[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

anum ‹-a 2› ‹s›
nõu, riist millegi mahutamiseks, hoidmiseks. Kõik ämbrid, mannergud, potid ja muud anumad olid vett täis. Otsi köögist mõni tühi anum. Kerkiv saiatainas kippus anumast välja. Vedelat hapnikku hoitakse kahekordsete seintega anumas. Gaasi molekulid põrkuvad vastu anuma seinu. Ühendatud anumad füüs ülalt lahtised, alt omavahel ühendatud anumad.
▷ Liitsõnad: klaas|anum, metall|anum, plekk|anum, pronks|anum, puu|anum, savi|anum, vaskanum; joogi|anum, kalja|anum, liha|anum, piima|anum, taari|anum, vee|anum, võianum; mõõteanum.