[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ameti|vanne
ametisse asumisel antav pidulik tõotus täita ausalt oma ametiülesandeid. Arsti ametivanne. Presidendi ametivanne. Ministrid andsid kuningale ametivande.

diktaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. hrl. riigipöördega piiramatu võimu saanud isik. Halastamatu, kõvakäeline, sõjaväeline diktaator. | piltl. Isa oli kodus, perekonnas täielik diktaator. Eriti naistele on mood kõikvõimas diktaator.
2. aj Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik, kes määrati riiki ähvardava ohu korral konsulite poolt ametisse kuueks kuuks

ennistama ‹37›

1. endisse seisukorda seadma, restaureerima. Ennistatud kunstivarade näitus. Niguliste kirikut ennistati pikemat aega. Restauraatorid on ennistanud vanu haruldasi raamatuid.
2. jur uuesti kohale, ametisse vm. õiguslikku olukorda seadma. Kedagi ametikohale, tööle ennistama. Ta õigused ennistati.

hakkama ‹hakata 48›

1. ‹ka impers.› mingi tegevuse juurde asuma; ‹hrl. ma-infinitiiviga› midagi, mingit uut olukorda alustama. Lugema, joonistama, suusatama hakkama. Tööle hakkama. Hakkab naerma, nutma, pärima. Poiss hakkas kartma, kogelema. Laps hakkab käima. Keegi ei hakanud talle vastu vaidlema. Ene hakkas paremini õppima. Ma hakkan nüüd minema. Haige hakkas oksendama, oksele. Hobune hakkab lõhkuma. Rong hakkab liikuma. Suu hakkas kuivama. Miski hakkas mind häirima. Toast hakkas kostma laulu. Päike hakkab paistma. Päevad hakkavad pikenema. Tuul hakkab tõusma. Hakkab kahutama, külmetama, sulama. Hakkab koitma, hämarduma, pimedaks minema. Väljas oli hakanud sadama lund, tuiskama. Tal hakkab hästi minema. *„Meie, meie ...”, hakkas Miina, aga ei saanud edasi. A. Kitzberg.
2. ‹ka impers.› väljendab mingi olukorra, aistingu, tunde, meeleolu tekkimist. Hakkab halb, paha, hale (kellestki, millestki). Hakkab kõhe, külm, vilu, palav. Neil hakkas igav, piinlik, õudne, jube. Tal hakkas väga kiire. Meil kõigil hakkas hirmus lõbus. Tal hakkas vigasest lapsest kahju. Mul hakkas hirm, häbi, kole janu. Mis sul nüüd hakkas? Haigel hakkab juba parem. Kiiresti kõndides hakkab soojem.
3. mingisse ametisse, tööalale asuma; mingisse olukorda, vahekorda astuma. Hakkab autojuhiks, traktoristiks, õmblejaks, ajakirjanikuks. Enn hakkab naisemeheks. Onu hakkab lapse hooldajaks. Ametisse hakkama. Kellegagi kampa, mesti, paari hakkama. Hakkasin kodustele appi. *Jaan hakkas nõusse ning pikemalt aru pidamata asusidki poisid .. teele. E. Raud.
4. algama, peale hakkama. Kõik hakkas sellest, et .. Üks pidu lõpeb, teine hakkab. Poole tunni pärast hakkab tantsupeo otseülekanne. Koosolek hakkab kell kolm. Mets hakkab jõe äärest padrikuga. *Äkki hakkas ühel päeval kesa kandis suur kisa ja karjumine. A. H. Tammsaare.
5. millestki kinni võtma, kinni haarama; kuhugi kinni, külge jääma, takerduma. Koer hakkas hammastega püksisäärde. Tütar hakkas emale kaela. Talle hakkas pihku tolmune küünlajalg. Tuli hakkab visalt tooresse puusse. Kala hakkab õnge. Puder oli keemisel põhja hakanud. Mis hakkab kulbi külge, see hakkab kondi külge. *Ja vaata, siis silma kinni jäi silm / ja käsi see hakkas kätte. M. Under. *Siis tõstis ta jalgu hakkavad seelikuhõlmad üles .. ning kadus kohe pimedasse eeskotta. A. Jakobson.
6. mõjuma, toimima, mõju avaldama. Hele päike hakkab silmadele. Külm hakkas sõrmedesse ja varvastesse. Paks suits hakkas ninna ja silmadesse. Ränk töö hakkas tervise peale. Ootamine, näägutamine, lärm hakkab närvidele. Ei tema peale hakka tuli ega vesi. Hea sõna tema peale ei hakka. *.. rikka peale ei hakanud ei kirik ega kohus. A. Hint. || (meeleorganitega tajumise kohta). Kaugelt hakkas kõrvu, kõrva automürin. Tuppa astudes hakkas talle ninna tugev sirelilõhn. || millekski suuteline, küündiv olema. Las teeb seda, mille peale jõud hakkab. Minu mõistus selle peale ei hakka.
7. teistele üle kanduma, nakkama. Ema ärevus hakkab lastessegi. Kaaslaste lõbus tuju, ülemeelikus, nukrus hakkas minussegi. Tema kirglik töölust hakkas ka teistesse. *Isandate tüli hakkas lõpuks ka alamatesse rüütlitesse .. E. Kippel.
8. kõnek sobiv, kõlblik olema. Kui hästi lilla värv sulle hakkab! See soeng, kleit ei hakka mulle. Neist võtmetest ei hakka ükski sellele uksele. *.. usu, naiste amet / meestele ei hakka. E. Niit (tlk).

inauguratsioon ‹-i 21› ‹s›
pidulik ametisse seadmine v. auastme andmine. Professori inauguratsioon.

inaugureerima ‹42›
kindlate traditsioonide kohaselt pidulikult ametisse seadma. President inaugureeritakse järgmisel nädalal. Ta inaugureeriti ülikooli audoktoriks. Inaugureeritud rektor.

investituur ‹-i 21› ‹s›
aj
1. pidulik läänistus
2. kõrgema vaimuliku ametisse seadmine

kallale
I. ‹postp› [gen]
1. kellegi (v. millegi) kimpu vägivalda tarvitades, jõuga rünnates, liiga tehes. Tormasid, sööstsid nagu kiskjad teineteise kallale. Röövlid tungisid teekäija kallale. Talle kiputi elu kallale. Koer tormas kassi kallale. Hunt kargas hobusele kõri kallale. Piinavad mõtted tulid kui kaarnaparv mu kallale. *Tuul kargas iiliti õunapuude kallale, sasis nende latvu ja raputas neid .. E. Krusten. || sõnadega kellegi kimpu ahistama, sõnadega külge. Asus küsimustega vastase kallale. *Isa vabaduse kallale ei kippunud ema oma käskudega iialgi. M. Saat.
2. osutab objektile, mille (v. kelle) juurde keegi mingisse tegevusse asub. Asub õpingute, ülesannete, töö kallale. Asus ahnelt toidu, prae, pudrukausi kallale. Kõik asusid innukalt asja kallale. Tuleval nädalal kavatsetakse heina, rukki kallale asuda. *.. lagunenud hooned, mille kallale ma ema juhatusel tööle asusin .. Jak. Liiv. || osutab objektile, kust midagi minnakse, asutakse võtma. Läheb kapi, koti kallale. Lapsed, ärge minge võõraste asjade kallale! Kanad tükkisid koera toidunõu kallale.
II. ‹adv›
1. (kedagi, midagi) ründama, jõuga ahistama, kimbutama. Tikkus lausa käsitsi, jõuga kallale. Ta oli valmis vastasele kallale kargama. Nad tulid mulle mitmekesi kallale. Ässitas koerad võõrale kallale. Enne vihma tükivad sääsed pööraselt kallale. Väsimus, tüdimus, uni, külm tikub kallale. Nälg, puudus, haigus tikub kallale. *Mõtted tulid kallale, kiusasid, tulid uuesti. Ü. Tuulik. || sõnadega kimpu ahistama, sõnadega külge. Esimehele tungiti mitmes sõnavõtus ägedalt kallale. Kriitika tungis teosele kallale.
2. tegevusse, ametisse (millegi juurde). *Pigistas huuled kokku, käänas käised üles ja asus tööle kallale. L. Kibuvits. || (midagi kusagilt) puutuma, võtma. Vaata, et sa sinna näppepidi kallale ei lähe! *.. Alajõe kellakapis võis pudel kas või terve aasta seista, keegi kallale ei läinud. H. Sergo.

kohtu|härrus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
aj
1. feodaalriigi valitseja õigus kohtunikke ametisse seada, vabastada ja nende tegevuse järele valvata
2. maahärra kohtumõistmisõigus

linna|arst
(endisajal:) linna tervishoiutööd korraldav linnavalitsuse poolt ametisse määratud arst. Kreutzwald oli üle neljakümne aasta Võru linnaarstiks.

munsterdama ‹37›

1. mer munsterrolli märkima, laevale tööle vormistama. Poiss munsterdati laeva madruseks, jungaks. Tal õnnestus end laevale munsterdada. Kapten munsterdas Hamburgis mitu uut meest peale. Vanadest merekarudest munsterdatud meeskond. || kõnek ametisse, koha peale sokutama. On oma tuttavad ja sõbrad soojadele kohtadele munsterdanud.
2. van rividrilli, utsinat tegema; drillima, utsitama. *.. et teisel pool kõrget mäge suurel lagedal üks rügement soldateid munsterdamas olnud. F. R. Kreutzwald. *See oli salongipeniks välja munsterdatud karjakrants .. A. Murakin (tlk).
3. kõnek midagi v. mingisuguseks tegema, sättima, munserdama (1. täh.) Poiss olevat naaberküla tüdrukule lapse munsterdanud. *.. kes siis ei tea, et ta oma ise haigeks munsterdas ja sedaviisi sõjast lahti sai. A. Jakobson. *Tulija oli küll end pulmapeoks välja munsterdanud .. A. Murakin (tlk).

nimetama ‹37›

1. kellegi v. millegi kohta teatavat nime kasutama, kedagi v. midagi teatava nimega kutsuma v. teatava nime all tundma. Mõned kutsuvad teda Aleksiks, mõned nimetavad Sassiks. Sõbrannad nimetavad teda proua Elfriede(ks). Paala lahingut nimetatakse ka Madisepäeva lahinguks. || kedagi v. midagi teat. nimetusega tituleerima, kellekski v. millekski pidama. Tavatseb, armastab end peremeheks nimetada. Piirivalvurit nimetati tol ajal randrüütliks. Võin teda oma heaks sõbraks nimetada. Nimetas mind lihtsameelseks, sõimas lollikski. Sellist käitumist ei saa kuidagi korrektseks nimetada. Mida keegi kordaminekuks nimetab! Nimetatagu seda kuidas tahes, nimetage seda kuidas soovite! Ostsin selle suvila ära, nüüd võin teda omaks nimetada. Hunti ei tohtinud nimetada, tuli võsavillemiks hüüda. *Alltoaks nimetati seda mõisahoonete kogu, kus olid tallid, laudad, aidad, tõllakuurid .. P. Krusten.
2. ametisse, ametikohale määrama. Ametisse nimetama. President nimetas akadeemikud, rektorid, professorid, piiskopid. Nimetati riigi esindajaid välisriikidesse. *Peeter nimetas oma kuulsa sõbra, vürst Menšikovi, võidetud maade kindralkuberneriks .. J. Järv.
3. mainima, (ära) märkima; informeerima, teatama; loetlema. Kui sul on abi vaja, nimeta ainult, kohe tuleme. Kui palju sa autost tahad, nimeta hind. Jaan hommikul nagu nimetas jah, et täna tulevad külalised. Oleksite võinud meile ka nimetada, et teil on selline plaan. Tühine asi, seda ei maksa nimetadagi. Oma teeneid ei unusta ta kunagi nimetamast. Nime ma ei taha nimetada, räägime nimesid nimetamata. Nimetage tuntumaid läti kirjanikke. Kõiki nimetatud soove saab ju täita. Puuliike on pargis palju, nimetame siin ainult mõnd. Läksingi nimetatud ajal nimetatud kohta. Eespool nimetatud teosed. *Vaesed ei kutsu külalisi, vahel nimetavad ainult: eks astuge ka meie poole sisse! M. Metsanurk.

nomenklatuur ‹-i 21› ‹s›

1. mingil alal juurdunud v. kindlaksmääratud nimetuste kogumik v. nimestik. Anatoomia, botaanika, zooloogia, bakterite nomenklatuur. Rahvusvaheline, rahvuskeelne nomenklatuur. Anorgaaniliste, orgaaniliste ühendite nomenklatuur. Biokeemias kasutatakse nomenklatuuri kõrval palju ka triviaalnimetusi. Haiguste ja haigusseisundite, patenteerimata ravimite rahvusvaheline nomenklatuur.
▷ Liitsõnad: anatoomia|nomenklatuur, botaanika|nomenklatuur, keemia|nomenklatuur, zooloogianomenklatuur.
2. maj toodanguliikide loetelu (naturaalseis mõõtühikuis). Plaaniline ja aruandeline nomenklatuur. Kangaste, õmblustoodete nomenklatuur.
3. nõuk salastatud loend ametikohtadest, kus isiku ametisse määramise kinnitasid kompartei organid; selliselt ametisse pandud, olme- jm. eeliseid kasutanud töötaja(d)

ordinatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. kirikl vaimuliku ametisse pühitsemine. Preestri, piiskopi ordinatsioon.
2. med ravimi v. raviprotseduuri määramine. Mudavannid arsti ordinatsiooni järgi.
3. biol koosluste v. nende koostisosade ökoloogilisse ritta järjestamine. Lääne-Eesti laidude ordinatsiooni koostamisel võeti aluseks ühiste taimeliikide arv.

ordineerima ‹42›

1. kirikl vaimulikku ametisse pühitsema. Ordineeritud preester.
2. med (arsti poolt) ravi v. ravimit määrama. Valu leevendamiseks ordineeritakse valuvaigisteid.
3. biol kooslusi v. nende koostisosi ökoloogilisse ritta järjestama

paigutama ‹37›

1. midagi (harvemini kedagi) õigele, sobivale v. ettenähtud kohale panema v. seadma, kuhugi asetama. Pilte seinale, mööblit korterisse, raamatuid riiulile, marke albumisse paigutama. Pingid paigutati seina äärde. Kastid paigutatakse autole. Laevatrümmi paigutatud konteinerid. Kirjanurk paigutatakse joonisel alla paremasse nurka. Muuseumi kogud tuli paigutada kõrvalhoonesse. Kiivitaja pesa ei ehita, ta paigutab munad põllulohku või künnivakku. Paigutasime asjad kohvris ümber, nii et raskemad said põhja. Endise koolimaja kohale on paigutatud mälestuskivi. Külaline paigutati (istuma) laua otsa, perenaise paremale käele. Vitriini paigutatud pisigraafika. Ajalehe esiküljele paigutatud kuulutus. Pühendusteosesse paigutatavad kirjutised. Köite lõppu paigutatud register. || maa-alaliselt kuhugi asetama, orienteerima. Šaht paigutatakse kaevandusvälja keskele. Juurviljaaed paigutatagu krundi lõunaossa. *.. Thulet võib paigutada üksnes Läänemere rannamaadele. L. Meri.
2. kedagi kuhugi majutama, elama panema v. erirežiimile seadma; ametisse v. kohale panema. Kannatadasaanu paigutati haiglasse. Laskis end vanadekodusse paigutada. Alaealine tuli erikooli paigutada. Külalised paigutame hotelli, võõrastetuppa. Lauda suurus oleneb sinna paigutatavate loomade arvust. *.. agaralt ja asjatundlikult paigutab ta inimesi tööle, annab korraldusi ja käske nagu peremees kunagi. M. Traat.
3. midagi v. kedagi kuhugi kuuluvaks pidama v. arvama, mingisse süsteemi v. aega asetama. Zooloogid paigutavad oravhiire näriliste seltsi unilaste sugukonda. Kirjanik on paigutanud tragöödia keskaega, Saksamaale. Arheoloogid paigutasid linnuse 10. sajandisse. Ühte ja sama muistendit võib paigutada kord ühte, kord teise rühma.
4. (raha) millessegi investeerima v. hoiule panema. Paigutas raha, kapitali uude ettevõttesse, poja firmasse, aktsiatesse, panka. Kinnisvarasse paigutatud pärandus. Üha suuremaid summasid on vaja paigutada keskkonnakaitsesse.

paika panema

1. midagi õigele kohale, korda v. rööpasse seadma. Laval valgust, misanstseene paika panema. Küll elu ise paneb kõik paika! Meie seadusandluses pole kõik veel paika pandud. *Orvi ei teadnud, mil viisil seda tühjusest haigutavat päeva paika panna. Las juhus juhib! A. Beekman.
2. midagi selgeks tegema v. saama, kindlaks määrama. Asjalik arutelu aitas selles segases loos mõndagi paika panna. Püüab ise kõike lahti mõtestada, asju mõistusega paika panna. *.. leiab korraga sõna, mis paneb asja paika. See sõna on – ükskõiksus. V. Lattik.
3. kedagi kohale määrama, ametisse panema; sõjaväkke, aega teenima võtma. Noormees lõpetas merekooli ja pandi kohe ka paika. Võta uus töömees vastu ja pane paika. Selle sügise kutsealused on juba paika pandud.
4. kellelegi tema õiget kohta kätte näitama, (kibedat) tõtt avaldama. Niisugune vennike tuleb kohe esimesel päeval paika panna, pärast on hilja. Paneks keegi tüdruku ometi paika, ei laseks tal nii pirtsutada. *Läbi aegade hämaruse säilinud toponüüm paneb meid paremini paika kui ükskõik missugune täiustatud sekstant. K. Saaber.
5. ära kulutama, ära kasutama, hakkama panema. Sinusugune juba oskaks niisugust summat paika panna. *.. raha pidi liikuma, mis sisse tuli, sai peatselt ka paika pandud. A. Beekman.

pea|minister
valitsuse (ministrite kabineti) juht, kelle hrl. nimetab ametisse riigipea. Kes saab uueks peaministriks? Eesti, Rootsi, Itaalia, India peaminister.

proovi|töö

1. millegi tegemiseks (ka ametisse astumiseks) vajalikku taset tõestav töö. Kingsepa, selli proovitöö. Kudumisklubisse tahtja, kunstiklassi pürgija peab tegema proovitöö. *Vahepeal mina olin lõpetanud proovitöö – nõudepalve ümberkirjutamise. P. Krusten.
2. millegi proovimiseks, katseks tehtav töö; katsetus. Proovitööde ajal reguleeriti kombaine. On see algaja proovitöö või küpse kunstniku meistriteos?

ristima ‹42›

1. kirikl kristlikku kogudusse vastuvõtmisel vett pähe piserdama v. vette kastma; niiviisi toimides kellelegi eesnime andma. a. (laste puhul). Kirikuõpetaja ristib last. Ristimas käidi kodus või kirikus. Vene papp ristis jõe ääres lapsi. Kas sa ristitud oled? Lase ometi lapsed ära ristida! Tüdruk ristiti Anuks. Poeg ristiti mõlema vanaisa nimega. b. sellise toiminguga kedagi ristiusku pöörama. Paganaid ristima. Piiskop, misjonär ristis rahvast. Laskis end katoliku usku ristida. Ristitud juut. *Preestrid ristisid Virumaa piiri peal kolm küla. C. R. Jakobson. c. kõnek teat. rituaaliga mingisse ametisse, hrl. meremeheks pühitsema. Kui mind meremeheks ristiti, siis tõmmati mind köiega laeva kiilu alt läbi. d. kõnek kedagi märjaks kastma v. määrima. Mööduv auto ristis neid vee- ja poripritsmetega. Lind ristis ta uue kaabu ära.
2. kellelegi v. millelegi (hüüd)nime andma v. panema; nimetama, kellekski v. millekski kutsuma v. pidama. Kutsikas ristiti Muriks. Klassikaaslased ristisid mu kohe Nirgiks. Purjekas ristitakse „Kajakaks”. Uus element ristiti Mendelejevi auks mendeleeviumiks. Selle mäe on rahvas, rahvasuu Musumäeks ristinud. Kogumikus avaldatud lood on autor ise külajuttudeks ristinud. Ega ühe luulekogu autorit saa kohe poeediks ristida! *Lapsepõlv emaga, maast-madalast keset Supilinna.. areaali, kus isegi tänavaid ristiti aedviljanimedega: Oa, Kartuli, Meloni, Marja, Herne. V. Adams. || sõimunimega v. muidu halvustavalt nimetama, kellekski v. millekski tembeldama; sõimama. Naine ristis oma mehe kohe tobuks ja tainapeaks. Petist ristiti kõige mahlakamate sõnadega. *Kuid ühtegi sõna ei räägi ta väimehega ja Minni mõistab, et ema on Akslit juba nii ristinud, nagu ristida mõistab. V. Saar.
3. piltl mingile karastavale katsumusele allutama; midagi esmakordselt kogeda laskma. Vaenlane ristis meid suurtükitulega. *Ta oli küll kõigi tuultega ja kõigi vetega ristitud, aga ikka noor. K. Ristikivi.
4. hrv (veega) segama, lahjendama. *Tubli vaagen tanguputru aurab valgeks küüritud laual, pütt kaljaga ristitud, tilgastanud piima on selle kõrval.. E. Vilde.

tellima1 ‹42›

1. (tasu eest) midagi teha, valmistada v. sooritada laskma; mingi teenuse osutamist, millegi hankimist, kohaletoomist v. -saatmist taotlema. Tellisin rätsepalt ülikonna. Mees läks sepale kirvest tellima. Mööblit saab tellida näidiste järgi. Puusärki, matusepärga, pruudikimpu tellima. Kohvikust tellitakse sünnipäevaks kringel, tort. Kaastööd, arvustust tellima. Kunstnikult telliti presidendi portree. Tellitud jumalateenistus, missa. Tellisin posti teel mitu raamatut. Kaupa tuleb juurde tellida. Tellitud kaubad ei ole veel kohale jõudnud. Uue ettevõtte jaoks on äriplaanid juba tellitud. Tellisime kontorisse viis pitsat. Tellis ettekandjalt mahla ja jäätise. Mehed tellivad vägeva lõuna, kolmed õlled. Tellisin omalt poolt pudeli šampanjat. Kohvi kõrvale tellime kooki ka. Kas tellime veel midagi või palume arve? Tartusse sõiduks telliti buss. Tellitud takso ootab ukse ees. Kaugekõnet tellima. Kes tellib, peab ka maksma. Sõber astus uksest sisse nagu tellitud 'täpselt parajal ajal, sobival hetkel'. Ilm on otsekui tellitud 'nagu soovitud, väga sobiv'. *Räägiti ka tulevaist pidudest ja sellest, kust ja millise kleidi keegi endale tellib ning mis see maksma minevat. A. H. Tammsaare. || ajakirjanduse, ilmumisel olevate raamatute eeltellimust vormistama (ajalehed v. ajakirjad toimetatakse sel juhul ilmumisel tellijale kätte). Ajalehte, ajakirja tellima. Järgmiseks aastaks tellin „Postimehe”. Tellis lehe kolmeks kuuks, pooleks aastaks. Tellisin kaks „Võõrsõnade leksikoni”. || kinni panema, reserveerima. Tuba võõrastemajas on teile tellitud. *Eestlased sõitsid vasakule kahekorruselise koolimaja ette – siia oli ekspeditsioonile öökorter tellitud. O. Kruus.
▷ Liitsõnad: eeltellima.
2. kedagi millekski palkama, ametisse kutsuma; ametlikus korras välja kutsuma. Pulma telliti fotograaf, pillimehed. Asutusse telliti aknapesijad. Töötab tellitava peokorraldajana. Üritusele on tellitud ka paar kirjanikku kõnelema. Sadamast saab tellida lootsi. *Kui algas streik, telliti Tallinnast välja ratsapolitseinike rühm. V. Gross.
3. paluma, kutsuma, kauplema. Tellis sõbrad esmaspäevaks appi. Hulk rahvast oli kohale tellitud. Lapsed tellivad, et võetagu neid ka linna kaasa. Nagu laps koju jõudis, nii ema kohe tellima: ole hea, mine käi poes ära! *„Siis muudkui mine juba homme Kobrase juurde ja telli ennast õpipoisiks,” ütles Jüri. K. Ristikivi. *„Mul on soola vaja, lambiõli, seepi ja kõiksugu muud värki.” Ja Kadi tellis tüdruku kaasa. L. Promet.

üle tooma
mujalt teise (asu)kohta toimetama. Kool toodi sügiseks uude hoonesse üle. Tartust Tallinnasse ületoodud instituut. || kedagi uuele töökohale, uude ametisse vms. tooma. Ta oli juba kahe kuu eest teiselt laevalt üle toodud. Näitleja tahetakse isetegevusteatrist „Vanemuisesse” üle tuua. Kirikuõpetaja toodi Rootsist siia üle.

vaimulik ‹-liku, -likku 30›

1. ‹adj› usuline, kiriklik; ant. ilmalik. Vaimulik kirjandus, raamat, tekst. Kirikus toimus vaimulik kontsert. Vaimulik kirjamees 'vaimuliku kirjanduse viljeleja' Joachim Rossihnius. Vaimuliku sisuga ajakiri, koorilaulud. Sai vaimuliku hariduse. Õppis vaimulikus seminaris, akadeemias. Vaimuliku talituse pidas kirikuõpetaja, koolmeister. Vaimulikkond moodustas omaette vaimuliku seisuse. Vaimulikud rüütliordud. Vaimulik mees 'vaimulik (2. täh.)' Keskajal allus ilmalik võim vaimulikule võimule. *Aga ta patustpööramise töö ei kandnud vilja, sest siin peres ei peetud vaimulikest asjadest lugu. J. Semper.
2. ‹s› usutalituste sooritamiseks ja usuelu juhtimiseks ametisse pühitsetud isik. Katoliku, luteri usu, vene usu vaimulik. Ristiusu vaimulikud. Kohal oli mitu kõrgemat vaimulikku. Vaimulik peab jutlust, jagab armulauda, sooritab matusetalitust. Õppis, sai vaimulikuks. Kirikutalituste käsiraamat vaimulikele. || (mittekristlikus usundis). Islami vaimulikud.
▷ Liitsõnad: abi|vaimulik, alam|vaimulik, küla|vaimulik, maavaimulik.

valima ‹37›

1. sobivuse vm. alusel olemasolevate hulgast mingiks otstarbeks üht v. mitut eraldama; kahe v. mitme võimaluse puhul ühe kasuks otsustama. Vali kimbust ise õige võti! Valisin särgi juurde sobiva lipsu. Võttis kapist valimata 'umbropsu' esimese ettejuhtuva kleidi. Vali endale siit midagi lugemiseks! Valis kausist paar ilusat õuna. Hakkas menüüst roogasid valima. Miks ta sinu endale reisikaaslaseks valis? Töökoha soovijaid oli palju, raske oli nende hulgast valida. Korralikke sõpru ta endale valida ei oska: üks hullem kui teine. Oli aeg hakata elukaaslast, meest, naist valima. Uhke tüdruk valis kaua, nii jäigi vanatüdrukuks. Lavastaja valis kuningas Leariks Jüri Järveti. Luuletaja valis avaldamiseks kümmekond luuletust. Juubelietenduseks on teater valinud Kitzbergi „Libahundi”. Oli võimalus valida mitme muusikaprogrammi vahel. Telkimiskohaks valisid matkajad kõrge kingu järve kaldal. Valis kohvikus aknaaluse laua. Ta ei valinud enam teed, vaid tormas umbropsu. Valisime jalgsimatka bussisõidu asemel. Teha on siin palju, vali aga endale jõukohane töö. Miks sa endale niisuguse elukutse valisid? Külvamiseks tuleb valida õige ilm. Valige lahkumiseks paras aeg, sobiv silmapilk! Läks telefoni juurde ja valis kiirabi numbri. Vanemad hakkasid lapsele nime valima. Suurmeister valis seekord Sitsiilia kaitse. Kirjanik valib kirjutades hoolikalt sõnu ja lauseid. Kuidas sa räägid, vali oma sõnu! 'mida v. kuidas sa ütled'. Ei vali oma eesmärkide saavutamiseks vahendeid 'kasutab selleks ükskõik mis vahendit'. Valida oli kahe võimaluse vahel. Meile ei antud midagi valida, kõik oli ette ära otsustatud. Hobune valis ise vaistlikult kodutee. Linnud valivad pesapaiku. Pihlakas ei vali kasvupinda 'ei ole selle suhtes nõudlik'. | piltl. *.. iga eesmärgi poole viib palju teid. Kas tema oli valinud selle kõige lühema? J. Rannap. || pakutavate hulgast ostmiseks sobivat otsima. Valib kaupluses ja turul kaupa väga hoolikalt. Valis ja tingis kaua, enne kui midagi ostis. Naine vaatas ja valis, mees maksis. *.. müüdi kõiksugu nuge. Ta valis suure kaheteralise luupeaga noa. A. Kalmus.
2. valitud partits ‹täiendina› omadustelt, väärtuselt kõige paremate v. tähtsamate hulka kuuluv; sellisena kellegi poolt välja eraldatud. Ülekäigukohta kaitses sadakond meest, kõik valitud sõdalased. Fašismi ideoloogid lugesid sakslasi valitud rahvaks. Koos oli valitud seltskond. Valitud külalistele korraldatud bankett. Anti välja kirjaniku „Valitud teosed” kahes köites. Luges mulle ette valitud kohti kirjast. Järgmine teos oli juba hoopis valituma sõnastusega. Kõneles üsna valitud saksa keelt. Need ei ole just valitud 'kõige viisakama' sõnavaraga mehed. Kohtles kliente valitud viisakusega. *Ta valis välja ja ulatas mulle valitumaid maiuspalu .. H. Heinoja (tlk).
3. koosolijate otsusega kedagi määrama mingisse ametisse, mingile kohale v. mingit ülesannet täitma. Teadlane valiti kateedrijuhatajaks, akadeemikuks, ülikooli audoktoriks. Eesti Kirjanike Liidu esimeheks valiti F. Tuglas. Vald valis noormehe Sauga algkooli õpetajaks. Ta valiti kohtu kaasistujaks. Teati rääkida, et ta olevat valitud linnas mingiks suureks ülemaks. Teadustöötajad valitakse kohale viieks aastaks. Tehti ettepanek valida koosoleku juhatajaks Arnold Kuusk, protokollijaks Signe Varem. Valiti seltsi juhatus ja revisjonikomisjon. Mihkelgi valiti juhatusse. Mind valiti arutlust juhatama. Poistekamp valis endale pealiku. || valimistel otsustama, kes esitatud kandidaatidest saab mingiks riiklikuks ametiisikuks. Rahvas valis võiduka väepealiku riigi presidendiks. Linnapea valiti Riigikokku.

valimine ‹-se 5› ‹s›

1. (< tn valima). Majapalkideks sobivate puude valimine metsas. Elukutse, elukaaslase valimine. Seltsi juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine. Ülikoolil seisab ees rektori valimine.
▷ Liitsõnad: automaat|valimine, otsevalimine.
2. ‹hrl. pl.› riigi ja kohaliku omavalitsuse esindusorgani liikmete ametisse nimetamine hääletamise teel. Üldised, ühetaolised valimised. Korralised, erakorralised valimised. Otsesed, kaudsed valimised. Riigikogu valimine, valimised. Kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Ettevalmistused valimisteks. Valimistel oli edukas Keskerakond. Valimistest osavõtt oli aktiivne, jäi väheseks.
▷ Liitsõnad: parlamendi|valimised, presidendivalimised.

vande|tõotus
(sõjaväeteenistusse, ametisse vms. astumisel antav) vanne, tõotus. Kursandid, noorsõdurid andsid vandetõotuse. Komandör luges ette vandetõotuse teksti. Presidendi antud vandetõotus. Arsti pidulik vandetõotus. Tõstis vandetõotuseks käe.

viima ‹viia imperf viisin, viis 40›

1. midagi v. kedagi kusagilt lähemalt kellelegi v. kuhugi kaugemale toimetama (kandes, vedades v. endaga kaasa võttes; juhtides).; ant. tooma. a. (elusolendi jõul v. vahendusel). Viis kirja posti. Kuller viib paki kohale. Viis kella parandusse, parandada. Viis taldrikud lauale, mustad nõud kööki. Viige haigele juua. Lastele peab külakosti viima. Sünnipäevalapsele viidi lilled, tort. Hein tuleb kiiresti varju alla viia. Lauahõbe ja ehteasjad viidi varjule. Ema viib lapse süles voodisse. Laps viidi lasteaeda autoga, bussiga. Viisin mehe haiglasse ravile. Kutsikas viidi arsti juurde. Korrarikkuja viidi politseisse. Võttis külalisel käe alt kinni ja viis ta lauda. Noormees viis neiu tantsima, tantsupõrandale. Hobune viidi talli. Pean auto parklasse viima. || panema, asetama; lükkama, ajama. Esimene lõng viiakse vasakult paremale üle teise lõnga. Tsüstoskoop viidi põide. Sondi ei õnnestunud makku viia. | piltl. Neid asju ei saa viia ühise nimetaja alla. || manustama. Bronhidesse viidi kontrastainet. || (teatamise, edasirääkimise kohta). Vii talle sõna, et ta kohe tuleks. Viige kõigile terviseid, tervitusi. Tüdruk jooksis pererahvale teadet, sõnumit, uudist viima. b. (millegi jõul v. toimel). Takso viis külalised lennujaama. Kas see buss viib linna? Rong viis meid sisemaale. Jalad viisid iseenesest poe poole. Lähen, kuhu jalad viivad 'ükskõik kuhu'. *Vööris ähvardab laine üht kasti üle poordi viia. H. Raja. *„Saapad, kuhu te mehe viite?” hõiskas mulle klassikaaslane .. A. Rinne. || (millegi kadumist, millestki ilmajäämist põhjustades). Suurvesi viis silla minema. Tuul viis mütsi peast. *.. keegi pikanäpumees oli ukse tagant viinud minema jalamati. E. Männik. c. piltl. Ta viis saladuse endaga hauda. Reis viib Itaaliasse. Raamat viib lugeja kaugele minevikku.
2. teise asukohta kolima v. teise ametisse, teisele töökohale suunama; üle v. edasi viima. Asutus oli viidud teise linna. Ta viidi kergemale tööle. Õpilane viidi neljandasse klassi.
3. (millelegi muule) juhtima v. suunama. Naine viis jutu kirjandusele, mujale, teisele teemale, muudele asjadele. Viib pilgu ühelt esemelt teisele.
4. teat. suunas paiknema v. kulgema, kuhugi minna v. välja jõuda võimaldama; minema (12. täh.), siirduma. Kuhu see tee viib? Jaama viis kaks teed, üks otse, teine ringi. Jalgrada viis meid suurele teele. Linna viivad teed võeti valve alla. Mäkke ei viinud ühtki rada. Kõik teed viivad Rooma (selle kohta, et eri meetodeid kasutades on tulemus ikka sama). Umbtänav viib raudteetammi juurde. Kangialune viis siseõue. Keegi ei tea, kuhu see käik viib. Üle jõe viis kitsas purre. Trepp viib keldrisse. Esikust viib uks kööki, tuppa. Rattajäljed viivad põllule.
5. mingisse seisundisse, olukorda jõudmist põhjustama; mingisse seisundisse, olukorda ajama. a. (põhjustajaks, tegijaks, suunajaks elusolend). Teda tuleb sündmustega kurssi viia. Peremees viis talu hea järje peale. Treeneril oli tegu, et võistlejat vormi viia. Šamaan viib end ekstaasi, transsi. Seadus tuleb viia eluga kooskõlla, vastavusse. Püüdis vastast eksiteele viia. *Oma kihlatu viis ta niikaugele, et see oli sunnitud kihluse lõpetama. A. Must. || (millegi rakendamist, sooritamist, täitmist märkivates ühendites). Plaan viidi ellu. *Kõik, mida Riks algatas, sai lõpule viidud, põhjalikult ja esmaklassiliselt. L. Ruud. || mingisse asendisse panema v. sundima. Maadleja viis vastase parterisse, silda. b. (põhjustajaks miski elutu). Õpihimu viis ülikooli. Raske kuritegu viis tapalavale. Juhus viis meid kokku. Tugev tahe viis ta lõpuks sihile. Visadus viis meeskonna võidule. Küsimus viis ta täielikult segadusse. Oletused ja fantaasia võivad teinekord päris rappa viia. Ülekohtune süüdistus viis mehe marru, endast välja. Haigus on tuju nulli viinud. Viin on mehe põhja, halvale teele viinud. Sõda viis maa laostumise äärele. Väike sissetulek oli viinud pere majanduslikku kitsikusse. Raske haigus viis mehe mulda, mulla alla 'põhjustas mehe surma'. *Suuvärk, doktor, suuvärk – see viis vanglasse. J. Sütiste. || märgib, et miski põhjustab millegi v. kellegi kadumise kuskilt, millestki v. kellestki ilmajäämise; võtma. Alkohol viib aru peast. Liigveed viisid viljasaagi põllult. Igatsus on viinud mu hingerahu. Tugev löök viis teadvuse. See mõte viis silmist viimasegi uneraasu. Selle mehe viis 'tappis' südamehaigus. *Juba lapsena mind kuri kainus järas, / viis ikka harduse kus see ja teine. B. Alver.

üle viima

1. millestki üle toimetama (vedama vms.). Paadimees viis seltskonna üle.
2. millestki üle kulgema, suunduma vms. Ojast viis üle kitsas purre.
3. teise asukohta v. teisele töökohale, teise ametisse viima; siirma. Asutus viidi üle Tartusse. Pealinn viidi üle sisemaale. Bussipeatus viiakse üle kõrvaltänavasse. Sõjaväelane viidi üle teise väeossa. Palus end teisele tööle üle viia. || edasi viima. Õpilane viidi üle järgmisse, kolmandasse klassi.
4. teistsugusesse olukorda, teise süsteemi seadma. Katlamaja viiakse üle gaasküttele. Kõik telesaatjad viidi üle PAL-süsteemi.

vikaar ‹-i 21› ‹s›
kirikl ametisse pühitsetud vaimuliku asetäitja või abiline. Piiskoplik vikaar. Püha Antoniuse koguduse, Tartu praostkonna vikaar.

vokatsioon ‹-i 21› ‹s›
kutsumine, nimetamine (näit. ametisse)