[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

au|pakkumine ‹-se 5› ‹s›
van austamine, austus. *.. ja silmitses imestuse ja aupakkumisega, kuidas töö sepa käte all edenes .. E. Bornhöhe.

austus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
austamine, sügav tunnustav lugupidamine. Sügav, jumaldav, alandlik austus. Kellegi vastu austust tundma. Kellelegi austust osutama, avaldama. Kuulasime kuulsat õpetlast aukartuse ning austusega. Pole neil austust vanemate inimeste vastu. Olümpiavõitja sai erilise austuse osaliseks. Asetasime austuse märgiks pärja ta kalmule. Ma pole seda austust ära teeninud. Äratagem, kasvatagem noortes austust raamatu vastu.

ebajumala|teenistus
ebajumala kultuslik austamine

fetišism ‹-i 21› ‹s›

1. etn fetišite kultus. Religioosne fetišism.
2. piltl millegi pimesi kummardamine v. austamine. Asjade, esemete fetišism.
▷ Liitsõnad: kauba|fetišism, rahafetišism.

humaansus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
inimsus, inimsõbralikkus, inimväärikuse austamine. Sügav, järjekindel humaansus.

inimsus ‹-e 5› ‹s›
inimväärikuse austamine, inimlik kaastundmus, humaansus. Inimsuse kõrged ideaalid. Kuriteod inimsuse vastu. Inimsuse seisukohast taunitav tegu.

isiku|kultus
üksikisiku, tavaliselt juhi pime austamine ning tema võimete ja teenete ülehindamine. Isikukultuse aeg.

karu|kultus
karu kultuslik austamine ning sellega seotud tavad ja kombed (hrl. põhjarahvastel)

kultus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. jumalate ja muude üleloomulikku väge omavaiks peetud olendite, esemete, paikade jm. usuline austamine. Esivanemate, loodusjõudude, Dionysose kultus. Roomakatoliku kirikus on tähtsal kohal jumalaema kultus.
▷ Liitsõnad: fallose|kultus, fetiši|kultus, kuu|kultus, looduse|kultus, päikese|kultus, tule|kultus, usu|kultus, usundikultus.
2. piltl kellegi v. millegi jumaldav austamine. Südamedaami kultus keskajal. Monarhi isiku kultus. Traditsioonide kultus. Vana-Kreeka raidkunstis ilmneb ilusa keha kultus.
▷ Liitsõnad: ilu|kultus, isiku|kultus, jõu|kultus, mammona|kultus, vormikultus.

looma|kultus
looma(de) kultuslik austamine. Vanade egiptlaste loomakultus.

maa|usk
rahvausundi Kristuse-eelsetel kihistustel põhinev tänapäeva usuline liikumine, mille peamisteks põhimõteteks on looduse ja esivanemate austamine

puude|kultus
puude kultuslik austamine

puu|kultus
puu(de) kultuslik austamine

surnute|kultus
surnute usuline austamine ja sellega seotud kombestik

zoolaatria ‹1› ‹s›
loomakultus, loomade jumalustamine ja austamine. Aafrikas levinud zoolaatria.

tule|kummardamine ‹-se 5› ‹s›
tulekultus, tule usundiline austamine

vormi|kultus
vormi (ülemäärane) austamine (kirjanduses, kunstis vms.). Ta on esteet, vormikultuse pooldaja.