[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 97 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

abi|kool [-i]
ped
1. üldhariduskool vaimupuuetega laste õpetamiseks. Abikooli suunatud lapsed.
2. aj alama astme kreekakatoliku kool (Eesti mõnes piirkonnas ülemöödunud sajandil ja möödunud sajandi algul)

alam-a 2
I.adj› ‹komparatiivne
1. teenistusastmelt madalamal seisev, teenistuslikult alluv; sotsiaalselt positsioonilt v. ametiredelil madala(ma)l olev; mittetäisväärtuslikuks peetav. Alamad ja kõrgemad vaimulikud, ametnikud. Kraavihalle peeti alamat sorti inimesteks. Sulaseid, teenijatüdrukuid ja muud alamat rahvast pulma ei kutsutud. Alamast soost, seisusest inimesed. Ta hakkas end teistest halvemaks ja alamaks pidama. Ta oli ametnikest kõige alam.
2. algelisem, madalamal arenemisastmel olev, vähem komplitseeritud, lihtne. Alamad taimed, seened, loomad. Elu areng alamatest vormidest kõrgemate vormide poole. || (astme, järgu jms. kohta:) madalam. Alama astme rahvakoolid. *Vanema klassi tüdrukud ei tundnud alamate klasside poiste vastu huvi .. V. Gross.
II.s
1. endisaegse, hrl. monarhistliku riigi kodanik, kuninga, tsaari, vürsti vms. alluv. Vene riigi, Vene keisri, tsaari alamad. Noortest püüti kasvatada isevalitsusele sõnakuulelikke ning truid alamaid. 17. sajandil said eestlased Rootsi alamaiks. Taani kuninga, hertsog Magnuse, Liivi ordu alamad.
▷ Liitsõnad: riigialam.
2. teenistuslikult alluv v. sotsiaalselt ning ametiredelil madalamal olev isik. Alamad pidid ülemate sõna kuulama, ülematele alluma. Ta on mingi kõrge ülem, tal on palju alamaid.

alam|maakohus
aj
1. esimese astme kohus Eestimaal 15.–19. saj., hrl. aadlike väiksemate võlanõudluste otsustamiseks
2. maakonna politsei- ja administratiivasutus Venemaal (Eestis 1783–1797)

alistama37

1. kellegi v. millegi vastupanu murdma. a. (sõjas, võitluses) alla heitma. Vaenlast alistama. Alistatud rahvad. b. (spordis) kedagi võitma. Jäähokis alistas Soome Rootsi 3:1. Revanšmatšis alistas Botvinnik Smõslovi. c. oma tahtele, mõjule allutama, endast sõltuvaks tegema. Kosmost alistama. Alistatud loodusjõud. *Hingeline härdus ja hellus alistab mu .. H. Raudsepp.
2. keel süntaktiliselt sõltuvaks tegema. Alistav sidesõna 'pea- ja kõrvallauset v. eri astme kõrvallauseid ühendav sidesõna'.

apellatsiooni|kohus [-kohtu]
jur kõrgema astme kohus, kus alama astme kohtu otsus sisuliselt läbi vaadatakse (ning uus otsus tehakse)

aste-astmeltadv
aste astme järel; järk-järgult. Ronis aste-astmelt trepist üles. *Sellevastu võib kultuuri omandada üksnes aste-astmelt, iga järku isiklikult läbi elades. F. Tuglas.

astendatav-a 2› ‹s
mat astme alus (näit. a avaldises an)

astme|üldistus
keel tugeva v. nõrga astme üldistumine seal, kus see häälikulooliselt ei peaks esinema

bakalaureuse|õpe
kõrghariduse esimese astme õpe, mis annab bakalaureusekraadi. Astus bakalaureuseõppesse. Bakalaureuseõppe lõpetanud.

deetsim-i, -it 2› ‹s
muus diatoonilise helirea 10. heli; 1. ja 10. astme vahele vastav intervall

doktori|õpe
kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mis lõpeb doktoritöö kaitsmisega, doktorantuur. Jätkas õpinguid doktoriõppes. Doktoriõppesse astujad.

edasi|kaebus
jur kõrgema astme kohtule esitatud kaebus (madalama astme kohtu otsusega mitterahulolemise korral)

idioot-oodi 21› ‹s

1. van med raskeima astme nõrgamõistuslik, kelle vaimne tase ei tõuse kõrgemale mõneaastase lapse omast
2. (tihti kirumissõnana:) ülimal määral rumal, totter, taipamatu inimene. Oh ma igavene idioot! Nii võib teha ainult viimane idioot! Oled idiootide idioot, et ennast pehmeks rääkida lasksid.

juht|heli
muus helilaadi põhihelist astme võrra madalamal asuv ja temasse tunglev heli; igasugune (poole tooni võrra) kõrgemale v. madalamale tunglev heli. Tõusev, laskuv juhtheli.

juurima42

1. puittaimi koos juurtega (1. täh.) maast välja kangutama. Puid, kände, metsa, raiestikku juurima. Juuris karjakopli kadakatest lagedaks. Juuris raiestiku põllumaaks. See põld on põlislaanest juuritud. | piltl. On enese maaelust lõplikult lahti juurinud.
2. mat antud astme ja astendaja järgi juurt (6. täh.) leidma

kapten-i, -it 2› ‹s

1. laevajuht, kõige kõrgem juhtiv isik laevas. Kaubalaeva, sõjalaeva, reisilaeva kapten. Auriku, „Suure Tõllu” kapten. Kapteni esimene, teine abi 'esimene, teine tüürimees'. Kapten seisis komandosillal.
▷ Liitsõnad: kaugsõidu|kapten, laevakapten; sadamakapten.
2. sõj enamiku riikide maa- ja lennuväes (ka Eesti Vabariigis) majorist ühe astme võrra madalam ohvitseriauaste; selles auastmes sõjaväelane. Kapteni auastmes ohvitser. Üksuse komandöriks oli kapten. Ta ülendati teenete eest kapteniks. Kapten Martna.
▷ Liitsõnad: eru|kapten, jalaväe|kapten, kaardiväe|kapten, lennuväe|kapten, mereväe|kapten, staabikapten.
3. sport võistkonna vanem ning esindaja. Võistkonna, meeskonna, naiskonna kapten. Jäähokikoondise kapten.

kassatsioon-i 21› ‹s
jur jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ning otsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus

kassatsioon|kaebus
jur protsessiosaliste edasikaebamine esimese astme kohtu otsuse peale. Kassatsioonkaebuse esitamine, läbivaatamine.

kassatsioon|protest
jur prokuröri protest esimese astme kohtu otsuse peale

kaubandus|kool [-i]
kaubanduskaadrit ettevalmistav (madalama astme) kutsekool. Tal on kaubanduskooli haridus. Poiss õppis kaubanduskoolis.

kesk|haridus
keskmise astme haridus (võimaldab edasiõppimist kõrgkoolis). Põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. Omandas õhtukoolis keskhariduse. Tal on keskharidus. Keskharidusega noored.

kihelkonna|kohus [-kohtu]
aj osalt esimese, osalt teise astme talurahvakohus 19. saj. Eesti- ja Liivimaal

kihelkonna|kool [-i]
aj teise astme rahvakool 19. sajandil ja 20. saj. algul. Väike-Maarja, Vändra kihelkonnakool. Lapsed võidi pärast külakooli lõpetamist panna kihelkonnakooli.

kohtu|kolleegium
jur osakond teise astme kohtutes teat. kohtuasjade läbivaatamiseks v. -arutamiseks. Kriminaalasjade, tsiviilasjade kohtukolleegium.

konsulaar|agent
pol kõige madalama astme konsul

krahv-i 21› ‹s
hrl. keskmise astme aadlitiitel Lääne-Euroopas ja Tsaari-Venemaal; seda tiitlit kandev isik. Krahv de la Motte. Sangaste rukki aretaja krahv Friedrich von Berg.
▷ Liitsõnad: markkrahv.

kreisi|kohus [-kohtu]
aj maakonnakohus
1. talurahvakohus Balti kubermangudes 1816/19–1889. Kaebas kihelkonnakohtu otsuse peale edasi kreisikohtusse.
2. aadlike esimese astme kohus Venemaal 1775–1866 (1783–1797 ka Balti kubermangudes)

kuup|juur
mat kolmanda astme juur. Kuupjuur saja kahekümne viiest on viis.

kuup|võrrand
mat kolmanda astme algebraline võrrand

kvartkvardi 21› ‹s

1. muus diatoonilise helirea neljas aste; nelja diatoonilise astme vaheline intervall
2. puistainete (USA-s ka vedelike) mahu mõõtühik, u. 1 liiter. Kvart õlut, vett.
3. trük neljandikformaat

kvintkvindi 21› ‹s
muus diatoonilise helirea viies aste; viie diatoonilise astme vaheline intervall

kõrge1
I.adj
1. ümbrusest v. alustasandist tugevasti ülespoole ulatuv, alt üles, püstsuunas pikk. a. (ehitiste, esemete, taimede, pinnavormide vm. kohta). (Väga) kõrge hoone, maja, ahi, sammas. Kõrged müürid. Ukselävi on liiga kõrge. Tuba on küllalt kõrge. Kõrged uksed, väravad. Tanu on eest kõrgem. Kõrge krae, kaelus, soeng. Kõrgete kontsadega kingad. Kõrged kalossid jalas. Kapp on kõrgem kui riiul. Kohendasin peaaluse kõrgemaks. Kõrged puud, kuused, männid. Kõrge paekallas, kalju, mägi, nõlvak. Merel olid kõrged lained. Maapind on siin kõrge. Euroopa kõige kõrgem mäetipp. Hanged on katuseräästani kõrged. Vesi voolab kõrgemast kohast madalamale. Kõrge rukis, rohi. | bot (taimenimetustes). Kõrge raihein, hunditubakas, kannike. Kõrge maasikas. || (hrl. koos vastava arvulise suurusega:) teatava kõrgusega. 3 m kõrge müür. Taim on umbes 10 cm kõrge. Kui kõrge see tara on? b. (inimese, looma kohta). Kõrgete jalgadega jahikoer. See king ei sobi mu kõrgele jalale. *Ta on aastat 25–30 vana, kõrget kasvu .. M. Metsanurk. || esileulatuv, esilekerkiv. Kõrge laup, otsaesine. Kõrged põsesarnad. Kõrge rinnaga naine. c. (veeseisu kohta:) normaalseisust ülespoole ulatuv. Kevadel on vesi, veeseis jões kõrge. Veehoidla vesi püsib ühtlaselt kõrge. Kõrge meri 'kõvasti lainetav, kõrgete lainetega meri'.
▷ Liitsõnad: pool|kõrge, ülikõrge.
2. alustasandist v. maapinnast ristisuunas kauge(ma)l asetsev. Kõrge õrs. Kõrged parred. Toal on kõrge lagi. Taevas on kõrged pilved. Paistab kõrge kesksuvine päike. Kõrges sinitaevas polnud ainsatki pilve. Pall lendas kõrges kaares.
3. piltl (hrl. arvudes määratavalt) suur. a. (hinna, koguse, määra, astme vm. kohta). Kõrge omahind, protsent, toll, trahv, õppemaks, üür. Kõrged normid, viljasaagid. Piima kõrge rasvasisaldus. Kõrge kuumus, palavik, temperatuur, vererõhk. Karistuste, trahvide kõrged määrad. Töötasu oli võrdlemisi kõrge. Palgad olid seal kõrgemad. Rent oli kohutavalt kõrge. Kõrge honorar. Spekulandid kruvisid hinnad kõrgeks. Ta jooksis ühtlases kõrges tempos. || (hrl. koos vastava arvulise suurusega). Omahind kujunes arvatust kaks korda kõrgemaks. Temperatuur on paarkümmend kraadi kõrgem. Kui kõrgeks need hinnad siis aetakse? b. (inimese vanuse kohta). Kõrges eas taat. Ta on jõudnud kõrgesse ikka. Isa suri kõrges vanuses.
4. seisuselt, positsioonilt juhtiv, tähtis, teistest tublisti üle olev. Kõrgemad seisused olid aadel ja vaimulikkond. Kõrgest soost isik. Kõrgem seltskond. Ühiskonna kõrgemad kihid. Tal on tutvusi kõrgemates ringkondades. Kõrgem instants. Kõrged, kõrgemad ametnikud, ülemused, aukandjad. Kõrgemad ohvitserid, vaimulikud. Tallinnas viibis kõrge külaline – Taani kuninganna. Kõrge komisjon tutvus kohapeal olukorraga. Ta kutsuti kõrge kohtu ette. Kõrgel positsioonil olev isik. Ta on kõrge ameti peal, töötab kõrgel kohal. Kõrgema võimu esindaja. Kõrgeim riigivõimuorgan. Kõrgem ülemjuhatus 'riigi relvajõudude kõige ülem strateegiline juhtimisorgan hrl. sõjaajal'. Kaardimängus on kõige kõrgem kaart äss. Kõrgemale poole, kõrgemal pool, kõrgemalt poolt 'kõrgemasse instantsi, kõrgemas instantsis, kõrgemast instantsist'. *Kõrge keisrihärra nimel, ma käsin teid laiali minna! R. Sirge. || seda tõendav, väljendav. Kõrge aunimetus, tiitel.
5. arenguastmelt, tasemelt tublisti esile kerkiv; kvaliteedilt silmapaistev. Kõrge tsivilisatsiooniaste. Põllumajandus, karjandus on kõrgel järjel. Kõrge kultuuriga riik. See oli kõrget klassi mäng. Kõrge elatustase, teeninduskultuur, teadlikkus, moraal. Toodangu kõrge kvaliteet. Kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid. Kohvi, tee kõrgemad sordid. Seda õpetatakse keskkooli kõrgemates klassides. Kõrged koolid läbiteinud mees. Kõrgem haridus 'kõrgharidus'. Kõrge toiteväärtusega puuvili. Kõrge kunstimeisterlikkus. Kõrge tööviljakus. Tööstuse kõrge kontsentratsioon. Nõuded polnud eriti kõrged. ||komp.(mingis klassifikatsioonis vastandina alamale, primitiivsele, algelisele). Kõrgemad loomad, taimed, seened. Kõrgem närvitalitlus. Kõrgemad rasvhapped. Kõrgem matemaatika, geodeesia. Kõrgem spordijärk. || suurt tunnustust väljendav, kiitev. Komisjon andis toodetele kõrge hinnangu. Õpilase teadmisi hinnati kõige kõrgema hindega. Tema võistlustöö pälvis kõige kõrgema auhinna. Kaaslaste arvamus temast pole kuigi kõrge.
6. õilis, üllas, aateline, ülev. Kõrged ideaalid, aated. Kõrge kutsumus. Kõrgemad püüdlused, huvid. Kõrged elueesmärgid. *Praegu on aeg, kus meid palju kõrgemad ja pühamad ülesanded ootavad.. O. Luts.
7.hrl. komp.jumalik, taevane, ebamaine. Kõrgemad väed. Loodusrahvad uskusid kõrgemate jõudude, olevuste olemasolu. *Taevased kõrged väed, olge teie tänatud selle armulise abi eest! A. Saal.
▷ Liitsõnad: kõigekõrgem.
8. (heli, hääle kohta:) suure võnkesagedusega; ant. madal. Kõrged helid, toonid. Naiste kõrged ja heledad hääled. Kõrge register. Üks kõrgem ja teine madalam alt. See laul on metsosopranile liiga kõrge.
9. keel (vokaalide kohta, mille hääldamisel keeleselg on kõrgel). Kõrged vokaalid on i, u ja ü.
▷ Liitsõnad: keskkõrge.
II.skõnek kõrgel asetsemine, kõrge asend. Päike on juba, alles suures kõrges 'kõrgel'. *Vahepeal oli päev suurest kõrgest allapoole veerenud.. L. Remmelgas (tlk).

kõrgendama37
kõrgemaks muutma. a. püstsuunas millegi ulatust suurendama. Planku, valli, müüri kõrgendama. Aias on maapinda kunstlikult kõrgendatud. b. suurendama (astme, taseme poolest). Palka kõrgendama. Kõrgendatud stipendium. Kõrgendatud nõudlikkus, töökohustused, normid. *..alles kaks kuud tagasi kõrgendasite üüri. E. Männik. c. (hääle, heli kohta). Mees muutus ägedaks ja kõrgendas häält. Räägib kõrgendatud toonil, tooniga. *..helid pikkadest pasunatest, mida laamad agaralt puhuvad kord heli kõrgendades, kord madaldades.. H. Kiik (tlk). d. (meeleolu kohta:) tõstma, ülevamaks muutma. Mehed olid juba paari klaasi järel kõrgendatud meeleolus.

kõrgenema37
kõrgemaks muutuma. a. püstsuunas ulatuselt suurenema. Põhja poole maapind kõrgeneb. *Majad kõrgenevad, kauplused muutuvad suuremaks, rahvavool tiheneb. J. Sütiste. b. suurenema (astme, taseme poolest). Hüpertooniatõve korral vererõhk kõrgeneb. Ainevahetus on kõrgenenud. Neerupealise kõrgeneud talitlus. Kõrgenenud kehatemperatuur, tundlikkus, happesus, erutatavus. c. (heli, hääle kohta). Mootori undamine paisub ja kõrgeneb üha. Ägeduses kõrgenes ta hääl kriiskamiseni, tiiskandiks. d. (meeleolu kohta:) tõusma, ülevamaks muutuma. Kerge joobe korral meeleolu kõrgeneb. Psühhoosi põdevad haiged on sageli kõrgenenud meeleolus.

küündimaküünin 42 või küündin 37

1. ulatuma. a. (ruumiliselt). Heinamaa küünib järveni. Kuuskede alumised oksad küünivad maani. Ma ei küüni talle õlanigi. Kasukas küündis kandadeni. Kalamehesaapad küündisid poolde reide. Upitas küll, kuid ei küündinud ülemise riiulini. Uppuja käsi ei küündinud heidetud köieni. Mõla ei küüni järve põhja. Tõusin küll kikivarvule, kuid ei küündinud vaatama. Lambitule valgus ei küündinud toa kõikidesse nurkadesse. Leegid küündisid kohati üle võsa. Ettepoole küündiv lõug. *Pilved lendasid nii kõrgelt, et sinna vist isegi väledad pääsukesed ei küündinud. E. Krusten. | piltl. Siia metsade taha ei küündinud mõisnike käsi. Kaugemale minu võim ei küüni. Tema mõttelend ja soovid küündisid palju kõrgemale ja kaugemale. Kaugele küündivad tagajärjed. Taevani küündiv ülekohus 'suur ülekohus'. *.. sinu taip vist ei küüni kaugemale künnihärja omast. B. Alver. b. (ajaliselt). Linnal on kaugesse minevikku küündiv ajalugu. *Kevad on lõpul, juba mõne päevaga suvessegi küündinud. N. Baturin. c. (hulga, arvu, määra, astme, taseme poolest). Õpilaste arv koolis küündis kuue-seitsmekümneni. Jõe sügavus ei küüni palju üle kahe meetri. Merevee temperatuur küündis kohati 22°-ni. Viljasaak ei küündinud eelmise aasta tasemeni. Ta ei küündinud üheski asjas oma vennani, teiste hulgast esile. Ainult paari õpilase hinded küündisid üle rahuldava. Sellise tulemuseni, autasuni küündis ainult paar-kolm sportlast. Maailmaklassi küündiv teos.
2. millekski suuteline, võimeline olema. Mälu ei küündinud toonaseid sündmusi rekonstrueerima. Temaga ei küüni keegi võistlema. Ma ei küüni nendes probleemides kaasa rääkima. Selleks ei arvanud ta end küündivat.
3. piisama, jätkuma, küllalt olema. Mul ei küündinud selleks jõudu. *.. ta elavat ühes perekonnas, sugulaste juures, kus küündivat aset minulegi. E. Vilde. *Kui talvised ettevalmistused pole küündivad, siis kevadel lonkab kogu ettevõte. E. Krusten.

lineaarne-se 2› ‹adj

1. joon-; sirgjooneline; pikisuunaline. Lineaarne ornament, kaunistus. Lineaarne liikumine. Lineaarne luumurd.
2. mat esimese astme, esimeses astmes olev

lineaar|võrrand
mat esimese astme algebraline võrrand

linna|kohus [-kohtu]
Eesti Vabariigis esimese astme kohus, kus arutatakse tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju

maa|kohus [-kohtu]

1. aj mitme endisaegse kohtuorgani nimetus. a. esimese astme kohus Liivimaal 16. saj. II poolest kuni aastani 1889. Pärnu, Tartu maakohus. b. kõrgem kohus Saaremaal 16. ja 17. sajandil c. sillakohus
2. jur Eesti Vabariigis esimese astme kohus, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju

magistri|õpe
kõrghariduse teise astme õpe, mis lõpeb magistritöö kaitsmisega, magistrantuur. Magistriõppe üliõpilased. Astus magistriõppesse. Jätkab õpinguid magistriõppes.

mažoor-i 21› ‹s
muus rõõmsakõlaline helilaad, mille I ja III astme vahe on suur terts, duur; ant. minoor. Do-mažoor. Loomulik, harmooniline mažoor.

mees|kohus [-kohtu]
aj Põhja-Eestis 13. sajandist aastani 1889, Lõuna-Eestis 13.–16. saj. tegutsenud esimese astme tsiviilkohus (Rootsi võimu ajal ka kriminaalkohus)

minoor-i 21› ‹s
muus nukrakõlaline helilaad, mille I ja III astme vahe on väike terts, moll; ant. mažoor. Loomulik, harmooniline minoor.

noon-i 21› ‹s

1. muus diatoonilise heliastmiku 9. heli; üheksa diatoonilise astme vaheline intervall
2. kirj üheksast värsist koosnev stroof

noorem|müüja
madalama astme müüja ametinimetus; selle kandja

oktav-i, -it 2› ‹s
oktaav
1. muus kahe lähima samanimelise helikõrguse vahemik; 8 diatoonilise astme vahel olev intervall, ka diatoonilise heliastmiku 8. aste. Laulis teistest oktav kõrgemalt, madalamalt. Baritoni hääleulatus on suure oktavi la-st 1. oktavi la-ni.
▷ Liitsõnad: kontra|oktav, subkontraoktav.
2. kirj kaheksavärsiline kindla rütmiskeemi ja värsimõõduga stroof
3. trük kaheksandikformaat

paralleel|klass
üks kooli sama astme klassidest. Paralleelklassid Xc ja Xb on moodustatud matemaatikahuvilistest. Meie lennus oli viis paralleelklassi. Kahe paralleelklassi ühine ekskursioon.

pea|konsul
pol kõrgeima astme konsul (1. täh.) On järgmised konsulite astmed: peakonsul, konsul, asekonsul, konsulaaragent.

põlvkond-konna 22› ‹s

1. ühest esivanemast põlvnevate sugulaste sama astme kogumik, sugupõlv, generatsioon. See on meie talus juba kolmas Krigulite põlvkond. Meie esivanemad on siin elanud mitme põlvkonna kestel. Temast pidi tulema kaevur: see oli juba põlvkondade traditsioon. Juba mitmes põlvkond samas ametis. Talu noorem, vanem põlvkond. Sellel fotol võib näha kolme põlvkonda. *Esivanemad ilmuvad aina uutes ja uutes põlvkondades, ainult meie ei ulatu seda nägema. L. Hainsalu.
▷ Liitsõnad: järglaspõlvkond.
2. samaaegselt elavad v. elanud lähedase vanusega (ja lähedase tegevusala v. elukogemusega) inimesed, sugupõlv, generatsioon. Praegune, sõjajärgne põlvkond. On kasvanud peale noor, uus põlvkond. Eelmised, endised, järgmised, tulevased põlvkonnad. Sirguv, kasvav põlvkond. Esimese põlvkonna haritlane. Ta on noorema, vanema põlvkonna esindaja. Oleme ühe põlvkonna mehed. Meie põlvkonna inimesed mäletavad neid sündmusi hästi. Põlvkondade kokkupõrge, konflikt. Eelnevatelt põlvkondadelt on palju õppida. Selle nähtuse vastu on huvi tundnud mitu põlvkonda uurijaid. Ta kuulub meie kunstnike vanemasse, keskmisse põlvkonda. Uusromantikute põlvkond meie kirjanduses. *Ja siiski on vahepeal palju asju hoopis teiseks saanud, mitukümmend põlvkonda on vaheldunud.. A. Hint. || biol lähedase vanusega (v. sama elutsükli) isendite rühm populatsioonis. Lehetäi suvised põlvkonnad. Aasta jooksul areneb kapsaliblikal kaks põlvkonda liblikaid. Külvatud seemnetest kasvab peale uus põlvkond metsa, mände.
▷ Liitsõnad: haritlas|põlvkond, inim|põlvkond, järglas|põlvkond, sportlas|põlvkond, teadlaspõlvkond.
3. omaette arengujärgu moodustavad tooted. Neljanda põlvkonna arvutid. Viienda põlvkonna Ford Mustang.

rahu|kogus
aj osalt esimese, osalt teise astme kohus Eesti kohtusüsteemis 1935. a-ni. Rahukogu istung. Mehed kaebasid edasi rahukogusse. Asi oli ees rahukogus.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur