[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

agens ‹-i, -it 2› ‹s›
mõju avaldav tegur, mõjur. Tõvestavad agensid.

efektne ‹-se 2› ‹adj›
mõju v. muljet avaldav, efekti (1. täh.) tekitav. Efektne vaatemäng. Efektne kübar. Säravalt efektne kapritšo. Lõpetas harjutuse efektse saltoga. Seisis efektses poosis. Kava lõpunumber oleks pidanud olema efektsem.

ilmetu ‹1› ‹adj›
(näo)ilmega vähe v. mitte midagi väljendav, mitte muljet avaldav; ebahuvitav, hingetu vms. Ilmetud silmad. Ilmetu nägu, pilk, välimus. Ütles seda ilmetu häälega. Ettekanne, kiri, ütlemisviis oli kuiv ja ilmetu. Täiesti ilmetu hoone. Varakevadiselt ilmetu loodus. *Milline ilmetu tuupur ta kunagi oli! E. Vetemaa.

ilus ‹-a 2› ‹adj›

1. esteetiliselt meeldiv, kaunis; kunstielamust pakkuv. Ilus naine, mees, laps, poiss. Ilusaim tüdruk terves linnas, kogu ümbruskonnas. Ilusad silmad, juuksed, käed, liigutused. Ilusa kehaga võimleja. Ilus hobune, hirv, põder. Ilusad lilled, pargipuud. Ilus loodus, maakoht, rand. Ilusad punased õunad. Ilus pilt, maal, vaas. Ilus maja, kodu, mälestussammas. Ilusad tantsud. Ilus hääl, laul, muusika. Aknast avanes ilus vaade. Tegeleb kõige ilusaga. Kui ilus võib seal olla! Kahekümneaastane tüdruk ja kolmeaastane märatsälg on kõige ilusamad. Tõrvakändki on ilus, kui ära ehitad. | (nõrgenenud tähenduses). *Aga siis leidis ta ühel ilusal päeval, et aiaauk ongi juba kinni. A. H. Tammsaare. *Ühel ilusal hommikul oli kõik .. vald kisa täis .. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: ime|ilus, piltilus.
2. praktika, tegeliku elu nõudeile vastav (seetõttu väliseltki kauniks peetav, muljet avaldav). Ilus talvetee. Ilusad põllud, viljad, orased. Ilus rukis, ristik, ädal. Jõhvikad, maasikad olid ilusad. Tükk ilusat läbikasvanud liha. Nad said ilusa suure korteri. Kaasmängija andis ilusa söödu. Valitsevad ilusad 'selged, päikesepaistelised' ilmad. Sel aastal oli ilus suvi, talv.
3. hea, kiiduväärt, tubli, viisakas, kombekohane. Ilus tegu. Pole ilus valetada. Polnud temast ilus teiste häda puhul rõõmu tunda. Väga ilus, et tedagi ei unustatud. *Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte .. ja just nende hulka minna ei olnud Arno arvates ilus. O. Luts. | iroon. Ilusad tulemused, tagajärjed küll! Ilus sõber, pole midagi ütelda! Ilus kord valitseb selles majas! *Üks töötab ja teine magab, ilus küll! M. Traat. || lahke, sõbralik. Oleksid nad ühegi ilusa sõna öelnud! *„Ma saan ju ilusast jutust ka aru,” pomises ta.. V. Gross.
4. mõnus, meelepärane, tore; õnnelik. Ilus puhkus, olemine. Ilusad kavatsused, lootused. Ilusaid lubadusi on ennegi antud! Mis viga ilusaid sõnu teha. Said ilusat põlve pidada. Ilusad unenäod. Elu on ilus. Ilus oli teda kuulata. Koos veedeti mõned ilusad päevad. || (teatavaksvõtmist, nõustumist väljendava sõnana). *„Sellest jätkuks... enam kui vajagi,” ütles Andres. „Ilus. Ja kui ei jätku, tule tagasi,” ütles onu. A. Jakobson.
5. kõnek kaunis suur v. rohke, tubli, priske, kopsakas, kenake vms. Ilus raha, sissetulek, teenistus. Palk oli ilus. Hind kah ilus! Võiks ilusa kopika kokku ajada. Ilus summake jäi tasku. Said mehed ilusa noosi! Sellest on mõni ilus aasta möödas.

kõmu|ajakiri
eeskätt kõmulisi asju avaldav ajakiri. Välismaa kõmuajakirjad.

kõmu|leht
eeskätt kõmulisi asju avaldav ajaleht

mõjukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
(suurt) mõjuvõimu omav, mõjuvõimas; mõju avaldav. Mõjukas isik, võimu- ja rahamees. Väga mõjukas kaupmeeste suguvõsa. Mõjukas organisatsioon, partei. Üks mõjukamaid ministreid valitsuses. Tal olevat mõjukaid soosijaid. Keegi mõjuka välimusega isand. Pidas sütitava ja mõjuka kõne. Rääkis rõhutades, mõjukate pausidega. Esinduslik ja mõjukas näitus.

mõjuv ‹-a 2› partits
mõju avaldav, tõhus. Uued mõjuvad ravimid, ravimeetodid. Oskab teha mõjuvat reklaami. Missugune karistus on kõige mõjuvam? Jättis (endast) väga mõjuva mulje. Ekspressionistile oli tähtis uudne ning mõjuv kujund. Virmalised on mõjuv vaatepilt. *.. ja kui tema midagi nii lühidalt ütles, siis oli see seda mõjuvam. K. Ristikivi. || kaaluv, oluline. Tal oli mõjuv põhjus puududa. *Nagu ikka, nõnda oli Pearul ka see kord mõjuv vabandus: ta olnud purjus, hobune läinud omapead .. A. H. Tammsaare.

peale|tung [-i]
sõj lahingutegevus kaitsel v. rünnakul oleva vastase väeüksuste hävitamiseks ning tähtsate piirkondade v. objektide hõivamiseks. Hoogne pealetung. Meie väed asusid otsustavale pealetungile. Vastase pealetung pandi seisma, aeti nurja. Pataljon läks pealetungile üle lageda soo. || piltl ahistav, survet avaldav toiming kellegi v. millegi suhtes. Must alustas pealetungi liputiival. Kontrrevolutsiooni, reaktsiooni pealetung. Ideoloogiline pealetung. Ta ei tahtnud vaidluses alla jääda, vaid alustas uut pealetungi. Mere pealetung maismaale. Metsa pealetung tundrale. Tuiskliiva, näriliste pealetung põldudele. Vabrikutoodete pealetung avaldas rasket survet käsitööle.
▷ Liitsõnad: vastu|pealetung, üldpealetung.

rabav ‹-a 2› partits
tugevat muljet avaldav, vapustav, üllatav. Rabav uudis, teade, sündmus, üllatus, mulje. Rabavad tagajärjed, süütõendid. Rabav ootamatus, loodusnähtus. Kontrastid olid rabavad. Sarnasus oli nii rabav, et me jäime sõnatuks. Missugune rabav avameelsus, võrdlus! See mõte võib tunduda rabavana. Kõik ootasid midagi uut ja rabavat. Ja mis veel rabavam – teda süüdistati varguses.
▷ Liitsõnad: jalustrabav.

referaat|ajakiri
bibl mingi teadusala referaate avaldav ajakiri. Ingliskeelsed referaatajakirjad.

silmi|pimestav ‹-a 2› partits
pimestav. a. ere. Lume silmipimestav sädelus. Silmipimestav valgus, välgusähvatus. b. tugevat muljet avaldav, vaimustav. Tutvusin silmipimestava daamiga.

suure|jooneline
uhke, tore, vägev, laiahaardeline, sellisena muljet tekitav, mõju avaldav, grandioosne. Suurejooneline teatrihoone, palee, mälestusmärk. Suurejoonelised eesmärgid, kavatsused, plaanid, programmid. Suurejooneline ehitustegevus, uurimistöö. Suurejoonelise planeeringuga park, väljak. Vulkaanipurse pakub suurejoonelist vaatepilti. Suurejoonelised pidustused, ballid. Plaaniti suurejoonelist jahiretke, näitust, messi. || laia käitumismaneeriga, (üleolevalt) suuremeelne; laiutav, pillav, toretsev, uhkeldav. Suurejoonelised kombed. Suurejooneline eluviis, käitumine. *.. imaam olevat kahjuks ameeriklaste suurejoonelised pakkumised tagasi lükanud. J. Taul (tlk).

toime|aine
teat. toimet avaldav aine. Taimedest eraldatakse väärtuslikke ravivaid toimeaineid. Mitut toimeainet sisaldav liitväetis. Kohvi ja tee toimeaineks on kofeiin.

toimekas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›

1. teokas, agar, aktiivne; virk, usin. Väga toimekas inimene, mees, perenaine. Ta muutus järsku ebatavaliselt toimekaks. Uus sugupõlv on silmapaistvalt toimekas. Varblased on tuvidest kärmemad ja toimekamad. Munga elu on toimekast maailmast eraldatud. Kasimata korter näis ootavat toimekaid käsi. See oli toimeka ilmega teoinimene. Astub toimekal sammul uksest sisse. Vanniskäik muutis enesetunde reipaks ja toimekaks. Sipelgate toimekas askeldamine.
2. (tugevat) toimet avaldav, tõhus. Uus toimekas ravivahend. *Suuline traditsioon võib preesterlikus ja intellektuaalses ühiskonnas väga toimekas olla. P. Runnel.

tähtis ‹-tsa, -tsat 2› ‹adj›

1. oma väärtuse, vajalikkuse, mõju vms. poolest esiletõusev; millelegi mõju avaldav, määrav; sün. oluline. Tähtis teade, kiri. Tähtsad andmed. Erakordselt, eriti, äärmiselt tähtis uudis. Tähtis kaubatee, sadamalinn. Kartserit peeti tähtsaks kasvatusvahendiks. Minu elu kõige tähtsam otsus, samm, silmapilk, päev. Unustasime tähtsa asja: lipu. Neil on tähtis jutt pooleli. Tal oli meile midagi tähtsat öelda. See on kooli seisukohast, koolile tähtis kokkulepe. Tähtis on see, et ta siiski tuli. Kas kunstis on tähtsam sisu või vorm? Kõik meeskonnaliikmed on võrdselt tähtsad. Lapsed on talle kõige tähtsamad. Veenõu oli paadis tähtsaim asi. Poistele on tähtis filmi põnevus. Su sõprus on mulle tähtis. Tervis on talle kõige tähtsam. Kiitus on igaühele tähtis. Tähtsat osa mängisid tutvused. Lille krooni suurus on tähtis sorditunnus. Kas see on tähtis, kummale poole taldrikut lusikas panna? Juhataja nõusolek pole siin üldse tähtis.
▷ Liitsõnad: ainu|tähtis, elu|tähtis, esma|tähtis, pea|tähtis, vähe|tähtis, ülitähtis.
2. kõrge positsiooniga, mõjuvõimas; uhke, upsakas. Väga tähtis isik. Tähtsate vanemate laps. Ta on meie külas tähtis mees. Palju tähtsaid tegelasi, ninasid tuli kokku. Peab end nii tähtsaks, et ei tunnegi meid enam. Kipub ennast tähtsaks tegema. Küll ta on tähtsaks läinud! Lösutas diivanil, paks ja tähtis. || (seda väljendav). Seisab, näol tähtis ilme. Tähtsa näoga, olemisega mees.