[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 183 artiklit, väljastan 100.

aasta|lehm
põll tingühik piimakarja suuruse arvutamiseks antud aastal. Piimatoodang aastalehma kohta.

aherahtra, ahtrat 16› ‹adj

1. sigimatu, mittetiinestuv; antud aastal tiinestumata (emaslooma, hrl. lehma kohta). Lehm jäeti ahtraks ning nuumati lihaloomaks. Aher mära, põdralehm. *.. silmad hallid peas kut ahtral kassil. H. Sergo. || hlv (sigimatu naise kohta). *Sina sead oma ahtra eide viljaka Oru kõrvale .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: umbaher.
2. piltl viljatu, vähese anniga; millegi poolest napp, kasin, kehv. Ahtrad kalaveed. Poolkõrbe aher loodus. Rannakülade aher põld. On väga viljakaid, ent ka üsna ahtraid poeete. Vaimselt aher inimene. Sissetulek jäi üha ahtramaks. *Ikka ahtraks jäid [maa], / ikka januseks, / kitsilt jagasid / leivapalukest. K. Merilaas.
▷ Liitsõnad: jutu|aher, kõne|aher, mõtte|aher, sõnaaher.

aher|aine
mäend kaevandatava maavara hulgas esinevad mineraalid v. kivimid, mida antud oludes ei tarvitata. Maagi, põlevkivi eraldamine aherainest.

aktuaalne-se 2› ‹adj
päevakorral olev, antud ajalõigul tähtis, päevakohane. Aktuaalne artikkel, teema. Aktuaalsed sise- ja välispoliitika probleemid. Selle aja aktuaalseimaks ülesandeks oli oma ajakirja asutamine.

alam|hulk [-hulga]
mat hulk, mis koosneb antud hulga elementidest

allohtoon-i 21› ‹s
biol antud ala asustav, kuid teisal tekkinud taime- v. loomaliik

all|üürnik
allüürile antud vara kasutaja. Üliõpilane soovib tulla allüürnikuks.

alt|haak
sport alt kaarega antud poksilöök

anti|logaritm
mat arv, mille logaritm on antud arv

arhiivi|teatis
arhiivimaterjalide alusel antud teatis

armu|aeg
(halastusest antud) ajapikendus (hrl. mingi ebameeldiva sündmuse, toimingu vms. eel). Ta ei saanud võlgu ära maksta, palus veel armuaega. Teda ei vallandatud, anti aasta armuaega.

arst-i 21› ‹s
kõrgema meditsiinilise haridusega isik, kellele on antud õigus oma kutsealal töötada. Hea, tuntud, kuulus arst. Polikliiniku, haigla arstid. Arsti visiit. Läksin arsti juurde läbivaatusele. Käis linnas arsti juures. Läks arstile, käis arstil. Haigele kutsuti arst koju. Arst pani diagnoosi, määras ravi, kirjutas retsepti. Arstiks õppima. Missugune arst sind ravib? || haiguste parandaja rahvameditsiinis. Loodusrahvastel oli nõid ühtlasi ka arst. Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter.
▷ Liitsõnad: era|arst, eri|arst, haava|arst, hamba|arst, ihu|arst, jaoskonna|arst, kiirabi|arst, kohtu|arst, kooli|arst, kurgu|arst, kõrva|arst, laeva|arst, laste|arst, looma|arst, maa-|arst, naiste|arst, närvi|arst, palati|arst, pea|arst, pere|arst, ravi|arst, sanitaar|arst, silma|arst, spordi|arst, sõjaväe|arst, sünnitusabi|arst, tuberkuloosi|arst, usaldus|arst, vaeste|arst, valve|arst, veterinaararst; ime|arst, küla|arst, nurga|arst, rahvaarst.

arveldus|krediit
maj panga poolt kliendile teat. limiidi piires antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga miinusesse, arvelduslaen

asendus|tund
ped alatist õpetajat asendades antud tund

au|nimetus
hrl. isikule riigivõimu- v. haldusorgani poolt eriliste teenete eest antud nimetus. Aasta ema, aasta parima sportlase, sajandi eestlase aunimetus. Kooriühing andis aasta noore dirigendi aunimetuse muusikaüliõpilasele.

au|nimi

1. kellelegi teenete eest antud austav nimi. Senat andis Octavianusele aunimeks Augustus.
2. austav nimetus, aunimetus. *.. kõik kutsuvad kaptenit vanaks – see pole sõimu-, pigem aunimi .. A. Hint. | iroon. Tituleerisin teda vedelvorsti aunimega.

au|sõna
oma au nimel antud kinnitus, tõotus, lubadus vms. Andis ausõna, et ta sellest ei räägi. Kinnitas, tõotas, lubas ausõnaga. Võtsin temalt ausõna, et ta tuleb. Ausõna peale 'tagatiseta' laenama, andma. | nlj. Ausõna, (aga) augud sees, aukudega ausõna 'kinnitus, tõotus, lubadus, mida (päriselt) ei peeta'. || (kinnitussõnana:) tõsi(jutt), tõesti, tõepoolest, ausalt; päris kindlasti. Kuulen seda esimest korda, ausõna. Ausõna, maksan ära.

autohtoon-i 21› ‹s

1. algelanik, pärismaalane
2. biol antud alal tekkinud ja seal praegugi leiduv taime- v. loomaliik

benefiits-i 21› ‹s
aj
1. (varasel keskajal Lääne-Euroopas:) sõjaväeteenistuskohustuse eest teat. tähtajaks antud maavaldus. Kuningas jagas rüütlitele benefiitse.
2. kindla sissetulekuga ametikoht katoliku kirikus

bio|geneetiline
biol biogeneesisse puutuv, sellega seotud. Biogeneetiline reegel 'reegel, mille kohaselt indiviidi areng (munarakust alates) kujutab endast antud liigi ajaloolise arengu kordumist lühendatult ja muutunult'.

deka-
mõõtühikute nimetuste eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 10 korda suurem (tähis da)

demunitsipaliseerima42
jur munitsipaalomandisse antud vara endisele omanikule tagasi andma; munitsipaalettevõtteid erafirmadele ja üksikisikutele müüma

detsi-
mõõtühikute nimetuste eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 10 korda väiksem (tähis d)

direktiiv-i 21› ‹s
kõrgema organi poolt allorganeile v. juhataja poolt alluvaile antud juhend, juhtnöör. Euroopa Nõukogu direktiivid. Meditsiiniseadmete, tarkvarapatentide direktiivid. Direktiiv jõustub järgmisest aastast.
▷ Liitsõnad: eurodirektiiv.

ehitama37

1. püstitama, rajama; (osadest koostades) tegema, valmistama. Lammutada on kergem kui ehitada. Ehitatakse uusi elamuid, koolimaju, kultuurihooneid. Ehitati silda, paisu, raudteed, tänavat, staadioni, tunnelit. Laps ehitas klotsidest torni, lumest kindluse. Ehitas majale ärklikorruse peale. Ehitab sahvrisse riiulit. On selle keldri oma kätega ehitanud. Ehitas maja algusest lõpuni ise valmis. Hoone on ehitatud lohakalt, viltu. Aedlinnas on majad ehitatud hõredalt, üksteisest kaugele. Linn on ehitatud soisesse kohta. Isa ehitatud ait. Vanast meiereist ehitati koolile garaaž. Saarlased ehitasid häid laevu. Ehitatakse uusi masinaid. Poiss kavatseb endale raadiot ehitada. Linnuse ründajad ehitasid kiviheitemasinaid ja piiramistorne. Lind ehitab pesa. Mesilased ehitavad kärgi. *.. raiesmikul keerles vinge tuul ja ehitas hangesid vastu majaseinu. F. Tuglas (tlk).
2. looma, kujundama. Ehitama uut elu, helget tulevikku. Noored ehitavad tulevikuplaane. Lubaduste peale ei saa midagi ehitada. Nappidest faktidest ehitas ta terve teooria. Tõsielu sündmustele ehitatud novell. Rahvaviisidele ehitatud helitöö. Laps õpib lauseid õigesti ehitama. *.. oli Annuse [saada loodetud] kuuekümnele kopikale ehitanud rea tarvilikke ostusid .. H. Angervaks.
3. mat antud mõõtmete alusel geomeetrilist kujundit joonestama. Kolmnurga hüpotenuusile ehitatud ruut. Läbi antud punkti ehitada tasand, mis on risti antud sirgega AB.
4. van ehtima. Tõrvaskändki on ilus, kui ära ehitad. *.. sügise, külm edeneb – / punakoldse kuue sisse / haljas mets end ehitab. L. Koidula. *Õla pääl oli hõbedaga ehitatud kirves .. J. V. Jannsen.
5. kõnek (kedagi ähvardades:) lööma, virutama, andma, näitama. *„Mustlane, kurat,” vihastas poiss. „Ma sulle ehitan!” L. Kibuvits. *Või mind kasepõõsasse? Küll ma sind ehitan, väänkael, sõrasilm! A. H. Tammsaare.
6. murd end valmis seadma, ehtima (2. täh.) Kuhu sa minema ehitad?

ehitus|laen
maj ehitamiseks antud laen. Pikaajaline, miljoniline ehituslaen.

ehitus|luba
vastava organi poolt ehitamiseks antud luba. Eramu ehitusluba. Ehitusluba raudteerajatiste laiendamiseks. Kinnistule väljastati, ei väljastatud ehitusluba.

eksami|küsimus
eksamil esitatud v. eksamiks valmistumiseks antud küsimus. Viimasele eksamiküsimusele ei suutnud eksaminand anda rahuldavat vastust.

eksami|teema
kirjalikuks eksamiks antud teema

ekstrapolatsioon-i 21› ‹s

1. nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamine nähtuse teisele osale
2. mat funktsiooni antud väärtusterea abil tema teiste, väljaspool seda rida asetsevate väärtuste leidmine; ant. interpolatsioon

endeemiline-se 5› ‹adj

1. biol med ainult mingil alal esinev, antud kohale omane, seal püsivalt esinev. Endeemiline liik. Endeemilised loomad, taimed. Endeemiline struuma. Etioopias esineb malaaria sageli endeemilise haigusena.
2. med endeemiast haaratud. Endeemiline piirkond.

enese|tunne

1. inimese tervisest ja meeleolust sõltuv üldine kehaline ja vaimne seisund antud momendil. Hea, mõnus, reibas, suurepärane enesetunne. Enesetunne on halb, vilets, kehv, sant. Kuidas enesetunne on? Haige enesetunne on muutunud paremaks, paranenud.
2. van iseteadvus, eneseväärikustunne. Hella enesetundega inimene. Õnnestumised tõstavad enesetunnet. Rahvusliku enesetunde tõus. *Paistis, nagu oleks tema enesetunne saanud haavata .. E. Särgava. *Pole sinus siis põrmugi enam enesetunnet ega uhkust? B. Alver.

eri|eeskiri
millegi kohta antud spetsiaalne eeskiri. Üldiste eeskirjade alusel kehtestati täiendavad erieeskirjad. Naiste töökaitse erieeskirjad.

generalisatsioon-i 21› ‹s

1. üldistamine; üldistumine || loog antud mõistest laiema mahuga mõiste leidmine, näit. kask → lehtpuu → puu → taim
2. med haigusprotsessi levimine üle kogu organismi, üldlevi

haakhaagi 21› ‹s

1. väike konks, hrl. suluse, kinnise vms. osana; selline konks koos aasaga. a. (uksel, aknal vms.). Haak klõpsatas aasa. „Klõpsti!” langes haak ette. Haagiga suletud kast, luuk. |sisekohakäänetes(olukorda tähistavana). Uks käib haaki. Lükkas akna lahti ja pani haaki. Uks, aken, värav on haagis. Tee, jäta värav haagist lahti. b. (riietusesemeil). Pluusi, kleidi haagid. Mundrikuue kaeluse haagid. Õmble haagid ette, külge. Tegi vammuse haagid lahti. Kõik haagid, pandlad ja nööbid on kinni.
▷ Liitsõnad: akna|haak, ukse|haak, väravahaak; kasuka|haak, kleidi|haak, külje|haak, püksihaak; traat|haak, vaskhaak.
2. libisemist vältiv hobuseraua osa (ka allakeeratav). Haakidega, haakideta raud.
▷ Liitsõnad: jäähaak.
3. a. kõverdatud käega alt v. küljelt antud poksilöök; ant. sirge. Andis vastasele haagi lõua alla. Ta ei suutnud haaki pareerida. b. haakvise. Lipso proovis paar korda haaki.
▷ Liitsõnad: alt|haak, lõua|haak, parem|haak, vasakhaak.
4. piltl kõrvalepõige otsesuunas liikumisest (näit. kellegi eest põgenemisel). Et oma jälgi kaotada, tegi ta linnas mitu haaki. Jänes viskas jooksul paar haaki ja kadus lepikusse.
▷ Liitsõnad: jänesehaak.
5. piltl (kaval) tagamõte, konks. *Palju isalikku sõprust oli vanahärra jutus, kuid .. kuski pidi olema mingi haak. O. Luts.

hekto-
mõõtühikute nimetustes eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 100 korda suurem (tähis h)

hobuse|pass
hobuse omanikule antud dokument, millele olid märgitud hobuse tunnused

hoiu|raamat
varasemal ajal hoiustajale antud raamatuke, kuhu kanti sisse nii hoiule antud kui hoiult võetud rahasummad

hoius-e 4› ‹s
panka hoiule antud rahasumma, deposiit. Tähtajaline, nõudmiseni hoius.
▷ Liitsõnad: kapitali|hoius, säästu|hoius, võiduhoius.

hoiu|summa
hoiule antud rahasumma. Hoiusumma ulatus ligi paari tuhande rublani.

interpolatsioon-i 21› ‹s

1. mingisse teksti hiljem lisatud kiilosa; sellise kiilosa lisamine
2. mat funktsiooni vahepealsete väärtuste leidmine tema antud väärtuste alusel

jagama37

1. osadeks tegema, jaotama. a. iseseisvateks osadeks tegema; tükeldama. Jagas leiva kolmeks tükiks. Jagasime õuna neljaks. Praad jagatakse portsjoniteks. Vara, raha, saak jagati pooleks, kolme võrdsesse ossa. Jagas mündid nelja hunnikusse. Rabarberit saab paljundada puhmaid jagades. Õpetaja jagas õpilased kahte rühma: ühed jooksma, teised palli viskama. b. tervikut osadeks tegema osi üksteisest lahutamata. Eesriie jagab toa pooleks. Tabel on lahtriteks jagatud. Joonte abil ruutudeks jagatud paber. Mets on kvartaliteks, kvartalitesse jagatud. Ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Romaan jagatakse harilikult peatükkideks, näidend vaatusteks. Aasta on jagatud 12 kuuks. *..arvutud talad, sarikad ja korstnajalad jagasid ruumi risti-rästi paljudeks eraldatud nurgakesteks. V. Beekman. c. liigitama, klassifitseerima. Häälikud jagatakse täishäälikuteks ja kaashäälikuteks. Tulbid jagatakse kahte suurde rühma: aedtulbid ja metstulbid.
2. mat kolmandat arvu (jagatist) leidma nii, et leitud arvu ja teise antud arvu (jagaja) korrutis oleks esimese antud arvu (jagatava) suurune. Kaheksa jagada neljaga on kaks. Jagage kümme kahega! Kiiruse leidmiseks tuleb läbitud tee jagada selleks kulunud ajaga.
3. midagi (osade, jao- v. tükikaupa) mitmele v. paljudele andma, jaotama v. osaks saada laskma. a. isikutele. Ema jagas lastele kompvekke. Sõduritele jagati väliköögist suppi. Kes jagab mängijatele kaardid? Kas näitlejaile on osad juba jagatud? Võitjatele jagati auhindu, medaleid. Riik jagas kunstnikele abirahasid, stipendiume. Ettevalmistustööd jagati mitme peale. Jagab kõigile käske, korraldusi, ülesandeid. Noor korvpallur on õppinud hästi söötusid jagama. Jagas mükse, võmmusid, matse, kõrvakiile. Jagas vastasele hoope paremale ja vasakule, kuhu aga juhtus. Jagab noomitusi, karistusi, ihunuhtlust. Kaunitar jagas ümberringi naeratusi, õhusuudlusi. Isa jagas poegadele õpetusi, nõuandeid, näpunäiteid. Meister on jaganud oma oskusi, kogemusi paljudele õpilastele. See kool on juba 100 aastat lastele õpetust, teadmisi jaganud. Lektor jagas kuulajaile reisimuljeid. Kellelegi kiitust, laitust, tunnustust jagama. Kellelegi lohutust, troosti, meelitusi jagama. b. mingile ajavahemikule, alale jne. Tööd jagati mitmele päevale, mitme päeva peale. Õpitu kordamine tuleks jagada pikema aja peale. Päevane toidukogus jagatakse 6 toidukorrale. Surve on jagatud ühtlaselt kogu pinnale.
4. kellegagi midagi ühiselt kasutama, omama v. valdama; kellelegi enda omast osa loovutama v. ise teise omast osa saama. Ta on harjunud kõike alati kellegagi jagama. Kellegagi korterit, kupeed, kajutit jagama. Neil tuli kahekesi väikest tuba jagada. Jagasime ühiselt leivapalukest. Tüdruk jagas oma võileiva võrdselt koeraga. Kaks võistlejat jäid võrdsel punktiseisul esikohta jagama. Ta ei võinud oma saladust kellegagi jagada. See naine olevat mitme mehega aset, voodit jaganud 'seksuaalelu elanud'. || kellegagi ühiselt v. ühtmoodi läbi elama; kogema v. tundma sedasama mis teine v. teised. Riik jagas hiljem oma naabermaade saatust. Kellegagi rõõme ja muresid, õnne ja õnnetust jagama. Kellegi kurbust, leina jagama. Ma ei jaganud ta vaimustust, indu, õhinat. Jagan täielikult ta maitset, seisukohta, arvamust, hinnanguid, vaateid, põhimõtteid. Mees ei jaganud naise kahtlusi, kartust, kõhklust tuleviku suhtes.
5. kõnek taipama, aru saama. Ei tema jaga põllumajandusest midagi. Ma pole matemaatikat kunagi jaganud. Kas ta kunstiküsimustes ka üldse midagi jagab? Ma ei jaga, kuidas sa ilma võtmeta tuppa pääsesid. Kas nüüd jagad, milles on asi? Pea, nupp, kolu jagab (hästi, kenasti). Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad. *Kõike edasist, mis Mehin rääkis, Vanda enam hästi ei jaganud. R. Sirge.
6. kõnek jagelema, tülitsema, sõnelema. Mis te jagate ja tülitsete siin! Jäta järele, mul pole aega sinuga jagada! *„Mis sest õhtul jagada, mis uue päeva asi,” arvas Tähve. A. Mälk.

jahi|kalender
jahipidamise ajad, ametlik ajaline jahipidamise kord antud aastal

jaos|maa
aj revisjonikirjas seisva talupoja kasutusse antud maatükk Tsaari-Venemaal

juhu|tähendus
tähendus, mis on keelendile antud ainult mingis ühes kontekstis, tavatähendusest hälbides (näit. klaaspärl 'suur vihmapiisk'), okasionaaltähendus. Tavatähendus ja juhutähendus.

justadv

1. antud ajamomendil v. sellest pisut varem; nüüdsama, äsja, alles, parajasti. Jõudsin just koju. Tahtsin just välja minna. Olin just magama jäämas, kui telefon helises. Puud on just lehte läinud. Päike oli just tõusnud. *Tohin ma teile kohvi pakkuda? Keetsin endale just. P. Kuusberg.
2. (rõhutab, tõstab esile, kinnitab midagi:) nimelt, täpselt, otse. Just nimelt. Just nii, nõnda, niiviisi, niisama, samuti. Just vastupidi. Just praegu, nüüd, siis. Just siin, seal. Just niisugune, samasugune. Sind me just ootasimegi. Just täna ei ole mul aega. Tuled just parajal ajal. Kool asub just suure tee ääres. Kõiges oled just sina süüdi. Siis just oleks teie abi vaja. Ei tea, mis just teda pahandas. Tee, kuidas just ise soovid. Kuidas see lugu just oli? || otseses kõnes väljendab nõusolekut kaaslase jutuga, annab esitatud küsimusele jaatava vastuse. Oled sa minuga nõus? – Just. *„Tegid temast [= nöörist] silmuse ja mina läksin sisse,” naeris Mari. „Just!” kiitis Juss. A. H. Tammsaare. | just nagu justkui. Laps keerutas just nagu vurrkann toas ringi. See asi oli mul just nagu peoga meelest pühitud. Käed on sul külmad just nagu jäätükid.
3. (pehmendab öeldavat, vähendab väite, soovi vms. kategoorilisust:) eriti, nimetamisväärselt; päriselt, päris, lausa. Ega see lugu just kiita ole. See pole just kerge töö. Ta pole just töökas mees. Seda just öelda ei saaks. Nii ei maksaks just arvata. Ei tea, kas ta just kuri on. Kas said aru? – Mitte just kõigest.
4. kasutatakse tingimuslauses juhtumisi võimaliku olukorra märkimisel. Kui just aega on, lähen kinno. Eks ma tule, kui just kutsutakse. Kui ei saa just korvitäit, siis kastme jao seeni leian ikka.

juur-e, -t 34› ‹s

1. taime (hrl. maa-alune) kinnitus- ja toiteelund. Pikk, lühike, jäme, peenike, hargnev juur. Puitunud, mahlakas, söödav juur. Kõrbetaimede juured tungivad sügavale. Pistoks ajas, võttis juured alla. Pajuoksale kasvasid vaasis juured (alla). Juure juurest, pealt läbilõigatud vars. Juur(t)est, juur(t)ega paljundatav taim. Kasetaim on oma juured müüripragudesse ajanud, kinnitanud. Puu juurte all oli rebase urg. Toiduks kasutatakse nii selleri juurt kui lehti. Umbrohud tuleb koos juurtega välja kitkuda. See korv on juurtest punutud. | piltl. Juurteta pagulane, hulgus. Maainimene tunneb end linnas elades juurteta. Ta elamine on juured alla saanud. Rahulolematus, armukadedus ajab ta hinges juuri. Taidlus ei taha siinmail sugugi juurt võtta.
▷ Liitsõnad: imi|juur, külg|juur, lisa|juur, narmas|juur, pea|juur, puu|juur, rohu|juur, roni|juur, sammas|juur, supi|juur, säilitus|juur, toite|juur, tugi|juur, õhujuur; taimenimedes ema|juur, hammas|juur, korall|juur, must|juur, pesa|juur, seenjuur; droogide nimetustes altee|juur, lagritsa|juur, okse|juur, palderjani|juur, rabarberijuur.
2. (elundi) kinnitumisosa, (kehaosa v. elundi) kinnitumis- v. ühinemiskoht. Hamba osad on kroon, kael ja juur. Küüs oli juure vigastuse tõttu ebatasane. Mõned loodusrahvad kitkuvad habeme juurtega välja. Keele juur võtab eriti hästi vastu kibedat maitset. Sea kõrv on juurest paksem kui tipust. Tuhkrul on saba juure läheduses haisunääre. Vasaku käe pöial oli juureni ära.
▷ Liitsõnad: hamba|juur, juukse|juur, karva|juur, keele|juur, küüne|juur, nina|juur, saba|juur, sarvejuur.
3. hapendatava toidu (hrl. leiva) alustussegu, juuretis. Täna hakkan leiba tegema, eile panin, seadsin, segasin juure. Eelmisel õhtul segatud juurest saab järgmisel päeval kiislit keeta. *Viimasel leival oli juba kasu [= kannikas] pealt ära lõigatud ja uue juurt polnud veel pandud.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kile|juur, leiva|juur, taignajuur.
4. piltl algus, algupära, päritolu, (alg)allikas, lähtekoht, põhjus. Ta sugupuu juured viivad, ulatuvad 16. sajandisse. Nähtuse ajaloolised, sotsiaalsed, majanduslikud, poliitilised juured. Vastuolude, mahajäämuse, hädade, pahede, lohakuse, alkoholismi juured. Viin on kõige kurja juur. Otsib oma vigade juurt. Nende tüli juured on ühes ammuses loos. Asja peab juurteni 'põhjalikult' uurima, tundma õppima. Kultuur, mille juured ulatuvad sumeriteni. Kadripäeva pühitsemise juured ulatuvad kaugele ajalukku. Sina, poiss, oled kõigi pahanduste juur.
5. keel lihttüvi, sõna morfoloogiliselt jagamatu osa. Sõnas maa|ndu|mise|le on juur maa-.
6. mat astendatava nimetus juurimisel, otsitav arv, mille antud aste võrdub antud arvuga. Teise kolmanda jne. astme juur. Juurt võtma 'juurima'.
▷ Liitsõnad: kuup|juur, ruutjuur.

juurima42

1. puittaimi koos juurtega (1. täh.) maast välja kangutama. Puid, kände, metsa, raiestikku juurima. Juuris karjakopli kadakatest lagedaks. Juuris raiestiku põllumaaks. See põld on põlislaanest juuritud. | piltl. On enese maaelust lõplikult lahti juurinud.
2. mat antud astme ja astendaja järgi juurt (6. täh.) leidma

kaardi|vägi

1. sõj valitseja ihukaitsevägi; sõjaväe parimad valikväeosad. Kuninga kaardivägi. Preobraženski ja Semjonovski polk moodustasid Peeter I kaardiväe.
2. sõj Nõukogude Liidus lahingus silmapaistnud relvajõudude väeüksustele ning kõikidele reaktiivsuurtükiväeosadele antud aunimetus. Polk, korpus sai kaardiväe austava nimetuse.
3. piltl karastatud, läbiproovitud isikud mingil alal. Teatri, tehase vana kaardivägi.

kaitsekaitse 18› ‹s

1. kaitsmine. a. rünnaku tagasilöömiseks v. julgeoleku tagamiseks. Relvastatud kaitse. Kodumaa kaitse. Väeosa valmistus kaitseks. Kaitsest mindi üle pealetungile. Kaitseks pommirünnakute vastu rajati varjendeid. Laagri kaitseks pandi välja valvepostid. Pani käed kaitseks ette. Laps surus end kaitset otsides ema vastu. Ekspeditsioon liikus edasi saatemeeskonna kaitse all. Rünnak on mõnikord parim kaitse. Saavutas visa kaitsega viigi. b. mingi ebasoovitava tagajärje vältimiseks. Rahva tervise kaitse. Kaitset vajavad looma- ja taimeliigid. Veekogude kaitse reostamise eest. Tumedad prillid silmade kaitseks. Kaitseks külma vastu riietuti soojalt. Pühalepa kirik on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all. Tõstis kaitseks tuisu vastu krae üles. *Ta surus lõua kaela kaitseks rinna vastu ja tõttas edasi. S. Truu. c. kellegi huvide tagamiseks, kellegi eest seismiseks. Rein ütles seda sõbra kaitseks. Tegi seda väiksema, nõrgema kaitseks. Astus enda au kaitseks välja. Otsib sõpradelt toetust ja kaitset ebaõigluse vastu. Valdaja õiguste seaduslik kaitse. || jur kohtu alla antud isiku õiguste ja huvide kaitsmine kohtuistungil. Süüdistatava õigus kaitsele on tagatud põhiseadusega.
▷ Liitsõnad: aatomi|kaitse, autori|kaitse, enese|kaitse, häda|kaitse, kala|kaitse, keemia|kaitse, keskkonna|kaitse, kiirgus|kaitse, korrosiooni|kaitse, külma|kaitse, laste|kaitse, linnu|kaitse, loodus|kaitse, looma|kaitse, maastiku|kaitse, metsa|kaitse, muinsus|kaitse, mulla|kaitse, taime|kaitse, tervise|kaitse, tuule|kaitse, veekaitse.
2. ka sõj sport kaitseseisund, -süsteem v. -positsioon. Kaitse eesliin. Murti vaenlase kaitsest läbi. Vaenlasel õnnestus kiiluda end meie kaitsesse. Suurtükituli kanti üle vaenlase kaitse sügavusse. Kaitsel olev vastane. Kaitse varises kokku. Vastasmeeskond suruti, tõmbus värava ette kaitsesse. || sport teat. avangutüüp males. Nimzoindia kaitse. Ufimtsevi kaitse.
▷ Liitsõnad: külg|kaitse, manööver|kaitse, piiri|kaitse, positsioon|kaitse, rajooni|kaitse, ranna|kaitse, ring|kaitse, tagalakaitse; riigi|kaitse, tsiviil|kaitse, töö|kaitse, õhukaitse; maa-ala|kaitse, meesmehekaitse.
3. kaitsev, varjav keskkond; kaitsevahend. Põgenikud otsisid kaitset metsapadrikutes(t), soodes(t). Metsane org pakkus head kaitset vaenlase tule eest. Lagedal väljal olid nad täiesti kaitseta. Okkad on taimele kaitseks.
4.hrl. liitsõna järelosanakaitsja(d), kaitsesalk v. kaitseorgan. Kuningat saatis relvastatud kaitse. Tema on minu kaitse. || kõnek kaitsemängijad sportmängus. Meie meeskonna kaitse tegutses veatult. Vastasmeeskond paistis silma oma pikakasvulise kaitse poolest. Kaitses olid seekord .. || jur kaitsja(d), kaitsev pool. Kaitse tunnistajad.
▷ Liitsõnad: ihu|kaitse, rahvakaitse; parem|kaitse, pool|kaitse, vasakkaitse.

kandidaadi|kraad

1. kandidaadiväitekirja kaitsnud isikule antud teaduslik kraad NSV Liidus
2. ülikooli lõpetanud isikule antud teaduslik kraad mõningates maades (näit. tsaristlikul Venemaal)

kandidaat-daadi 21› ‹s

1. isik, kes on esitatud valimiseks mingile (ameti)kohale, vastuvõtmiseks mingisse organisatsiooni, millegi saamiseks vms. Kandidaatide ülesseadmine. Valimistel võitsid demokraatlike parteide kandidaadid. Esitati kandidaate seltsi juhatusse. Komiteesse esitati kandidaatideks .. Vabariigi korvpallikoondise kandidaadid. Nobeli preemia kandidaat. || mingi koha vm. taotleja. Vakantsele kohale oli kolm kandidaati. See abiturient on kuldmedali kandidaat. | piltl. *Töömeest minust enam ei saa. Olen paras vaestemaja kandidaat. R. Roht.
▷ Liitsõnad: liikme|kandidaat, saadikukandidaat; maailmameistri|kandidaat, olümpia|kandidaat, presidendi|kandidaat, üliõpilaskandidaat.
2. nõukogude ajal antud madalaim teaduslik kraad; seda kraadi omav isik. Majandusteaduse, põllumajandusteaduse, õigusteaduse, kunstiteaduse, sõjateaduse kandidaat. Ülikooli õppejõududest on paljud teaduste kandidaadid või doktorid. Kaitses väitekirja ja sai kandidaadiks.
▷ Liitsõnad: ajaloo|kandidaat, arhitektuuri|kandidaat, bioloogia|kandidaat, farmaatsia|kandidaat, filoloogia|kandidaat, filosoofia|kandidaat, füüsika-matemaatika|kandidaat, geograafia|kandidaat, keemia|kandidaat, meditsiini|kandidaat, pedagoogika|kandidaat, psühholoogia|kandidaat, tehnika|kandidaat, veterinaariakandidaat.
3. ülikooli lõpetanule antud teaduslik kraad mõningates maades (näit. Tsaari-Venemaal); seda kraadi omav isik

kangelas|linn
nõuk NSV Liidu Suures Isamaasõjas erilise kangelaslikkusega silma paistnud linnale antud aunimetus

kapitulaarid-de 21› ‹spl
aj Frangi kuningate 8. ja 9. saj. antud seadused ja määrused

ära kasutama
kasutama (ära rõhutab tegevuse lõpetatust v. objekti ammendatust; hrl. mitte punktis h. antud kasutustes). Kõik kivid kasutati ehitusel ära. Iga lapike maad on maksimaalselt ära kasutatud. Raha kasutati viimse sendini ära. Ei tahtnud tema see rumal olla, keda targemad ära kasutavad. Oskab teiste nõrkusi, kogenematust ära kasutada. Püüdis olukorda, teiste tüli enda huvides ära kasutada. *Ikka sattusid mehed või naised siia. Kasutasid ära, et Theo oli huvitav mees, kasutasid ära, et tal oli omaette korter. M. Unt.

kilo-
mõõtühikute nimetuste eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 1000 korda suurem (tähis k)

kinni|külmutamine-se 5› ‹s
hrl piltl
1. (ajutine) seismapanek. Uurimistöö kinnikülmutamine.
2. antud tasemel hoidmine. Palkade kinnikülmutamine.
3. pikemaks ajaks kasutult seismajätmine. Vahendite kinnikülmutamine.

kohalik-liku, -likku 30› ‹adj

1. teat. paikkonna oma, seal elav, töötav, esinev vms.; sellele iseloomulik v. omane. Kohalikud elanikud, inimesed. Kohalik rahvas. Ta pole kohalik. See on kohalike meistrite töö. Kohalik kooliõpetaja. Mängu võitis kohalik meeskond. Kultuurimajas esines kohalik näitering. Kohalik ajaleht, kool, teater, kultuurielu. Toodeti üksnes kohaliku turu tarvis. Oskas kõiki kolme kohalikku keelt keelt (hrl. eesti, saksa ja vene keele oskuse kohta omaaegses Eestis). Ma ei tunne kohalikke kombeid ega tavasid, kohalikke olusid. Kohalik rong. Kohalik kõne 'mittekaugekõne'. Kohalikud looduslikud tingimused. Kohalik kliima. Kohalikud tuuled 'väikese ulatusega alal esinevad tuuled'. Kohalik aeg 'mingile kohale vastav astronoomiliselt määratud aeg'. Kohalikud rahvarõivad. Muudatused ei ole üldised, vaid kohalikku laadi. Teose kohalik koloriit. See maantee on kohaliku tähtsusega. || antud paikkonnas leiduv, valmistatud vms., mitte mujalt sisse toodud. Kohalikud toorained, ehitusmaterjalid. Põlevkivi on meie kohalik kütus. Kohalikud viljasordid, loomatõud. Kohalik toode, saadus. Kohalik tööstus 'peam. antud paikkonna toorainel baseeruv tööstus, mille toodang läheb sama piirkonna elanike tarbeks'.
2. mittekeskne, mitteüldriiklik, ainult teat. piirkonnas funktsioneeriv. Kohalik omavalitsus. Kohalik eelarve.
3. kitsama paigaga, ruumi- v. kehaosaga seotud. Kohalik tuulutus, ventilatsioon, ülekuumenemine. || med paikne. Kohalik tuimastus, külmumine, haigusnäht, kahjustus. Põletik on organismi üldise reaktsiooni kohalik avaldus.

koha|pealadv
vahetult antud (sündmus-, tegevus)kohas. Sõidame sinna, eks kohapeal selgub, mis vaja teha. Kahjude ulatus tuleb kohapeal kindlaks määrata. Kannatanuile anti kohapeal esmaabi. Tehas vajab treialeid, väljaõpe kohapeal. Lugemissaalis on kirjandus kohapeal kasutamiseks.

koha|pealeadv
vahetult antud (sündmus-, tegevus)kohta. Komisjon sõitis kohapeale olukorraga tutvuma. Ettevõte vajab ehitustöölisi; läbi rääkima tulla kohapeale.

koha|pealtadv
vahetult antud (sündmus-, tegevus)kohast. Kohapealt saadud andmed. Põhiline ehitusmaterjal hangiti kohapealt. *„Oli ta kohapealt tüdruk?” kordas Ain küsimust. V. Ilus.

kohmetus-e 5› ‹s

1. ujedusest, piinlikkustundest, ootamatusest, hämmeldavast asjaolust, oskamatusest antud olukorras käituda vm. põhjustest tingitud kerge segadusesolek. Kohmetust tundma. Ei saanud kohmetuse tõttu sõnagi suust. Lõi pilgu kohmetuses maha. Poiste esialgne kohmetus kadus varsti. Sai oma kohmetusest peagi jagu. Püüab oma kohmetust varjata. Tüdruku näol, pilgus oli kohmetus. *Winter sattus kohmetusse, enne kui ta häid kaitsevalesid sai välja mõelda. E. Vilde.
2. (külmast tingitud) kerge kangus, jäikus, puisus
▷ Liitsõnad: külmakohmetus.
3. van kohmakus. *Loomade kujutamises, s.t. liikumise .. tabamises on kohmetus suur. J. Luiga.

kohtu|alunes
jur süüdistatav, kes on antud kohtu alla. Kohtualuse ülekuulamine. Kohtualune on toime pannud raske kuriteo. Kohtualune mõisteti süüdi, õigeks.

kohtu|asi
jur kohtule menetleda antud juhtum, mis on õigusega reguleeritav. Arutati riigireeturi kohtuasja. Esimese astme kohtule alluvad kohtuasjad.

kompetentne-se 2› ‹adj

1. asjatundlik, pädev. Ta ei ole kunstiküsimustes kompetentne. Ma ei ole küllalt kompetentne seda probleemi lahendama. Asja uuris kompetentne komisjon. Peab ära kuulama, mida kompetentsemad inimesed arvavad.
2. võimkondlik, milleski võimupiire, võimkonda, seadusega antud õigusi omav. Kompetentsed organid.

kooli|metskond
teat. kooli õpilastele hooldada antud metsaala

korrutama37

1. mitut keeret, lõnga (niiti) voki vm. ketrusvahendi abil üheks jämedamaks ja tugevamaks lõngaks (niidiks) kokku keerutama. Lõnga korrutama. Kolmekordne korrutatud lõng. Korrutatud lõngast kampsun. Mida suu ketrab, seda käsi ei korruta.
2. pidevalt, ikka ja jälle ühte ja sama ütlema, kõnelema, jutustama v. arutama. Sa korrutad seda lugu juba mitmendat korda. Mis sellest niipalju korrutada! Korrutab mulle hommikust õhtuni, päevast päeva, aastakümneid üht ja sama. Üks räägib ees ja teised korrutavad järele. Nõupidamisel korrutati ammu tuntud tõdesid. Eided korrutasid juhtunust veel kaua-kaua. Mees korrutab, et pole aega ja pole aega. „Seda juhust ei tohi mööda lasta,” korrutas Mihkel. *Nad vaikisid ja igaüks korrutas pimedas oma mõtteid.. A. H. Tammsaare.
3. mat antud arvu teatav arv kordi suurendama. Üht arvu teisega korrutama. Täisarve omavahel korrutama. Murdu murruga korrutama. Korrutage saadud avaldis kümnega!

kost-i 21› ‹s
toit, söök, toidupoolis. Tänas kosti ja peavarju eest. Õpipoiss sai peremehelt prii korteri ja kosti. *.. palus politseihärrasid lahkelt tahapoole astuda, kus kost ja napsid külalisi ootasid. R. Kurgo. *Kodust kaasaantud kost viib mõtted kaugele tagasi.. J. Semper. ||hrl. allatiivis ja adessiivistasu eest kellegi juures (korteris ja) söögil olemine, kelleltki (korteri ja) söögi saamine. Võttis enda juurde üliõpilasi kostile, kosti peale. Poiss pandi linnas tädi juurde kostile. Metsatöölised olid ümbruskonna peredes kostil. Ta oli onu juures prii kosti peal. || kellelegi meeleheaks, kostitamiseks kaasa toodud v. antud söögi- v. joogipoolis, külakost. Tädi tõi külla tulles alati kosti kaasa. Ema viib, ostab lastele kostiks linnasaia. Võtan kostiks apelsine kaasa. Vanaisa saatis lapselastele kostiks õunu.
▷ Liitsõnad: küla|kost, laada|kost, linna|kost, pulmakost.

krediit-diidi 21› ‹s

1. maj võlgu antud raha v. kaup, mis saajal tuleb andjale kokkulepitud kujul tähtajaks tagastada, makstes ka enamasti intressi. Lühiajaline, pikaajaline krediit. Riiklik, rahvusvaheline krediit. Krediiti andma, saama. Pank avas asutusele krediidi. Oma äri rajamiseks vajas ta krediiti. || kõnek (üldisemalt:) igasugune rahaline laen. Võttis poest kaupa krediidi peale 'võlgu, võla peale'. *Pardon, madam Amanda, kuidas oleks üks pisike krediit? Üks väsind viiene? V. Pant.
▷ Liitsõnad: kommerts|krediit, panga|krediit, tarbimiskrediit.
2. hrv usaldus, usaldusväärsus. *See eestseisus oli [liikmete hulgas] oma krediidi täielikult kaotanud. F. Tuglas.

kronogramm-i 21› ‹s

1. kronograafi abil tehtud üleskirjutis
2. fraas, milles on varjatud kujul (hrl. suurtähekujulistes Rooma numbrites) antud mingi aastaarv. Ilmumisaasta on tiitellehel antud kronogrammina.

käsk|kirjaline
käskkirjas antud, käskkirjas fikseeritud. Käskkirjaline korraldus, kiitus, laitus, noomitus.

küllastama37

1. millegi poolest küllaseks, rohkeks, rikkalikuks tegema (oskuskeelsetes ühendites: nii, et rohkem pole enam antud tingimustes võimalik). Küllastame lahuse, lisades veelgi keedusoola. Sool küllastab lahuse. Jutustus on küllastatud dramaatilistest kokkupõrgetest. Kujundeist küllastatud lause. Levkoide lõhnast, niiskusest küllastatud õhk. *Mu tuba on küllastatud lõhnadega / maikellukestest tillukestest. G. Suits. *Uus majanduspoliitika küllastas siseturu kõigi vajalike kaupadega. H. Luik (tlk).
2. hrv täissöönuks, küllaseks tegema. *.. mitte kallid road ei küllasta sind, datlipalmi viljaga ja allika veega pidid sa leppima.. A. Kitzberg.

küllastuma37

1. millegi poolest küllaseks, rikkalikuks muutuma (oskuskeelsetes ühendites: nii, et rohkem pole antud tingimustes võimalik). Lahustasin soola seni, kuni soolvesi küllastus. Küllastunud lahus, aur. Küllastunud värvus 'mingis värvitoonis nii intensiivne värvus kui üldse võimalik'. Küllastumata ühendid 'orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik- v. kolmiksidemeid'. Küllastunud ühendid 'orgaanilised ühendid, millel süsiniku aatomite vahel esinevad üksnes üksiksidemed'. Õhk on küllastunud veeaurust, vaigulõhnast. Maapind on veest küllastunud.
2. küllaseks (näit. söönuks, joonuks) saama; rahuldatuks saama, küll saama. Toitvast roast küllastub ruttu. Lapsed küllastusid õuntest peagi. Ta on küllastunud muljetest. *Me ei suutnud küllastuda embustest ja suudlustest.. R. Kaugver. || tüdima. Olen küllastunud muuseumides käimisest. *Igal õhtul ei suuda pilti lõpuni vaadata, oleme kinost küllastunud. J. Smuul. *.. näol palju kordi lausutud kiitusest küllastunud ilme. A. Beekman.

küünarnuki|müks
küünarnukiga antud müks

laenu|portfell
maj krediidiasutuse poolt välja antud kõikide laenude kogum mingil momendil

lahutama37

1. eraldama, teineteisest v. üksteisest lahus, eemal v. teat. vahemaa taga hoidma. a. (ruumiliselt, takistuse v. tõkkega). Meid lahutavad tuhanded kilomeetrid, mitmed maad ja mered. Euroopat lahutab Aafrikast Vahemeri. Vaid kümmekond meetrit lahutas teda veel kaldast. Meid lahutas ainult õhuke vahesein. Talusid lahutasid piirikraavid ja põllupeenrad. Mäeahelikud lahutavad mägirahvaid. Tuba on riiulitega kaheks lahutatud, riiulid lahutavad toa kaheks. b. (ajaliselt). Aastakümned lahutavad meid lapse- ja koolipõlvest. Hulk sajandeid lahutab meid muistse vabadusvõitluse aegadest. Neid lahutab ligi kümneaastane vanusevahe. *Nende viimast kohtumist lahutasid pikad-pikad aastad .. L. Vaher. c. ka sport (teat. paremusega). Kuldmedali võitjat lahutas hõbemedali saajast 0,2 punkti. d. piltl. Seisusevahe lahutas inimesi.
2. eraldama, teineteisest v. üksteisest lahku viima. a. (kedagi kellestki). Kaklejaid, purelevaid koeri lahutama. Orje müües lahutati tihti perekonnaliikmed üksteisest. Last ei tohi emast lahutada. Mullikad lahutati muust karjast. b. (abielulahutuse, abikaasast lahkumineku kohta). Abielu lahutama. Nad on juba ammu lahutatud. Tahab end naisest, mehest lahutada lasta. Lahutatud naine, mees. c. (midagi millestki). Aganaid viljast lahutama. Kirik on riigist lahutatud. Sidur on rikkis, ei lahuta 'ei katkesta võllide pöördemomendi ülekannet' korralikult. Lüliti lahutab lühistunud elektriseadme võrgust.
3. osadeks, elementideks eraldama v. jaotama. Mootorit kokku panna on keerulisem kui osadeks lahutada. Separaator lahutab piima kooreks ja lõssiks. See täisarv tuleb teguriteks lahutada 'tegurite korrutisena esitada'. Optiline prisma lahutab valguskiire spektriks. Hästi lahutav 'lähestikuseid objekte eraldav' mikroskoop. Käesolevas sõnastikus on sõnad tähendusteks lahutatud. || hrl van lõhkuma, lammutama. *Sild .. on mõned aastad tagasi ära lahutatud. Silla ase on praegu tunda. M. J. Eisen. *Möldri Madis aga lahutas vähehaaval oma vana veski ja elumaja ära; sealt sai ta hulgaks ajaks ahjukütti .. A. Kivi.
4. laiali v. lahku ajama, laotama v. puistama. Kukk lahutab tiibu ning kireb. Lahutab nõutult käsi. Kalkun lahutas saba lehvikuna laiali. Laev liikus ninaga laineid lahutades edasi. Tuul lahutas pilved, udu ära. Vaalus kuivav hein tahab segada ja lahutada. Sõnnikut lahutama. *Naine hakkas ta [= näki] pikki juukseid lahutama ja pead otsima. J. Parijõgi.
5. mat liitmise pöördtehet sooritama: üht liidetavat teise antud liidetava ja summa järgi leidma. Liitma ja lahutama. Viiest lahutada kaks on kolm.
6. laheda(ma)ks tegema v. muutma. a. (õhu kohta:) jaheda(ma)ks, karge(ma)ks, värske(ma)ks muutma. Tuleks nüüd äikest, lahutaks lämbet õhku! *.. kõrge taevas helendas pehmelt ja valkjalt, tuul lahutas kuumust ja kärsitust .. E. Tennov. b. (pea, mõtlemise kohta:) selge(ma)ks, klaari(ma)ks muutma. Karge õhk lahutab uimast, väsinud pead. c. (tundmuste, meeleolude kohta:) rõõmsa(ma)ks, kerge(ma)ks, pingest vaba(ma)ks muutma. Pärast eksamit läksime välja end lahutama. Lahutage end veidi – minge peole või kinno. Püüdke temaga rääkida, tema viha lahutada. Ajage vanaemaga juttu, lahutage tema meelt. *Aga küllap see [= isa naljatuju] ikka selle teispere koera peksmise pärast oli, see lahutas jõululaupäeval ta südant. A. H. Tammsaare.

larts-u 21› ‹s
(hrl. millegi laia ja lamedaga antud) hoop, löök; sellise löögi tume kõla, lartsatus. Virutas lapiti lauaga lartsu vastu seina. Ladus peoga lartse vastu lapse tagumikku. Kui vanasti pesu pesti, siis käisid kurikate lartsud. Kostis millegi vette kukkumise larts.

loetav-a 2

1.ssee, mida antud momendil v. tulevikus loetakse. Ei suuda loetavasse süveneda, ei saa loetavast aru. Reisile tuleb midagi põnevat loetavaks kaasa võtta.
2.adjselline, mida on võimalik lugeda; selge, arusaadav, mõistetav. Tal on loetav käekiri. Kustunud pliiatsikiri polnud enam loetav.
3.adjselline, mida v. keda palju, huviga, innukalt loetakse. Kriminullid on alati loetavad olnud. Jakobsoni „Sakala” muutus kiiresti kõige loetavamaks ajaleheks Eestis. Ta on meie loetavamaid kirjanikke.

logaritm-i 21› ‹s
mat astendaja, millega tuleb astendada mingit arvu (logaritmi alust), et saada antud arv (tähis log). Logaritmide tabel.
▷ Liitsõnad: kümnend|logaritm, naturaallogaritm.

logaritmima42
mat antud arvu v. algebralise avaldise logaritmi leidma

loomaluua, lõin 40
midagi (üldse v. antud juhul uut) tekitama; millegi tekkimise, toimumise v. olemasolu põhjuseks olema
1. (subjektiks üldisem, inimesest sõltumatu, tihti impersonaalseks jäetav tegur). Alguses loonud jumal taeva ja maa. Kõik jumala loodud loomakesed. Maavarad on loodus loonud. Inimene on loodud meheks ja naiseks. Niimoodi on Loojast loodud, saatusest määratud. Uss on loodud roomama, lind lendama. Kes laisaks loodud, sellest virka ei kasvata. Ta on juba niisugune targa peaga loodud. Ta ei ole küürakaks loodud, vaid pärast jäänud. Ta on näitlejaks loodud, loodud näitleja. Ta on loll loodud, loodud loll. Niisugust meest, kes temast jagu saaks, pole veel maa peale loodud. Ants ja Mall läksid lahku, ju polnud nad siis teineteisele loodud. Jonn on jumalast loodud. Kui jumal loob lolli, siis loob lollile ka molli. *Kui te surmaks olete loodud, siis surete .. J. Peegel. *Eestlane olen ja eestlaseks jään, / kui mind eestlaseks loodi. J. Leesment. || loodudatribuudinakõnek looduslik, loomulik. Reejalased painutati loodud kõverusega puust. Kas ta juuksed on loodud värvi või pleegitatud? Kleit ümber keha nagu loodud nahk. Iga asi tuleb omal loodud ajal. Elu läheb oma loodud rada. Allaneelatud nööp tuli loodud teed kõhust välja. Loodud moel, kombel. || nagu loodud väga sobiv v. paras; väga sobivalt. Need saapad on mulle nagu loodud. See vaas on roosidele nagu loodud. Välu on laagriplatsiks nagu loodud. Kunsthambad istuvad suus nagu loodud. Kuidas sobib? – Nagu loodud! ||impers.(uue Kuu-tsükli algamise kohta). Millal, mis päeval uus kuu luuakse? Kuu loodi vihmaga, tuleb pikka sadu. Kui kuu kõrgele luuakse, tulevat külma.
2. (subjektiks inimene, tema vaimne või kehaline tegevus). Vaimseid ning ainelisi väärtusi looma. Kui palju poeeme on loodud armastusest! See kunstnik on loonud peamiselt natüürmorte. Näitleja on loonud unustamatuid lavakujusid. Rahvasuu on loonud temast lausa legende. Einstein lõi relatiivsusteooria. Ingmar Bergmani loodud filmid. Laboratooriumides loodud tehiskiud. Inimene loob üha uusi masinaid. Oma tööga loodud jõukus. Loov töö, tegevus, fantaasia. || (teat. töödega seotud väljendites). Heinasaod veeti kokku ning hakati kuhja looma. Kangast looma 'kangast käärima; lõimelõngu kangaspuudele panema'. Sukka, kinnast looma 'kudumise alustamiseks silmuseid varrastele tegema'. Mitu silma tuleb meeste kindale, kindaks luua? || midagi asutama, rajama, ellu kutsuma. Aafrikas luuakse üha uusi riike. Noored asusid endile uut kodu looma. Poeg kavatseb naise võtta, oma perekonna luua. Luuakse uusi ühinguid, seltse. Loodi uus asutus. || mingit olukorda v. vahekorda esile kutsuma. Sidemeid, suhteid, kontakte looma. Püüab üldises segaduses korda luua. Noortele tuleb luua võimalused edasi õppida. Luksusvagunites on reisijatele loodud kõik mugavused. Jaan oskab luua mulje, et on arukas mees. Võõrustaja oskas seltskonnas meeleolu luua. Meil ei õnnestunud oma baasiga raadiosidet luua.
3. (subjektiks miski:). a. esile kutsuma, tekitama, kujundama. Küünlavalgus loob hubase meeleolu. Koduseinad loovad turvalise tunde. Külmetamine loob soodsa pinna haigestumiseks. Valgus loob varje. Ahjupaiste lõi nägudele punaka helgi. Kuu lõi järvele heleda valgusvöödi. *Öises pimeduses armastas ettekujutus vargsi luua pilte: kuskil lähedal on maa .. J. Parijõgi. b. õisikut vm. taimeosi moodustama. Oras hakkab kõrt looma. Vili hakkab looma, loob. Rukis loob pead, tera. Kaer loob juba pöörist. Kas nisu on juba loonud? Nädal-poolteist pärast suve algust hakkavad kõrrelised heintaimed looma. *Ja juhtubki vilu suvega, et kurk on sügisel ikka alles õitsemiseas, ei mõtlegi vilju looma hakata. H. Kiik.
4.impers.kõnek lahendusele, heale mõttele tulema; taipama (hakkama). Paneme pead tööle, ehk kellelgi loob. Mul pole ülesanne veel valmis, aga midagi juba loob. Ma ju seletasin sulle – kas sul ikka veel ei loo?

looma|nimi

1. (kodu)loomale antud pärisnimi. Loomanimed nagu Punik, Miira, Muri, Miisu.
2. kõnek vilets v. liiga noor koduloom. *Esiti jäetud nagu meelitamiseks mõni loomanimi isiklikku lauta. H. Kiik.

loomulik-liku, -likku 30› ‹adj

1. looduslik. a. looduses esinev; loodusele v. looduslikule vastav; loodusest seatud. Loomulik valgus, õhuvahetus. Vesi on kala loomulik elukeskkond. Loomulik surm, sünnitus. Imiku loomulik toit, toitmine. Rahvastiku loomulik 'sündidest tulenev' iive. Teravilja loomulikud kaod kuivatamisel. Loomulikud ja tehiskeeled. Loomulik 'tavatingimustes ja katsealuste teadmata toimuv' eksperiment. Joonisel on seen loomulikus suuruses. Ta on fotol väga loomulik välja tulnud. Kunstlill oli nii osavalt tehtud, et paistis loomulikuna. (Oma) loomulikke tarbeid, vajadusi rahuldama 'roojama, urineerima'. b. sünnipärane, loomuomane, loodusest antud. Loomulik arukus, taktitunne, musikaalsus. Imetles tüdruku loomulikku painduvust, graatsiat. Lapsel on loomulik uudishimu, liikumistarve. Tal on loomulikud lokid. Missugune oli ta juuste loomulik värv? Võlus kõiki oma loomuliku sarmiga. Eelistab naiste loomulikku ilu meigi abil saavutatule. Ära kogu aeg veiderda, ole vahelgi loomulik.
2. (asja, nähtuse) olemusse kuuluv, sellest lähtuv v. johtuv; normaalne, enesestmõistetav, ootuspärane. Loomulik põhjus, tagajärg. Loomulik seletus, otsus, nõue. Asjaajamise loomulik käik, järjekord. Asjad, elu on jälle loomulikus rööpas. Laseb asjal loomulikku teed areneda. Täiesti loomulik soov edasi õppida. Noorte iseseisvumispüüd on igati loomulik. Oleks loomulik, et kõik võtavad osa. Pole midagi loomulikumat kui hätta sattunule abi pakkuda.

lään2-i 21› ‹s
aj vasallile teenistuskohustuste täitmise v. temalt maksude saamise eest kasutada antud maa-ala vm. tuluallikas, feood

lääni|mõis
aj läänina antud v. saadud mõis

läänindus-e 5› ‹s
aj
1. lääniks antud maavalduste hierarhiline süsteem
2. feodalism

mandaat-daadi 21› ‹s

1. jur volitus; esindava isiku volitusi tõestav dokument, volikiri. Rahvasaadiku, delegaadi mandaat. Mandaatkomisjon kontrollib mandaate. || aj teat. riigile antud volitus mingi territooriumi haldamiseks eestkoste põhimõttel. Suurbritannia valitses Palestiinat, Iraaki, Tanganjikat Rahvasteliidu mandaadi alusel.
▷ Liitsõnad: saadikumandaat.
2. kõnek saadikukoht (näit. parlamendis). Erakonnal on parlamendis 55 mandaati.

mere|protest
mer jur laevajuhi poolt sadamasse jõudmise järel vande all antud seletus meresõidul ettetulnud kahjude, eriti mereõnnetuse kohta

mitme|keelne

1. mitut keelt kõnelev, mitme keelega. Mitmekeelne rahvastik, maa. Tšuvašid on kaks- või ka mitmekeelsed.
2. mitmes keeles (kõrvuti, üheaegselt) toimuv, välja antud vms. Saalist kostis mitmekeelset kõnelust. Anti välja mitmekeelne bülletään.

mõistlik-liku, -likku 30› ‹adj

1. (kellegi kohta:) talitsetud, tasakaalukas, mõõdukas; korralik, korralikult käituv. Igati mõistlik mees. Ta on mõistlike vanemate laps. Helmi on mõistlik ja arusaaja tüdruk. Ole nüüd mõistlik, ära huupi talita! Mõistlik inimene hoiab segastest lugudest eemale. Ei ole ta mõistlikumaks läinud, ikka ühesugune tuisupea. Mõistlikum annab järele. Kas ta on küllalt mõistlik läbirääkimisi pidama? Mõistlik mõistab isegi, rumalale näidatakse näpuga.
2. (millegi kohta:) antud olukorras õige, hea, otstarbekas, asjalik, arukas. Mõistlik ettepanek, mõte, algatus, tegu, lahendus. Tal polnud selle kohta midagi mõistlikku öelda. Lõõbib alailma, mõistlikku juttu ära temalt oota. Kas teil pole midagi mõistlikumat teha kui kaarte mängida? Mõnikord on mõistlikum vaikida kui rääkida. See oli sinust mõistlik, et ei hakanud asjata vastu vaidlema. Oleks mõistlikum seda asja koos arutada. Ta ei osanud ühtki mõistlikku põhjendust, seletust, ettekäänet, vastust leida. Asja oleks saanud palju mõistlikumal moel lahendada. *.. mina loen ajalehte, see on ainus kirjandus, mis mulle midagi mõistlikku ütleb. E. Vilde.
3. (millegi kohta:) korralik, kõlblik, sobiv, selline, nagu olema peab. Tuleb otsida mingi mõistlik teenistus. Osta mõistlik kübar, ära käi sellise lätuga. Ostaks selle maja ära, kui saaks mõistliku hinnaga. Lapsed peaksid mõistlikul ajal magama minema. Mõistlikku metsa seal pole, on ainult võsa. Tahaks lõunaks midagi mõistlikku süüa. Küll püüdis poega õpetada ja teda mõistlikule teele juhtida. *Ja istuvad tubli kaasavaragagi talutütred siin ja seal, üsna mõistlik näolapp peas! M. Metsanurk.

nalja|nimi
naljatades, pilamisi antud v. pandud nimi; veider nimi. *Punapart – see polnud nalja- ega hüüdnimi, see oli mehe pärisnimi. L. Promet. *Kihnlased ristisid oma väikseid laevu üsnagi imelike naljanimedega, nagu „Äkisurm”, „Situmaru”, „Engevars” jne. A. Pärna.

nano-
mõõtühikute nimetustes eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 109 korda väiksem, miljardik- (tähis n)

neelamis|võime
võime neelata (hrl. II. 2. täh.) Kurisu neelamisvõime. Pinnase, mulla neelamisvõime. Söel on suur neelamisvõime. || füüs suurus, mis näitab, missugune osa keha pinnale langevast kiirgusvoost neeldub kehas antud temperatuuril

normatiiv|akt
seadusandlik akt, õigusnorme sisaldav pädeva organi antud akt. Seadus, seadlus, määrus, instruktsioon, korraldus, otsus, käskkiri jt. normatiivaktid.

olemaolla, olen, (ta) on, olin, ollakse;eitavas kõnes ka vormid:pole, polnud, poleks, polnuks, polevat, polnuvat, poldaks, poldud, poldavat 39

1. väljendab subjekti (olendi, eseme, sündmuse, nähtuse, seisundi, olukorra vm.) üldist, antud hetkel v. minevikus eksisteerimise fakti: eksisteerima, olemas olema. a. (üldse, tegelikkuses). Olla või mitte olla? Ma mõtlen, järelikult ma olen. Oli kord üks kuningas. Siis oli kõigest puudus. Ei ole head ilma halvata. On sündmusi, mis ei unune. On inimesi, kes tahavad teiste tööst elada. Juhtus olema halb ilm. On nähtusi, mille olemust tänini ei tunta. Vanaduse vastu ei ole rohtu. Olema hakkama, olemas olema, olemast lakkama. See tegu oleks võinud olemata olla. Vanaisa ei ole enam 'suri, on surnud'. On ainult üks pääsemisvõimalus. Ei ole muud nõu kui ise selgusele jõuda. Pole muud kui istuda ja oodata. Toit on valmis, pole muud kui sööma istuda. On oht haigestuda leetritesse. Raskusi on, aga neist saame üle. On põhjust arvata, et.. Kas sellest on abi, kasu, tulu? Temas on näitlejat. Seda on näha, kuulda, tunda. Sellest oli ajalehes lugeda. Süüa tuleb muretseda, ükskõik, kas raha on või pole. b. (mingis kohas, kuskil). Metsa all on veel lund. Tänaval oli palju rahvast. Toas polnud kedagi. Köögis oli kärbseid musttuhat. Väljas on sügis, porine, pakane, kõva tuul. Peol oli olnud tore. Kas laual võid on? Temast polnud seal jälgegi. Kotis oli ainult kroon raha. Majas ei ole veevärki. Õhus on äikest. c. (mingil ajal, millalgi). Praegu on talv, veebruar, aasta 1986, 20. sajand, õhtu, tööaeg. Täna on soe, vihmane, tuuline ilm. Homme koolitööd ei ole. Praegu on juba aeg minna. Rongi väljumiseni on veel kümme minutit. Kunagi oli selle metsa asemel küla. Lambal oli 'sündis' eile utetall. d. (kellegi v. millegi valduses, omanduses, käsutuses). Mehel on uus ülikond, suured majad, loks auto. Mitu last neil on? Kas teil juhtub tikku olema? Meil ei ole midagi süüa. Mul ei ole kohta, kus elada. Neil ei ole kinos käimiseks aega. Kas sul on mahti see töö ära teha? Tal on ju võimalus lepingust loobuda. Tal on mantel seljas, saapad jalas, põll ees, piip hambus, kohver käes. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, funktsioonina, seisundina, protsessina, tegevusena jne.). Tal on käharad juuksed, ilusad silmad, paras kasv, parajalt pikkust. Kirvel on puust vars. Tal on talenti, eeldusi, võimeid, jaksu, jõudu, visadust (midagi teha). Mul pole isu, tahtmist, lusti, soovi kinno minna. Tal oli hirm, häbi, kõhe tunne. Mul polnud asjast aimugi. Mis sul viga, häda on? Mul on peavalu, paha olla. Mul pole midagi selle vastu. Juulal oli armastus Mihkli vastu. Meil polnud pileti muretsemisega mingit vaeva, tüli, raskust. Tema kurbusel, rõõmul polnud piiri. Tal ei ole endasse usku. Poisil polnud kaaslastega õiget klappi. Isal on palju tööd ja tegemist. Kõigil oli kiire, temast kahju. Mul pole sellega mingit asja, tegemist. Tal ei olnud kuskil püsi, asu, rahu. Kas teil on midagi öelda? Teil on õigus. Sul ei ole põhjust, alust, tarvidust seda teha. Tal on kombeks, moeks, viisiks kutsumata külla tulla. Tal on midagi südamel, plaanis, kavas, mõttes. Tüdrukul oli nutt varuks, nutt kurgus, hirm nahas. Asjal on oma mõte sees. Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Tal on hea olla. Sinuga on raske vaielda. Pole sul vastu joriseda midagi. Mul on ootamisest villand, isu täis, isu otsas, kõrini. f. (kellelegi v. millekski mõelduna v. määratuna). See kingitus on ema jaoks, too teine sulle. Raamat on Mardile. See tee on jalgratastele, jalakäijatele. Need lõngad on heegeldamiseks, heegeldustööks. Mul on su abi vaja, tarvis. Sulle oleks vitsa, malka vaja. „Mida teile võiks olla?” küsis müüja. Kas mulle kirja ei olnud? Võõrastel(e) on sissepääs keelatud.
2. väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: asetsema, asuma, paiknema, viibima; elama; funktsioneerima, käituma. a. (mingis kohas). Ta on maal, linnas, Siberis, koolis, kodus, kodunt ära, apteegis, aias, toas. Laev on merel, sadamas. Sadam on veel kaugel. Vaas on laual, riiulil. Maja on tee ääres, orus, jõe kaldal, teistest eemal. Ta oli juba väravast väljas. Olemegi päral, kohal. Kus ta on? Sisukord on raamatu lõpus. Viga on temas endas. Koer oli rebase kannul. Hobused on trepis. Olin sugulaste pool, haiglas, ööd võõrastemajas. Õlu on all, vaht on peal. | piltl. Ta nimi on pidevalt kõigi suus. Luuletus on peas. Pühad, lõikusaeg on ukse ees. Südames oli rõõm, kurbus, valu. Nutt, pisarad ei olnud kaugel. Ta oli oma sõiduvees. Oleme omadega enam-vähem mäel. Asi on selles, et.. Seal see asi nüüd on! b. (mingil ajal). Olen varsti tagasi. Olin ammu enne teisi kohal. Olime möödunud pühapäeval maal. c. (mingis tegevuses, milleski osalemas). Olen kalal, jahil, õngel, noodal, tulusel, marjul, seenil. Vend on õitsil, veskil, karjas, õunavargil. Olime pulmas, matustel, külas. Oleme kohvil, lõunal. Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil. Kes on roolis, aerudel? Poiss on õngede kallal ametis, tegevuses õngede korrastamisega. Ta on tegev mitmes ühingus. Olime ootel, valvel. Olin just kinno minemas, koju tulemas. Auto on remondis, paranduses. See sõna on juba mõnikümmend aastat käibel, tarvitusel, kasutusel. Mis siin teoksil on? Vili on jahvatusel, töö on tegemisel. Olen juba varahommikust peale liikvel. Mullikas oli terve talve nuumal. d. (mingil viisil, vahel viisi näitamata). Kuidas olla – minna või mitte minna? Nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla. Tema oskab ülemuste ees olla. Ole viisakalt, vagusi, vait! Keegi ei ole jõude. Las ma olen natuke aega rahus. Lase kass olla, ära kiusa teda. Kuidas sa elad ja oled ka? Kuidas asjad, lood on? Vaata, nii on lood. Asi, lugu, asjalugu on niisugune, et.. Oli, kuidas oli, aga kuidagi ikka oli. Võib ju olla, et.. Kõik on nii, nagu peab. Kuidas teil seal kodus on? Ole nii nagu omas kodus. e. (mingis (ajutises) olukorras, seisundis v. suhtes). Mees oli purjus, joobnud, jokkis, vintis, täis. Olin ärevuses, mures, mõttes, pabinas, närvis, elevil, lusti täis, pinevil, kahevahel, marus, norus, turris, hirmul, halvas tujus, tujust ära, ähmi täis. Lapsed on kodus üksi, omapäi, omaette. Ettepanekuga oleme päri, nõus. Kas te olete minu poolt või vastu? Oled juba nii vara ärkvel, üleval, jalul. Nad on teineteisega tülis, pahuksis, riius, sõjajalal. Ta on hädas, jännis, pigis, kehval järjel, kõigile võlgu. Poiss oli kui tulistel sütel. Olen oma toidul, omas leivas. Olime jooksust päris läbi, otsas, võhmal. Nüüd oleme sinuga tasa. Aparaat on korrast ära, nässus, rikkis, mokas. See asi on nüüd korras, juttis, joones, kombes. Majapidamine on tal laokil, räämas, ui-ai. Särk on poriga koos. Koeral on saba rõngas, sorgus. Uks on lahti, kinni, lukus, irvakil. Puud on raagus, pungas, õites, hiirekõrvul. Akna klaasid on katki. Käsi on paistes, krampis. Teed on umbes. Taevas on pilves. Meri on jääs. Ma pole praegu vormis. Kas kaubad on koos? Prillid on alles, kaotsis. Raha on läbi, otsas. Tema aeg on ümber. Raskem osa teest on möödas. Vihm on üle. Õhtu on käes. Mis siin lahti on? 'mis on juhtunud v. mis toimub'. Kell oli 6, kui Sohvi tuli. f. (mingis asendis v. suunas). Ta on püsti, pikali, põlvili, kummargil, kägaras, siruli, laatsakil. Klaasid on kummuli kuivamas. Lipuvarras oli otse, veidike viltu, kaldu. Majad on vastastikku. Aknad on lõunasse, põhja, õue poole, tänavale. Istujad olid näoga, seljaga üksteise poole. Vaadake, et rivis oleks kõigi varbad ühel joonel! Täisnurkse kolmnurga kaatetid on teineteise suhtes risti. g. (kellegagi v. millegagi koos; kellestki v. millestki eraldi). Ära karda, ma olen sinuga. Ta soovis minu seltsis olla. Praegu oleme veel koos, varsti enam mitte. Olin temaga ühel kursusel, ühes klassis. Poisid on kogu aeg ninapidi koos. Õu ja aed on eraldi, aed on õuest eraldi. Rõõm ja kurbus on alati käsikäes. Kes on sinuga kaasas? Kas kohv on koorega või ilma? Too mees on enne Marit juba kümne teisega olnud (armuvahekorra kohta). Miina on 'kurameerib' nüüd Mihkliga.
3. iseseisva tähenduseta v. väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi v. adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust (kuhugi v. kellelegi) jms.. a. klassifitseerib, identifitseerib v. defineerib subjekti. Ta on kunstnik, õpetaja, treial. Varblane on lind. Sääsk on putukas. Meie oleme inimesed. Igaüks on oma õnne sepp. Tallinn on Läänemere tähtsamaid sadamaid. Ukraina pealinn on Kiiev. See tütarlaps on minu venna pruut. Mis ta nimi on? Tema nimi on Raimo Saar. Ta on üks Järvidest, üks Järvisid. „Hund” on saksa keeles koer. Einstein on relatiivsusteooria rajaja. Mikroskoop on suurendusseade. Koer oli ta alatine kaaslane. Kes te olete? See on minu poeg Arno. Kes teist on Jaan? Jaan olen mina. Mina olen Jaan. Kaks korda kolm on kuus. Kahe ja kolme korrutis on kuus. Ta on 36-aastane. Üks sentimeeter on kümme millimeetrit. Mütsi hind on 50 krooni. „Nissan” on levinumaid autosid. Äri on äri. Sõda on sõda, mis parata. Kaks meest on ikka kaks meest. b. iseloomustab subjekti laadi. Vesi on soe. Ämber oli raske. Kui hea on olla noor! Ta nägu on kahvatu, tedretähti täis. Kingad on pruunid, pruuni värvi, kõrge kontsaga, ninast kitsad, mulle parajad. Poiss oli väikest kasvu, valget verd, lokkis juustega. Ta on andekas, hea peaga, keeltes tugev. Mees on aeglane, rahuliku loomuga. Ta on just niisugune, nagu mees peab olema. Ta on kahtlane tüüp, isevärki mees, üle küla poiss, igal pool esimene. Ole ikka mees! Igaüks peab olema iseenese üle peremees. Ta on kasvatusküsimustes täielik võhik. See ülesanne on kerge, keeruline, raskesti täidetav, mulle jõudu mööda, erilise tähtsusega. Sinu jutt ei ole eriti loogiline, usutav, kuulamist väärt. Ei ole ilus vanematele inimestele vastu vaielda. Tema süda on süüst puhas. Selle asja pärast ole üsna mureta. Tuba oli akendeta. Oli see nüüd tark tegu? Näidendist ei olnud suuremat asja, näidend ei olnud suurem asi. Oleks rumalus loobuda sellest võimalusest. Nüüd on hea nõu kallis. Käsk on vanem kui meie. Pikuke see suvi siis ära ei ole! Lobisemine pole kunagi kasuks. Keegi on kellelegi koormaks, nuhtluseks, ristiks kaelas, risuks ees. Poiss on tööl juba päris asja eest, täie mehe eest. Tahan olla samasugune kui teised. Kleit on põlvini, allapoole või ülespoole põlvi. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Tema tervis polnud kiita, laita. Kohver oli kerge kanda. Sa oled nagu karu. Olen väsinud kui koer. Maja oli nagu maja kunagi, nagu maja ikka. Tüdruk on ema nägu, täiesti emasse. Nende sarnasus on lausa rabav. Oskar on jõu poolest Aadust üle. Olen näljane nagu hunt. Kas see pilet on veel kehtiv? Olin ta käitumisest liigutatud, rabatud, ärritatud, pahv. Olgu ta tuhandest terve! (tänuvormel). Oma on ikka oma. c. osutab subjekti (kellegi) omanduses v. käsutuses olekut, kuuluvust kellelegi v. millelegi, millegi olemasolu kellelgi. Idee oli sinu, tegutse! Sinul, sinu käes on vägi ja võim. Mul on niisugune tunne, arvamus. Rätik on õe jagu. Nokk on tal nagu kure oma. Tulevik on noorte päralt. Terve korter oli minu käsutuses. Küpsised olid laste jaoks. d. osutab subjekti päritolu. Kust kandist sa (pärit) oled? Ta on (pärit) Tartust, Saaremaalt, töölisperekonnast. Kust niisugune jutt pärit on? See tsitaat on „Iliasest”. Arhitektuurimälestis, raamat, skulptuur on 16. sajandist. Apelsinid on Marokost, õunad Ukrainast. Kiri on ema käest, emalt. Kas ta on Mardi tütreid? See mõte oli sinult. Kas sa oled kuu pealt, et seda ei tea? Ma olen ajalehe juurest, aiandist. e. osutab subjekti ainet, materjali. Sõrmus on kullast. Kirjutuslaud on tamme(puu)st. Kringel oli pärmitaignast. Sild on raudbetoonist. Sinu süda on lausa kivist. Anna meile ka, ega meiegi suud sarvest ei ole!
4. abiverb verbi liitaegade koosseisus. a. isikulise tegumoe täisminevikus. Olen, oled, on, oleme, olete, on kaotanud. Ei ole, pole kaotanud. Oleksin, oleksid, oleks, oleksime, oleksite, nad oleksid kaotanud. Ei oleks, poleks kaotanud. Olgu kaotanud! Ärgu olgu kaotanud! Olevat kaotanud. Ei olevat, polevat kaotanud. b. umbisikulise tegumoe täisminevikus. On kaotatud. Ei ole, pole kaotatud. Oleks kaotatud. Ei oleks, poleks kaotatud. Olgu kaotatud! Ärgu olgu kaotatud. Olevat kaotatud. Ei olevat, polevat kaotatud. c. isikulise tegumoe enneminevikus. Olin, olid, oli, olime, olite, nad olid kaotanud. Ei olnud, polnud kaotanud. Olnud kaotanud. d. umbisikulise tegumoe enneminevikus. Oli kaotatud. Ei olnud, polnud kaotatud. Olnud kaotatud.
5. esineb mõningates püsiühendites, mis väljendavad:. a. möönmist, nõusolekut, (ka eitavat) kinnitust. Olgu kuidas on (, aga teha see töö tuleb). Olgu mis on (– ma lähen). Sa tuled ju ka, eks ole? Eks ta ole (, või ta vale). Mis sa teed või oled! Olgu muud mis on (, aga joodik ta ei ole). Olgu, olen nõus. Olgu pealegi. Olgu siis nii! Ja olgu olla (kõik tipp-topp korras)! Ei ole [kedagi v. midagi] ollagi. Tüdruk on kena, pole midagi öelda. Nad ilmselt liialdasid, olgu siis tahtlikult või tahtmatult. Sinust on ta ikkagi ette, olgu küll, et sa muidu üsna tore poiss oled. b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist. Las olla (pealegi), kulub sulle endalegi ära. Ole (mul) nüüd asja, juttu! Ole sind oma lobaga! Seal see (asi nüüd) on! Mis jooksmine see olgu! Mis jutt see olgu! Mis mood see on (teiste asjades sorida, kaebamas käia)! See pahandus oleks võinud olemata olla. c. suhtlusvormelites palvet ning tänu vm. soovimist. Ole armas, aita natuke. Ole hea, võta millist tahad. Tõstke ette, olge kena! Ole, olge terve (söötmast, aitamast)! Ole meheks (aitamast, et appi tulid)! Ole, olge (tuhandest) tänatud! – Ei ole tänu väärt.

olümpia|mark [-margi]
olümpiamängude puhuks välja antud eripostmark

omandi|vaidlus
jur (kohtusse lahendada antud) vaidlus omandiõiguse üle

operatsiooni|kaart
tehn vahetult töökohal kasutatav tehnoloogiline dokument, mis sisaldab kõiki antud tööoperatsiooni sooritamiseks vajalikke andmeid

optimeerima42
optimaalseks tegema, kujundama nii soodsaks kui võimalik, antud tingimustes parimat lahendust leidma. Bussiliikluse optimeeritud skeem. Optimeeritud tootmisrežiim.

osa8› ‹s

1. tervikusse kuuluv, kuid sellest mõtteliselt v. tegelikult eraldatav v. eralduv jagu. a. terviku koostisdetail. Lahutas luku osadeks ja pani uuesti kokku. Laos on igasugu jublakaid, ei teagi, mille osad kõik on. Ostes tuleb kontrollida aparaadi kõigi osade olemasolu. Poiss tegi ise siit-sealt hangitud osadest raadio. Vanalt jalgrattalt oli mõni osa hoopis kaotsi läinud. Vedru on mehaanilise kella tähtis osa. Skulptuuri osad on eraldi valatud ja hiljem kokku liidetud. b. tervikust lahutamata, kuid asendi, funktsiooni vm. poolest eriline jagu. Ostan elamu või selle osa. Maakoore osade tõus ja vajumine. Kabepartii jaotub 3 ossa: avang, keskmäng, lõppmäng. Õppisime laulu osade viisi selgeks. Impeeriumi kõikides osades kehtis sama seadusandlus. Sõi kalast ainult selja ära, ülejäänud osad andis kassile. Saare, riigi, järve ida-, lääne-, lõuna-, põhjapoolne osa. Tüve, varre alumine, keskmine, ülemine osa. Seene maa-alune, maapealne osa. Taime rohelised osad. Aia tänavapoolne osa. Heinamaa madalam osa. Atmosfääri maapinnalähedane osa. Mäe lumega kaetud osa. Linna vanem, uuem osa. Silmad on ta näo ilmekaim osa. Kirjaniku loomingu väärtuslikem osa. Inimloomuse parem, halvem osa. | osaspostpositsioonilaadselt, muud väljendusvõimalused eelistatumadhrl. kohta, poolest, suhtes. Illustratsioonide osas jättis teos soovida. Hinna osas lepiti kokku. Linna vajadused juurvilja osas suudeti rahuldada. c. mingi terviku liigenduse (ala)jaotis. Teos ilmub neljas osas. Romaani „Tõde ja õigus” I osa ilmus 1926. a. Kirjandusajaloo köite 1. osa sisaldab rahvaluule ülevaate. Sümfoonia koosnes kolmest osast. Eksami suuline ja kirjalik osa. d. kindla suurusega jagu tervikust v. terviku moodustamiseks. Segu kahest osast kompostist ja ühest osast aiamullast. Segati 1 osa lupja ja 3 osa liiva. Pärandus jagati kolme võrdsesse ossa, kolmeks võrdseks osaks. Isa rahast sai vanem poeg 2 osa, noorem 1 osa. Maksin ühiskingi jaoks oma osa – 5 krooni – ära. On ikka küntud ka, aga teist seda osa on veel künda. Kümnes osa 'kümnendik' kõigest, mis põld andnud. Kolmas osa 'kolmandik' karja(st) hukkus. Rääkis nii keeruliselt, et umbes neljas osa 'neljandik' sõnadest olid mulle võõrad. e. kellelegi mõeldud, määratud v. antud jagu (ka abstraktsemalt). Kõik pärijad olid oma osad kätte saanud. Saiadest sai iga laps oma osa. Andsin talle omast osast lisa. Kartulinoppijatele mõõdeti nende osad välja. Koer tuli sööjate juurde osale, osa ootama, oma osa saama. Mitu lammast langes huntide osaks. Poisil on oma osa 'karistus' ulakuse eest juba käes. Seda au ei ole mitte igaühele osaks saanud, osaks langenud. Talle ei olnud osaks antud kuulsaks saada. Tema osaks elus on olnud pettumused. *Sul on tulu tulevikus, / peale surma parem osa.. Jak. Tamm. *.. aga Marie peab minu osa olema, minu omaks jääma.. J. Pärn. f. filos filosoofia kategooria, mis koos terviku kategooriaga peegeldab objektide seesmist seost ja liigendust
▷ Liitsõnad: ala|osa, algus|osa, all|osa, ees|osa, ida|osa, jala|osa, juure|osa, kaela|osa, kande|osa, kanna|osa, katte|osa, keha|osa, kesk|osa, koostis|osa, käigu|osa, ladva|osa, linna|osa, lõpp|osa, lõuna|osa, lõvi|osa, lääne|osa, mandri|osa, masina|osa, metall|osa, murd|osa, nina|osa, piha|osa, puit|osa, põhi|osa, põhja|osa, pära|osa, päris|osa, pöia|osa, seeliku|osa, selja|osa, sise|osa, suudme|osa, sõjaväe|osa, säsi|osa, sääre|osa, taga|osa, talla|osa, tüve|osa, varre|osa, varruka|osa, varu|osa, väe|osa, välis|osa, ääre|osa, ülaosa.
2. mingi määr, hulk kellestki v. millestki. a. piiritlemata, ebamäärase suurusega hulk, mitte kõik. Osa ruume sai remonditud. Osa maast oli nisu, osa kartuli all. Osale meeskonnast anti linnaluba. Ootasin terve päeva ja osa õhtu(s)tki. Valdava osa päevast olen tööl. Teatav osa vabast ajast kulub meelelahutustele. Osa käsikirju ongi kaotsi jäänud. Suurem osa külalisi lahkus varakult. Põhilise osa palgast kulutas ta enda tarbeks. Vili on suures osas juba koristatud. Maja on suuremalt osalt ta enda ehitatud. b. kõnek (ligikaudselt) määratletud suurusega kogus vm. hulk. Vaka, külimitu osa kaeru. Toobi osa piima, tangu. Naela osa liha, rasva. Leisika osa linu. Vakamaa osa põldu. Kuhja osa loogu, rõugu osa ristikut. Rohkesti poole koorma osa sõnnikut. Sea seljalihal oli kolme sõrme osa pekki. Kivi vihises minust kriipsu osa mööda. Siin on keedu osa kalu, kapsast. Võeti päeva osa toitu ja hobusemoona kaasa.
▷ Liitsõnad: mahuosa.
3. roll, osatäitmine. a. (lava-, ekraaniteoses, kuuldemängus vms.). Väike, suur, kandev osa. Osa õppima, looma, ette valmistama. Osasse süvenema, sisse elama. Osas olema, elama. Osast välja langema. Osale peale, alla jääma. Näitleja töö osa kallal, osaga. Hakati uue näidendi osi jagama. Talle pakuti, anti osa uues filmis. Osasse, osale prooviti mitut näitlejat. Paruni osa mängis, täitis noor näitleja. Esines kuninga nõudlikus osas. Talle sobivad eriti vanaeitede osad. Etendati Gogoli „Revidenti” P. Pinnaga linnapea osas. Osast osasse arenev näitleja. b. võimalus v. kohustus midagi teha; tegevus, ülesanne, funktsioon. Võttis tööde juhtija osa enese kätte. Esines kohtus kaitsja, süüdistaja osas. On rahul oma algkooliõpetaja osaga. Tuli peoperemehe osaga hiilgavalt toime. Iga inimene ei tunne end juhi osas hästi, ei sobi juhi ossa. Kure osa lapsetoojana on rahvusvaheliselt tuntud. Pidi leppima kõrvaltvaataja osaga. Orjade osa oli tööd teha ja sõna kuulda. Enne taga aetud, asus ta nüüd ise jälitaja ossa. Ma ei tea, milline osa tal selles asjas oli. Kodu osa laste kasvatamisel. Petetu jääb narri ossa. Mulgi naise riietuses täitis peakatte osa linikutaoline valge rätik. See teadusala on seni olnud vaeslapse osas, on vaeslapse ossa jäetud 'tähelepanuta jäetud, kõrvaliseks peetud'. Ikka peab keegi peksupoisi, patuoina osas 'süüdistatav v. karistatav' olema.
▷ Liitsõnad: algataja|osa, draama|osa, filmi|osa, hiilge|osa, kaksik|osa, kõrval|osa, meelis|osa, nimi|osa, ooperi|osa, opereti|osa, pea|osa, pisiosa.

osa|rõhk
füüs rõhk, mida omaks iga segusse kuuluv gaas antud ruumalas, kui teised gaasid sealt kõrvaldataks

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur