vasalli|kohus, väli|kohus, õue|kohus, ülemkohus.
2. kohtuprotsess, kohtupidamine. Kedagi kohtusse andma, kaebama 'kellegi vastu kohtuprotsessi algatama'. Ähvardas naabri laimamise pärast kohtu alla 'kohtusse' anda. Kohut mõistma, pidama 'kohtuasja arutama, kohtuprotsessi pidama'. Esines kohtus tunnistajana. Eeluurimine on lõpetatud, varsti tuleb kohus. Ilma kohtuta ei tohi kedagi karistada. Kohus algas kell üheksa. || piltl (hrl. süüdimõistev, tauniv) otsustamine kellegi v. millegi üle. Ta on teiste üle kange kohut mõistma. Kirjanduslik kohus 'kirjandusteose tegelas(t)e käitumisele hinnangu andmine kohtupidamise vormis'. *Järgmisel üldkoosolekul – mõistke siis ta üle kohut. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: lintši|kohus, mere|kohus, oma|kohus, viimsepäevakohus.

kohut käima
kohtu teel õigust taotlema, protsessima. Naabrid tülitsesid ja käisid kohut. Ega saksaga maksa kohut käia.

nagu kord ja kohus vt kord [2]

kojus ‹-e 4› ‹s›
murd tont, vaim. *Kui hääletu-vormitu kojus / hiilib üle põldude põud .. H. Adamson.

komps ‹interj adv›
annab edasi kompsimise v. kompsumise heli. „Komps!” kukkus kivi käest maha. Astub komps-komps mööda koridori.

komps1 ‹-u 21› ‹s›
millessegi mähitud, kääritud v. seotud pakk, pamp. Suur, väheldane, kogukas komps. Kaenlas, kaenla all hoidis ta mingit paberisse mähitud kompsu. Tüdrukul oli komps käe otsas: rätikusse seotud kauss toiduga. Seina ääres seisid kotid ja kompsud mitmesuguste asjadega. Vankris oli mitu kompsu toidukraamiga. Tuli uksest, väike komps käes. Mis sul seal kompsus on? Hakkas kompsu lahti tegema. Ta sidus tööriided kompsu. || ‹pl.› vähesed asjad, vähene vara. Varandust oli tal vähevõitu: peagi olid kõik kompsud koos. Pane oma kompsud kokku ja käi uksest välja! *.. Elmar Kütt pani eile oma kompsud kokku ja kolis Tupsi Priidu juurde. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: leiva|komps, pesu|komps, raamatu|komps, riide|komps, rõiva|komps, toidukomps vrd kimpsud-kompsud.

komps2 ‹-u 21› ‹s›
hrv kompsatus. *Ma nagu kuulsin kambri ukse taga niisugust kompsu, kui oleks keegi vastu seina põrganud. E. Vilde.

komu1 ‹11› ‹s›
(haiguslikult, kahjustuse tagajärjel kujunenud) jämedam, laienenud koht. Seenvähk tekitab viljapuude tüvele ja okstele komusid.
▷ Liitsõnad: veeni|komu, verikomu.

komu2 ‹11› ‹s›
‹hrl. pl.› murd komps, kolu, koli. *„Mis komud ja kolud need siis seal lambatarakeses on?” küsis ta. E. Vilde. *.. lisas siis: „Soo, seks korraks oleks siis minu komud jällegi kotis, nii et võib jalga lasta.” A. H. Tammsaare.

komu3 ‹11› ‹s›
kõnek kommunist. *Oli Pätsi ajal ohvitser, üleajateenija ja läks neljakümnendal komude mesti ... T. Lehtmets.

kormus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. bot tüvend
2. antr kehatüvi

kotus ‹-e 4› ‹s›
murd koht; eluase, kodukoht. Seda kotust ei leia, kus magades süüa saab. *Lähengi kõrtsi. Seda kotust ma ei hakka pikemalt kirjeldama .. O. Luts. *Aga kadunud Rissa Siimoni kunagine kotus, viimane neeme poolt vastu merd, oli teadjale silmale hämaraski näha. J. Kross.
▷ Liitsõnad: ahi|kotus, kodukotus.

lodus ‹adv›
lontis, ripakil, lotakil, lodakil. Sukad kõhnade säärte ümber lodus. Lind hoidis haiget tiiba lodus. *Kui meri vaikib, seisavad isegi röövlite laevad, purjed lodus. K. Saaber. | piltl. *.. rääkisid koju tulles, kuidas kuningapoeg lodus ja nukker olnud, kellegagi pole tantsinud ega juttu teinud .. F. R. Kreutzwald.

lohus ‹adv›
lohkus. Lohus põsed. *Hobunegi ristluist lohus, luiseks muutund, hootuks. M. Under.

lojus ‹-e 4› ‹s›

1. van (kodu)loom (hrl. eelkõige veiste kohta). Kolijad oma kraamikoormate ja lojustega. Elati suitsutares lojustega koos. Pärisorje müüdi nagu lojuseid. *Aga mis on's üks vilets inimeseloom üle tugeva lojuse kõrval .. Vaadake, kus on ühel sõnnil rammu ja jaksu. A. Jakobson. *.. Liivimaal on põtru ja ka muid söödavaid lojuseid väga palju .. E. Kippel. | piltl (inimese kohta). *.. olgugi varas või röövel ta – ikkagi Issanda lojus. J. Oengo.
▷ Liitsõnad: kodu|lojus, pisi|lojus, pudu|lojus, töö|lojus, veolojus.
2. hlv (inimese kohta, hrl. sõimusõnana:) loom. Sõimas neid lojusteks ja elajateks. Ta, lojus, valetas meil suud ja silmad täis! Ta on siga mees, lojus!

loomus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
iseloom. a. inimese v. looma iseloom, loomulaad. Tal on hea, halb, vaikne, pehme, rahutu, äge loomus. Hea, halva, vaikse, pehme, rahutu, ägeda loomusega inimene. Eestlase kinnine loomus. Põikpäisus on tal loomuses. Mu loomus tõrgub totrusi kaasa tegemast. Öeldakse, et harjumus on teine loomus. Ta on kummaline, vastuoluline loomus. *Selle jutuka ja sõbraliku tütarlapse eksalteeritus ja impulsiivsus justkui ei sobinud minu maavillase loomusega. L. Hainsalu. b. millegi iseloom, laad, eripära. Skulptor peab arvestama materjali loomust. Liigutuste reflektoorne loomus.
▷ Liitsõnad: inimloomus.

loomus1 ‹-e 4› ‹s›
silmuskudumi, näit. kinda alustus

loomus2 ‹-e 4› ‹s›
noodatäis kalu; üks noodaveo kord; ka kalasaak üldse. Saime mõne loomuse tõmmata, juba koorem kalu käes. Tuli nii rikkalik loomus, et võrgud katkesid. Püügilaevad annavad oma loomused baaslaevale üle. Paadid tulid rikkaliku loomusega randa. | piltl. *.. pähklid on viimane loomus sügise saakidest, mida mets annab. K. Põldmaa.

modus vivendi ‹6› ‹s›
(lepliku) läbisaamise viis (ilma tõeliselt püsiva kokkuleppeta)

nomos ‹-e 4› ‹s›

1. aj Vana-Egiptuse maakond
2. haldusüksus nüüdses Kreekas

norus ‹adv›
norgus. Kõnnib, pea norus ja pilk maas. Leinajad norus peadega ümber haua. Norus okstega leinakask. Lilled on kuumusest norus. Ta on täna kuidagi norus ja tusane. Ei taha näha neid norus nägusid. *Kes norus käis, seda ta [= H. Treffner] ei sallinud. J. V. Veski.

nosus ‹adv›
(hrl. nina kohta:) laiaks litsutud, lösus. *Laps imenud rahulikult, nina nosus. A. Beekman.

ohmus ‹-e 4› ‹s›
kõnek ohmu. *Aeg möödub. Istun nagu ohmus oma asemeserval .. B. Kangro.

omas ‹hrl. pl.› ‹omakse, -t, omaksesse, -te, omakseid, -tesse e. omakseisse 4› ‹s›
(lähedane) sugulane. Kadunu, lahkunu omaksed. Omaksed otsivad kaduma jäänud poega. Sõda pillutas omaksed maailma laiali. Omaste asi, lepivad ära. Sõidame omakseid vaatama, omastele külla. Peale mõne kaugema sugulase tal omakseid ei ole. *.. Ossu-vend, ainuke sõjamölludest järelejäänud omas! I. Sikemäe. *.. ei jää kellelegi tüliks, ei võõrastele ega omastele. E. Krusten.

ombus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
hrv kahtlus(tus). *.. mind pahandasid su ilmsed ombused mu terve mõistuse kohta .. J. Aavik (tlk).

omul ‹-i 2› ‹s›
zool siia subarktiline alamliik Põhja-Siberis ja Kirde-Euroopas (Coregonus autumnalis)

oopus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
kirjanduslik, teaduslik vm. teos. *Selle oopuse vastu oli Irinal sügav aukartus, kuigi ta seda polnud läbenud lugeda. A. Beekman. || nlj (kirja, kirjandi vms. kohta). Ta on usin kirjutaja, saan talt oopusi peaaegu ülepäeva. || järjekorranumbriga märgitud muusikateos sama helilooja teiste muusikateoste seas, lüh. op

ootus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
ootamine; lootus. Päev oli täis ootust, möödus ootuses. Lehmad ammuvad lüpsi ootuses. Ootusest pinevil näod. Ootus ei tundunudki raskena. Tuli elada (kannatlikus) ootuses, et olud paranevad. Rõõmus, ärev ootus asus rinda. Ootused täitusid, tal ei tulnud oma ootustes pettuda. Kohtumine vastas ta ootustele. Pettis, ei täitnud oma lugejate ootusi. Vastu ootust, ootusi ei saanud ta kõrgkooli sisse. Kontsert ületas ootused, oli üle ootuste hea. *Nii algas ootus. Kümneid kordi käis Leho maanteel vaatamas, kas ehk Agur ei tule juba. V. Beekman.

opus citatum [tsitaa-] ‹-i 2› ‹s›
(teadusuurimustes:) mainitud teos, lüh. op. cit

ormus ‹-e 4› ‹s›
murd (ogaline) kalauim. *.. sikutab välja ühe suure helepunaste ormustega ahvena. O. Luts.

romu ‹11› ‹s›
vana logu auto; kasutuskõlbmatuks sõidetud, vaid vanarauaks kõlbav auto. Sõidab mingi romuga. Korralik amort võib ka vanast romust teha tõelise limusiini. Laskis romu ära vedada. || muu loguks v. kõlbmatuks muutunud metallese. Need pole treipingid, vaid vanad romud .
▷ Liitsõnad: auto|romu, rattaromu.

somps ‹-u 21› ‹s›
somp [1]. Rõske ja udune somps. *Õhk on puhas.. saastast, sompsust. R. Roht.

sompus ‹adv›
sombune, sombus. Sompus taevas. Tujugi on sompus ilmaga kehv. Päev oli sompus, aga öö selge. | piltl. *Nägin mina ka ometi rõõmsaid, lahkeid inimesi, kes polnud alati sompus, mossis.. R. Roht.

soomus ‹-e 4› ‹s›

1. ‹hrl. pl.› ka biol mitmesuguse päritolu ja ehitusega hrl. lame plaatjas kattemoodustis. a. (taimedel). Taime puitunud soomused. Käbi soomused. Soomusteks muundunud lehed. Saksauulil on lehtede asemel ogajad soomused. Nahkjate soomustega kaetud pungad. Õisikut katavad lihavad soomused. Sibula soomused. Tumedate soomustega seenekübar. b. (loomadel). Mao keha katavad sarvkattest soomused. Rästiku seljapealsed soomused on pikergused. Soomustega kaetud krokodillikeha. Metalliläikeliste soomustega sitikad. Kala soomused sätendavad, läigivad, sillerdavad. Ahvena nelinurksed, latika kaarjad soomused. Kraapisin kaladelt hõbedasi soomuseid. Kala soomustest puhastama, puhtaks rappima. Sul on paar soomust varrukal. c. (võrdlustes). *.. laastud asetati roovitisele nii, et iga laast kattis soomusena kõrval asetseva laastu umbes poole laiuse võrra. K. Tihase.
▷ Liitsõnad: idu|soomus, käbi|soomus, punga|soomus, seemne|soomus, sibula|soomus, viljasoomus; elasmoid|soomus, ganoid|soomus, heeringa|soomus, hõbe|soomus, kala|soomus, katte|soomus, kosmoid|soomus, plakoid|soomus, räime|soomus, vaap|soomus, õhiksoomus.
2. ka sõj kuulide ja kildude eest kaitsev metallkate. Tanki roheline soomus. Soomusega kaetud lennuk. Kuulid hakkasid vastu soomust trummeldama. | piltl. Kevad murrab mere pinda katva soomuse. *Aga ju oli Karla vist end varustanud mõninga kannatusega, soomusega, mis teda kaitses.. R. Roht. || soomusrüü. *Helena, / sa aita võtta Hektorilt ta soomus.. G. Meri (tlk).
▷ Liitsõnad: raud|soomus, tankisoomus.
3. el kaabli enamasti teraslindist v. traadist kaitsekate
4. kõnek (sõja)saak. Saime sõjaväljalt suure hulga soomust. Võisteldi soomuse rohkusega. Soomust tegema '(sõja)saaki hankima, marodeerima'. *Teete soomust?.. Laske käia. Viige ära, mis viia kannatab. Vaenlastele pole mõtet jätta. R. Kaugver. *Poiss viskas sakslastest soomuseks jäänud vasikanahkse seljaga sõduriranitsa õlale.. V. Ilus.

(nagu ~ kui ~ otsekui) soomused langevad silmilt ~ silmadelt ~ silmade eest
(keegi) hakkab äkki mõistma, jõuab äkki milleski selgusele

sorus ‹adv›
sorgus. Sorus vurrud. Koeral on saba sorus. Hakk kükitab, tiivad, saba sorus. *Elumaja sorus laasturäästast soriseb soga alla. A. Mägi. *Vabadus ei salli vangi – mine, tõugati juletu, sorus inimene käiku.. R. Sirge.

tohmus ‹-e 4› ‹s›
kõnek tohman. Sina, tohmus, pea suu! Need tohmused ei osanud küsimuse peale musta ega valget vastata.