[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

abt ‹-i 21› ‹s›
kirikl katoliku mungakloostri ülem

aft ‹-i 21› ‹s›
med väike hallikaskollane valuline haavand suu limaskestal

ait ‹aida 23› ‹s›
(külm) hoone vilja, riiete vm. säilitamiseks. Ait on vilja täis. Uudsevili on aidas. Perenaine tõi aidast liha ja jahu. Tüdrukud magasid vanasti suvel aidas.
▷ Liitsõnad: kala|ait, kauba|ait, liha|ait, magasi|ait, riide|ait, sadama|ait, vara|ait, viljaait; kivi|ait, sammasait.

akt ‹-i 21› ‹s›

1. toiming, tegu. Sõjaline, poliitiline akt. Terroristlik akt. Naaberriigi suhtes vaenulik akt. Tahteline, impulsiivne, vaistlik akt. Jõhkra omavoli akt. *Õigust öelda, kojusaatmise aktil endal polnudki enam olulist tähtsust .. V. Gross.
▷ Liitsõnad: agressiooni|akt, diversiooni|akt, kättemaksu|akt, omavoli|akt, provokatsiooni|akt, sabotaaži|akt, sugu|akt, terrori|akt, vaenu|akt, vägivallaakt.
2. jur juriidilist fakti fikseeriv ametlik dokument; õigusakt; toiming juriidilise tagajärje saavutamiseks. Juriidiline, seadusandlik akt. Riigivõimuorgani akt. Vara üleandmise akt. Kontrollkomisjoni aktis oli märgitud mitu olulist puudujääki. Õnnetusjuhtumi kohta koostati, tehti akt. Kes aktile alla kirjutavad? Aktiga mahakantud inventar.
▷ Liitsõnad: administratiiv|akt, ekspertiisi|akt, haldus|akt, inventeerimis|akt, kapitulatsiooni|akt, kinke|akt, normatiiv|akt, perekonnaseisu|akt, revideerimis|akt, süüdistus|akt, tööõnnetus|akt, vastuvõtu|akt, üleandmisakt.
3. toimik, kaust, kuhu on koondatud kõik teatud asjasse puutuvad dokumendid
4. kunst alasti inimkeha kujutis. Viiralti aktid. Akti on viljelnud paljud kunstnikud. Akti joonistama, maalima.
▷ Liitsõnad: mees|akt, naisakt.
5. van kirj vaatus. *.. komöödia viimane akt võis alata. J. Kärner.

alt
I. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki altpoolt, madalamalt (ära); kaetud, varjatud olekust (välja); ant. pealt. Laua, voodi alt. Uss ilmus kännu, mätta alt. Maa vabanes lume alt. Kaevati mulla alt välja. Kerkis esile nagu maa alt. Võtsin pliidi alt tuhka välja. Tuli duši alt. Võttis raamatu padja alt. Laev sõitis silla alt läbi. Põgenik puges rongi alt läbi. Tuli kuuse, põõsa alt välja. Välja minu katuse alt 'majast'! Pind kadus jalge alt. Võttis käe lõua alt. Võttis viha kaenla alt 'kaenlast'. Puges teki alt välja. Vabastas pildi katte alt. Kuu tuli pilvede alt välja. Kuuri alt 'kuurialusest'. Rehe alt 'rehealusest'. *Me sõidame ja vaatame teele, mis tormab meile vastu ja kaob me alt. L. Promet. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Käe alt kinni hoidma. Vilksas mütsinoka alt vaadata. Sidus rätiku lõua alt kinni. Valutab rinde, südame alt. Kana nokitses tiiva alt. Kass oli kõhu alt valge. Jaki alt paistis roosa pluus. Pildi alt oli kiri veel loetav. Joone alt leidis ta vajaliku viite. *.. [rebane] oli nii lahja, et ta küljekondid paistsid naha alt kui redelipulgad. R. Roht.
2. millegi juurest, lähedalt (hrl. millestki, kuskilt vaadates madalamalt). Mäerinnaku, künka alt voolas läbi oja. Tuli akna alt ära. Lahkus kiige alt lõbusas tujus. Maantee läheb otse ukse alt mööda. Tee keerab meie õue alt ära. Nad möödusid küla külje alt. Vaenlane taganes Narva alt. Nad sõitsid Orissaare alt mootorpaadiga Kõinastule. *Siin pole muud, kui hakka välja alt kaevama ja kaeva edasi, kuni ots on jões. A. H. Tammsaare.
3. tegevus- v. mõjupiirkonnast ära. Põgenesime pommirünnakute alt. Hoole, mõju alt vabanema. Vahi, valve, aresti, keelu alt vabastama. Ikke, rõhumise, võimu, valitsuse alt pääsema. Sein on äsja krohvija pintsli alt tulnud. Tema käe alt on läbi käinud palju noori. *Pillimehe sõrmede alt aga voolasid valsid ja polkad .. L. Metsar. || kellegi, millegi alluvusest, haldusest ära. Asutus läks ühe ministeeriumi alt teise alla. Põhja-Eesti läks XIV sajandil Taani kuninga alt ordu alla. Talupojad püüdsid mõisnike alt vabaneda.
4. hõivatud, hõlmatud seisundist ära. Heinte alt vabanenud küün. Millal ma oma raha kauba alt kätte saan?
5. osutab lahtrile, rubriigile, kategooriale, kust midagi leitakse, saadakse, ammutatakse. *Jalg kipsis, luges Väärtnõu lehest kohalike teadete alt sõnumit oma õnnetusest. P. Viiding.
6. (ühendis nurga alt osutab lähtumist teat. aspektist, teat. vaatenurgast). Läheneb küsimusele täiesti uue nurga alt. Vaagis asja mitme nurga alt.
7. esineb fraseologismides, näit.:. Hõlma, leti alt. Küünalt vaka alt välja tooma. Nina alt ära näpsama. Pinda jalge alt kaotama. Põranda alt välja tulema. Silma alt kaduma. Südame alt külmaks võtma.
II. ‹prep› [gen] murd alla. Alt viiekümne, kolmekümne (vanuse kohta). *Asutajaliikmeist elas alt veerandi Tartus .. F. Tuglas.
III. ‹adv›
1. altpoolt, madalamalt; ant. ülalt, ülevalt; ant. pealt. Alt üles vaatama. Soe õhk tõuseb alt üles. Pealt pandi vili kolusse, alt jooksis jahu välja. Alt orust kostis laulu. Ulatas müüriladujale alt telliseid kätte. Ta kolis alt '(vahetult) alumiselt korruselt' üles. *Eile alt lehte tuues käis südamest iseäralik tuksatus: nüüd! L. Hainsalu. || (oma otstarvet täitmast). Lõi vaadil põhja alt. Libe jää nagu niitis jalad alt. Võtsin suusad, uisud alt. Autol võeti ratas alt. Võtsin kampsuni alt ära. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Püksisääred on alt katki. Männitüved olid alt tumedamad, ülalt heledamad. Näkineiul on ülalt naisterahva keha, alt kala saba. Hein, loog on veel alt märg. Taime lehed on alt karvased. Alt korter on praegu tühi. Alt on kontserti parem kuulata kui rõdult.
2. eest kõrvale, eest ära (hrl. hoiatushüüetes). Alt ära! Hoia, hoidke alt! *Alt! Alt! Papi! Lea! Minge ometi eest! B. Alver. *Hobused aeti risti-rästi sinna ja siia – muudkui hoia aga alt ja vaata ette! R. Sirge.
3. ‹ühendverbi osana› näit. alt minema, alt tõmbama, alt vedama jt.

alt ‹aldi 21› ‹s›
muus
1. madal naisehääl. Tal on pehme, mahe, kõlav alt. Laulab ansamblis alti. || (kõnehääle kohta). Kõneleja sügav alt.
2. aldilaulja. Naiskoori vajatakse alte.
▷ Liitsõnad: kontraalt.
3. madala registriga keel- v. puhkpill (eriti altviiuli ehk vioola kohta). Mängib viiuldajate ansamblis alti. Alt ja metsasarv kuuluvad vaskpuhkpillide rühma.

alt ära hüppama
lubadusest, kokkuleppest ootamatult loobuma. Lubas tulla, kuid hüppas viimasel minutil alt ära. *Kui sa ainult ei kavatse, nagu paljud arvavad, alt ära hüpata, kui asi tegelikuks läheb. H. Lepik (tlk).

[kellelegi] alt üles vaatama
kellessegi austuse ja imetlusega suhtuma. Ta oli tõeline suurkuju, kelle poole vaadati austusega alt üles. *Kui temal oleks niisugune kindel mees, kelle poole võiks alt üles vaadata! M. Traat.

et hoia ~ hoidke alt vt hoidma

jalgu alt lööma vt jalg

aort ‹aordi 21› ‹s›
anat suure vereringe suurim arter

are ‹-da 2› ‹adj›
selge, selgesti eristatav, kindlate piirjoontega. Küllalt aredad reeglid. Piir murde- ja kirjakeele vahel polnud kuigi are. *.. kõik asjad muutusid aredaks ja hääled selgeks .. J. Kross.

arg ‹ara 23› ‹adj›

1. kergesti hirmu tundev, hirmutunnet mitte alla suruda suutev ning hädaohtu vältiv, kartlik; ant. julge. Arg mehike. Ta on võrdlemisi ara verega. Ei tohi ülemuste ees araks lüüa. Ei tohi lapsi hirmutada ega araks teha. Ma pole kõige aremate killast. Argadest ei saa alpiniste. Arg nagu jänes. *Minu moodi arga nahka prouasid kogunes tosinkond voori. J. Kross.
2. arglik, häbelikult tagasihoidlik, uje. Arg ja häbelik noormees, tütarlaps. Naiste seltskonnas muutub ta araks. Ta on nii arg, et punastub, kui peab midagi ütlema. Tüdrukud heitsid argu pilke poiste poole. Hakkasin aral häälel rääkima. *Ma tahaksin nüüd teha sulle pai – / ja teengi seda mõnes aras salmis. L. Hainsalu.
3. piltl vaevu märgatav, tagasihoidlik, õrn, tärkav. Kevade esimesed arad rohulibled. Mõned arad lootusekiired. *Süttis värisev tuluke, väike arg leek .. L. Promet.
4. hrv tundlik, hell. Hambad jäid hapudest marjadest araks. *„Äkiline valgus teeb silmad araks,” ütleb Miina ema. Juh. Liiv. *Ja lastes sammalt paita jalgu [türnpuu ogadest] argu, / ma kivilt kivi pääle astun targu. V. Ridala.

arm ‹-i 21› ‹s›
paranenud koekahjustuse (hrl. haava) jälg. Suur, sügav, lai, värske arm. Üle põse jooksis pikk punetav arm. Haav kasvas küll kinni, kuid arm jäi järele. Tal on põsel, säärel, suu limaskestal, peas, kubemes arm. Armidest moonutatud nägu. Keha täis arme. Rõuged jätsid armid näkku, näole. Puutüvel on pommikildude armid. | piltl. *Sõda niigi jätab armid, / hingevead ja kombed karmid .. U. Laht.
▷ Liitsõnad: haava|arm, kuuli|arm, mõõga|arm, operatsiooni|arm, põletus|arm, rõugearm.

arm ‹-u 21› ‹s›

1. (üleolev) heatahtlikkus, armulikkus; soosing. Armu poolest, armu pärast majja võetud vaeslaps. Ootab teiste armust antud kõhutäisi. Ülemuste armust teda tööl peetakse. Kaua sa teiste armule loodad! Kunstnik, meistrimees jumala armust 'päritud andega'. Parem oma ema hirm kui võõra arm. *Ennem leiab rikka silmis armu koerapoegki kui lesknaise laps. A. H. Tammsaare. | piltl. Kohtasin teda nagu juhuse armust. || armuand, armuannid. *.. kuid ma saan hakkama oma nelja lapsega, kelleltki armu paluma ei lähe. R. Janno.
2. karistuse kergendus v. tühistus; andeksand, halastus. Surmamõistetu palus armu. Kurjategijale anti armu. Võideldi viimse meheni – armu ei antud ega palutud. Armu ega halastust polnud loota. Peremees sundis takka, ei andnud armu endale ega teistele 'ei säästnud ennast ega teisi'. *Armu, kubjas! Ära löö! J. Sütiste. | piltl. Kevadel ei leia rebastelt armu ei linnupojad ega munad. *Ei saa [siblivatelt kanadelt] armu sibulad ega porgandid .. M. Raud. || armuta armutult, halastamatult. Professor oli ta eksamil armuta läbi kukutanud. Päike kõrvetab armuta.
3. armastus. a. kiindumus. See jääb kogu eluks meelde nagu esimene arm. Vana arm ei roosteta. Isa arm kestab hauani, ema arm igavesti. b. armastatu, kallim. Kas mäletad, mu arm? *Mu isamaa on minu arm, / kel südant andnud ma .. L. Koidula. *Kas oled Miiat näinud, tead küll, minu esimest armu? I. Sikemäe.
▷ Liitsõnad: ema|arm, sala|arm, vennaarm.
4. kõnek esineb imestust, üllatust v. ehmatust väljendavates hüüatustes. Taevane arm, kui kaua see veel kestab! Sa arm kui hele! Sa arm küll, või lõi kohe päris surnuks! *Arm ja heldus, need – need – on ju suured raudjad hobused! E. Vilde.

armu heitma
halastama. Oma vaenlastele ta armu ei heitnud. Teisi kritiseerides ei heitnud ta armu ka iseendale. *Halasta! Heida armu oma rahva peale! H. Raudsepp. *.. inimesed töötavad iseendile armu heitmata, kuni jaksu on. O. Jõgi (tlk).

arp ‹arbu 21› ‹s›
folkl nõiatrumm; sõela- v. muukujuline nõidus- v. ennustusvahend. Arpu lööma 'arbuma'. *Oli [paater] küla kaudu otsinud arpusid, puruks peksnud puuslikke .. A. Sinkel.

arst ‹-i 21› ‹s›
kõrgema meditsiinilise haridusega isik, kellele on antud õigus oma kutsealal töötada. Hea, tuntud, kuulus arst. Polikliiniku, haigla arstid. Arsti visiit. Läksin arsti juurde läbivaatusele. Käis linnas arsti juures. Läks arstile, käis arstil. Haigele kutsuti arst koju. Arst pani diagnoosi, määras ravi, kirjutas retsepti. Arstiks õppima. Missugune arst sind ravib? || haiguste parandaja rahvameditsiinis. Loodusrahvastel oli nõid ühtlasi ka arst. Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter.
▷ Liitsõnad: era|arst, eri|arst, haava|arst, hamba|arst, ihu|arst, jaoskonna|arst, kiirabi|arst, kohtu|arst, kooli|arst, kurgu|arst, kõrva|arst, laeva|arst, laste|arst, looma|arst, maa-|arst, naiste|arst, närvi|arst, palati|arst, pea|arst, pere|arst, ravi|arst, sanitaar|arst, silma|arst, spordi|arst, sõjaväe|arst, sünnitusabi|arst, tuberkuloosi|arst, usaldus|arst, vaeste|arst, valve|arst, veterinaararst; ime|arst, küla|arst, nurga|arst, rahvaarst.

aru1 ‹11› ‹s›

1. (praktiline) mõistus, mõtlemis-, kaalutlusvõime. Targa, terase, terve, täie aruga inimene. Tal pole enam täit, õiget, selget aru (peas). Ta on poole aruga 'vähese aruga; peast segane'. Kuidas ta küll nii lühikese, napi, nõrga, piiratud aruga on? Rätsep olevat kerge aruga. Inimene on aruga olevus. Aru oli tal selge viimse hingetõmbeni. Kas ta on aru kaotanud? Kas ta on arust lage? Mees on arust segane. Vana mees, aga varsa aru. Pikk juus, lühike aru. *.. oli ta jahedavõitu meeltega poiss, kes rohkem mõistis kui tundis, enam aruga hindas kui tundega lähenes. R. Sirge. || arusaam, arvamus. Tee siis oma aru järgi. Ei tea, kuhu ta oma aruga 'enda arvates' läheb. Tooma arust 'arvates, meelest' on Kati tore tüdruk. Märt on oma(st) arust väga tähtis mees.
2. ‹tänapäeval hrl. püsiühendeis› selgus, seletus. Naine hakkas mehelt aru pärima. Ei temalt saa õiget aru kätte. Nüüd mehel aru käes: see oli metsavaim. Minu käest hakatakse aru nõudma: kus ja kuidas. *.. peaks Nohhim tagasi tulema, kuuleks tema enda suust õiget aru .. O. Jõgi (tlk).
3. ‹tänapäeval piiratud arvus ühendites› hulk, kogus; arvestus. Heinamaad aru järgi päratu hulk. *Vana aru järgi [maad] umbes viisteist versta. M. Raud. *„Las ta [= rent] jääb nimeliselt endiseks,” seletas ta, „muidu pole selget aru, läheb viimaks veel segamini, kui palju õieti midagi oli ..” A. H. Tammsaare.

ajast ja arust vt aeg

aru andma
millegi kohta seletust, selgitusi v. ülevaadet andma; aruandega esinema. Tal tuleb oma tegudest aru anda. Osakonnajuhataja pidi aru andma, miks tööd ei edene. Rahvasaadik peab aru andma valijaile. *Kümme minutit, mida ei tulnud kuhugi arvesse panna, mille üle ei tulnud aru anda. P. Viiding. *Pommer annab vallamajas volikogu ees aru. M. Traat.

aru peast võtma
arutuks tegema. Viin on sul viimasegi aru peast võtnud.

aru pidama

1. (järele) mõtlema v. kaaluma, kaalutlema. Ta näis millegi üle aru pidavat. Pidasin aru, kuidas sellest emale rääkida. Hüpati pikka aru pidamata vette. *Vanamees istus kütmata toas ja pidas aru, et peaks naise võtma. A. Valton.
2. nõu pidama, arutlema. Tarvis seltsi juhatus kokku kutsuda ning aru pidada. Mehed tulid kokku asja üle aru pidama. Pidasid isekeskis aru, mida teha.

aru pähe panema, aru pähe võtma
milleski arukas v. mõistlikus veenma; aru saama v. mõistlikuks muutuma. Sõbrad püüdsid talle aru pähe panna. Võta aru pähe, ära räägi rumalusi.

aru saama
mõistma, taipama. Ma ei saanud aru, mis ta rääkis. Kas sa prantsuse keelest saad aru? Ta ei saa naljast aru. Ta on haige inimene, temast tuleb aru saada. Ma saan niimoodi aru, et ta hoidub meist eemale.

arust ära (olema)
peast segane, pöörane, hull (olema). Mis sa teed, kas sa oled arust ära! Ta oli rõõmu pärast lausa arust ära. Lõhub tööd teha nagu arust ära.

aru tegema
van otsust v. järeldust tegema; aru andma. *Ta ei märka endale praegu veel vähemat kui aru teha sellest vahvusest, selle ohvrimeelsuse suurusest, mida tema päästja oma ettevõttega on üles näidanud. E. Vilde.

aru tuleb pähe, aru on peas
(keegi) muutub mõistlikuks; on mõistlik v. taiplik. Millal sulle küll aru pähe tuleb? Otsusta ise, sul ka aru peas.

ei ole aru ega otsa ~ otsa ega aru, kus [millegi] ots või aru

1. ei ole piiri, lõppu, otsa ega äärt. Nüüd polnud nende rõõmul enam aru ega otsa. *Sina rühmad, et ei ole aru ega otsa. J. Parijõgi.
2. mitte mingit selgust, täielik segapuder. Tema juttudel ei ole otsa ega aru. *Mis teha? Kuhu minna? Kõik lõngad mu peas jooksid lootusetult sassi, ei otsa ega aru. H. Sergo.

[millestki] ei saa aru ega otsa ~ otsa ega aru
(millestki) ei saa selgust. Tema jutust ei saa õiget otsa ega aru. Ma ei saanud tükk aega otsa ega aru, mis oli juhtunud.

endale ~ enesele aru andma
milleski selgusele jõudma, midagi mõistma. Sageli me ei anna endale aru, kuidas meie sõnad teistele mõjuda võivad. *Alles nüüd annan endale selgemini aru, kus ma õieti viibin. O. Luts.

ilma aru ning ~ ja otsata

1. lõpmata palju, väga suurel arvul. *Olen vägev mees, mul on aardeid ja kalliskive ilma aru ning otsata .. F. Tuglas (tlk).
2. selguseta, segane. *.. see oli igatahes nupumehe mõte küll, praegusel ilma aru ja otsata ajal õige pealegi. J. Kross.

kuhu ~ kus sa selle aruga (lähed), kus selle aru ots
(samas ühenduses mainitu võimatust v. naeruväärsust väljendavad hüüatused). Temast nüüd abistajat või aitajat – kus sa selle aruga! Kus selle aru ots – panna Jaan pesu pesema! *Talupoegi lastakse nüüd keisri ette – kuhu sa selle aruga lähed! E. Vilde.

mis [kelle(l)gi] arus on, mis [kelle(l)gi] arusse on läinud
(küsimused juhul, kui keegi oma teguviisiga hämmastab, kui kaheldakse kellegi terves mõistuses). *Mis nende meeste arus küll on, et just niisukesed meeldivad. A. H. Tammsaare.

aru2 ‹11› ‹s›
kuiv rohumaa (hrl. mineraalmuldadel), aruniit, arurohumaa. *.. hulkus tüki aega arus kadakate ja kivide vahel. J. Vorms.
▷ Liitsõnad: loo|aru, nõmmearu.

arv ‹-u 21› ‹s›

1. kvantiteeti väljendav üks matemaatika põhimõisteid. Arvud ühest kuni sajani. Positiivsed, negatiivsed arvud. Konkreetne, abstraktne arv. Ühe-, mitmekohaline arv. Paaritud arvud. Suur, astronoomiline arv. Arve liitma, lahutama, korrutama, jagama. Arvu taandama. Leiame ruutjuure arvust 16. Kirjutage arv 71 Rooma numbritega. || ‹sg.› kellegi v. millegi hulk v. kogus. Tallinna elanike arv. Kuulajate arv ulatus tuhandeni. Romaani lehekülgede arv. Tohutu arv rändrahne. Rahvast oli suurel, tohutul arvul kokku tulnud. Piiratud, piiramatul, suuremal arvul. Riik on laste ajutraumade arvult maailmas esikohal.
▷ Liitsõnad: aasta|arv, absoluut|arv, alg|arv, detsimaal|arv, imaginaar|arv, irratsionaal|arv, järg|arv, kahend|arv, kogu|arv, kompleks|arv, kontroll|arv, kord|arv, kümnend|arv, liht|arv, liit|arv, massi|arv, murd|arv, mõõt|arv, naturaal|arv, näit|arv, paaris|arv, põhi|arv, rahva|arv, ratsionaal|arv, reaal|arv, sega|arv, suht|arv, trüki|arv, täis|arv, vastand|arv, õnne|arv, üldarv.
2. keel objektide hulka (hrl. ainsust v. mitmust) märkiv grammatiline kategooria, nuumerus

ast ‹-u 21› ‹s›
luulek astumine; samm. *Ei seisnud ast, ei püsind ist ... / Jalg tantsus osav. Käsi kerge. J. Sütiste. *Kuulda on väikeste jalgade ast, / mööduda tahab siit / sadakond last. E. Niit (tlk).

at ‹interj›
(näit. pahameelt, parastamist v. üllatust väljendavates kirumislaadsetes hüüatustes; hrl. koos asesõnaga sa). At sa pagan, kurivaim, sunnik, sinder, mait. *„At sulle, at sulle,” pomises Semjonov rahulikult iga löögi puhul .. H. Joasoon (tlk).

at
tehn atmosfäär

att ‹atu 21› ‹s›
etn Hiiu naiste endisaegne kotjas peakate

aut ‹audi 21› ‹s›
(pallimängudes, jäähokis:) olukord, kus pall v. litter on sattunud väljapoole mänguväljaku piire. Pall, litter läks auti. Lõi palli auti. 2 sekundit enne lõpuvilet tuli aut.

commedia dell'arte [kommee-] ‹6› ‹s›
aj teater itaalia 16.–18. saj. rahvakomöödia

kart ‹kardi 21› ‹s›
sport väike lahtise kere ja vedrudeta võidusõiduauto, kartauto. Kartide võidusõit. Kartidel saavutasid meie mootorisportlased kaks esikohta.

kart ‹kardu 21› ‹s›
hrv luulek kartmine, kartus. *Hing, taltsuta kartu ja kippu! A. Sang.

krt.
korter. Maja 15, krt. 3.

mart ‹mardi 21› ‹s›

1. folkl mardisant. Mardilaupäeva õhtul käisid, jooksid mardid. Käidi mardiks, marti jooksmas 'mardisandina ringi'. Lapsed ootasid põnevusega marte.
2. kõnek mardipäev. Nädal enne, pärast marti. Mardiks tapeti hani, kadriks kana. *.. neli päeva nädalas on talvel mardist jürini kooli .. E. Särgava.

ort ‹ordi 21› ‹s›
mäend maavara rõhtsuunaga teat. nurga all kulgev horisontaalne kaeveõõs, mis ei ulatu maavarakihist välja ega suubu maapinnale

part1 ‹pardi 21› ‹s›
hanest väiksem jässaka kere ja laia lameda nokaga veelind (Anas); selline kodulind (Anas domestica). Pardi jalgadel on ujulestad. Pardid prääksuvad. Pardid tõusid kõrkjastikust lendu. Jahimehed käivad soos parte laskmas. Parte peetakse, kasvatatakse liha ja munade pärast. | (toiduna). Praetud, grillitud part. Sõime lõunaks parti.
▷ Liitsõnad: kodu|part, luitsnokk|part, mets|part, piil|part, räga|part, sinikael|part, soo|part, sukel|part, uju|part, viupart.

part2 ‹pardi 21› ‹s›
murd hulk, salk. *Aga nüüd tuleb kui part pääsukesi, sädistades ja sidistades..: Murude lastekari tuleb koolipreiliga meile külla. A. Kitzberg.

vart ‹varda 23› ‹s›
etn looduslikult kõverast v. painutatud puust viljapeksukaigas, koodi eelkäija. Saarepuust, kasest, tammest vart. Varda latv, tüvik. Vardaga, vartadega rehepeks. Rukkivihud kolgiti vartadega üle. Rehealusest kuuldusid vartade kõlksud.