[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 97 artiklit

abi|kool [-i]
ped
1. üldhariduskool vaimupuuetega laste õpetamiseks. Abikooli suunatud lapsed.
2. aj alama astme kreekakatoliku kool (Eesti mõnes piirkonnas ülemöödunud sajandil ja möödunud sajandi algul)

alam-a 2
I.adj› ‹komparatiivne
1. teenistusastmelt madalamal seisev, teenistuslikult alluv; sotsiaalselt positsioonilt v. ametiredelil madala(ma)l olev; mittetäisväärtuslikuks peetav. Alamad ja kõrgemad vaimulikud, ametnikud. Kraavihalle peeti alamat sorti inimesteks. Sulaseid, teenijatüdrukuid ja muud alamat rahvast pulma ei kutsutud. Alamast soost, seisusest inimesed. Ta hakkas end teistest halvemaks ja alamaks pidama. Ta oli ametnikest kõige alam.
2. algelisem, madalamal arenemisastmel olev, vähem komplitseeritud, lihtne. Alamad taimed, seened, loomad. Elu areng alamatest vormidest kõrgemate vormide poole. || (astme, järgu jms. kohta:) madalam. Alama astme rahvakoolid. *Vanema klassi tüdrukud ei tundnud alamate klasside poiste vastu huvi .. V. Gross.
II.s
1. endisaegse, hrl. monarhistliku riigi kodanik, kuninga, tsaari, vürsti vms. alluv. Vene riigi, Vene keisri, tsaari alamad. Noortest püüti kasvatada isevalitsusele sõnakuulelikke ning truid alamaid. 17. sajandil said eestlased Rootsi alamaiks. Taani kuninga, hertsog Magnuse, Liivi ordu alamad.
▷ Liitsõnad: riigialam.
2. teenistuslikult alluv v. sotsiaalselt ning ametiredelil madalamal olev isik. Alamad pidid ülemate sõna kuulama, ülematele alluma. Ta on mingi kõrge ülem, tal on palju alamaid.

alam|maakohus
aj
1. esimese astme kohus Eestimaal 15.–19. saj., hrl. aadlike väiksemate võlanõudluste otsustamiseks
2. maakonna politsei- ja administratiivasutus Venemaal (Eestis 1783–1797)

alistama37

1. kellegi v. millegi vastupanu murdma. a. (sõjas, võitluses) alla heitma. Vaenlast alistama. Alistatud rahvad. b. (spordis) kedagi võitma. Jäähokis alistas Soome Rootsi 3:1. Revanšmatšis alistas Botvinnik Smõslovi. c. oma tahtele, mõjule allutama, endast sõltuvaks tegema. Kosmost alistama. Alistatud loodusjõud. *Hingeline härdus ja hellus alistab mu .. H. Raudsepp.
2. keel süntaktiliselt sõltuvaks tegema. Alistav sidesõna 'pea- ja kõrvallauset v. eri astme kõrvallauseid ühendav sidesõna'.

apellatsiooni|kohus [-kohtu]
jur kõrgema astme kohus, kus alama astme kohtu otsus sisuliselt läbi vaadatakse (ning uus otsus tehakse)

aste-astmeltadv
aste astme järel; järk-järgult. Ronis aste-astmelt trepist üles. *Sellevastu võib kultuuri omandada üksnes aste-astmelt, iga järku isiklikult läbi elades. F. Tuglas.

astendatav-a 2› ‹s
mat astme alus (näit. a avaldises an)

astme|üldistus
keel tugeva v. nõrga astme üldistumine seal, kus see häälikulooliselt ei peaks esinema

bakalaureuse|õpe
kõrghariduse esimese astme õpe, mis annab bakalaureusekraadi. Astus bakalaureuseõppesse. Bakalaureuseõppe lõpetanud.

deetsim-i, -it 2› ‹s
muus diatoonilise helirea 10. heli; 1. ja 10. astme vahele vastav intervall

doktori|õpe
kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mis lõpeb doktoritöö kaitsmisega, doktorantuur. Jätkas õpinguid doktoriõppes. Doktoriõppesse astujad.

edasi|kaebus
jur kõrgema astme kohtule esitatud kaebus (madalama astme kohtu otsusega mitterahulolemise korral)

idioot-oodi 21› ‹s

1. van med raskeima astme nõrgamõistuslik, kelle vaimne tase ei tõuse kõrgemale mõneaastase lapse omast
2. (tihti kirumissõnana:) ülimal määral rumal, totter, taipamatu inimene. Oh ma igavene idioot! Nii võib teha ainult viimane idioot! Oled idiootide idioot, et ennast pehmeks rääkida lasksid.

juht|heli
muus helilaadi põhihelist astme võrra madalamal asuv ja temasse tunglev heli; igasugune (poole tooni võrra) kõrgemale v. madalamale tunglev heli. Tõusev, laskuv juhtheli.

juurima42

1. puittaimi koos juurtega (1. täh.) maast välja kangutama. Puid, kände, metsa, raiestikku juurima. Juuris karjakopli kadakatest lagedaks. Juuris raiestiku põllumaaks. See põld on põlislaanest juuritud. | piltl. On enese maaelust lõplikult lahti juurinud.
2. mat antud astme ja astendaja järgi juurt (6. täh.) leidma

kapten-i, -it 2› ‹s

1. laevajuht, kõige kõrgem juhtiv isik laevas. Kaubalaeva, sõjalaeva, reisilaeva kapten. Auriku, „Suure Tõllu” kapten. Kapteni esimene, teine abi 'esimene, teine tüürimees'. Kapten seisis komandosillal.
▷ Liitsõnad: kaugsõidu|kapten, laevakapten; sadamakapten.
2. sõj enamiku riikide maa- ja lennuväes (ka Eesti Vabariigis) majorist ühe astme võrra madalam ohvitseriauaste; selles auastmes sõjaväelane. Kapteni auastmes ohvitser. Üksuse komandöriks oli kapten. Ta ülendati teenete eest kapteniks. Kapten Martna.
▷ Liitsõnad: eru|kapten, jalaväe|kapten, kaardiväe|kapten, lennuväe|kapten, mereväe|kapten, staabikapten.
3. sport võistkonna vanem ning esindaja. Võistkonna, meeskonna, naiskonna kapten. Jäähokikoondise kapten.

kassatsioon-i 21› ‹s
jur jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ning otsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus

kassatsioon|kaebus
jur protsessiosaliste edasikaebamine esimese astme kohtu otsuse peale. Kassatsioonkaebuse esitamine, läbivaatamine.

kassatsioon|protest
jur prokuröri protest esimese astme kohtu otsuse peale

kaubandus|kool [-i]
kaubanduskaadrit ettevalmistav (madalama astme) kutsekool. Tal on kaubanduskooli haridus. Poiss õppis kaubanduskoolis.

kesk|haridus
keskmise astme haridus (võimaldab edasiõppimist kõrgkoolis). Põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. Omandas õhtukoolis keskhariduse. Tal on keskharidus. Keskharidusega noored.

kihelkonna|kohus [-kohtu]
aj osalt esimese, osalt teise astme talurahvakohus 19. saj. Eesti- ja Liivimaal

kihelkonna|kool [-i]
aj teise astme rahvakool 19. sajandil ja 20. saj. algul. Väike-Maarja, Vändra kihelkonnakool. Lapsed võidi pärast külakooli lõpetamist panna kihelkonnakooli.

kohtu|kolleegium
jur osakond teise astme kohtutes teat. kohtuasjade läbivaatamiseks v. -arutamiseks. Kriminaalasjade, tsiviilasjade kohtukolleegium.

konsulaar|agent
pol kõige madalama astme konsul

krahv-i 21› ‹s
hrl. keskmise astme aadlitiitel Lääne-Euroopas ja Tsaari-Venemaal; seda tiitlit kandev isik. Krahv de la Motte. Sangaste rukki aretaja krahv Friedrich von Berg.
▷ Liitsõnad: markkrahv.

kreisi|kohus [-kohtu]
aj maakonnakohus
1. talurahvakohus Balti kubermangudes 1816/19–1889. Kaebas kihelkonnakohtu otsuse peale edasi kreisikohtusse.
2. aadlike esimese astme kohus Venemaal 1775–1866 (1783–1797 ka Balti kubermangudes)

kuup|juur
mat kolmanda astme juur. Kuupjuur saja kahekümne viiest on viis.

kuup|võrrand
mat kolmanda astme algebraline võrrand

kvartkvardi 21› ‹s

1. muus diatoonilise helirea neljas aste; nelja diatoonilise astme vaheline intervall
2. puistainete (USA-s ka vedelike) mahu mõõtühik, u. 1 liiter. Kvart õlut, vett.
3. trük neljandikformaat

kvintkvindi 21› ‹s
muus diatoonilise helirea viies aste; viie diatoonilise astme vaheline intervall

kõrge1
I.adj
1. ümbrusest v. alustasandist tugevasti ülespoole ulatuv, alt üles, püstsuunas pikk. a. (ehitiste, esemete, taimede, pinnavormide vm. kohta). (Väga) kõrge hoone, maja, ahi, sammas. Kõrged müürid. Ukselävi on liiga kõrge. Tuba on küllalt kõrge. Kõrged uksed, väravad. Tanu on eest kõrgem. Kõrge krae, kaelus, soeng. Kõrgete kontsadega kingad. Kõrged kalossid jalas. Kapp on kõrgem kui riiul. Kohendasin peaaluse kõrgemaks. Kõrged puud, kuused, männid. Kõrge paekallas, kalju, mägi, nõlvak. Merel olid kõrged lained. Maapind on siin kõrge. Euroopa kõige kõrgem mäetipp. Hanged on katuseräästani kõrged. Vesi voolab kõrgemast kohast madalamale. Kõrge rukis, rohi. | bot (taimenimetustes). Kõrge raihein, hunditubakas, kannike. Kõrge maasikas. || (hrl. koos vastava arvulise suurusega:) teatava kõrgusega. 3 m kõrge müür. Taim on umbes 10 cm kõrge. Kui kõrge see tara on? b. (inimese, looma kohta). Kõrgete jalgadega jahikoer. See king ei sobi mu kõrgele jalale. *Ta on aastat 25–30 vana, kõrget kasvu .. M. Metsanurk. || esileulatuv, esilekerkiv. Kõrge laup, otsaesine. Kõrged põsesarnad. Kõrge rinnaga naine. c. (veeseisu kohta:) normaalseisust ülespoole ulatuv. Kevadel on vesi, veeseis jões kõrge. Veehoidla vesi püsib ühtlaselt kõrge. Kõrge meri 'kõvasti lainetav, kõrgete lainetega meri'.
▷ Liitsõnad: pool|kõrge, ülikõrge.
2. alustasandist v. maapinnast ristisuunas kauge(ma)l asetsev. Kõrge õrs. Kõrged parred. Toal on kõrge lagi. Taevas on kõrged pilved. Paistab kõrge kesksuvine päike. Kõrges sinitaevas polnud ainsatki pilve. Pall lendas kõrges kaares.
3. piltl (hrl. arvudes määratavalt) suur. a. (hinna, koguse, määra, astme vm. kohta). Kõrge omahind, protsent, toll, trahv, õppemaks, üür. Kõrged normid, viljasaagid. Piima kõrge rasvasisaldus. Kõrge kuumus, palavik, temperatuur, vererõhk. Karistuste, trahvide kõrged määrad. Töötasu oli võrdlemisi kõrge. Palgad olid seal kõrgemad. Rent oli kohutavalt kõrge. Kõrge honorar. Spekulandid kruvisid hinnad kõrgeks. Ta jooksis ühtlases kõrges tempos. || (hrl. koos vastava arvulise suurusega). Omahind kujunes arvatust kaks korda kõrgemaks. Temperatuur on paarkümmend kraadi kõrgem. Kui kõrgeks need hinnad siis aetakse? b. (inimese vanuse kohta). Kõrges eas taat. Ta on jõudnud kõrgesse ikka. Isa suri kõrges vanuses.
4. seisuselt, positsioonilt juhtiv, tähtis, teistest tublisti üle olev. Kõrgemad seisused olid aadel ja vaimulikkond. Kõrgest soost isik. Kõrgem seltskond. Ühiskonna kõrgemad kihid. Tal on tutvusi kõrgemates ringkondades. Kõrgem instants. Kõrged, kõrgemad ametnikud, ülemused, aukandjad. Kõrgemad ohvitserid, vaimulikud. Tallinnas viibis kõrge külaline – Taani kuninganna. Kõrge komisjon tutvus kohapeal olukorraga. Ta kutsuti kõrge kohtu ette. Kõrgel positsioonil olev isik. Ta on kõrge ameti peal, töötab kõrgel kohal. Kõrgema võimu esindaja. Kõrgeim riigivõimuorgan. Kõrgem ülemjuhatus 'riigi relvajõudude kõige ülem strateegiline juhtimisorgan hrl. sõjaajal'. Kaardimängus on kõige kõrgem kaart äss. Kõrgemale poole, kõrgemal pool, kõrgemalt poolt 'kõrgemasse instantsi, kõrgemas instantsis, kõrgemast instantsist'. *Kõrge keisrihärra nimel, ma käsin teid laiali minna! R. Sirge. || seda tõendav, väljendav. Kõrge aunimetus, tiitel.
5. arenguastmelt, tasemelt tublisti esile kerkiv; kvaliteedilt silmapaistev. Kõrge tsivilisatsiooniaste. Põllumajandus, karjandus on kõrgel järjel. Kõrge kultuuriga riik. See oli kõrget klassi mäng. Kõrge elatustase, teeninduskultuur, teadlikkus, moraal. Toodangu kõrge kvaliteet. Kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid. Kohvi, tee kõrgemad sordid. Seda õpetatakse keskkooli kõrgemates klassides. Kõrged koolid läbiteinud mees. Kõrgem haridus 'kõrgharidus'. Kõrge toiteväärtusega puuvili. Kõrge kunstimeisterlikkus. Kõrge tööviljakus. Tööstuse kõrge kontsentratsioon. Nõuded polnud eriti kõrged. ||komp.(mingis klassifikatsioonis vastandina alamale, primitiivsele, algelisele). Kõrgemad loomad, taimed, seened. Kõrgem närvitalitlus. Kõrgemad rasvhapped. Kõrgem matemaatika, geodeesia. Kõrgem spordijärk. || suurt tunnustust väljendav, kiitev. Komisjon andis toodetele kõrge hinnangu. Õpilase teadmisi hinnati kõige kõrgema hindega. Tema võistlustöö pälvis kõige kõrgema auhinna. Kaaslaste arvamus temast pole kuigi kõrge.
6. õilis, üllas, aateline, ülev. Kõrged ideaalid, aated. Kõrge kutsumus. Kõrgemad püüdlused, huvid. Kõrged elueesmärgid. *Praegu on aeg, kus meid palju kõrgemad ja pühamad ülesanded ootavad.. O. Luts.
7.hrl. komp.jumalik, taevane, ebamaine. Kõrgemad väed. Loodusrahvad uskusid kõrgemate jõudude, olevuste olemasolu. *Taevased kõrged väed, olge teie tänatud selle armulise abi eest! A. Saal.
▷ Liitsõnad: kõigekõrgem.
8. (heli, hääle kohta:) suure võnkesagedusega; ant. madal. Kõrged helid, toonid. Naiste kõrged ja heledad hääled. Kõrge register. Üks kõrgem ja teine madalam alt. See laul on metsosopranile liiga kõrge.
9. keel (vokaalide kohta, mille hääldamisel keeleselg on kõrgel). Kõrged vokaalid on i, u ja ü.
▷ Liitsõnad: keskkõrge.
II.skõnek kõrgel asetsemine, kõrge asend. Päike on juba, alles suures kõrges 'kõrgel'. *Vahepeal oli päev suurest kõrgest allapoole veerenud.. L. Remmelgas (tlk).

kõrgendama37
kõrgemaks muutma. a. püstsuunas millegi ulatust suurendama. Planku, valli, müüri kõrgendama. Aias on maapinda kunstlikult kõrgendatud. b. suurendama (astme, taseme poolest). Palka kõrgendama. Kõrgendatud stipendium. Kõrgendatud nõudlikkus, töökohustused, normid. *..alles kaks kuud tagasi kõrgendasite üüri. E. Männik. c. (hääle, heli kohta). Mees muutus ägedaks ja kõrgendas häält. Räägib kõrgendatud toonil, tooniga. *..helid pikkadest pasunatest, mida laamad agaralt puhuvad kord heli kõrgendades, kord madaldades.. H. Kiik (tlk). d. (meeleolu kohta:) tõstma, ülevamaks muutma. Mehed olid juba paari klaasi järel kõrgendatud meeleolus.

kõrgenema37
kõrgemaks muutuma. a. püstsuunas ulatuselt suurenema. Põhja poole maapind kõrgeneb. *Majad kõrgenevad, kauplused muutuvad suuremaks, rahvavool tiheneb. J. Sütiste. b. suurenema (astme, taseme poolest). Hüpertooniatõve korral vererõhk kõrgeneb. Ainevahetus on kõrgenenud. Neerupealise kõrgeneud talitlus. Kõrgenenud kehatemperatuur, tundlikkus, happesus, erutatavus. c. (heli, hääle kohta). Mootori undamine paisub ja kõrgeneb üha. Ägeduses kõrgenes ta hääl kriiskamiseni, tiiskandiks. d. (meeleolu kohta:) tõusma, ülevamaks muutuma. Kerge joobe korral meeleolu kõrgeneb. Psühhoosi põdevad haiged on sageli kõrgenenud meeleolus.

küündimaküünin 42 või küündin 37

1. ulatuma. a. (ruumiliselt). Heinamaa küünib järveni. Kuuskede alumised oksad küünivad maani. Ma ei küüni talle õlanigi. Kasukas küündis kandadeni. Kalamehesaapad küündisid poolde reide. Upitas küll, kuid ei küündinud ülemise riiulini. Uppuja käsi ei küündinud heidetud köieni. Mõla ei küüni järve põhja. Tõusin küll kikivarvule, kuid ei küündinud vaatama. Lambitule valgus ei küündinud toa kõikidesse nurkadesse. Leegid küündisid kohati üle võsa. Ettepoole küündiv lõug. *Pilved lendasid nii kõrgelt, et sinna vist isegi väledad pääsukesed ei küündinud. E. Krusten. | piltl. Siia metsade taha ei küündinud mõisnike käsi. Kaugemale minu võim ei küüni. Tema mõttelend ja soovid küündisid palju kõrgemale ja kaugemale. Kaugele küündivad tagajärjed. Taevani küündiv ülekohus 'suur ülekohus'. *.. sinu taip vist ei küüni kaugemale künnihärja omast. B. Alver. b. (ajaliselt). Linnal on kaugesse minevikku küündiv ajalugu. *Kevad on lõpul, juba mõne päevaga suvessegi küündinud. N. Baturin. c. (hulga, arvu, määra, astme, taseme poolest). Õpilaste arv koolis küündis kuue-seitsmekümneni. Jõe sügavus ei küüni palju üle kahe meetri. Merevee temperatuur küündis kohati 22°-ni. Viljasaak ei küündinud eelmise aasta tasemeni. Ta ei küündinud üheski asjas oma vennani, teiste hulgast esile. Ainult paari õpilase hinded küündisid üle rahuldava. Sellise tulemuseni, autasuni küündis ainult paar-kolm sportlast. Maailmaklassi küündiv teos.
2. millekski suuteline, võimeline olema. Mälu ei küündinud toonaseid sündmusi rekonstrueerima. Temaga ei küüni keegi võistlema. Ma ei küüni nendes probleemides kaasa rääkima. Selleks ei arvanud ta end küündivat.
3. piisama, jätkuma, küllalt olema. Mul ei küündinud selleks jõudu. *.. ta elavat ühes perekonnas, sugulaste juures, kus küündivat aset minulegi. E. Vilde. *Kui talvised ettevalmistused pole küündivad, siis kevadel lonkab kogu ettevõte. E. Krusten.

lineaarne-se 2› ‹adj

1. joon-; sirgjooneline; pikisuunaline. Lineaarne ornament, kaunistus. Lineaarne liikumine. Lineaarne luumurd.
2. mat esimese astme, esimeses astmes olev

lineaar|võrrand
mat esimese astme algebraline võrrand

linna|kohus [-kohtu]
Eesti Vabariigis esimese astme kohus, kus arutatakse tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju

maa|kohus [-kohtu]

1. aj mitme endisaegse kohtuorgani nimetus. a. esimese astme kohus Liivimaal 16. saj. II poolest kuni aastani 1889. Pärnu, Tartu maakohus. b. kõrgem kohus Saaremaal 16. ja 17. sajandil c. sillakohus
2. jur Eesti Vabariigis esimese astme kohus, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju

magistri|õpe
kõrghariduse teise astme õpe, mis lõpeb magistritöö kaitsmisega, magistrantuur. Magistriõppe üliõpilased. Astus magistriõppesse. Jätkab õpinguid magistriõppes.

mažoor-i 21› ‹s
muus rõõmsakõlaline helilaad, mille I ja III astme vahe on suur terts, duur; ant. minoor. Do-mažoor. Loomulik, harmooniline mažoor.

mees|kohus [-kohtu]
aj Põhja-Eestis 13. sajandist aastani 1889, Lõuna-Eestis 13.–16. saj. tegutsenud esimese astme tsiviilkohus (Rootsi võimu ajal ka kriminaalkohus)

minoor-i 21› ‹s
muus nukrakõlaline helilaad, mille I ja III astme vahe on väike terts, moll; ant. mažoor. Loomulik, harmooniline minoor.

noon-i 21› ‹s

1. muus diatoonilise heliastmiku 9. heli; üheksa diatoonilise astme vaheline intervall
2. kirj üheksast värsist koosnev stroof

noorem|müüja
madalama astme müüja ametinimetus; selle kandja

oktav-i, -it 2› ‹s
oktaav
1. muus kahe lähima samanimelise helikõrguse vahemik; 8 diatoonilise astme vahel olev intervall, ka diatoonilise heliastmiku 8. aste. Laulis teistest oktav kõrgemalt, madalamalt. Baritoni hääleulatus on suure oktavi la-st 1. oktavi la-ni.
▷ Liitsõnad: kontra|oktav, subkontraoktav.
2. kirj kaheksavärsiline kindla rütmiskeemi ja värsimõõduga stroof
3. trük kaheksandikformaat

paralleel|klass
üks kooli sama astme klassidest. Paralleelklassid Xc ja Xb on moodustatud matemaatikahuvilistest. Meie lennus oli viis paralleelklassi. Kahe paralleelklassi ühine ekskursioon.

pea|konsul
pol kõrgeima astme konsul (1. täh.) On järgmised konsulite astmed: peakonsul, konsul, asekonsul, konsulaaragent.

põlvkond-konna 22› ‹s

1. ühest esivanemast põlvnevate sugulaste sama astme kogumik, sugupõlv, generatsioon. See on meie talus juba kolmas Krigulite põlvkond. Meie esivanemad on siin elanud mitme põlvkonna kestel. Temast pidi tulema kaevur: see oli juba põlvkondade traditsioon. Juba mitmes põlvkond samas ametis. Talu noorem, vanem põlvkond. Sellel fotol võib näha kolme põlvkonda. *Esivanemad ilmuvad aina uutes ja uutes põlvkondades, ainult meie ei ulatu seda nägema. L. Hainsalu.
▷ Liitsõnad: järglaspõlvkond.
2. samaaegselt elavad v. elanud lähedase vanusega (ja lähedase tegevusala v. elukogemusega) inimesed, sugupõlv, generatsioon. Praegune, sõjajärgne põlvkond. On kasvanud peale noor, uus põlvkond. Eelmised, endised, järgmised, tulevased põlvkonnad. Sirguv, kasvav põlvkond. Esimese põlvkonna haritlane. Ta on noorema, vanema põlvkonna esindaja. Oleme ühe põlvkonna mehed. Meie põlvkonna inimesed mäletavad neid sündmusi hästi. Põlvkondade kokkupõrge, konflikt. Eelnevatelt põlvkondadelt on palju õppida. Selle nähtuse vastu on huvi tundnud mitu põlvkonda uurijaid. Ta kuulub meie kunstnike vanemasse, keskmisse põlvkonda. Uusromantikute põlvkond meie kirjanduses. *Ja siiski on vahepeal palju asju hoopis teiseks saanud, mitukümmend põlvkonda on vaheldunud.. A. Hint. || biol lähedase vanusega (v. sama elutsükli) isendite rühm populatsioonis. Lehetäi suvised põlvkonnad. Aasta jooksul areneb kapsaliblikal kaks põlvkonda liblikaid. Külvatud seemnetest kasvab peale uus põlvkond metsa, mände.
▷ Liitsõnad: haritlas|põlvkond, inim|põlvkond, järglas|põlvkond, sportlas|põlvkond, teadlaspõlvkond.
3. omaette arengujärgu moodustavad tooted. Neljanda põlvkonna arvutid. Viienda põlvkonna Ford Mustang.

rahu|kogus
aj osalt esimese, osalt teise astme kohus Eesti kohtusüsteemis 1935. a-ni. Rahukogu istung. Mehed kaebasid edasi rahukogusse. Asi oli ees rahukogus.

rahu|kohus [-kohtu]
aj ainuisikuline esimese astme kohus väiksemate kohtuasjade arutamiseks Tsaari-Venemaal ja a-ni 1935 Eesti Vabariigis. *Läksid koos rahukohtusse, asi tuli ette ja solvaja sai kolm päeva. J. Smuul.

rahva|kaasistuja
nõuk rahva valitud esindaja, kes võttis õigusemõistmisest osa esimese astme kohtus. Rahvakohtute rahvakaasistujad.

rahva|kohtunik

1. jur esimese astme kohtus koos kohtunikuga õigusemõistmisest osa võttev isik. Rahvakohtunik esindab õigusemõistmisel tavainimest.
2. nõuk rahvakohtu kohtunik. Rajooni, linna rahvakohtunik.

rahva|kohus [-kohtu]
nõuk esimese astme kohus. Rahvakohtu kaasistujad. Asi oli ees rahvakohtus.

riigi|prokuratuur
kõrgema astme prokuratuur Eestis. Prokuratuur koosneb riigiprokuratuurist ning maa- ja linnaprokuratuuridest.

ringkonna|kohus [-kohtu]

1. Eesti Vabariigi kohtusüsteemis teise astme kohus, aastail 1920–1940 osalt ka esimese astme kohus
2. kohtusüsteemiti erinev kohtuaste; aj Balti kubermangudes aastast 1889 kõrgem kohalik kohus; Tsaari-Venemaal aastast 1864 üks üldkohtutest. Vallal oli Riia ringkonnakohtus mõisniku vastu protsess pooleli.

ruut|funktsioon
mat teise astme polünoom, ruutpolünoom

ruut|juur
mat teise astme juur (tähis ). Ruutjuur kuueteistkümnest on neli. Arvu a ruutjuur.

ruut|võrrand
mat teise astme algebraline võrrand

rüütel-tli, -tlit 2› ‹s

1. aj rüütliseisusse kuuluv raskerelvastusega ratsasõjamees keskaja Lääne-Euroopas. Rüütli kilp, mõõk, ratsu. Raudrüüs rüütel. Rüütel ja tema südamedaam. Rüütlite kannupoisid, relvakandjad. Rüütlite ratsavägi. Vanas lossis kummitab Must Rüütel. Kuningas Artur ja tema rüütlid. Graali rüütlid. Kurva Kuju rüütel (don Quijote kohta). || vaimuliku ordu liige. 13. sajandil algas saksa rüütlite sissetung eestlaste maile. Malta rüütlid 'johanniidid'.
▷ Liitsõnad: ordu|rüütel, peni|rüütel, raud|rüütel, riigi|rüütel, risti|rüütel, rööv|rüütel, ränd|rüütel, templirüütel; randrüütel.
2. alama astme aadlitiitel Inglismaal ja Prantsusmaal; seda kandev isik. Rüütliks lööma 'noort aadlikku ettenähtud tseremooniatega rüütliseisusse vastu võtma'; piltl kuhugi vastu võtma, mingil alal v. mingiks tegevuseks sobivaks, vastuvõetuks tunnistama. Rüütliks ülendama.
3. piltl heade kommetega, viisakas mees. a. daamide vastu tähelepanelik, aupaklik mees; austaja, kavaler. Meeste hulgas võib siiski leida veel tõelisi rüütleid. Tüdrukud ootasid oma rüütleid. Su rüütel seisab juba ammu maja ees. Näe, seal on Riina oma rüütliga! Ants on Maie ees lausa rüütel. Ei maksa rüütlit mängida. b. (üldisemalt). *Aga ma olen vana kooli rüütel, ehkki olen ainult lihtsa kiviraiuja poeg, mina maaslamajale jalaga ei viruta. O. Tooming.
4. piltl millegi kirglik austaja, harrastaja v. kaitsja. Teaduse, vaimuvabaduse rüütel.
▷ Liitsõnad: priiuse|rüütel, sule|rüütel, vaimurüütel.
vrd kurvakuju|rüütel
vrd võsarüütel

sekst-i 21› ‹s
muus diatoonilise helirea kuues aste; kuue diatoonilise astme vaheline intervall. Väike, suur sekst. Sekstiga akord 'kolmkõla, millele on lisatud suur sekst'.

sekund-i, -it 2› ‹s

1. aja mõõtühik: 1/60 minutit; sellise kestusega ajavahemik (tähis s, sek.); äärmiselt lühike ajavahemik, hetk, viiv. Sekund on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi põhiühik. Minutis on 60 sekundit. Kell saab mõne sekundi pärast kaks. Maavärin kestis umbes kakskümmend sekundit. Jookseb 100 meetrit kümne sekundiga. Distantsi läbimiseks kulus tal 4 minutit 44,8 sekundit. Tuule kiirus oli 12 meetrit sekundis. Kõik toimugu sekundi pealt 'väga täpselt'. Jooksja edestas teisi vaid sekundi murdosaga 'väga napilt'. Sekundi murdosa jooksul kohtusid nende pilgud. Laps ei püsi sekunditki paigal. Ta peaks iga sekund 'otsekohe' siin olema. Jõudsime viimasel sekundil 'silmapilgul, hetkel' rongile.
▷ Liitsõnad: kümnendik|sekund, mikro|sekund, nano|sekund, piko|sekund, sajandik|sekund, tuhandiksekund; amper|sekund, vattsekund.
2. nurga ja kaare mõõtühik: 1/3600 kraadi (tähis ). Nurk 44 kraadi 28 minutit ja 15 sekundit. 54 kraadi 35 minutit 25 sekundit idapikkust.
▷ Liitsõnad: kaare|sekund, nurgasekund.
3. muus diatoonilise heliastmiku teine aste; kahe diatoonilise astme vaheline intervall. Väike, suur sekund.

septim-i, -it 2› ‹s
muus diatoonilise helirea seitsmes aste; seitsme diatoonilise astme vaheline intervall. Suur, väike septim.

terts-i 21› ‹s
muus diatoonilise helirea kolmas aste; kolme diatoonilise astme vaheline intervall. Suur, väike terts. Laulab tertsis.

tipp|juht [-juhi]
kõrgema astme juht. Suurettevõtte peadirektor ja teised tippjuhid. Euroopa riikide tippjuhtide 'riigijuhtide' nõupidamine.

triviaal|kool [-i]
alama astme kool keskaja linnades. Käis Hamburgis triviaalkoolis ja gümnaasiumis.

tõstmatõstan 46

1. ülespoole, kõrgemale liigutama v. panema. a. (esemete, vahel ka elusolendi kohta). Suurt kivi ei jõutud maast tõsta. Tõstab koti õlale, selga, turjale. Vili, hein tõsteti kärbistele. Tõstab kaevust ämbriga vett. Tõstab laudas sõnnikut. Mees tõstis hanguvarre katki (hanguvarre katkimineku kohta millegi tõstmisel). Vaata, et sa naba paigast ei tõsta! (hoiatusena endale liiga tegemise eest millegi raske tõstmisel). Kirst tõsteti veoauto peale. Sünnipäevalaps tõsteti õhku. Tõstis tõrviku kõrgele pea kohale. Panen ette tõsta klaas külaliste terviseks (toostina). Tema armastab liigagi tihti klaasi tõsta (alkoholi liigtarvitamise kohta). Hommikul kell neli tõstsime 'hiivasime' ankru. Kraana tõstab raskeid konteinereid. | (kasutamiseks, tegutsemiseks valmis). Dirigent tõstab taktikepi. Tõstis telefonitoru hargilt. Sõdur tõstis püssi palge. Tõstis revolvri ja vajutas päästikule. Enesekaitseks relva tõstma. Kes mõõga tõstnud on, see langeb mõõga läbi. | (treenimiseks; tõstespordis). Tõstab pommi ja käib jooksmas. Ei suutnud kangi sirgetele kätele tõsta. || ühelt kohalt teisele (samale kõrgusele v. madalamale) panema. Tõsta pann tulele, pliidile. Tõsta pott tulelt. Tõstab suppi taldrikusse. Noorik tõstab taldrikud lauale. Laps tõstis kühvliga liiva ühest hunnikust teise. Haige tõsteti kanderaamilt voodisse. || püstiasendisse upitama. Tõstis mullika jalgadele. Tõsta redel püsti. | piltl. Lohakile jäänud talu suudeti taas jalule tõsta. b. (kehaosade kohta). Kes vastust teab, tõstku käsi (püsti). Ohvitser tervitas kätt kõrva äärde tõstes. Mees tõstis vihaselt rusika. Tõsta kõndides jalgu kõrgemale. Olen nii väsinud, et vaevalt jõuan jalga jala ette tõsta 'käia'. Tõstab jala põlvele, põlve üle teise. Tõstab aeg-ajalt raamatu kohalt pead. Sulges silmad ja tõstis näo vastu päikest. Lehmad tõstsid sabad selga ja panid punuma. Koer käib lillepeenral jalga tõstmas 'pissil'. | piltl. Ära oma nina nii kõrgele ka tõsta! Punnis vastu mis punnis, aga lõpuks pidi ikkagi käpad püsti tõstma 'alla andma, vastupanust loobuma'. c. (pilgu kohta:) ülespoole suunama. Tõstis pilgu ajalehelt, raamatult. Laps ei julgenud pilku tõsta. Tõstis silmad ja vaatas teist imestunult. Tõstis silmad lakke, lae poole. Ei tõstnud silmi põrandalt. Istub trepil, juurdlev pilk taevasse tõstetud. Nägin seda ilma pilku tõstmatagi. d. tõusma panema, üles keerutama, õhku paiskama. Rappuv vanker tõstab õhku suuri tolmupilvi. Kappavad hobused tõstsid määratut tolmu.
2. (taseme, nivoo, pinna, astme vms. kohta:) (kunstlikult) kõrgemale viima. Järvede veetaset on tammide ehitamisega tõstetud. Veetaset tõsteti 30 cm võrra. Setted tasandavad jõepõhja ning ühtlasi tõstavad seda. Vööjoon on kas õigel kohal või veidi tõstetud. Kohv tõstab vererõhku. Vee temperatuuri tõsteti ühe kraadi võrra. Reljeefi tasandumine tõstaks õhu temperatuuri. *Et tee oleks võimalikult vähe üles-alla looklev, tulnud teda kord süvistada, kord tõsta. H. Matve. | (abstraktsemalt). Haridustaset tõstma.
3. suurendama, lisama, juurde panema. Palka tõstma. Üüri, renti, õppemaksu tõstma. Otsustati tõsta tolle. Tõsteti stipendiume, pensione. Turunaised tõstsid piimahinna kahekordseks. Õhk, päike ja vesi tõstavad närvisüsteemi toonust. Sündmus tõstis üldist pinget. Jooksja tõstab 'kiirendab' tempot.
4. kõrgemale v. auväärsemale positsioonile viima v. seadma; ülendama. a. (kellegi kohta). Tubli töötaja tõsteti meistriks. Tänulik rahvas oli ta oma valitsejaks tõstnud. Kuninganna tõstis biitlid aadliseisusesse. Vanarahvas tõstis karu kõrgemale kõikidest teistest loomadest. Sündmuse pidulikkus otsekui tõstis meid kõrgemale igapäevasest elust. *.. alandas, keda tahtis, ja tõstis / suureks, keda tahtis. J. Sütiste. *Teadsin, et [abielu] registreerimine päästaks mind vallasema nimest, tõstaks mu ausate inimeste sekka .. V. Saar. b. (millegi kohta). Vanad traditsioonid tõsteti taas ausse, au sisse. Autor on aukohale tõstnud inimmõistuse loova jõu. Kulub aastaid, et talu taas õitsvale, jõukale järjele tõsta.
5. parandama; ülevamaks muutma, ülendama. Õnnestumine tõstab enesetunnet. Märjuke tõstis kõigil tuju. Külluslik eine tõstis meeleolu.
6. (hääle kohta:) kõvendama, tugevdama, kõrgendama (hrl. ägestudes). Ülemus, kes alluvate peale häält ei tõsta. Kui selgest jutust aru ei saa, tuleb häält tõsta ja mõni kõva sõna öelda. Ta on vaikne mees, tõstab harva häält. Kõneles pahandust teinud lapsega rahulikult, häält tõstmata. Teie ärge minu peale häält tõstke! Häält tõsta ega joosta majas ei tohtinud. Rääkis kord sosistades, kord häält tõstes. Pidin häält tõstma, et kuuldav olla.
7. midagi alustama, midagi tegema hakkama. Talupojad tõstsid mässu. Laps kukkus ja tõstis kisa. Vargaid nähes tõstsid naised lärmi. Mehed tõstsid lauluhäält. Mis sa tühjast kära tõstad. Esimestena tõstsid hädakisa loomakaitsjad. Ajakirjandus tõstis kisa. ||ka impers.(ilmamuutuste kohta). Väljas tõstab tuult. Hakkas jälle lund sadama ja tuisku tõstma. Tuuled tõstavad tuisku. *Öö tõstis vesikaaretuule. J. Rannap. *Inglise kanalis tõstis üheksapallise tormi .. K. Raja. || algatama, tõstatama, esitama. *.. ta oli kutsutud keisri juurde vastust andma paljude süüdistuste pärast, mis ta vastu oli tõstetud. K. Ristikivi. *Talurahvakooli küsimuse tõstis keskvalitsus päevakorda juba XVIII saj. teisel poolel. A. Vinkel.
8. (astendamise kohta). Arvu ruutu, kuupi tõstma.

tõus-u 21› ‹s

1. ülespoole, kõrgemale tõusmine; tõusnud olek. a. ülespoole liikumine. Algas tõus Everestile, liustikule. Alpinistid alustasid tõusu. Tõus üle karniisi on laskumisest ohtlikum. || astr tähe v. taevakeha ketta ülaserva ilmumine silmapiirile. Tähtede tõus ja loojang. Päikese, Kuu tõus ja loojang. || sport (võimlemises:) üleminek madalamast asendist kõrgemasse; üleminek rippest toengusse. Tõus päkkadele, varvastele. Tõus põlvedele. Tõus sooritatakse jõuga, hooga või sirutusega. b. (taseme, nivoo, astme vms. kohta:) kõrgenemine. Veetaseme tõus Emajões. Põhjavee tõusu tagajärjel on vanale asulakohale turvas peale kasvanud. Õhu-, vererõhu tõus. Temperatuuri, palaviku tõus. || geogr veetaseme perioodiline tõusmine; sellega iseloomustuv (mere)loodete faas. Tõus ja mõõn 'looded'. Mõõn lõppes, algab tõus. Tõus kestab kuus tundi. || (abstraktsemalt). Elatus-, haridus-, teenindustaseme tõus. c. suurenemine, lisandumine; kasvamine. Hindade, palkade, pensionide tõus. Elukalliduse tõus. Kehakaalu, kudedesisese pinge tõus. Talurahva rahulolematuse järsk tõus. Rahva heaolu tõus. d. paranemine, ülenemine. Meeleolu tõus. Enesetunde tõus andis kõvasti julgust juurde. e. piltl edenemine, edasiminek. Majandus elas läbi tõuse ja langusi. Majanduslik, tööstuslik tõus. Ühiskondliku mõtte suur tõus. Hoogne tõus kirjanduses. Elavnemine ja tõus eesti raamatugraafikas. Kultuuride teke, tõus, õitseng, allakäik ja hävi. Linnade tõus ja kaubanduse jätkuv kasv. Elus käivad tõusud ja langused vaheldumisi. Kiire tõus ametiredelil. Maletaja tõus maailmaklassi. *Tema tõus lihtsõdurist keisriks vältas kakskümmend aastat .. L. Metsar. || levimine. Isolatsionistlike meeleolude seninägematu tõus.
▷ Liitsõnad: esile|tõus, lendu|tõus, mäkke|tõus, püsti|tõus, tipputõus; maa|tõus, mere|tõus, päeva|tõus, päik(e)se|tõus, veetõus; äkktõus; hoog|tõus, käär|tõus, siksak|tõus, siru|tõus, tirel|tõus, trepptõus; hinna|tõus, palgatõus; meeleolutõus; ülestõus.
2. tõusev koht. a. kallak ülespoole. Tee tõusud ja langud. Suusarajal on parajalt palju tõuse ja langusi. Teest paremale jääb järsk, lauge tõus. Org suundub kaugusse laugja tõusuna. b. kirj arsis
▷ Liitsõnad: teetõus.
3. mat tasandil antud sirge tõusunurga tangens. Sirge tõus.

ulatuma37
küündima
1. (ruumiliselt:) olema mõõdetelt (pikkuselt, kõrguselt, sügavuselt jne.) selline, et äärmine punkt, piir vms. satub teat. kohta, levib kuhugi v. mingi piirini. Tüdruku juuksed ulatusid õlgadeni. Õhtukleit ulatub maani. Härjapõlvlane ulatub ainult härja põlveni. Silmanurgast meelekohani ulatuvad kortsud. Ahjupära ulatub läbi seina tagatuppa. Peegel ulatus põrandast laeni. Räästani ulatuvad hanged. Kuuse latv näib ulatuvat taevasse. Televisioonimasti tipp ulatus pealepoole pilvi. Vesi kippus kohati üle saapaääre ulatuma. Puurkaev ulatub põhjaveeni. Haav ulatus luuni. Läbi kahe korruse ulatuv korter. Seinast seina ulatuv raamaturiiul. Reklaam ulatus üle terve lehekülje. Tüse kõht ulatus püksivärvli peale. Katus ulatub üle rõdude. Soost ulatus üles suur liivaküngas. Mingi toru ulatus maa seest välja. Mehel oli esile, ette ulatuv lõug. Karjamaa ulatub mõisapargini. Põhja-Eesti pankrannik ulatub Narvast Osmussaareni. Odra kasvupiir ulatub kaugele põhja. Puiestee ulatub siit kesklinna. Taluõu ulatus lausa mere äärde (välja). Nende krunt ulatub nurkapidi meie heinamaasse. Suurvesi võib ulatuda kuni uksepakuni. Meresügavusse ei ulatu ükski päikesekiir. Paksus udus ulatus nägema vaid paari sammu taha. Ehitas kõrge tara, et võõrad silmad sellest üle vaatama ei ulatuks. Ümberringi, nii kaugele kui silm ulatus, laius liivane kõrb. Magus lõhn levis tubadeni ja ulatus otsaga õuegi. Kas kose kohin ulatub tõesti siiamaale? Kõrvu ulatus mingi kahtlane krabin. | piltl. Seaduse käsi peaks ulatuma iga süüdlaseni. Ei maksa maha teha kõike, milleni su mõistus ei ulatu. See on paljas fraas, mille sisuni on raske ulatuda. Tenor ulatus võtma ülemist do'd. *Solotarski suur tarkus ja sõnakus ulatusid muidugi ka härra Mauruse kõrvu, sest tema kõrvu ulatus kõik .. A. H. Tammsaare. || olema piisavalt pikk, et midagi puudutada v. teha, millenigi jõuda vms. Poiss sirutas käe välja, aga laeni ei ulatunud. Jalad ei ulatunud enam põhja. Koer sai joosta nii kaugele, kui kett ulatus. Tõusis kikivarvule, et ulatuda aknast sisse vaatama. Voolik ei ulatu katust kustutama. Kass ei ulatunud linnupoegi kimbutama. Käed ei ulatu ümber tüve. Olen juurde võtnud, nööbid ei taha enam kinni ulatuda. || (nähtuse esinemis- v. mõjupiirkonna kohta). Kuuldused poisi tempudest ulatusid peagi tema kodusteni. Eestikeelne kirjasõna ei ulatunud esialgu üldse rahvani. Lühiromaan ulatus läbi mitme ajakirja numbri. Jakobsoni ajalehe kirjasaatjate võrk ulatus kõigisse maakondadesse. Keeleteadlaste huvipiirkonda on ulatunud ka arheoloogia. Äärmise piirini ulatuv lein. Ülikooli kuulsus on ulatunud kaugele üle piiri. Tegin tema jutust kaugele ulatuvaid järeldusi. Vaadake, et skandaal nende seinte vahelt välja ei ulatuks! Teatrilaval tekkinud pinge ulatus saaligi. Maa-aluse tõuke mõju ulatus kilomeetrite taha. *Ning Kaspar muheles talle, tundes oma võimu ulatuvat nii üle maa kui vee. F. Tuglas.
2. (ajaliselt:) mingi ajapiirini (hrl. minevikus) järjepidev olema. Jeruusalemma ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Traditsioon ulatub eelmise sajandi algusesse või kaugemalegi. Nähtus ulatub tagasi kuni esiajaloolisse aega. Soome-ugri asustus Läänemere ääres ulatuvat tagasi Kunda kultuurini. Tagasi ulatuva jõuga seadus. Jutud pidalitõvest ulatusid juba Ennu lapsepõlve. Tuumaplahvatuse mõju ulatub kaugele tulevikku. *Mälu ulatub tagasi ainult teise, kolmanda eluaastani, vaevalt kaugemale. J. Semper. *Selle mehe jälgedes tahtis ta käia, kelle teod sosinana ühest vangide põlvest teise ulatusid .. F. Tuglas.
3. hulga, arvu, määra, astme, taseme poolest teat. suuruses v. kõrgusel olema v. selleni jõudma. Alkoholi kontsentratsioon veres ulatus 0,5 promillini. Naiste osakaal parlamendis ei ulatu veel veerandini. Ihunuhtlus võis ulatuda 50 kepihoobini. Kahe tuhandeni ulatuv tiraaž. Pakane ulatus 25 kraadini. Järve sügavus ulatub kümne meetrini. Tuhandeisse ulatuv töötute armee. Maal ulatub elanike tihedus kohati vaid kaheksale inimesele ruutkilomeetril. Tornist ulatub nähtavus üle 50 kilomeetri. Välgu pinge võib ulatuda üle saja miljoni voldi. Puhub mõõdukas, päeval tugevani ulatuv idatuul. See lavastus ei ulatu teostuselt eelmise tasemeni. K. Ristikivi triloogia ulatub üle meie proosakirjanduse keskmise taseme. Kaugelt üle keskpära ulatuv saavutus. Hallist massist ulatub kõrgemale vaid mõni üksik. Teiste hulgast ulatus ta esile mitmeski asjas. A. Pärdi looming ulatub maailma süvamuusika klassikasse. || mingi omaduse maksimumini jõudma. Rubiini värvus ulatub roosast kuni sügavpunaseni. Satiir algab pilkest ja ulatub vihase sajatuseni. Grotesksuseni ulatuv kujutamislaad. Mehe käitumine võib vahel ulatuda lausa veidrusteni. *Erakordse särtsakuseni ulatusid kahe sõbra .. omavahelised kemplemised. A. Vaarandi.
4. van piisama, küllalt olema. *.. küsisin klaasi mõdu osta, – terve pudeli ostmiseks ju raha ei ulatunud. A. Kitzberg. *.. meie mehed on sõjas harjumata, nende jõud ei ulatu veel kahe vaenlase vastu. E. Bornhöhe.

undeetsim-i, -it 2› ‹s
muus diatoonilise helirea 11. aste; üheteistkümne diatoonilise astme vaheline intervall

vaeslaste|kohus [-kohtu]
aj alama astme erikohus, kelle võimkonda kuulusid eestkoste- ja hooldusasjad

valla|kohus [-kohtu]
aj alama astme talurahvakohus Balti kubermangudes alates a-st 1889. Vallakohtu eesistuja, kaasistujad. Meeste tüli tuli arutusele vallakohtus. Vallakohtu otsuse peale sai edasi kaevata kihelkonnakohtusse.

valla|kool [-i]
aj Eestis 19. sajandil küla- ja mõisakoolide asemele loodud esimese astme talurahvakool, mida pidas ülal vald. Sääsküla, Vardi, Arula vallakool. Poiss käis kolm talve vallakoolis. Pääses pärast vallakooli lõpetamist kihelkonnakooli.

vanem|abi
laevakapteni esimene abi v. vanemtüürimees; muu kõrgema astme abi ametinimetus; selle kandja. Sõitis kaubalaeval kapteni vanemabina. Advokaadi vanemabi.

vanem|agronoom
kõrgema astme agronoomi ametinimetus; selle kandja

vanem|arst
kõrgema astme arsti (osakonnajuhataja) ametinimetus; selle kandja. Sisehaiguste vanemarst. Radioloogiaosakonna vanemarst.

vanem|assistent
kõrgema astme assistendi ametinimetus; selle kandja

vanem|insener
kõrgema astme inseneri ametinimetus; selle kandja. Töötab Tehnikaülikoolis vaneminsenerina. Edutati vaneminseneriks.

vanem|inspektor
kõrgema astme inspektori ametinimetus; selle kandja. Jõesadama, keeleinspektsiooni, kriminaalpolitsei vaneminspektor.

vanem|kohtunik
sport teat. kõrgema astme kohtunik. Pukikohtuniku otsuse vaidlustamiseks tuleb pöörduda vanemkohtuniku poole. Vanemkohtunik ja peakohtunik.

vanem|laborant
kõrgema astme laborandi ametinimetus; selle kandja

vanem|madrus

1. mer tsiviillaeva meeskonna liige, kõrgema astme madrus. Sai kaubalaevale vanemmadruse koha.
2. sõj madrusele järgnev auaste mereväes; selles auastmes madrus

vanem|meh(h)aanik
kõrgema astme (laeva)mehaaniku ametinimetus; selle kandja

vanem|meister
kõrgema astme meistri (2. täh.) ametinimetus; selle kandja. Tsehhi, depoo, vahetuse vanemmeister.

vanem|müüja
kõrgema astme müüja ametinimetus; selle kandja

vanem|raamatupidaja
kõrgema astme raamatupidaja ametinimetus; selle kandja

vanem|teadur
kõrgema astme teadustöötaja ametinimetus; selle kandja

vanem|toimetaja
kõrgema astme toimetaja ametinimetus; selle kandja

vanem|treener
kõrgema astme treeneri ametinimetus; selle kandja. Vehklemiskooli vanemtreener.

vanem|uurija
kõrgema astme uurija ametinimetus; selle kandja

vanem|õde
kõrgema astme meditsiiniõe ametinimetus; selle kandja (hrl. meditsiiniasutuse osakonna õendustöö juht, vastutav õde). Kirurgiaosakonna, operatsioonitoa vanemõde.

vanem|õpetaja
kõrgema astme õpetaja ametinimetus; selle kandja. Nooremõpetajad, õpetajad, vanemõpetajad ja õpetaja-metoodikud.

villiline-se 5› ‹adj
villidega, ville täis. Villiline lööve. Villiline põletus 'teise astme põletus'. Nahk oli villiline.

väike|ametnik
madalama astme ametnik. Kafka töötas väikeametnikuna.

ülem|preester
kirikl kõrgema astme preester. Peakiriku, templi ülempreester.

ülem|talurahvakohus
aj teise astme kohus Balti kubermangudes 1889–1917 (asendas varasemat kihelkonnakohut)

ülem|õpetaja

1. kõrgema astme õpetaja omaaegses kroonugümnaasiumis. Saksa keele, ladina ja kreeka keele, matemaatika ülemõpetaja.
2. kõrgema astme kirikuõpetaja (endisajal). Oleviste kiriku, Tallinna Toomkiriku ülemõpetaja.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur