[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 sobivat artiklit.

copywriter [kopiraiter] ‹-i 2› ‹s
reklaamtekstide kirjutaja, reklaamikirjutaja, reklaamikirjanik. Artur töötas mõnda aega copywriter'ina.

kõhklemakõhelda 49

1. kahevahel olema, kahesuguse (v. mitme) otsustuse vahel kõikuma, mitte teadma, kuidas toimida v. mida teha, ebalema; lõpliku otsustamisega viivitama. Kõhkles viivu, mõne silmapilgu, vähe aega. Kõhkleb, mida ette võtta, kuidas toimida. Kõhkleb, kas minna või koju jääda. Lõi veel viimasel minutil kõhklema. Osta ära, mis sa enam kõhkled! „Olen nõus küll, aga...” kõhkles Artur. Poisid vaatasid kõheldes üksteisele otsa. Ta kõhkleb mitme võimaluse vahel. Vastab kõigile küsimustele kindlalt ja kõhklemata. Tegin seda hetkegi kõhklemata. Ta on kõhkleva iseloomuga.
2. hrv midagi küsitavaks, ebakindlaks pidama, kahtlema. *Tiina mõjul lööb tammarulaste tões kõhklema ka Margus.. A. Järv.

literatuur-i 21› ‹s
kirjandus, kirjasõna, kirjavara; teat. ala teosed. Vanemat literatuuri on meie raamatukogus vähe. Vaimulik ja ilmalik literatuur. Prantsuskeelne arhitektuurialane literatuur. Artur Lemba rikastas eesti sümfoonilist literatuuri. *Aga õieti ütelda, tõeline näidend sünnib alles etendusega, seni on ta ainult literatuur. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: klaveri|literatuur, koori|literatuur, muusika|literatuur, ooperi|literatuur, oreliliteratuur; kooli|literatuur, tarbe|literatuur, õpiliteratuur.

murde|luule
murdekeelne luule. Artur Adsoni, Henrik Adamsoni murdeluule.

oreli|kontsert
Orelikontsert Niguliste saalis. Mängiti Artur Kapi orelikontserti.

paine118› ‹s

1. (psüühiline) surve, rõhumine; vaev, äng. Vaimne, hingeline paine. Raskemeelsuse, murede, rusuva vaikuse paine. Meest ei vaevanud enam kahtluste paine. Põua, läheneva äikese paine. Nimetu paine surus teda maadligi. Elati (nagu) raske paine all. Painest vabanema, pääsema. See mõte vabastas mu korrapealt painest. Tuule painel kaldunud puud. Purskas nagu paine alt: „Ise oled süüdi!”. *Kuigi Artur pidi alles esmaspäeval käima paaris asutuses, .. elas ta juba nädalalõpul linnamineku paines.. T. Vint.
▷ Liitsõnad: elu|paine, töö|paine, unepaine.
2. murd luupainaja. Poiss käib kui paine peale. *Aga maa – see on nagu paine, see lahti ei lase. R. Sirge. *.. vallavalitsus tuleb teie peale kui paine öösel ja võtab pearahavõla ette ära teie kummikraed.. A. Kitzberg.
3. van keel aste. Tugev, nõrk paine.

püdel-a 2› ‹adj
poolpaks, poolvedel. Püdel pori. Jalad vajusid püdelasse mudasse. Vihm on kõik teed püdelaks muutnud. Niiskusest püdel savikas maapind, pinnas. Jalgealune on nii püdel, et ei kanna peal ei inimest ega looma. Lumi muutus sulaga püdelaks. Püdel mört, betoonisegu. Püdel paberimass. Hästi pehmeks keedetud püdel puder. Püdel piparkoogitaigen. Kompvekid olid päikese käes muutunud püdelaks šokolaadilögaks. Glütseriin jt. püdelad vedelikud. Maa sisemus on püdelas olekus. | piltl. *Püdel õhkkond, tema, Artur, oli loll, et loengule tikkus. O. Remsu.
▷ Liitsõnad: poolpüdel.

rüütel-tli, -tlit 2› ‹s

1. aj rüütliseisusse kuuluv raskerelvastusega ratsasõjamees keskaja Lääne-Euroopas. Rüütli kilp, mõõk, ratsu. Raudrüüs rüütel. Rüütel ja tema südamedaam. Rüütlite kannupoisid, relvakandjad. Rüütlite ratsavägi. Vanas lossis kummitab Must Rüütel. Kuningas Artur ja tema rüütlid. Graali rüütlid. Kurva Kuju rüütel (don Quijote kohta). || vaimuliku ordu liige. 13. sajandil algas saksa rüütlite sissetung eestlaste maile. Malta rüütlid 'johanniidid'.
▷ Liitsõnad: ordu|rüütel, peni|rüütel, raud|rüütel, riigi|rüütel, risti|rüütel, rööv|rüütel, ränd|rüütel, templirüütel; randrüütel.
2. alama astme aadlitiitel Inglismaal ja Prantsusmaal; seda kandev isik. Rüütliks lööma 'noort aadlikku ettenähtud tseremooniatega rüütliseisusse vastu võtma'; piltl kuhugi vastu võtma, mingil alal v. mingiks tegevuseks sobivaks, vastuvõetuks tunnistama. Rüütliks ülendama.
3. piltl heade kommetega, viisakas mees. a. daamide vastu tähelepanelik, aupaklik mees; austaja, kavaler. Meeste hulgas võib siiski leida veel tõelisi rüütleid. Tüdrukud ootasid oma rüütleid. Su rüütel seisab juba ammu maja ees. Näe, seal on Riina oma rüütliga! Ants on Maie ees lausa rüütel. Ei maksa rüütlit mängida. b. (üldisemalt). *Aga ma olen vana kooli rüütel, ehkki olen ainult lihtsa kiviraiuja poeg, mina maaslamajale jalaga ei viruta. O. Tooming.
4. piltl millegi kirglik austaja, harrastaja v. kaitsja. Teaduse, vaimuvabaduse rüütel.
▷ Liitsõnad: priiuse|rüütel, sule|rüütel, vaimurüütel.
vrd kurvakuju|rüütel
vrd võsarüütel

see|sinanesellesina(t)se, sedasinast, sellessesina(t)sesse e. sessesina(t)sesse pl needsina(t)sed, nendesinaste, neidsina(t)seid, nendessesinastesse e. neissesina(t)seisse› ‹pron
t-ga vormid üldiselt arhailisemadkõnek see. Seesinane krahv Mannteuffel olnud omamoodi üsna veider härra. Raske ütelda, kuidas seesinane asi teistele teatavaks sai. Sellessinases raamatukeses on kõik kirjas. Selsinasel silmapilgul kostis kohutav karjatus. Sessinatses maailmas on palju ülekohut. Osakem sestsinatsest jumalaannist lugu pidada. Õnnetus ei käi... ja needsinatsed teised sõnad. *Nälg oli sellessinases hädaorus kole kaua aega valitsenud. L. Remmelgas (tlk). *Kes teotab nüüd üht neistsinatseist kutsutuist ja seatuist, see teotab kiriku rajajat ennast! M. Metsanurk. |substantiivselt›. Needsinased, kes eile virelesid, uhkeldavad nüüd oma rikkusega. Tunnen küll neid lubajaid mehi, Artur on üks neistsinatseist. *Et rahvas võiks sõrmega näidata: selsinatsel oli osa langenuga! A. Mälk. *.. võtsime männipuudelt koort ja kuivatasime ning tampisime ühes kaladega peeneks, – seesinane oli meie roaks. F. Tuglas (tlk).

sümfoonik-u 2› ‹s

1. sümfoonilise muusika esitaja. „Vanemuise” sümfoonikud avasid järjekordse kontserdihooaja.
2. sümfoonilise muusika looja, sümfonist. *Olid kaks kanget sümfoonikut, Heino Eller Tartus ja Artur Kapp Tallinnas. G. Ernesaks.

variatsiooni|vorm
muus muusikavorm, milles teemat korratakse teisendatud kujul. Artur Kapp kasutas oma loomingus sageli variatsioonivormi.

vesi|pea

1. med ajuvedeliku koguse suurenemine koljuõõnes ja sellest tingitud ajuvatsakeste laienemine, hüdrotsefaalia; sellise häire all kannatava inimese suurenenud pea. Kaasasündinud vesipea. Lapsel on vesipea.
2. kõnek (rumala, taipamatu inimese kohta). *Artur ei ole kunagi oma mõistuseoiuga hiilanud, ja nüüd on ta päris vesipea. H. Lehiste.

üksvaheadv
ükskord (minevikus), kord vahepeal. Teenis üksvahe leiba kindlustusagendina. Antsu isa pidas üksvahe väikest vürtspoodi. Ta esines üksvahe ka mingis ansamblis. Kooliajal olime üksvahe päris head sõbrad. Üksvahe liikusid jutud, et Artur olevat surnud. Palavik tõusis ja ma olevat üksvahe isegi soninud. Ilmad olid üksvahe väga palavad. *Piiritusega hangeldamine oli üksvahe väga levinud ja jättis rannaküladesse küllalt sügavaid jälgi. O. Tooming.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur