[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

detailiseerima ‹42›
detailselt, kõigis üksikasjades esitama; detaile lisama, detailide osas täpsustama. Seadlused konkretiseerivad ning detailiseerivad seadusi. Liiga detailiseeritud plaan.

eraldus|võime
info kuva detailide eristatavuse aste (mõõdetav näit. rastripunktide arvuna pikkusühiku kohta). Kuvari, ekraani eraldusvõime. Suure eraldusvõimega televisioon 'peeneraldustelevisioon'.

juurde|lõikus
tekstiilmaterjalist, nahast vms. detailide väljalõikamine. Kleidi, kingapealsete juurdelõikus.

kappima2 ‹kapin 42›
tekst detailide lõikeserva õmbluse sisse katma, kapingut tegema. Kapitud õmblus.

keermelõike|riist
tehn lõikeriist detailide keermestamiseks

keermestus|pea
tehn seadis metallilõikepinkidel detailide keermestamiseks

keermestus|pink
tehn tööpink detailide keermestamiseks. Keermestuspingid on keermelõike- ja keermerullimispingid.

keevitama ‹37›
tehn detailide servi sulamiseni kuumutades v. surve abil liitma. Metalle keevitama. Gaasiga, elektriga keevitama. Paak keevitati kokku kolmest osast.

klamber ‹-bri, -brit 2› ‹s›

1. ümberhaarav v. kokkupigistav kinniti esemete, detailide vm. ühendamiseks v. paigalhoidmiseks. Aasakujuline klamber. Klambritega kinnitamine. Torud ühendati omavahel klambritega. Üks detail tuli klambritest lahti. Pani lahtised lehed klambri vahele. Klambriga kokkupandud paberilehed. Panin juuksed klambri(te)ga kinni. Haav on kinni kasvanud, võib klambrid ära võtta. | piltl. *.. sind kaua hoidsin käte klambris / ja oleks hoida tahtnud veel. A. Sang.
▷ Liitsõnad: haava|klamber, hoide|klamber, juukse|klamber, kinnitus|klamber, kirja|klamber, nina|klamber, pingutus|klamber, suru|klamber, toru|klamber, ühendusklamber; metall|klamber, raud|klamber, teras|klamber, traatklamber.
2. van sulg [sulu] (4. täh.) Nime järel oli klambrites selle hääldus.

liide ‹liite 18› ‹s›

1. hrl tehn osade, detailide, hrl. masina- v. aparaadiosade, tarindite jm. ühendus. Liikuvad ja liikumatud liited.
▷ Liitsõnad: bajonett|liide, hammas|liide, joote|liide, keermes|liide, keevis|liide, kiil|liide, käpp|liide, liim|liide, liist|liide, neet|liide, polt|liide, põkk|liide, valtsliide.
2. ehit seotis
3. med serooskestade (ning nendega kaetud elundite) haiguslik liitumus. Sooltevahelised liited. Liited ussripiku ja tema naaberorganite vahel.
4. keel afiks. Liide -gi, -ki.
▷ Liitsõnad: ees|liide, järel|liide, sise|liide, tuletusliide.

liimimis|klamber
tehn (liimitavate detailide kokkusurumiseks)

lukksepa|töö
‹hrl. pl.› tehn metallitöö, mida rakendatakse lihtsamate esemete valmistamisel v. detailide, sõlmede ja masinate koostamisel. Märkimine, raiumine, viilimine, kaabitsemine, keermestamine, soveldamine, neetimine, jootmine jt. lukksepatööd. Oskab, tunneb, teeb lukksepatööd.

metalli|valu
tehn pooltoodete v. detailide valmistamine sulametalli valamisega valuvormi

otsa|tera
tehn detailide otspindu töötlev treitera

paisumis|pilu
tehn pilu, mis jäetakse materjali paisumist arvestades detailide jm. vahele. Paisumispilud metalldetailide, aknaklaasi ja aknaraami vahel.

pits|kruvi
tehn kinnituskruvi töödeldavate detailide ja esemete kinnitamiseks v. kokkusurumiseks (hrl. lukksepa- ja tisleritöödel), kruviriisk. Metallist, puidust pitskruvid. Liimitavad puidupinnad surutakse pitskruvide abil tugevasti kokku. *Valusalt kui pitskruviga pigistas tüdruk teise kätt.. N. Baturin.

sirkel ‹-kli, -klit 2› ‹s›
kaheharuline riist ringjoonte ja kaarte joonestamiseks, lõikude mõõtmiseks ja jaotamiseks, pikkuste ülekandmiseks v. detailide märkimiseks. Joonestas sirkliga ringjoone. Ülesanne tuleb lahendada sirkli ja joonlaua abil. Silm sirkel ja nina vinkel (silma järgi, mõõduvahendit kasutamata tehtava töö kohta).
▷ Liitsõnad: joon|sirkel, kobi|sirkel, kruvi|sirkel, latt|sirkel, mõõte|sirkel, märkimis|sirkel, null|sirkel, suhte|sirkel, varb|sirkel, vedrusirkel.

sisse|töötamine ‹-se 5› ‹s›
tehn uue masina esialgne töötamisaeg, mille kestel detailide kokkupuutepindade konaruste kulumise kiirus järk-järgult väheneb. Mootori, liiklusvahendi sissetöötamine.

stantsi|plokk
tehn detailide plokk, mida kasut. stantside, templite, matriitside ning juht- ja kinnitusdetailide hoidmiseks mingis kindlas asendis

survevalu|agregaat
tehn agregaat detailide valamiseks surve all

sõlm ‹-e 22› ‹s›

1. köi(t)est, nööri(de)st, paelast vms. (seotav) kinnitus v. ühendus. Ühekordne, kahekordne sõlm. Niidis, lõngas on mitu sõlme, sõlm(ed) sees. Tegi õmblema hakates niidile sõlme otsa. Sidus rätiku lõua all sõlme. Keeras juuksed kuklasse sõlme, lopsakaks sõlmeks. Seo, tee, päästa, haruta sõlm lahti! Mees tõmbas kaelasideme sõlme lahti, kõvemini kinni, pingumale. Kingapael oli sõlmest lahti läinud, kõvasti sõlmes. Kinnitas mütsi paelad jooksva sõlmega. Tegi kingipaki paelale ilusa lehviga sõlme. Tegi meeldetuletuseks taskuräti nurka sõlme. Idamaised vaibad on sõlmitud Smürna ja Pärsia sõlmega. | piltl. Nõtke võimleja võis oma keha kas või sõlme väänata. Purjus mehe jalad kippusid vägisi sõlme minema. *Ka jutule polnud nüüd enam sõlme ette tehtud. J. Semper. *Leu karmist köhatusest kohkusid mu häälepaelad tookord sõlme. J. Tuulik. || piltl keeruline olukord, ummikseis, konflikt. Olukord oli väga segane, keegi ei osanud enam sõlme lahti harutada. Sõlme jooksnud rahvusvahelised suhted. Tal on isiklik elu sõlme läinud. *.. missugune idiootlik sõlm mu elusse sisse on keerdunud. J. Kross.
▷ Liitsõnad: aas|sõlm, haard|sõlm, kaheksa|sõlm, kalamehe|sõlm, kangru|sõlm, keerd|sõlm, meremehe|sõlm, paali|sõlm, punus|sõlm, seasõrg|sõlm, soodi|sõlm, stopper|sõlm, topi|sõlm, umbsõlm; lipsusõlm; kõri|sõlm, soolesõlm.
2. ristumiskoht, sõlmpunkt. Tähtis raudteede, mereteede sõlm. *Teisel päeval pidime kokku saama kuskil uulitsate sõlmes. J. Semper.
▷ Liitsõnad: liiklus|sõlm, maantee|sõlm, raudtee|sõlm, transiit|sõlm, transpordisõlm; raadio|sõlm, sanitaar|sõlm, side|sõlm, soojussõlm; lümfi|sõlm, närvisõlm.
3. piltl ringikujuline kõrvalepõige otsesuunast. Põgenedes teeb jänes haake ja sõlmi. || (lennunduses:) vigurlennu element, mille puhul lennuk sooritab õhus vertikaalse ringi
▷ Liitsõnad: surmasõlm.
4. jämenenud koht; med sõlmeke, paapul. Tihked valulikud sõlmed säärtel. *.. paistetavad liikmed, näed, sõrmedel on sõlmed. M. Lepik (tlk).
5. bot varre osa, millele leht kinnitub. Kõrreliste vars koosneb sõlmedest ja õõnsatest sõlmevahedest.
▷ Liitsõnad: kõrre|sõlm, varre|sõlm, võrsumissõlm.
6. tehn mingis suhtes tervikut moodustav detailide kogum, mis on hrl. vahelüliks valmistoote koostamisel. Ekskavaator toodi kohale üksikute sõlmede kaupa. Seadme mõnedes sõlmedes ilmnesid vead. Detailide kokkupanek sõlmedeks, sõlmede kokkupanek tooteks. Unifitseeritud sõlmedega tööpingid.
7. astr. a. kahe taevaskera pinnal asetseva suurringi lõikepunkt b. taevamehaanikas kasutatav taevakeha orbiidi ja seda orbiiti kirjeldava koordinaadistiku põhitasandi lõikepunkt
▷ Liitsõnad: tõusu|sõlm, veerusõlm.
8. füüs seisulaine amplituudi nullpunkt
9. mer laeva kiiruse mõõtühikuna üks meremiil tunnis. Tormisel merel oli laeva kiirus viis sõlme. Laeva kiirus tõusis kümne sõlmeni. *Laev tegi vaikse merega kuus sõlme, pisikese vastulainega neli .. E. Kreem.

säng ‹-i 21› ‹s›

1. voodi vm. magamisase. Lai, kitsas, pehme, kõva säng. Sängi otsa-, küljelauad. Seisab sängi peatsis, jalutsis. Puruväsinuna heitis, läks, puges sängi. Viskas end sängi pikali. Senikauaks peab haige sängi jääma, kuni palavik alaneb. Ema ajas lapsed vägisi sängi. Magab sängis õiglase und. Lamas pikali sängis. Lapsed lamasid neljakesi risti ühel sängil. Tõusis juba hommikul varakult sängist. Äratuskella helina peale hüppasin, kargasin sängist välja. Saapad on sängi all. Kassipoeg lipsas sängi alla. Sängi peale oli laotatud lilleline tekk. Poiss istub tüdruku sängi servale. Vend ja õde ei tohi omavahel abielluda ega sängi jagada 'seksuaalelu elada'. Rändajad tegid endale heintesse mõnusa sängi. Rahvasuu kutsub mõnd linnamäge Kalevipoja sängiks. Karu tapjal olgu säng, põdra tapjal kirst valmis. *Meie, vanad sõdurid, oleme harjunud igasuguste sängidega: muldonnide laudsete või lattnaridega, kaevikupõhjaga, hangedega, emakese maa lohkudega. J. Smuul. | piltl. Siin ta puhkab oma viimses sängis 'hauas'. Jäi märga sängi 'merepõhja' magama.
▷ Liitsõnad: puu|säng, raud|säng, sulgsäng; mõrsja|säng, pulma|säng, suri|säng, tite|säng, tõvesäng.
2. jõesäng, voolusäng. Mäestikujõe kivine säng. Jõekoolu mudane, kuivanud säng. Tasandikujõe säng on looklev. Jõgi voolab kitsukeses sängis. Jõgi on aegade jooksul mitu korda oma sängi muutnud. Süvendatud sängiga jõgi. Jõgi tungib üle kallaste, otsides endale uut sängi. Kui kevadvihmad lakkasid, taandus jõgi aegamööda oma sängi tagasi. Lumevesi on endale uuristanud siksakilise sängi. | piltl. Jutt kaldus teise sängi. *.. [autor] on püüdnud oma käsutuses olevat ajaloolist materjali suruda varem valmismõeldud ja ettekirjutatud sängi. Ü. Tuulik.
▷ Liitsõnad: betoon|säng, kalju|säng, kivi|säng, kruusa|säng, liivasäng; kanali|säng, kraavi|säng, oja|säng, peasäng; mõttesäng.
3. tehn tööpingi vm. masina kere detail v. detailide jäigalt ühendatud kogumik, mille külge kinnituvad ja mille juhikutel liiguvad masina sõlmed. Treipingi säng.

terase|valamine ‹-se 5› ‹s›
tehn toorikute v. detailide valmistamine sulaterase valamisega valuvormidesse, terasevalu

tihvt ‹-i 21› ‹s›
silindriline v. kooniline metallpulk (detailide ühendamiseks v. ettenähtud asendis hoidmiseks). Kruvid, naelad, poldid, tihvtid jm. kinnitusvahendid.
▷ Liitsõnad: koonus|tihvt, kärn|tihvt, lõike|tihvt, seade|tihvt, silinder|tihvt, torutihvt.

valts|liide
tehn detailide ääri koos painutades saadav liide plekkdetailide ühendamisel, valts (2. täh.)
▷ Liitsõnad: topeltvaltsliide.

äärik ‹-u 2› ‹s›
tehn detailide (näit. torude, võllide) otsas paiknev tasandiline ühendusosa, milles on poltide tarvis augud
▷ Liitsõnad: kaelus|äärik, lameäärik.