[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

ahoiinterj
tähelepanu tõmbav v. millelegi juhtiv hüüatus (hrl. meremeestel). Ahoi! Mees üle parda! *.. Antsu hääl Silja selja taga hüüdis: „Ahoi! Mis mina leidsin!” S. Truu.

ala-
liitsõna esiosana
1. allpool olev, alumine; näit. alahuul, -jäse, -kõht, -lõualuu, -pool
2. miski liitsõna põhisõnaga väljendatud mõistest väiksem, selle alla kuuluv, selle osa; näit. alagrupp, -jaam, -jaotus, -liik, -rühm, -teema
3. mittetäielik, mitteküllaldane, normaalsest väiksem v. nõrgem, vaeg-; näit. alaareng, -happesus, -koormatus, -koormus, -rõhk, -säritus, -talitlus, -tarbimine, -toitlus, -vorm; -ealine, -mõõduline, -väärtuslik; -hindama, -koormama

amok-i 2› ‹s
amokijooksuna avalduv äkiline märatsushoog, amokk

apnoe14› ‹s
med (ajutine) hingamiskatkestus, hingamispeetus. Vastsündinu apnoe. Apnoe võib osutuda eluohtlikuks.
▷ Liitsõnad: uneapnoe.

appiadv
abiks, abistama, aitama. a. (töös, tegevuses). Läksime neile appi kartuleid võtma. Tulge appi, aidake kastid sisse tõsta. Asusime, ruttasime, tõttasime emale appi. Kutsume tuttavad appi kolima. Traktorit oleks appi vaja. Kui muidu ei saa, tuleb kavalus, vigurid appi võtta. Tule jumal, taevas appi (imestust, ehmatust, ebameeldivat üllatust v. pahameelt, nördimust väljendav hüüatus). Jumal appi (endisaegne jõudu sooviv tervitus). b. (hädaohu korral). Appi hüüdma, karjuma. Tulge appi, peksavad! Me läksime uppujale appi. Kui sõbrad on ohus, tuleb appi rutata. „Appi!” kiljatas naine. Appi! – Põleb!

aps-u 21› ‹s
kõnek eksitus, viga, eksimus. Apsu, apse tegema. Igaühel võib juhtuda, tulla mõni aps. Laste ettekannetes oli väikesi apse. Paljud ei märganudki seda apsu. „Aps!” hüüdsid lapsed, kui keksumängija eksis.

bio-
elu-; bioloogiline, bioloogia-

da capo [kaa-]
muus algusest peale (korrata)

geo-
Maa juurde kuuluv, Maaga seotud, Maasse puutuv, Maa-

kapo6› ‹s
kõnek kaitsepolitsei, ka kaitsepolitseinik

kapok-i 2› ‹s
mõnede troopikapuude seemnekarvadest saadav kerge taimevill (madratsite, polstrite jms. täiteks)

nano-
mõõtühikute nimetustes eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 109 korda väiksem, miljardik- (tähis n)

neo-
uus-

pato-
patoloogiline, patoloogia-

poi114› ‹s
ka mer ankurdatud ujuv meremärk laevatee, madalike, võrkude, supluskoha jm. tähistamiseks. Märgutule, heliseadmega poi. Tuul kiigutas poisid. Ujumiskoht on poidega piiratud. || ankurdatud ujuk veesõiduki kinnitamiseks. Poile kinnitatud jaht. Laev seisab poil. *..paadid olid siin juba ees, kes ankrus, kes trossiga Estklubi poi küljes. A. Hint. || ujuk millegi ujuvana hoidmiseks. Võrke, püüniseid ülal hoidvad poid. *Et [tormi]ankur ei vajuks liiga sügavale, kinnitatakse selle külge .. väike poi. U. Mereste.
▷ Liitsõnad: ankru|poi, kande|poi, märk|poi, sireen|poi, tormi|poi, traali|poi, tule|poi, valgustus|poi, vile|poi, võrgupoi.

poi214› ‹s
liitsõna järelosanazool esineb poilaste liiginimetustes
▷ Liitsõnad: aasa-kant|poi, lepapoi.

potinterj adv
korduvanaannab edasi mootori töötamist, keemist vm. podisemist

zoo-
looma-, loom-

öko-
ökoloogiline; keskkonna-; keskkonnahoidlik

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur