[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aste ‹astme 17› ‹s›

1. trepi vm. seda meenutava konstruktsiooni, moodustise jne. osa, mille rõhtpinnale üles- v. allaminekul astutakse, millel seistakse jne. Laululava, poodiumi, saunalava astmed. Kõrgete, madalate, laiade, kitsaste astmetega trepp. Istusin trepi esimesele, alumisele, viimasele, ülemisele astmele. Astus astmelt astmele. Rõdult viivad mõned astmed aeda. Nõlvast alla pääses paekivist astmeid mööda. Jäässe raiutud astmeid mööda tuli üles ronida. Poiss jooksis trepist üles kolm astet korraga võttes. | piltl. On seisuseredelil astme võrra kõrgemale tõusnud.
▷ Liitsõnad: kivi|aste, puuaste; trepiaste.
2. mingi omaduse määr, (arenemis)tase. Tööstuse kontsentratsiooni aste. Kuriteo ühiskonnaohtlikkuse aste. Mulla happe(li)suse aste. Rõiva kulumise, määrdumise aste. Töö algupärasuse aste. Teadmiste täpsuse aste. Pinevus arenes talumatu astmeni. Nad on oskuste, võimete poolest ühel astmel. || teat. (arenemis)etapp, staadium, järk. Haiguse esimene aste. Keskmise astme joove. Inimkonna arenemise varajasemad astmed. *Kool oli mu elus uus aste, mis erutas mu kujutlusi. H. Raudsepp. || järk, alajaotus millegi struktuuris või süsteemis. Esimese, teise astme kohtud. I, II, III astme põletus. Esimese astme kõrvallause. Noorema, vanema astme koolivorm. Siirdesoo on madal- ja kõrgsoo vahepealne aste.
▷ Liitsõnad: alam|aste, alg|aste, ameti|aste, arenemis|aste, eel|aste, ettevalmistus|aste, hari|aste, joobe|aste, jämedus|aste, kesk|aste, kohtu|aste, kontsentratsiooni|aste, kooli|aste, kõvadus|aste, küllastu(mu)s|aste, küpsus|aste, raskus|aste, sugulus|aste, tsivilisatsiooni|aste, tugevus|aste, tõenäosus|aste, täpsus|aste, vahe|aste, vanuse|aste, võrdlus|aste, väärtus|aste, ülem|aste, üleminekuaste.
3. tehn mitmest iseseisvast osast koosneva (kande)raketi üks osa. Kanderaketi esimene aste.
4. van hrl kõnek au-, teenistusaste, kraad jms. Nõunik, atašee jt. diplomaatilised astmed. Ta on astme võrra kõrgemal ametikohal. *.. hiljem aga omandas [Heinrich Stahl] Saksa ülikoolides teoloogilise hariduse ja magistri astme. E. Siirak.
5. mat võrdsete tegurite korrutis. 2 neljandas astmes on 16. Astme alus (näit. a avaldises aⁿ). Esimese, teise astme võrrand.
6. keel astmevaheldusliku sõnajuure v. sufiksi kvalitatiivne v. kvantitatiivne teisend. Tugev, nõrk aste. Tugevas astmes on mb, nõrgas astmes mm.
7. muus helilaadi iga heli

astendaja ‹1› ‹s›
mat võrdsete tegurite hulka näitav arv astendamisel (näit. n avaldises aⁿ)

astendatav ‹-a 2› ‹s›
mat astme alus (näit. a avaldises aⁿ)

avaldama ‹37›

1. hrl. sõnadega (kõnes v. kirjas) midagi (kellelegi v. avalikult) teatavaks tegema, esile tooma, väljendama. Armastust, lugupidamist, tunnustust, tänu, kiitust avaldama. Lahkunu omastele avaldati kaastunnet. Kõik avaldasid imestust. Kahetsust, meelepaha, ägedat protesti avaldama. Umbusaldust, laitust, rahulolematust avaldama. Avaldati kahtlust, kas see ikka on nii. Avaldas lootust, veendumust, et töö saab õigel ajal valmis. Avaldasin oma arvamuse, seisukoha, mõtte, kartuse, soovi. Raadio avaldas teadaande. Võistluseksamite tulemused avaldatakse homme. || ära rääkima; kellelegi midagi usaldama, pihtima. Tunnistaja on kohustatud avaldama kõik, mis ta asja kohta teab. Avaldan sulle saladuse, kogu tõe. Põhjust ei ole ta kellelegi avaldanud. *Ma märkan, et sul on midagi südame peal ... Avalda oma õpetajale: ta aitab sul koormat kergendada! E. Särgava.
2. publitseerima, üllitama. Ta on avaldanud 11 romaani. Avaldas „Loomingus” jutustusi, luuletusi. Kõik ajalehed avaldasid peaministri kõne. Trükis avaldatud uurimused. Perioodikas, aastaraamatutes avaldatud artiklid. Avaldamata käsikirjad, fotod. *.. tal olevat siin midagi kirjutatud, vaadaku meie, ehk kõlbab avaldada. J. V. Veski.
3. ilmutama, osutama. Vaenlane avaldas vastupanu. Lahkunule avaldati viimast austust. Lapsed avaldavad oma vaimustust kilkamisega. Talle avaldati igal viisil tähelepanu. Nad avaldasid huvi kõige ümbritseva vastu. Ta ilme, pilk, nägu avaldas imestust, hämmastust, kohkumist, nõutust. Mürgistatu avaldas veel elumärke. Avaldavad rahutuse tundemärke. Ta avaldab end muusikas, musitseerimises. || hrl van millestki tunnistust andma, midagi tõendama. *Tugevad kondid avaldavad tervist, tüse keha jõudu. Juh. Liiv. *Jordani kollendava oru põhjas avaldab roheline viir seda kohta, kus jõgi puude ja põõsaste varjul voolab. E. Bornhöhe.
4. (vähestes ühendites:) esile kutsuma, tekitama. Ravimid, süstid avaldavad mõju. Kellelegi positiivset, negatiivset, halba mõju avaldama. Tuleb talle survet avaldada. Kontsert avaldas publikule sügavat muljet. Tahab muljet avaldada ning imponeerida. Müra avaldab ebameeldivat toimet organismile.
5. mat avaldisena esitama. Avaldada ristküliku pindala aluse ja kõrguse kaudu.

avalduma ‹37›

1. ilmnema, väljenduma; tunda andma, esile tulema. Milles see haigus avaldub? Iseloom avaldub käitumises. Musikaalsus avaldub juba lapseeas. Tema pilgus avaldub hirm. Neis filmides avaldub tegija tugev isikupära. Kapillaaride laienemine avaldub naha kerge punetusena. Külma mõju võib avalduda talitlushäirete näol kaugtoimena ka otseselt kahjustamata kudedes. Kvaliteet avaldub omaduste kaudu. Vastuolu avaldub kõigil elualadel. *Sõda avaldub kõikjal ja mõjutab näiliselt ka kõige kaugemal seisvaid pisiasju. E. Krusten.
2. sõnaliselt väljenduma. *Usun, et seltsimees Pikas ütles küllalt selgesti, avaldus nii-ütelda jõuliselt. O. Tooming.
3. avaldisena väljenduma; avaldatav olema. Algebraliselt avaldub Newtoni seadus järgmiselt. Tunnused, mis avalduvad arvudes.

logaritmima ‹42›
mat antud arvu v. algebralise avaldise logaritmi leidma

rida ‹rea 25› ‹s›

1. hulk kõrvuti v. üksteise järel asetsevaid inimesi, esemeid vm.; rivi, jada, rodu. Poiste, suusatajate, õnnitlejate rida. Pikk rida ootajaid. Kivide, puude, autode rida. Sirge, korrapäratu, looklev rida. Rea algusest ei näinud rea lõppu. Laadaplats oli täis telkide ridu. Majad reas kahel pool teed. Lapsed seisid pikkuse järgi reas nagu oreliviled. Lähtel on jooksjad kõik ühes reas. Telefonimängus sosistatakse sõna rida mööda üksteisele edasi. Istusime esimeses, viimases, akna-, uksepoolses reas. Saime kontserdipiletid kolmandasse ritta. Mul on seitsmes rida, kümnes koht. Istuti pingil nagu kanad õrrel reas, nagu pääsukesed telefonitraatide peal reas. Sünnipäevalauas istuti kirjus reas 'mees ja naine vaheldumisi'. Poisid, (võtke, seiske, tulge) ritta! Mehed seati, käsutati kuuekaupa ritta. Madrused marssisid neljakaupa, neljakesi reas. Loosungit kanti kolonni esimeses reas. Pange, seadke toolid ritta. Rebane astub oma jäljed ühte ritta. Lükib helmeid niidi otsa ritta. Lilli soovitatakse istutada rühmadena, mitte ritta, ridades, ridadena. Ka ridade vahe tuleb umbrohust puhas hoida. Tüdruk keeras helmekee mitmelt realt ümber kaela. Kaks karva kolmes reas (hõredate juuste kohta). | piltl. Mälestuste, kujutluste, rõõmude rida. Ihkasime vaheldust ühetooniliste hallide päevade ritta. *Kas ei saaks parem heaga seda asja ritta [= korda] ajada? A. Kitzberg. || teat. piiritletud pinnaosa. Järgmist lauset alustage uuelt realt. Joonepaberita kirjutades on raske rida pidada. Musta ettur on teisel real. Tabelis nimetatakse ridadeks rõhtsaid jaotusi. Kiirteel toimub liiklemine kolmes reas. Auto rivistus teise ritta. Ringselt heegeldades tekib spiraalselt jätkuv rida. Rea esimene silmus võetakse vardale kudumata. || (elementide, suuruste, avaldiste, nähtuste jms. jada kohta mitme ala terminoloogias). Keemiliste elementide, homoloogide rida. Metallide aktiivsuse rida. Aritmeetiline, geomeetriline rida. Ridade teooria on matemaatilise analüüsi osa. Dünaamilised read ehk aegread näitavad nähtuste muutumist ajas. Dodekafoonilises muusikas on rida helitöö aluseks. || sõnajärgnevus; kirjapandud teksti horisontaalrida. Kirjanik ei tee muud kui seab sõnu ritta. Ei jätnud ajalehest ridagi, ühtki rida läbi lugemata. Juhtumist teatati mõne napi reaga. Ridade arv leheküljel. Honorari makstakse luuletuse ridade pealt. Viimastel aastatel pole temalt enam ridagi ilmunud. Tee aga ridu, sest rida on raha. Päevaraamatus oli osa ridu punasega alla tõmmatud. Kirjuta mulle ikka vahel mõni rida 'kiri, kaart'. Läkitas oma südamedaamile armastusest nõretavaid ridu 'kirju'. Pean sind seekord oma ridadega 'kirjaga' kurvastama. Nende, käesolevate ridade kirjutaja 'mina, allakirjutanu, autor'. Ridade vahel 'mõistu, kaudselt' andis ta märku oma suhtumisest.
▷ Liitsõnad: akna|rida, augu|rida, hamba|rida, helme|rida, inim|rida, istme|rida, jälje|rida, külvi|rida, maja|rida, needi|rida, nööbi|rida, pingi|rida, puude|rida, pärli|rida, taime|rida, tooli|rida, tulbarida; algus|rida, kirja|rida, laulu|rida, luule|rida, lõpu|rida, teksti|rida, trüki|rida, värsirida; edasi|rida, piste|rida, tagasi|rida, tikkerida; aeg|rida, heli|rida, variatsioonrida; külg|rida, liiklus|rida, möödasõidu|rida, sõidurida; diagonaal|rida, horisontaal|rida, kaksik|rida, piki|rida, põiki|rida, püst|rida, rõht|rida, topelt|rida, vertikaalrida; esi|rida, paremus|rida, pinge|rida, tagarida; hane|rida, riburida.
2. mitu, palju, hulk. Kõigepealt hankis ta endale rea vajalikke tööriistu. Real juhtudel on avalduse kuupäev jäänud märkimata.
3. ‹hrl. pl.› mingi tunnuse poolest kokkukuuluvate isikute kogum. Meeskooride read kipuvad hõredaks jääma. Suurkuju eesti kirjanduse tõlkijate ridades. Ta tuttavate read on kokku kuivanud. Katk oli laastanud linnaelanike ridu. Noorukil oli tunne, et nüüd on ta meeste ritta 'hulka' vastu võetud. *Ja alles nüüdsama tülis olnud perekond koondas oma read sissetungija vastu .. K. Ristikivi.
4. kõnek kohustus, ülesanne; ala, valdkond. Igaüks ajagu oma rida. Äri pole sugugi ainult meeste rida. *Suur ja paks armastus, see on rohkem luuletajate rida. V. Lattik.

võrdus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
mat valem, mis väidab, et kahe avaldise väärtused on võrdsed. Võrdust tähistatakse valemiga a = b.

võrratus2 ‹-e 5› ‹s›
mat valem, mis väidab, et kahe avaldise väärtused pole võrdsed. Võrratuste süsteem 'kaks v. enam võrratust, mille lahendid peavad rahuldama korraga kõiki neid võrratusi'.

võrratus|märk [-märgi]
mat matemaatilise tehte märk, mis näitab, et antud avaldised ei ole võrdsed

väljenduma ‹37›
avalduma. a. ilmnema, ilmsiks tulema. Vanasõnades väljenduvad rahva tõekspidamised. Teatrikriis väljendus külastajate arvu languses. Naabri vaenulik suhtumine väljendus kiusuna. Mille kaudu see haigus väljendub? *Aga ta lootis siiski, et ta üllatus ja isegi pettumus seekord liiga selgesti ei väljenduks ta ilmes. K. Ristikivi. b. (sõnaliselt). Kirjanik väljendus kujundirikkas rahvapärases keeles. Et selgemini väljenduda, kasutas ta vahel võõrsõnu. *.. on niisugune elu nagu pimeduses ringikobamine, kui pehmelt väljenduda, peaaegu mõttetu ning kasutu. L. Metsar. c. avaldisena esitatav olema. Kera ruumala väljendub järgmise valemiga ..

väärtustus ‹-e 5› ‹s›
väärtustamine; väärtustumine; maj arvväärtuste omistamine majandusmatemaatilise mudeli, valemi v. avaldise muutujatele