[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ase ‹-me 3› ‹s›

1. millegi kunagi olnu asupaik (kus tavaliselt on sellest säilinud jäänuseid v. jälgi). Muistse asula, maalinna ase. Kirjaniku sünnimaja ase. Heinakuhjade, viljarõukude, puuriitade asemed. Kunagise kaevu ase. Äsjase lõkke ase. *Aga siis kuivab ka järv .. ja asegi kattub kasvude ja kõrgete puudega. M. Metsanurk. || millegi survel v. vajutamisel kuhugi jäänud jälg. Istumise ase samblamättas, heinarõugus. Pea ase padjas. Näpitsprillide ase ninaseljal. || (tänapäeval harvemini:) koht, millel v. milles miski v. keegi asetseb. Tuleb leida telgile sobiv ase ning see puhtaks rookida. Klaveri jaoks pole siin õiget kohta ega aset. Igaühel oli lauas oma ase, peremehe ase oli laua otsas. *.. kuni aelev elajas lükkas ühe [väravaposti] oma sarvedega pikali ja teine kangiga kaaluti välja oma asemest. M. Raud.
▷ Liitsõnad: ahju|ase, elu|ase, haua|ase, kaevu|ase, kuhja|ase, lõkke|ase, maja|ase, riida|ase, rõugu|ase, sao|ase, sauna|ase, tee|ase, tuha|ase, tule|ase, voodiase; jalaase.
2. voodi vm. magamiskoht. Pehme, kõva, mugav, kitsas ase. Külalisele tehti ase diivanile, lakka värsketesse heintesse. Lamab, vähkreb unetuna asemel. Õhtul heitsime, pugesime asemele. Hommikul ei tahtnud kuidagi soojalt asemelt tõusta. Aset kohendama, üles tegema. Kellega sa nüüd aset jagad? Hommikul kiida aset, õhtul ilma. *Siis liigutas vanamees end asemel, nii et säng nagises .. A. H. Tammsaare. || kodulooma magamiskoht (hrl. inimese valmistatud). Lehmadele pandi põhku alla, tehti kuivad asemed. Koer tegi endale kuuti aseme.
▷ Liitsõnad: magamis|ase, puhke|ase, une|ase, ööase.

[millelegi] aset andma
millelegi ruumi tegema, millegi eest taanduma. Talv hakkas aset andma kevadele. Vana peab uuele aset andma. *Samas aga andis paratamatusele alistumine aset järsule äkkvihale .. A. Jakobson.

aset leidma

1. toimuma; ette tulema, esinema. Need traagilised sündmused leidsid aset sõja ajal. Kõik need muudatused on aset leidnud viimase paarikümne aasta jooksul. *Missugune neist võimalustest just võis olla aset leidnud, seda polnud praegu võimalik kindlaks määrata. P. Viiding.
2. van paika, kohta leidma. *Mustast eebenipuust laua kõrval oli leidnud aset kasepuust kummut. H. Vuolijoki.

aset olema
van asetsema. *Uues hoones oli aset kooli suurem klass ja vanema õpetaja kahekambriline kena elukorter. E. Vilde.

aset pidama
van asuma. *.. aga Lahvardil oli ennevanasti tuline vaesus aset pidanud .. J. Pärn. *Nõndanimetatud peahoone, kus laada ajal kuberner ja laadavalitsus aset peavad, on suur ja tore ehitus. E. Bornhöhe.

[millelegi] aset tegema
van aset andma. *See hingeline värskus, meeleline kergus ja muretus olid täna aset teinud tuhmile rõhutusele. E. Vilde.

[millegi, kellegi] aset täitma
midagi v. kedagi asendama. Toolide aset täitsid tal tühjad kastid. Pole kedagi, kes tema aset täidaks – ta on asendamatu. *Vastuse aset täitis pearaputus. L. Vaher.

aset võtma
(kuhugi) asuma; istet, platsi võtma, istuma. Koorid ja orkestrid võtsid aset ümber mälestussamba. Esimestes ridades võtsid aset väärikamad peremehed.