[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

abiogenees ‹-i 21› ‹s›
biol elusolendite tekkimine elutust ainest, isetärkamine

aero|ionisatsioon
füüs aeroioonide tekitamine v. tekkimine

annihilatsioon ‹-i 21› ‹s›
füüs osakese ja antiosakese kokkupõrkel toimuv nende osakeste kadumine (ning uute osakeste tekkimine). Elektroni ja positroni annihilatsioon.

bio|genees
biol elusolendite tekkimine teistest, varasematest elusolenditest

dekoratiiv|kosmeetika
jumestus, juuste värvimine, küünte lakkimine jms.

enese|induktsioon
el voolutugevuse muutumisega kaasnev induktsioonivoolu tekkimine juhtmes

epentees ‹-i 21› ‹s›
keel sõnasisese mitteetümoloogilise lisahääliku tekkimine (näit. üits pro üts)

eruptsioon ‹-i 21› ‹s›

1. geol (vulkaani)purse. Vesuuvi eruptsioon.
2. med järsk ilmumine (näit. hammaste läbilõikumine, lööbe tekkimine vm.)

fülo|genees
biol loom- ja taimorganismide rühmade, samuti elundite v. elundkondade tekkimine ja arenemine, põlvnemiskäik. Liigi, klassi fülogenees. Seente, kalade, imetajate fülogenees. Psüühika fülogenees.

granulatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. granuleerimine. Rohujahu, väetiste granulatsioon. Kunstnik on ehetes palju kasutanud granulatsiooni, väikeste kuulikeste jootmist siledale pinnale.
2. med granulatsioonkude; selle tekkimine. Sidekoeline granulatsioon. Haavade granulatsiooni soodustav ravim.
3. astr Päikese fotosfääri teraline ehitus, sõmerus

humifikatsioon ‹-i 21› ‹s›
huumuse tekkimine orgaanilise aine lagunemise teel, humifitseerumine

ise|tekkimine ‹-se 5› ‹s›
iseeneslik tekkimine, isetärkamine

kavitatsioon ‹-i 21› ‹s›
füüs tehn tühikute (mullikeste) tekkimine vedelikus järsu rõhulangemise tagajärjel

kolk ‹kolgi 21› ‹s›

1. nööri(de) külge seotud lühike jäme puutükk (enamasti töö- v. veoriista osa). Koodi kolk. *Tõusen, võtan sorid kolkide küljest lahti, tõmban hobustel rangid üle pea maha .. R. Vaidlo.
2. ‹hrl. partitiivis› kõnek kolkimine, peksmine. Poisid andsid, tegid kaebajale kambaga kolki. Märt sai hooletuse pärast isa käest tublisti kolki. *„Või keretäis kolki – ongi ehk kristlikum!” ütles küüslaugulõhnaline. A. Jakobson.

kurrutus ‹-e 5› ‹s›

1. kurrutamine; selle tulemus, (riideeseme) kurrutatud koht. Käiste kurrutus. *..naeratas, nagu ainult tema seda oskas – vaevalt-vaevalt, paksude huulte kerge kurrutusega.. H. Rajandi (tlk).
2. geol kurdude tekkimine maakoore deformeerumisel tektooniliste liikumiste mõjul; kurdude tekkimise tsükkel; kurdude rühmitus maakoores

leke ‹lekke 18› ‹s›
lekkimine. Nafta-, gaasijuhtme leke avastati ning kõrvaldati.
▷ Liitsõnad: infoleke.

mandri|jäätumine ‹-se 5› ‹s›
geol mandrijää tekkimine; mandrijääga kattumine. Kvaternaari mandrijäätumised.

metanalüüs ‹-i 21› ‹s›
keel sõna- v. morfeemipiiri nihkumine, kadumine v. uue sellise piiri tekkimine kõneleja teadvuses

mono|genees
antr keel tekkimine ühest allikast

pake ‹pakke 18› ‹s›
pakkimine

patogenees ‹-i 21› ‹s›
med haiguse tekkimine ja arenemine, tõveteke. Silma siserõhk on suurenenud, kuid glaukoomi patogeneesi pole veel kindlaks tehtud.

perforatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. perforeerimine, mulgustamine, mulgustus. Arvutuskeskus annab magnetlindid ja hoolitseb perforatsiooni eest.
2. med ava tekkimine v. tekitamine õõneselundi seina, mulgustus. Maoseina, kuulmekile perforatsioon.
3. korrapärane augustus, mulkude kogum. Filmi perforatsioon oli rebenenud. Kingapealseid kaunistab perforatsioon. Esimesed postmargid olid ilma perforatsioonita 'hammastuseta'.
▷ Liitsõnad: sise|perforatsioon, ääreperforatsioon.

polü|genees
mitmest lähtest tekkimine

pooge ‹pooke 18› ‹s›
pookimine, hrl. selle üksikjuhtum a. Pookega ülekanduv taimehaigus. b. Poliomüeliidivastased pooked.
▷ Liitsõnad: kaitsepooge.

pook ‹poogi 21› ‹s›
pookimine; poogend. Kolme poogiga õunapuu.

pretsipitatsioon ‹-i 21› ‹s›
tahke aine eraldumine lahusest, sademe tekkimine, sadestus; biol reaktsioon, milles osalevad antigeenid-antikehad põhjustavad vereseerumi hägustumist ja sademe teket

protees ‹-i 21› ‹s›

1. ka med tehiskehaosa. Eeshambad asendati proteesi(de)ga. Pani proteesi suhu. Nina, sõrme, käelaba plastmassist protees. Ta käib proteesiga, kannab proteesi. Pead õppima proteesidega end riidesse panema. Silmamuna asemele pandud protees. Veresoonte proteesid. Lihaste abil, elektri jõul funktsioneeriv protees.
▷ Liitsõnad: hamba|protees, jala|protees, jäseme|protees, veresooneprotees; plastmassprotees.
2. keel lisahääliku tekkimine sõna algusse (näit. pluht, trullima)

psühhogeenia ‹1› ‹s›
med psüühiliste v. kehaliste häirete tekkimine negatiivsete psüühiliste elamuste toimel

põiekivi|tõbi
med kivi(de) tekkimine kusepõies

side|koestumine ‹-se 5› ‹s›
med tiheda sidekoe tekkimine muu koe asemel, fibroos. Maksa, südamelihase sidekoestumine.

stigmatsioon ‹-i 21› ‹s›
relig stigmade tekkimine usklikel. Stigmatsiooni on täheldatud ka 20. sajandil.

säru1 ‹11› ‹s›
kõnek ergutus, hoog, tagasundimine; nahutamine, päheandmine, peapesu. Kutsar andis, tegi muudkui hobustele säru. Anname aga tööle säru takka! Väljas paukus pakane, toas tegi taat ahjule tulist säru. Ülemus tegi meestele looderdamise eest kõvasti säru. Üleannetu pärast said säru ka teised vennad. Praagitootjatele tehti niisugust säru, et hoia ja keela. Täna teen sulle males säru. Ajaleht tegi pistiseandjale kõvasti säru. *Einoh, mis nüüd, nüüd pole enam midagi, muudkut mootorile säru sisse. A. Hint. || peks, kolk(imine), nüpeldus, nahatäis, keretäis (ka tapluses, sõjas). Oli äge taplus: tegime nende kambale säru. Suurtükid olid kogu aeg valmis vaenlasele säru andma. Kepid kätte ja lähme teeme varastele säru! Kutsikale kuluks õpetuseks tubli säru ära. *.. peab õpetama nagu noort kassi või koerakutsikat: nina sinna, tema lombi või hunniku sisse ja taguotsale tublisti säru! O. Luts.

sünd ‹sünni 21› ‹s›

1. ilmaletulek, sündimine. Lapse sünd. Kaksikute, mitmikute sünd. Pärast poja sündi jäi ema haigeks. Isa suri juba enne tütre sündi. Ta on sünnist saadik vigane. Oli sünnist surmani kodupaigas. Täna möödub 100 aastat kuulsa näitleja sünnist. Sündide arvu kiire kahanemine. *Teise tütre sünnil oli Krõõt nutnud, nüüd võttis ta löögi [= jälle tütre sünni] alistunult vastu. A. H. Tammsaare. || sünnilt, sünni poolest sünnipäralt, päritolult, põlvnemiselt. Mees on sünnilt armeenlane, hispaanlane. Kuulus sünnilt rüütliseisusse. *.. aga meie ei tohi unustada, kes ta sünni poolest on ja missuguseid vanemaid ta omaks nimetab. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: esisünd.
2. millegi tekkimine, teke, sündimine. Päikesesüsteemi, Maa sünd. Pilvede, tormi sünd. Taevas lõi punetama – see oli uue päeva sünd. Uute riikide, uute teadusharude sünd. Oli möödunud veerand sajandit Eesti jalgpalli sünnist. Kirjandus-, kunstiteose sünd. Rahvapärimuste sünd. Uute sõnade sünd keeles. Enam polnud kahtlust tipptulemuse sünnis. *.. ei suutnud see ettekujutus tas siiski lämmatada üsna tõsiste tunnete sündi.. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: juurde|sünd, taas|sünd, uuesti|sünd, ümbersünd.

sünesteesia ‹1› ‹s›

1. psühh mingi aistinguga samaaegse aistingu tekkimine teise meele piirkonnas
2. kirj eri meelte aistinguid märkivate sõnade tavavastane ühitamine (näit. pumbakaevude roostene kriiksumine)

taas|teke
uuesti tekkimine. Valu taasteke viitab algavale haavanakkusele. Eraomanduse taasteke. || biol regeneratsioon

teke ‹tekke 18› ‹s›
tekkimine, kujunemine, sünd. Maa, päikesesüsteemi teke. Elu teke Maal. Liikide teke ja kadu. Soode ja rabade teke. Kaali järve teke on põhjustanud palju vaidlusi. Mäestike teke. Loodusliku tekkega koopad. Püsiva lumikatte, talvejää teke. Pilvede teke ja liikumine. Esimeste linnade teke. Rooma riigi teke. Kultuuride teke, tõus, õitseng, allakäik ja häving. Ristiusu teke ja levik. Keele teke ja areng. Haiguste, kasvajate teke. Juuru nime teket seostatakse sõnaga „juur”. Impressionism on maailmakirjanduses tekkelt hilisem kui naturalism. Mendeli seaduste taasavastamine pani aluse geneetika kui teaduse tekkele. Tulekahju avastati õnneks juba tekkel.
▷ Liitsõnad: mulla|teke, mäe|teke, soojusteke; taasteke.

tekke|protsess
teke, tekkimine protsessina. Mullastiku tekkeprotsess. Alles tekkeprotsessis olev linnaühiskond.

tikandus ‹-e 5› ‹s›
van tikand; tikkimine. *.. ka sellest lõngast oleks meistri käes kena, värvikas tikandus saanud. E. Vilde.

tike ‹tikke 18› ‹s›
tikkimine; tikkpiste. Peenikese niidiga tehtud tikete read.

tingimus ‹-e 5› ‹s›

1. asjaolu, millest oleneb mingi muu asjaolu v. nähtuse tekkimine, olemasolu, eripära v. muutumine; eeldus. Hädavajalik, tähtsaim, peamine, vältimatu, oluline tingimus. Lepingu tingimused. Määratakse kindlaks hoiuse väljamaksmise tingimused. Vastuvõtu ainus tingimus oli saavutada katsetel kakskümmend palli. Kandidaat vastas kõigile esitatavatele tingimustele. Nõustus kõigi esitatud tingimustega. Võttis esitatud tingimused vastu. Seab, esitab vaid ühe omapoolse tingimuse. Seda ainsat tingimust ei olnudki nii lihtne täita. Ma ei ole sellega mingil tingimusel 'juhul' nõus. Elu olemasolu esmaseid tingimusi on soojus ja õhk. Edukuse vajalikuks tingimuseks peab ta visa ja lakkamatut tööd. Tingimuseks olgu, et .. Vaenlane alistus, kapituleerus tingimusteta. Tehing õnnestus sõlmida soodsatel tingimustel. Võtan su kaasa ainult sel tingimusel, kui sa kenasti käitud. Ma ei astu (mitte) mingil tingimusel üle tema läve! *Peeter ei salanud ka küsijaile ja kuulajaile sugugi, mis tingimustega ta talu ja tütre ära annab. A. Kitzberg.
2. ‹pl.› olud. Arvestatakse looduslikke tingimusi. Rasked majanduslikud tingimused. Sanitaarsed tingimused on mõnevõrra paranenud. Pidi elama kitsastes tingimustes. Soodsad tingimused töötamiseks. Kõrgmäestiku tingimustes saavutasid sportlased häid tulemusi. Andmed Päikese pinnal valitsevate tingimuste kohta. *Ta ei tahtnud leppida säärase teenistusega, mis ta veel halvemaisse tingimustesse oleks pannud kui see elu siin. R. Roht.
▷ Liitsõnad: eel|tingimus, eri|tingimus, lisa|tingimus, põhi|tingimus, vastutingimus; alistumis|tingimus, kapitulatsiooni|tingimus, lepingu|tingimus, olelus|tingimus, palga|tingimus, rahu|tingimus, rendi|tingimus, tekke|tingimus, võistlus|tingimus, õppimistingimus; arenemis|tingimus, arengu|tingimus, elamis|tingimus, elu|tingimus, hoiu|tingimus, ilmastiku|tingimus, kaevandamis|tingimus, kasvu|tingimus, keskkonna|tingimus, kliima|tingimus, korteri|tingimus, liiklus|tingimus, mullastiku|tingimus, normaal|tingimus, olme|tingimus, pesitsemis|tingimus, pesitsus|tingimus, pidamis|tingimus, puhke|tingimus, sõidu|tingimus, säilitamis|tingimus, säilitus|tingimus, tee|tingimus, treeningu|tingimus, töö|tingimus, vaatlus|tingimus, välistingimused.

transplantatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. med transplanteerimine, siirdamine, siirdistutamine. Kudede ja elundite transplantatsioon. Südame, naha, luuüdi transplantatsioon.
2. aiand pookimine

tüve|õiesus ‹-e 5› ‹s›
bot õite tekkimine tüvel ja jämedatel okstel, kauliflooria

uuesti|sünd
taassünd, ümbersünd. a. reinkarnatsioon. Inimese elutee, surm ja uuestisünd. Budistide õpetus uuestisünnist. Sansaara on lõputu uuestisündide ahel. b. uuesti kujunemine v. tekkimine, taaselustumine. Gregoriaani laulu uuestisünd. Sotsiaaldemokraatia uuestisünd. Purustatud linn on läbi elanud uuestisünni. Haritlased aitasid rahvuslikule uuestisünnile kaasa. c. põhjalik muutumine, täiesti teiseks saamine. Vaimne uuestisünd. Koges tõelist uuestisündi ja usule pöördumist. *.. ära arva, Hilda, et see on nüüd minu uuestisünd ... ülestõusmine, eneseleidmine – kaugel sellest. Milline olen olnud, selliseks ka jään. V. Vahing.