[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aktseptant ‹-tandi 21› ‹s›
maj aktsepti andja, aktseptija

blanko|veksel
maj veksel, millele veksli andja annab oma allkirja enne veksli teksti kirjutamist

doonor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. ka med oma vere, rinnapiima, elundi, koe vm. andja. Olen korduvalt olnud doonoriks.
▷ Liitsõnad: elundi|doonor, geeni|doonor, munaraku|doonor, neeru|doonor, seemneraku|doonor, sperma|doonor, veredoonor.
2. keem aatom, mis keemilise sideme tekkimisel annab temaga ühinevale aatomile elektronipaari

garant ‹-randi 21› ‹s›
jur garantii v. tagatise andja, tagaja

grammatist ‹-i 21› ‹s›
aj algõpetuse andja Vana-Kreekas, peam. Ateenas

informaator ‹-i, -it 2› ‹s›
informatsiooni andja, informeerija

kohtu|mõistja ‹1› ‹s›

1. kohut mõistev isik (kohtunik vm.). Uus vürst oli eelmisest õiglasem kohtumõistja. *Kiiresti kaovad kohtumõistjad nõupidamistoa ukse taha. H. Pärli-Sillaots. || (jumala kohta). Viimane, suur, igavene kohtumõistja. *.. minu surmatund on tulnud, – miks siis kurja südamega ja kahetsemata süüga kohtumõistja ette minna .. E. Vilde.
2. piltl millegi, kellegi üle otsustaja ning hinnangu andja. Tunnen teda selleks liiga vähe, et olla kohtumõistja. *Mis teate teie minu elust, / et kohtumõistjaiks seate end? J. Kärner. *Pole õiglasemat kohtumõistjat kui südametunnistus .. B. Alver.
3. aj Iisraeli suguharu v. suguharude liidu juht 13.–11. saj. e. m. a.

kohtunik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›

1. kohtuasju arutav ja otsustav ametiisik kohtuorganeis. Kohtunikku ametisse määrama, valima, taandama. Kohtunike vastutus. Kohtunikud tegid õigeksmõistva otsuse.
▷ Liitsõnad: adra|kohtunik, haagi|kohtunik, kihelkonna|kohtunik, kreisi|kohtunik, maa|kohtunik, rahu|kohtunik, rahva|kohtunik, silla|kohtunik, valla|kohtunik, vandekohtunik.
2. sport isik, kellel on spordivõistluse juhtimiseks vajalik ettevalmistus. Võistlust juhtis kolm kohtunikku. Kohtunike brigaad. Kõlas kohtuniku avavile. Kohtunik katkestas mängu, võistluse.
▷ Liitsõnad: distantsi|kohtunik, finiši|kohtunik, hinde|kohtunik, jalgpalli|kohtunik, kergejõustiku|kohtunik, korvpalli|kohtunik, lõpu|kohtunik, maadlus|kohtunik, male|kohtunik, mati|kohtunik, mängu|kohtunik, orienteerumis|kohtunik, piiri|kohtunik, poksi|kohtunik, puki|kohtunik, punkti|kohtunik, ringi|kohtunik, spordi|kohtunik, stiili|kohtunik, tõste|kohtunik, ujumis|kohtunik, vahe|kohtunik, võrkpalli|kohtunik, väljaku|kohtunik, väravakohtunik; pea|kohtunik, vanemkohtunik.
3. piltl millegi, kellegi üle otsustaja, millegi kohta hinnangu, otsustuse andja. Ma olen iseenda kohtunik.

komisjoni|tasu
maj tasu, mis komisjonile andja maksab komisjonile võtjale (hrl. komisjonikaubanduses)

kommentaator ‹-i, -it 2› ‹s›
sündmustele hinnangu andja, kommentaaride esitaja, kommenteerija. Kommentaatorid hindasid sündmust erinevalt. Kommentaatorite arvates on meistril katkestusseisus paremus.
▷ Liitsõnad: male|kommentaator, raadio|kommentaator, spordi|kommentaator, tele|kommentaator, väliskommentaator.

kontsertant ‹-tandi 21› ‹s›
kontserdi andja

kool ‹-i 21› ‹s›

1. õppe- ja kasvatusasutus, kus õpilased õpetajate juhtimisel omandavad teadmisi, oskusi ja vilumusi. Eesti, vene õppekeelega kool. Vaegnägijate, kurttummade kool. Üheksaklassiline kool. Lapsesõbralik kool. Kooli õpilased, õpetajad, direktor, õppekava. Töötab koolis õpetajana. Poiss õppis koolis hästi, lõpetas kooli medaliga. Ta jättis kooli pooleli, heideti koolist välja. Eeva pani tütre linna kooli. Ta käis Pärnus koolis. Laps läheb esimest aastat kooli. Mare oskas juba enne kooli 'kooliminekut, kooliskäimist' lugeda. Sellest poisist oleks tulnud suur mees, kui ta veel kooli 'kooliharidust' oleks saanud. Asulas avati uus kool. *Peale pühi tuleb praosti-härra ühes köstriga kooli katsuma.. O. Luts. || hoone, maja, kus asub vastav asutus, koolimaja. Kool asub lähedal. Endised õpilased kogunesid oma vanasse kooli. Vanemad kutsuti kooli. || koolikollektiiv (õpilased ja õpetajad). Saal oli suur: sinna mahtus kogu kool. Terve kool käis kevadel metsa istutamas. || vastavas asutuses toimuv õpetus, õppetöö. Kool algab hommikul kell 8. Pärast kooli ruttasid lapsed koju. Poiss puudus koolist põhjuseta. Lastel hakkab varsti kool peale. Pühapäeval ei ole kooli. || kursusetaoline teadmiste ja oskuste andmise sari. Noorte emade kool.
▷ Liitsõnad: abi|kool, alg|kool, elementaar|kool, era|kool, internaat|kool, kaugõppe|kool, kesk|kool, kihelkonna|kool, kiriku|kool, kloostri|kool, kodu|kool, kommerts|kool, kreis|kool, kroonu|kool, kõrg|kool, köstri|kool, küla|kool, linna|kool, maa|kool, ministeeriumi|kool, misjoni|kool, mõisa|kool, pikapäeva|kool, poiste|kool, rahva|kool, reaal|kool, riigi|kool, sega|kool, suur|kool, talurahva|kool, toom|kool, täiendus|kool, tütarlaste|kool, valla|kool, õhtu|kool, ühis|kool, ülikool; aiandus|kool, auto|kool, balleti|kool, eri|kool, kaevandus|kool, kalandus|kool, kaubandus|kool, keelte|kool, kodumajandus|kool, koka|kool, koreograafia|kool, kunsti|kool, kutse|kool, käsitöö|kool, lennu|kool, loomakasvatus|kool, majapidamis|kool, male|kool, meditsiini|kool, mere|kool, muusika|kool, poliit|kool, politsei|kool, põllumajandus|kool, põllutöö|kool, raudtee|kool, spordi|kool, sõja|kool, teatri|kool, tehnika|kool, tööstus|kool, vabriku|kool, õmbluskool; baas|kool, harjutuskool; matka|kool, perenaiste|kool, pühapäeva|kool, suvekool.
2. haridus-, koolisüsteem. Kool lahutati kirikust.
▷ Liitsõnad: töö|kool, ühtlus|kool, üldhariduskool.
3. mingisuguste oskuste omandamine, koolitus; kogemused, õppetund. Töö ajalehtede juures andis tulevasele kirjanikule kõva kooli. Tema hääl vajab veel kooli. Vabakava esitamises oli tunda head kooli. Tegi läbi karmi võitluse kooli. *„Teile tuleks tubli kool anda, siis vahest saaks teist asja!” arvas Parker joobnu südikusega. J. Nõmm. || kogemuste, koolituse andja, koolitaja. Vestlus on keeleõppimisel parimaks kooliks. Kirjanduse lugemine oli talle heaks kooliks. *Elu on kõige ülem kool ja avatud igaühele, aga ta kooliraha on liig kõrge.. J. Lintrop.
▷ Liitsõnad: eel|kool, elu|kool, hääle|kool, kehakool; palli|kool, suusa|kool, ujumis|kool, vehklemiskool.
4. koolkond (kirjanduses, kunstis, teaduses vm.). Iluuisutamises kujunes paarissõidus välja kolm koolkonda: inglise, viini ja saksa kool. *Ja nii on see kirjanik [= Dostojevski] hakanud kooli looma alles käesoleval sajandil.. O. Urgart.
▷ Liitsõnad: maalikool.
5. käitumiskultuur, kombed, kasvatus jms. Käitumises on tal vana hea kool. *Roogas on vana kooli seltskonnainimene, laitmatute kommetega ohvitser ja kavaler. P. Kuusberg.
6. ‹hrl. liitsõna järelosana› loomade dresseerimise asutus; viljapuude, marjapõõsaste, ilupuude ja -põõsaste paljundamise koht v. asutus
▷ Liitsõnad: puukool.

kreeditor ‹-i, -i 10› ‹s›
maj krediidi andja, võlausaldaja; ant. deebitor

kriitik ‹-u 2› ‹s›
hrl. kirjandus- ja kunstiteostele ning -sündmustele hinnangu andja, (kutseline) arvustaja. Tuntud, nimekas, algaja kriitik. Kriitikud andsid teosele hävitava, hea hinnangu.
▷ Liitsõnad: filmi|kriitik, kirjandus|kriitik, kunsti|kriitik, muusika|kriitik, teatrikriitik.

käsu|andja ‹1› ‹s›
käskude, korralduste andja, käskija. Sina oled siin ainus käsuandja. *Nüüd jääb Reemo kodutalitajaks ja käsuandjaks. J. Sütiste.

litsentsiaar ‹-i 21› ‹s›
maj litsentsi andja. Litsentsiaar ja litsentsiaat on litsentsilepingu osapooled.

maha|tegija
eitava v. laitva hinnangu andja. *.. aga ei ole leidnud [kirjaniku looming] õieti kumbagi – ei päris raevukaid mahategijaid ega vaimustunud kiitjaid. A. Kaalep.

pasuna|puhuja
pasunaga signaali andja v. pasunal mängija

rendi|leping
kokkulepe, mille kohaselt rendile andja annab rentnikule vara ajutiseks kasutamiseks ja rentnik tasub selle eest renti. Kirjalik, suuline, lühiajaline, 10-aastase tähtajaga rendileping. Rendilepingut sõlmima, tegema, pikendama, katkestama, tühistama. Rendilepingusse võetud, rendilepingus ettenähtud kohustused.

renditaja ‹1› ‹s›
maj rendile andja

žirant ‹-randi 21› ‹s›
žiiro andja, veksli žireerija. Otsib vekslile nimekat žiranti. Vekslid läksid protesti ja žirantidel tuli need välja osta.

toitja ‹1› ‹s›
(< tgn toitma); elatise andja, ülalpidaja. Ta on perekonna, laste toitja. Vanaemast sai pere ainus toitja. Alaealised lapsed jäid ilma toitjata. Toitja surma, kaotuse puhul määratud pension. Talurahvast peetakse riigi toitjaks. Kalur austab merd kui oma toitjat. Põld põline toitja.

tratt ‹trati 21› ‹s›
jur veksel, mille andja kohustab kolmandat isikut veksli omanikule võlasumma välja maksma, käskveksel

vahendaja ‹1› ‹s›
(< tgn vahendama). a. vahetalitaja, sobitaja mingis asjas. Kaupmees on vahendaja tootja ja tarbija vahel. Ta ajas oma asju ise, ilma vahendajateta. Toimetasin edasi kirju ja olin üldse vahendajaks nende vahel. Preestrid olid vahendajateks inimeste ja jumalate vahel. Baltimaad olid vahendajaks Ida ja Lääne vahelises kaubanduses. Raha esineb kaupade ringluses vahendajana. Kriitikal tuleb täita vahendaja rolli lugeja ja autori vahel. b. edasitoimetaja v. -andja. Rooma impeeriumist pärinevate esemete vahendajaiks meile olid nähtavasti balti hõimud. Ilukirjanduse tõlkija on ühtlasi ka kultuuride vahendaja. *Keel on mõtete ja arutluste vahendaja, aga ka vormija .. H. Õim. c. tõlkija. M. Pukits on esimesi vahendajaid läti ja leedu keelest.
▷ Liitsõnad: kauba|vahendaja, rahuvahendaja; kultuurivahendaja.

vale|tunnistaja
valetunnistuse andja. Leidis endale valetunnistajaid, kes aitasid kinnitada tema olematuid omandusõigusi.

vale|vanduja
valevande andja

veksli|omanik
maj isik, kellel on õigus veksli alusel teat. summat nõuda, vekslipidaja, vekslivaldaja. Esimene veksliomanik 'veksli vastu laenu andja'.

volitaja ‹1› ‹s›
jur see, kes kedagi volitab, volituse andja

välja|rentija ‹1› ‹s›
rendile andja