[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

arutama ‹37›

1. aru pidama, kaalutlema, läbi v. järele mõtlema. a. (omaette, endamisi). Kõndis edasi-tagasi ning arutas, millest rääkida. Ta oli seda mõelnud ning arutanud unetutel öödel. Arutas ja arutas, kuni lõpuks tegi otsuse. b. (kellegagi mõtteid, arvamusi vahetades). Seda küsimust tuleb ühiselt, teistega arutada. Istuti ning arutati päevasündmusi. Neid probleeme tuleks koosolekul, konverentsil arutada. Hakati arutama, mida ette võtta. Mis siin enam arutada, kõik on selge. Kohus arutas asja tagaselja.
2. millessegi selgust tooma. Küll aeg kõik asjad arutab.

läbi arutama
igakülgselt, põhjalikult arutama, läbi kaaluma. Kutsuti koosolek kokku, arutati plaan, projekt, probleemid läbi. Koosolek kuulas ära ning arutas läbi esimehe ettekande. Peaks kõik teistega läbi arutama. Ta oli kõik vastuargumendid mõttes läbi arutanud.