[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 12 sobivat artiklit.

arvamaarvata 48

1. milleski, mis ei pruugi olla päris kindel, teat. subjektiivsel veendumusel v. arvamusel olema, tõenäoseks v. usutavaks pidama, mõtlema, oletama; milleski teat. seisukohal olema. Ma kindlasti ei tea, aga ma arvan. Mis seal arvata, see on kindel! Paljugi, mis arvatakse! Arvan, et tegemist on eksitusega. No seda võis arvata. Arvatakse, et ta hukkus. Arvasin kuulvat koera haukumist. Isa arvas koju jõudvat alles südaööl. Arvaku tema meist, mida tahab. Mis sa sellest ettepanekust, viimastest sündmustest arvad? Mis sa arvad, kui käiks poe juures ära? Haiguse arvatav põhjus. || [kellegi] arvates (kellegi) meelest, arust. Minu, sinu, tema arvates. Loengud olid Reinu arvates igavad. Ta on enda arvates väga tähtis mees. || (arvamust, oletust sõnades väljendades). „Öösel hakkab vist sadama,” arvas Jaan. *„Liig suisa hakkas teine peale,” arvas perenaine Jussi kohta .. A. H. Tammsaare. || lootma, kujutlema. Ära arva, et sa nii kergesti pääsed! Arvad, et ma ei tea, kus sa olid! Mida sa õige arvad, et selliseid ettepanekuid teed! Kus sa arvad enda olevat, et niimoodi käitud! Ära sa arva (midagi), vastased on ka tublid poisid! *Äh, ehk kuigi künda ja külvata, mis arvad sealt õige saama? Umbrohtu, muud midagi. A. H. Tammsaare. || heaks arvama, suvatsema, sobivaks v. vajalikuks pidama. Kuidas arvate, see on teie asi. Eks nii tuleb teha, kuidas ülemused arvavad. *„Mina ilmun punases sametkleidis,” ütles proua Ottas. – „Kuidas prouad ja preilid arvavad ..” M. Sillaots. ||hrl. da-infinitiivigavan kavatsema, nõuks võtma, plaanitsema. *Kust meie üldse seda teame, mis jumal meiega arvab teha. A. H. Tammsaare. *Villem arvas järgmisel päeval vallamajasse minna .. M. Metsanurk.
2. hrl kõnek kedagi kellekski v. mingisuguseks, midagi millekski v. mingisuguseks pidama. Teda ei arvatud veel täismeheks. Talupoegi ei arvatud inimesteks. Arvasime õigemaks mõnda aega oodata. Arvab enesest ei tea mis. Mõni arvas paremaks jalga lasta. Need, keda me selle au, auhinna vääriliseks arvasime. || kellegi v. millegi hulka v. kuhugi kuuluvaks pidama. Tema arvati juba täismeeste hulka. Maailmaklassikasse arvatud teos. Sakala koosseisu arvati ka Pärnu jõe alamjooksu piirkond.
3. millegi koosseisu, liikmeskonda jne., teat. tööle v. töökohale, teat. kategooriasse jne. määrama v. suunama. Komisjoni, toimkonda arvama. Reservi, erru arvatud sõjaväelased. Esindusmeeskonda, varusse arvatud jalgpallurid. Kes kaugushüppajaist olümpiakoondisse arvati? Tennist ei ole seni olümpiamängude kavva arvatud. *.. ja et Enn augustist alates kindla kuupalga peale arvati .. A. Hint. *Enne vallandamist oli teda aga haigekassa alla arvatud .. P. Kuusberg.
4. arvestama, arvesse võtma. Ravil olemise aeg arvatakse üldise tööstaaži hulka. Võla katteks, protsentideks arvatud summa. *Ainult kolmekesi oleme siin. Kui mitte arvata sünnipäevalisi .. A. Ilves. || loendama, (üles, kokku) lugema. Aega arvati siis nädalate kaupa ühest tähtpäevast teise. Volikiri kehtib aasta jooksul, arvates selle tegemise päevast. *Põllud on siledad nagu laud, tühja maad – seda ei jõua arvatagi. J. Parijõgi. *Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. A. Kitzberg.
5. ära arvama, mõistatama. Püüdsin arvata, mida ta mõtleb. Kes võis kaebamas käia, kas sa oskad arvata? Mis sul põues on? – Arva! *Lootuseta katsus ta arvata, kus kohal oli. F. Tuglas.
6. (hrl. vanasõnades:) hindama, kellegi üle otsustama. Ära arva piigat palest, vaid viisist. Meest arvatakse mütsist, naist tanust. Ära arva koera karvast, vaid hambast.

ette arvama
midagi varem aimama v. oletama; ette ära ütlema. Ma arvasin ette, et nii see läheb. Seda võib juba ette arvata. Ei oska kunagi ette arvata, mida ta võib teha või öelda.

heaks arvama vt hea

juurde arvama
liitma, lisama. Kas protsendid on juurde arvatud? *Kolm aastat päev päeva kõrval, pooled ööd juurde arvata, materdas ta nüüd seda heliriista. E. Vilde.

järele arvama
van järele mõtlema, kaaluma. *Arva ise järele. Kui meist üks läheb, siis jääb vähemalt teinegi alles ja viib kodurahvale sõna .. O. Luts.

kaasa arvama
hrl. tud-partitsiibismillegi juurde v. hulka arvestama. Tulid kõik, lapsed kaasa arvatud. Kunstivoolud, kaasa arvatud naturalism.

kokku arvama
kõnek (arvutades) liitma. Arvas kokku, kui palju tal raha oli kulunud. *Vaesel aga pole rohkem tarkust, kui et oskab viis ja viis kokku arvata .. F. Tuglas.

maha arvama

1. vähendama; (arvutades) lahutama. Toiduraha arvati palgast maha. Rööbaspuudelt kukkumise eest arvatakse punkte maha. *Liita küll, aga [arvelaual] maha arvata, korrutada ja jagada mitte. L. Promet. *Vanaema üheksakümnest aastast oleks nagu hea mitu aastat maha arvatud, nii kräbe ja nooruslik on ta .. T. Lehtmets.
2. arvestusest välja jätma. Peaaegu kõik, mõned üksikud erandid maha arvatud. Kui maha arvata mõned nädalad, oli esimene tööaasta edukas. Ta oli vahepeal toidult maha arvatud.

välja arvama

1. kusagilt, millegi hulgast v. arvestusest välja jätma v. eemaldama. Seltsi liikmeskonnast välja arvama. Kogu Eesti, välja arvatud Hiiumaa. *See [= sovhoos] oli tühi, kui välja arvata paar ätti ja eite. J. Peegel.
2. kõnek välja arvutama; ära arvama. *.. et neid läikivaid riistu mõistan käsitseda ja taevatähtede järgi pikkus- ja laiuskraade välja arvata. J. Parijõgi. *.. siis ma võin ligilähedalt isegi välja arvata, kui palju sul [raha] olla võiks. A. H. Tammsaare.
3. van välja mõtlema. *Selle rumala jutu on inimesed välja arvanud; meie teame seda paremini. A. Kitzberg.

ära arvama

1. oletamisi õiget tabada püüdma v. tabama; mõistatama. Arva ära, mis mul peos on. Ei oska teise mõtteid ära arvata. Seda sa küll ära ei arva! Arvasingi ära, kus sa elad. Arvas mu mõistatuse ära. Arva ära, mis see on: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline.
2. hrl van välja v. kokku arvutama; loendama, üles lugema. *Ja rahvast, rahvast – seda ei osanud keegi ära arvata. A. Kimm.

üles arvama
hrl van ära arvama. a. *Kui teaks, kes ta on, küllap siis ehk võiks ta vanadusegi üles arvata. E. Krusten. b. *Nüüd tuli huvitavam osa – hakati üles arvama, mida kumbki abielusse kaasa toob. H. Suislepp.

ümber arvama
hrl van
1. ümber mõtlema v. otsustama. *Arvasin ümber, et ehk pääsen paremasse paika. E. Tammlaan.
2. ümber arvutama. Kõike ei saa raha peale ümber arvata.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur