[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 17 sobivat artiklit.

alla
I.postp› [gen]
1. millestki, kellestki allapoole, madalamale; kaetud, varjatud olekusse; ant. peale. Laua, voodi alla. Kivi, põõsa alla. Maa, mulla alla. Õngekork kadus vee alla. Vili jäi lume alla. Pääsuke tegi pesa räästa alla. Maja saadi katuse alla 'majale saadi katus peale'. Tegi tule pliidi alla. Mees jäi koorma, lumelaviini, auto, rongi alla. Läksime vihma käest suure kuuse alla. Tõusis pilvede, taeva alla. Peitis pildi kummutisse pesu alla. Võttis viha kaenla alla. Valu lõi rinde alla. Sai vastaselt hoobi lõua alla. Kirjuta tekst pildi alla! Pane pilt klaasi alla. Peitis käed põlle alla. Puges teki, vaipade alla. Pani kuue alla kampsuni. Peitis paki hõlma alla. Kuuri alla 'kuurialusesse'. Rehe alla 'rehealusesse'. Heinad saadi enne vihma varju alla 'varjualusesse, küüni'. Rukki alla 'alusviljana' külvati timutit. *Isa tahab oma maja voodri alla panna. O. Luts.
2. millestki hõlmatud, hõivatud seisundisse. Põld läks rukki alla. Uudismaa läheb põllu ja kultuurheinamaa alla. Üle 2/3 saare pindalast võtab enda alla mets. Poistekamp võttis enda alla kogu kõnnitee. Paneb kogu oma raha raamatute alla 'kulutab kogu oma raha raamatute ostmiseks'.
3. millegi juurde, lähedale (hrl. kuskilt vaadates v. millestki madalamale). Mäeveeru alla. Küla, õue, väljamäe alla. Kalda alla on kuhjunud kive. Noored kogunesid kiige alla. Istus akna alla. Tüdruk jäi seisma ukse alla. Mäng kandus vastasmeeskonna värava alla. Poiss nihkus hirmunult ema külje alla. Vaenlane jõudis Tallinna alla. Väed koondati Narva alla. *Kahekümne viie minutiga jaama eest Logina kopli alla ... Tore sõit! R. Sirge.
4. tegevus- v. mõjupiirkonda, mingi tegevuse v. mõju objektiks. See piirkond käib Nõmme polikliiniku alla. See mets läheb varsti kirve alla. Rühm sattus vaenlase tule alla. Mustade malenditega sattusin tõrjumatu rünnaku alla. Hoole, järelevalve, kaitse, kontrolli alla. Kohtu alla andma. Langes ränga karistuse alla. Vahi, valve alla võtma. Aresti alla panema. Oksjoni alla minema. Kedagi kellegi eestkoste alla andma. Keelu alla panema. Kellegi võimu, meelevalla, valitsuse, voli, mõju alla sattuma. Kahtluse, põlu, tagakiusamise, viha, naeru, pilke alla sattuma. Arutuse, kõne alla tulema. Vaatluse, uurimise alla võtma. Kirikuvande alla panema. Mobilisatsiooni alla kuuluma. *Me ei paindu kuidagi üldiste elureeglite alla. E. Rängel. || kellegi, millegi alluvusse, haldusse. Asutus kuulub haridusministeeriumi alla. Põhja-Eesti läks XIV sajandil Taani kuninga alt Liivi ordu alla. *Küllaltki isesugune on päev, millal Aiaste saab ametlikult uue peremehe alla .. M. Traat. *Oli õnneks seegi, et vabrikus töötades ta pääses haigekassa alla .. S. Kabur.
5. (vahetult) enne, millegi eel. Söögi alla anti pits viina. Lämmastikväetist anti põllule sügiskünni alla. *Aga kes siis randaali alla võib seemet panna? Maa mättaid ja rohujuurikaid täis. R. Sirge.
6. osutab mingile lahtrile, rubriigile, kategooriale, kuhu miski arvatakse, paigutatakse. Ühise nimetaja alla viima. Käesolev kuritegu ei käi selle paragrahvi alla.
7. esineb ühendites nurga alla, kraadi alla (asendi tähistamisel küsimuse puhul kuhu?). Toorik pööratakse freesimisel vajaliku nurga alla. *„Küll rullib,” katkestab Mart vaikuse, kui laev ennast jälle nelja-viiekümnekraadise nurga alla keerab. K. Raja.
8. esineb fraseologismides, näit.:. Teed jalge alla võtma. Jalge alla tallama. Tuult tiibade alla saama. (Kellegi) tiiva alla pugema. Oma käe alla võtma. Katuse alla saama, viima. Haamri alla minema. Vihma käest räästa alla sattuma. Põranda alla minema. Küsimärgi alla seadma. (Oma) küünalt vaka alla peitma. Ühe mütsi alla saama. Tanu alla saama. Kalevi alla panema. Luubi alla võtma. Tuhvli alla sattuma. Kõrvu pea alla panema. Hamba alla saama. Hinge alla võtma. Püssi, lipu alla kutsuma. (Kellegi) silma(de) alla. (Kellelegi midagi) nina alla hõõruma.
II.prep
1. mingist määrapiirist vähem, vähem kui. a. [gen] Pisut alla kahesaja krooni. Alla kaheteistkümne kilogrammi. Alla viie aasta vanused lapsed. Ta on mees alla neljakümne. Alla viie päeva selle tööga toime ei tule. Uisutas 500 meetrit alla 40 sekundi. Mõni kraad alla nulli. Kasvult oli ta alla keskmise. Alla normaalkaalu. Alla õige hinna. Alla oma võimete. b. [part] hrv. Alla viit päeva selle tööga toime ei tule. Ta on veidi alla keskmist kasvu. Alla kahtsada krooni. Esines alla oma võimeid.
2. [part] mingis suhtes allapoole v. allpool; päri-. Seelik on tükk maad alla põlve. *.. põõsalindude salk keerles ladvastiku kohal ja kadus alla tuult .. A. Mälk. *Tuba oli hall ja hämar, alla päikest .. L. Kibuvits.
III.adv
1. allapoole, madalamale; ant. üles, peale. Üles-alla kiikuma. Ülalt alla liikuma. Riiulilt rippus alla mingi rõivas. Trepist alla laskuma, minema. Kummardus alla. Vajutas juhtkangi, ukselingi alla. Sukasäär vajus alla. Tõmbas mütsikõrvad alla. Laskis kardina alla. Käsi langes lõdvalt alla. Mina heitsin üles narile, tema alla. Tuli kabinetist alla elutuppa. Võta kaks piletit alla 'parterisse', kaks rõdule. Midagi alla neelama, kugistama. Ei saanud toitu suust alla. Veenired jooksevad mööda akent alla. Higi valgus mööda nägu alla. Tünn veeres mäest alla. Vaatasin mäelt alla orgu. Ta läks alla jõe äärde. Suurelt maanteelt keerab rada alla 'kõrvale, ära'. Sõitsime mööda jõge alla 'suudme poole, pärivoolu'. Laevad liiguvad mööda Volgat üles ja alla. Purjetati mööda Tšiili rannikut alla 'lõunasse'. Järv, jõgi lastakse alla 'lastakse kuivaks v. veepinda alandatakse'. || (oma otstarvet täitma v. selleks valmis). Paneb kartulipajale tuld alla. Seadis õunapuule toed alla. Istikutele ajasid juured alla. Sügiseks saadi majale põrandad alla. Pane suusad, uisud alla. Vankrile pandi uus ratas alla. Hobusele löödi uued rauad alla. Lõin kingadele pooltallad alla. Loomadele viidi õlgi, põhku alla. Tõmbas olulisematele sõnadele joone alla. Kirjutasin lepingule, aktile alla. Sekretär lõi tõendile pitseri alla. *Alla tõmbas villase tuukripesu, peale kerged nahkpüksid ja vikerkaarekampsuni. N. Baturin. || maapinnale v. mingile muule pinnale, maha. Alla hüppama, kukkuma. Ronis puu, kivi otsast alla. Ta tuli, kobis lavalt, lakast alla. Lennuk tulistati alla. Lennukilt heideti alla langevarjureid. Tuul raputas õunu alla. Puudelt langes lehti alla. Krohv oli lahmakatena alla langenud. Vihma kallab alla. *.. päästepaat viirati alla ja ikkagi tuldi appi. H. Sergo.
2. hulgalt v. kvaliteedilt vähem v. vähemaks. Alla hindama. Hinnast alla jätma. Tingis hinnast 10 krooni alla. Viiskümmend krooni – ja mitte sentigi alla! Hinnad läksid alla. Vabrikandid lõid palgad alla. Kellegi autoriteeti alla kiskuma. Tase, kvaliteet läks alla. Halb ilm viis tuju alla. Poisil võeti käitumishinne alla.
3. hulgalt, määralt vähem kui; (tasemelt) madalam kui. Alla neljakümnesed mehed. Alla viieteistkümnene nooruk. Alla keskmise õppeedukus.
4.ühendverbi osananäit. alla andma, alla käima, alla vanduma, alla võtma

alla
muus kombel, viisil, -taoliselt

jalgu alla saama, jalgu alla panema vt jalg

jalgu alla tegema vt jalg

jalgu alla võtma vt jalg

keelt alla viima vt keel

kriipsu alla tõmbama vt kriips

kurgust alla laskma, kurgust alla minema vt kurk [kurgu]

kõrist alla laskma, kõrist alla minema vt kõri

[kellelegi] tuult alla tegema vt tuul

[millelegi] tuult alla tegema vt tuul

tähti taevast alla tooma vt täht

[kellelegi, millelegi] ülalt ~ ülevalt alla vaatama vt ülalt vt ülevalt [1]

laadimalaadin 42
mingit kaupa, materjali v. ainet kuhugi siirma ning laduma. Metsamaterjali, puisteaineid, konteinereid, masinaid, tarbekaupu laeva, laevale, trümmidesse, vagunitesse, autodele laadima. Kaubajaamas laaditakse vaguneid. Laaditi ning lossiti laevu ja praame. Ehitusmaterjale peale, maha, vagunist autodele ümber laadima. Naftaga laaditud tanker. Pumpade abil laaditakse laeva tankid täis, tühjaks. *Tema kohus oli rood õigeks ajaks jaama viia ja rongile laadida .. A. Hint. || kõnek midagi suuremal hulgal kuhugi panema, laduma v. toppima. Laadin kõik asjad, kogu oma kraami kohvrisse ning seljakotti. Laaditi taskud õunu täis. *Ühel hommikul noorem vend laadis endale valmis leivakoti. J. Jaik. || kõnek kõvasti sööma (v. jooma), sisse ajama. Õgard laadis terve vaagnatäie liha keresse. *Kas sul siis tõesti on alati vaja sisse laadida kallist kroonuviina .. O. Luts. || info ressurssi kasutuskohta viima. Laadin programmi välismälust põhimällu.

laadimalaen 42
laenguga v. vajaliku energiaga, kütusega, mingi eriseadmega vms. varustama. a. (näit. jahipüssi) padrunit viskelaenguga (ning haavlite v. kuuliga), samuti mürsku lõhkelaenguga varustama; padrunit padrunisalve viima; padrunit, mürsku tulirelva (vint)rauda viima. Jämedate haavlitega laetud padrun. Püssi laadima. Tal oli laetud püstol taskus. Sõdurid muudkui laadisid ja tulistasid. b. piipu tubakaga täitma, piipu toppima. Hakkab piipu laadima, laeb piibu täis. c. küttekollet kütusega, laboratoorset v. tööstuslikku mahutit v. aparaati mingi ainega täitma. Laadisime ahju puid, briketti, kivisütt täis. Retorti, autoklaavi laadima. d. kassetti foto- v. filmikaamerasse, filmilinti, diapositiivi vms. projektorisse asetama. Laeb uue kasseti aparaati, kaamerasse. Laeb kaamera värvifilmiga. e. el alalisvoolu läbi aku juhtides elektrienergiat keemilise energiana salvestama. Akut, patareisid laadima. Aku on tühi, tahab laadida. Laetud 'laenguga' osakesed. f. piltl mingi tunde, meeleolu v. ideega täitma. *.. vaevalt olen ma võimeline laadima oma vaimu puhta ning siira vaimustusega, ausa ning innuka tahtega. R. Kaugver.

alla laadima
info faile vms. arvutist välisseadmesse, serverilt tööjaama v. teisest süsteemist oma süsteemi teisaldama. Laadis Internetist tarkvara alla.

üles laadima
info faile vms. välisseadmest arvutisse, tööjaamast serverile, oma süsteemist teise süsteemi teisaldama. Kodulehekülg peab olema veebiserverisse üles laaditud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur