[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit

akna|ava
ka ehit ava akna jaoks. Laudadega kinni löödud, tühjad aknaavad. Seinad on kerkinud juba aknaavadeni.

akna|haak
haak suletud akna kinni- v. avatud akna lahtihoidmiseks

akna|kremoon
akna varrassulgur, kremoon

akna|laud
akna sisemises allääres asetsev plaat. Lai aknalaud. Aknalaual on lillepotid. Toetub, nõjatub aknalauale.

akna|orv
seinatühe akna jaoks, aknatühe. Vanade paksuseinaliste kivimajade aknaorvad.

akna|raam
aknaruute, aknapoolt vm. akna klaaspinda ümbritsev puidust, plastist v. metallist raam. Helevalged aknaraamid.

akna|riiv
riiv akna sulgemiseks

akna|simss
akna kohal (sees- v. väljaspool) eenduv serv. Varblased kössitavad aknasimsil.

avanema37

1. lahti minema, suletud seisundist avatud seisundisse minema. Uks, värav avanes. Luuk avanes kriuksudes. Eesriie avaneb. Haige virgub, silmad avanevad. Suu, huuled avanesid. Rüseldes olid nööbid, haagid, mantlihõlmad avanenud. Langevarjud avanesid. Hommikul vara on tulbiõied sulgunud, hiljem nad avanevad. || puhkema, lõhkema, oma sisemust avama; paljandina, allikana jne. mingi pinnani, näit. maapinnani ulatuma. Paise avaneb, mäda hakkab välja voolama. Flegmoon võib iseeneslikult avaneda naha pinnale. Maapõu avanes, laava purskas välja. Maakoore kivimid avanevad mõnes kohas paljanditena maapinnal. || (hrl. akna v. ukse kohta:) teatavas suunas avatav olema, mingis suunas v. millegi poole asetsema. Toa aknad avanevad päikeselisse aeda. *Ruumi avaneb kaks ust – üks otse tagaseinast, teine paremalt. O. Tooming. *Toas oli kaks akent – üks avanes tänavale, teine kitsa põiktänava poole .. M. Käbin (tlk). || kasutamiseks, külastamiseks jne. lahti tehtama. *.. ootas ta kannatamatusega silmapilku, kus avanevad asutiste uksed. A. H. Tammsaare. | piltl. Noortele avanevad kõrgkoolide uksed.
2. pilgule avatuks, silmaga haaratavaks muutuma. Toompealt avaneb vaade Tallinnale. Sündmuskohal avanes meile kurb vaatepilt. Meie silmade ees avaneb org kauni järvesilmaga.
3. kättesaadavaks muutuma, võimalikuks saama. Avanes hea võimalus, juhus Krimmi sõita. Noortele avanesid soodsad võimalused edasiõppimiseks. Mulle avanes uus tööpõld. Jaapani autotööstusele avanes uusi turge.
4. nähtavale v. ilmsiks tulema, end avaldama v. ilmutama. Inimese olemus avaneb tema tegudes. Teoses avaneb kunstniku ande eripära.

esi|klaas
sõiduki eesmise akna klaas. Auto, lennuki esiklaas.

framuug-i 21› ‹s
ehit kõrge akna v. ukse ülemine, eraldi raamistusega osa. Ruumi õhustati avatud framuugide kaudu. Akna framuug oli alla lastud.

hing2-e 22› ‹s
ukse, akna, kaane vms. kinnitusosa, mis võimaldab avamisel ja sulgemisel nende pöördliikumist. Uks kriuksatas, kääksatas roostetanud hingedel. Hinged kirigisevad, kriuksuvad, kääksuvad, logisevad. Hingi õlitati aeg-ajalt. Luuk rippus ühe hinge otsas. Aken on hingedel längakile vajunud. Ta tõstis värava hingedelt maha, hingedele tagasi.
▷ Liitsõnad: akna|hing, uksehing; puu|hing, raud|hing, vaskhing.

hinge|konks
konks hinge osana akna-, uksepiidas, väravapostis vm.

kardin-a 2› ‹s
hrl. akna, ukse ees rippuv (tekstiilmaterjalist) kate, eesriie. Sitsist, tüllist, pitsist kardinad. Aknalauani, põrandani ulatuvad kardinad. Akna ees olid tihedad, kahekordsed kardinad. Tõmbab kardinad (akna) ette, (akna) eest kõrvale. Läbi paksude kardinate ei paista päike tuppa. Piilub kardina vahelt tänavale. Aken on ilma kardinata. Ukseava varjasid kardinad. Peitis end kardina taha.
▷ Liitsõnad: marli|kardin, pits|kardin, plüüš|kardin, riba|kardin, sits|kardin, tüll|kardin, varbkardinad; akna|kardin, külg|kardin, pimendus|kardin, rull|kardin, ukse|kardin, voodikardin.

klaasi|lõikaja
akna-, vitriini- jm. klaasi sobivas suuruses väljalõikaja

koputama37

1. hrl. kuuldavate löökidega korduvalt kergelt lööma. Koputas sõrmenukkidega lauale, vaasi pihta. Koputas kepiga vastu põrandat. Pillimees koputas kingakontsaga takti. Käib ja koputab vasaraga kive. Koputasin lahti tulnud paadilauad kinni. Taat koputab piibu lävepaku vastu tühjaks, piibust tuha välja. Ta koputas endale nagu midagi meelde tuletades sõrmega otsaette. Koputab kaaslasele sõbralikult õlale. Rähn koputab nokaga puutüve pihta. Oksad, esimesed vihmapiisad koputavad vastu aknaklaasi. || selliste löökidega ukse, akna vms. avamist taotlema v. enda tulekust märku andma. Uksele, aknale koputama. Keegi koputab ukse taga. Kassaluugile koputada ma ei tihanud. Ta astus koputamata sisse. Koputasin mitu korda, aga keegi ei tulnud avama. | piltl. Viletsus, nälg, puudus, lähenev talv koputas uksele. || kõnek koputlema (tervisliku seisu määramiseks). Tohter koputas ja kuulas haiget hoolega. *Arst koputas, nagu amet käsib, ega leidnud mingit viga üles. L. Promet.
2. kõnek kedagi mingi asjaga lööma, koksama, kopsama. Talle oleks nagu nuiaga pähe koputatud. Kui õige koputaks talle vastu kukalt! *Ta pahvatas jälle imelikult naerma. Saška vangutas pead: poiss oli tõesti koputada saanud [= pisut põrunud]. S. Hallik (tlk).
3. kõnek omade peale salaja, tagaselja, äraandlikult kaebama. Käis kaasvangide peale koputamas. *..klaar, et te võite minna politseisse ja meie peale koputada... V. Beekman (tlk).

kremoon-i 21› ‹s
akna varrassulgur, kus käepideme pööramisega avatakse v. suletakse aknariivid korraga nii all kui ülal
▷ Liitsõnad: akna|kremoon, riivkremoon.

kuredik-diku, -dikku 30› ‹s
etn katusealune rehetoa akna ees

latt1lati 21› ‹s

1. pikk ja suhteliselt väikese ristlõikega puitmaterjal. Latid ja teibad. Lattidest aed, tara, püstkoda. Pani paar latti purdeks üle kraavi. On tara tegemiseks postid, latid ja lipid valmis muretsenud. || hüppelatt. Latti ületama, maha ajama. Latt tõsteti maailmarekordikõrgusele.
▷ Liitsõnad: aia|latt, hammas|latt, hüppe|latt, katuse|latt, lood|latt, mõõte|latt, müür|latt, põik|latt, püst|latt, raua|latt, raud|latt, riht|latt, roov|latt, tina|latt, vase|latt, õnge|latt, ühendus|latt, ümarlatt.
2. (lame) metallkang ukse v. akna kindlalt sulgemiseks. *Eks mine katsu Oru lauta pääseda, vaata, misukesed lukud ja latid seal ees. A. H. Tammsaare.
3. piklik kõva tomp mingit ainet, kang (3. täh.) Ostsin terve lati vorsti.

lünett-neti 21› ‹s

1. ehit poolringi- v. segmenditaoline pind enamasti ukse v. akna kohal; seina ülaosa, mida piirab võlvi ja seina lõikejoon
2. tehn rakis pika peenikese detaili kinnitamiseks töötlemisel (näit. treipingil)

maasvärk-värgi 21› ‹s
ehit gooti stiilis akna raidkivist ehisraamistik

markiis2-i 21› ‹s
(hrl. kaupluse, kohviku vms.) välisseinal akna kohal paiknev katusetaoline riidest päikesevari

palend|sein
ehit akna-, ukse- vm. müüriava külg

petik-u 2› ‹s
ehit akna, ukse v. kaare kuju jäljendav lame ehisorv. Hoone läänefassaad on kaunistatud petikutega.

põrutama37

1. põruma (1. täh.) panema, põrumist esile kutsuma. Vanker põrutab konarlikul sillutisel. Kivitee põrutab vankrit, sisikonna segamini. Tee on nii hea ja pehme, et ei põruta üldse. Jõudsime põrutavalt teelt tasasemale. Plahvatused põrutasid külmunud maad. Vankrisõit on klaasid korvis puruks, katki põrutanud. *Üks suur purk on mõranenud, vist on poisid kevadel puudeladumisel põrutanud kasti, kus ta sees oli. M. Traat. *Tõusev tuul peksis puldanit ja lainete hoog põrutas jääd. A. Mälk.
2. tugevasti lööma, virutama, midagi v. kedagi löögiga mingisse asendisse v. olukorda viima. a. kuskile, millegi vastu lööma. Mees põrutas vihaselt rusikaga vastu lauda, lauale. Laps põrutab jonnides jalaga, jalga vastu maad. Tantsijad põrutasid hoogsalt jalga vastu põrandat. Hobune põrutas kabjaga vastu seina. Põrutas jalaga kasti küljest laua lahti. Üks mees põrutas käega kõminal vastu trummi. Põrutab haamriga naelapea pihta. Põrutas värava paukudes, mürtsuga kinni. Kala põrutama 'kalu vastu õhukest jääd lüües uimastama'. Vasar muudkui põrutas alasi pihta. *Pole tööriistu, muidu põrutaksin ise kas või rupsikud alla. L. Vaher. | piltl. *Ja pakane põrutas piraki! jäise malgaga vastu majaseina.. O. Kool. || selliste löökidega ägedalt ukse v. akna avamist taotlema. Soldatid põrutasid sisselaskmist nõudes ukse taga, vastu ust. „Tehke lahti!” nõudis politsei kõigest jõust uksele põrutades. Varahommikul hakati aknale kangesti koputama ja põrutama. || lume, tolmu maha raputamiseks jalgu tugevasti vastu maad lööma v. käega vastu riideid rapsima. Põrutas trepil oma lumiseid jalgu. *Kohe, kui lõõr lõhutud, põrutan püksid tahmast tühjaks.. M. Raud. || midagi hooga kuskile lööma v. paiskama. Põrutas palli võrku, väravasse. Mängija põrutas litri väravast mööda. Aknaklaas põrutati sisse, katki, puruks. Haaras laualt taldrikud ja põrutas need põrandale sodiks. b. kellelegi tugevat hoopi andma v. kedagi millegagi viskama. Poiss põrutas teisele rusikaga vastu lõuga. Vaat kui põrutan sulle hoobi, kõmmu lagipähe, kuklasse, ühe tulise vastu vahtimist! Põruta talle püssipäraga! Kallaletungija põrutati pikali, selili. Poiss põrutas kassile kiviga. Põrutab jooksjale palliga järele. Seisab ja vahib, nagu oleks talle puuga pähe põrutatud (millegi ootamatu, rabavaga seoses). Kedagi mättasse põrutama 'maha lööma, tapma'. *Pillimees Vambo Andre oleks peaaegu oma naise Liisu armukesel pealuu pudeliga pihuks ja põrmuks põrutanud. O. Tooming. c. kehavigastusena põrutust (2. täh.) tekitama, seda esile kutsuma. Ta sai sõjas, autoõnnetusel raskesti põrutada. Sõdur sai miinist, plahvatusest tugevasti, kõvasti põrutada. Löök, plahvatus põrutas mehe uimaseks, segaseks, sandiks. Hoop põrutas ninast vere välja. Põrutatud jalg tegi kaua valu. Ta on vist peast põrutada saanud, ajab nii imelikku juttu. *Lauri oli merre kukkunud, kuna jäätükk ta meeled segi oli põrutanud. M. Nurmik (tlk).
3. piltl rabama, jahmatama panema v. üllatama; vapustama, (tugevasti) puudutama. Vahejuhtum põrutas lausa tummaks. Süüdistused põrutasid teda hinge, südame põhjani. Mis ma teada sain, põrutas mind väga. Olen nähtust ja kuuldust, üleelatust põrutatud. Põrutav uudis, sõnum, teade, sündmus. Põrutav kurbmäng, eludraama. Põrutavad elamused. Meile avanes põrutav vaatepilt. Kõne avaldas kuulajaile põrutavat muljet. Muusikali põrutav 'väga suur' menu. Oskari karjäär on meeletu, põrutav. Need lood on nii põrutavad, et kõik kuulasid pärani sui. Kõige enam põrutas mind nende asjade hind. Kohe juhtub midagi põrutavat. Tal on alati põrutavaid ideid. *Jakob oli otse põrutatud, et kõik tema perekonna salaasjad olid sellele tüdrukule teada.. K. Ristikivi.
4. midagi kurjalt v. järsult ütlema, käratama; midagi valju häälega v. hoogsalt ütlema. Lapsed põrutati vait. Vanamees põrutas ähvardusi, needusi, roppusi. Küll kärgib, põrutab kui hull. Mis sa ootad, põruta kord majja. Kui peremees korra põrutab, ei julge keegi iitsatadagi. Põrutas südametäiega paar kõvemat sõna. „Mis sa siin lõhud!” põrutas mees poisile. „Tere!” põrutas Enn valju häälega. Põrutasin terve uudise korraga, ühe hingetõmbega lagedale. *Parem suu sisse põrutada kui seljataga viriseda. R. Sirge. *Ja masinist-Mihkel põrutab kohe nõnda, et terve tuba aina lajatab: „Näed, Liide, külaline tuli.” A. Jakobson. || pahandama, tõrelema. *Sai rentnikult kõvasti põrutada, lubati palgastki maha võtta. A. Hint.
5. kõnek laskma, tulistama, kõmmutama. Põrutas kaheraudsest haavlitega, mõlemast rauast korraga. Poisid põrutasid õhupüssist märki. Põrutas kõik laengud pihta, mööda. Vaenlane põrutab kuulipildujast, kahurist. Valvur põrutas paugu õhku. Põgenejale põrutati paar pauku järele. Põrutas teisele kuuli puusa. Nii kui pead kergitasime, põrutas vastane valangu. Nad põrutavad kogu aeg rakette õhku. Laev põrutati põhja. Sild põrutati õhku, vastu taevast 'lasti õhku, õhiti'. Jahimees põrutab jäneseid. *Õhutõrje põrutas küll otse jaama kõrvalt, aga neile suurtele [= lennukitele] vist ei aidanud. R. Vaidlo. || (äikese kohta:) järsku valju pauku, raksatust kuuldavale tooma, kärgatama. Pea kohal põrutas pikne. Välgusähvatusele järgnes põrutav mürin.
6. kõnek kiiresti sõitma, jooksma v. käima, kihutama; kuhugi (kiiresti) minema v. reisima. Põruta rattaga otse koju! Kuhu sa nüüd põrutad? Buss põrutas peatusest mööda. Auto põrutas kraavi, vastu posti. Üks auto pidurdas ja teine põrutas tagant otsa. Meil tuleb tuldud teed tagasi põrutada. Põrutage mööda raudteed edasi! Me ei läinud mööda teed, vaid põrutasime otse. Siit mäest põrutasin kord suuskadel alla. Põrutame nädalalõpuks maale, Kihnu! Põrutasin Tapalt otse Tallinna. Tal on auto käes igale poole põrutada. Põrutas Krimmi suvitama. Jätaks kõik sinnapaika ja põrutaks merele, välismaale. Kui homme on ilus ilm, põrutan Piritale. Mehed põrutasid alevisse. Istus autosse ja põrutas minema. Põrutame vaatama, mis seal päriselt toimub! Sügisel põrutan ülikooli. *Laval sada kakskümmend kraadi kuiva kuumust, sealt põruta mõnusasse basseini.. T. Kallas.
7. kõnek väljendab v. rõhutab tegevuse hoogsust v. intensiivsust. a. (teist verbi asendades). Kõik põrutasid refrääni kaasa. Orkester põrutab valssi, tušši. Tüdrukud põrutasid polkat. Põrutaks õige ühe napsi hinge alla! Mehed põrutasid kooris laulu. Palju sulle deserteerimise eest põrutati? Põruta aga supile pihta! 'söö tublisti'. *On sul aga uni, kaks ja pool päeva põrutasid jutiga. R. Kaugver. *Kui Tartu meid ei aita, põrutame kirja Tallinna. A. Vaarandi. b.teise verbi laiendina›. Poisid põrutavad palli mängida. Mehed põrutavad laulda. *Oleks nüüd püssid, põrutaks iga jaama kohal õige kuradisti paugutada. H. Lepik (tlk).

riiv1-i 21› ‹s

1. ukse, värava, akna jms. sulgemisvahend, mille põhiosa on edasi-tagasi lükatav ümar v. lapik plaadile kinnitatud keel. Raudne, puust riiv. Suur riiv liigub raskelt. Lukud ragisesid, riivid kolksusid ja väravapooled tõmmati lahti. Riiv lõksatab kinni. Lükkasin riivi ette, eest. Uksel on riiv ees. Riiv on kinni, lahti. Tõmbas riivi tagasi. Nihutas riivi ukse eest. Riivid löödi lahti. Pääses sisse lukkudest ja riividest hoolimata. Toit on sahvris riivi taga. Kuld päästab lahti kõige kõvemadki riivid. Ei tahaks politseiga tegemist teha, pannakse viimati veel (luku ja) riivi taha 'vangi'. | (riivistatud olekut märkivana). Pani ukse seest(poolt) riivi. Lükkas, lõi ukse riivi. Uks on riivis. Jätame ukse riivist lahti. | piltl. Lükka ometi suule, sõnadele riiv ette! Kiitus tõmbas tunnetetulval riivi eest. *.. valla langeb saladuse riiv. V. Ridala.
▷ Liitsõnad: akna|riiv, kant|riiv, liht|riiv, mööbli|riiv, pöörd|riiv, raud|riiv, serva|riiv, ukse|riiv, väravariiv.
2. luku sulgev osa, lukustusriiv. Kahe riiviga ukselukk. Võtmekeel lükkab riivi ette.
▷ Liitsõnad: lukuriiv.
3. mitmesuguste sulgur- ja kinnitusmehhanismide nimetus. Käsipiduri käepide fikseeritakse riiviga. Püss on riivis. *Ta ise jättis kindlasti riivi lahti, lant vajus põhja kinni ja kui tamiil lõppes, vedas ridva üle parda. R. Vaidlo.
▷ Liitsõnad: kaitse|riiv, kinnitusriiv.
4. anat neljanda ajuvatsakese katte alaosas olev väike kolmnurkne leste (obex)

suuillat suusse e. suhu 15› ‹s

1. seedekulgla osa huultest neeluni. a. huuled v. kogu vastav ala näost (ka loomadel jm. elusolenditel). Suur, väike, lai, kitsas, täidlane, veretu, kahvatu, punane, värvitud, ilusa lõikega suu. Kala, konna, mao suu. Kassipoja roosa suu. Koer lakub pärast söömist suud. Suu on külmast pakatanud, kange. Käänas, väänas, krimpsutas, muigutas suud. Kõverdab, vingutab põlglikult suud. Tõmbab, veab suu krookesse, kõveraks, prunti, torru. Suu on pruntis, torus. Pigistab suu pisikeseks kokku. Hoiab suu kramplikult koos, kinni. Suu kisub nutule, viltu, pänni, naerule, muig(v)ele. Suu on muig(v)el, naeru(ki)l, irvel, muheluses, naerust kõrvuni. Pool suud naerul, pool tõsine. Suu hakkas värisema, oli krambis. Nutuvõru suu ümber, suul. Naeratavi, võbelevi sui. Teravad kortsud ümber suu, kummalgi pool suud. Maigutab maitset proovides suud. Matsutab süües suud, suuga. Kõrvetas kuuma teega suud. Pühkis lapse suu rätikuga puhtaks. Pani sõrme hoiatades, vaikusele manitsedes suule. Poiss surus oma suu vastu neiu suud, suudles neidu suule. Tal on juba hall habe suus. Hoidsin, vedasin, juhtisin hobust suu kõrvalt. Pahmaja härja suud ei peaks kinni siduma. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. b. suuõõnde viiv ava, üla- ja alahuule vahe, suuava. Avab, suleb suu. Suu praotus, sulgus. Suu vajus imestusest lahti, ammuli. Arst palus patsiendil suu avada, lahti teha. Vahtis küsijale ammuli suuga, ammuli sui otsa. Haigutab suure suuga. Naerab pärani sui, täie, lahtise, laia suuga. Hingab läbi suu, suu kaudu. Suust suhu, suult suule hingamine. Ahmis lahtisi sui õhku. Ajab keele suust välja. Koeral on kuuma ilmaga keel suust väljas. Köhides pane käsi suu ette, hoia käsi suu ees. Pistis nõutult näpu suhu. Seisis, näpp suus. Hoidis suitsu, kustunud piipu suus. Ema andis, pani lapsele rinna suhu. Koer ahmas kondi suhu 'hammaste vahele', kandis konti suus 'hammaste vahel', kaotas kondi suust. Tõstis kruusi, pudeli suule ja jõi. Õllekann käis suu pealt suu peale. Pistis sõrmed suhu ja vilistas. Kas sina oskad sõrmed suus vilistada? Õmbleja pistis nööpnõela suhu 'huulte vahele', võttis nööpnõela suust 'huulte vahelt'. Siga plahvib suure suuga, laia lõuaga 'ahnelt' süüa. See toit ei lähe mul suust sisse 'on väga vastumeelne, võimatu suhu võtta'. Haigus tuleb sisse suu kaudu, läbi suu. Pane suu kinni, muidu süda jahtub ära! (öeldakse sellele, kel suu lahti). Surm on suu ääres, suu juures, suu ees 'väga ligi'. Ütleb igaühele suu sisse 'otse', mida arvab. Ta on otse surma suust pääsenud. Suur tükk ajab suu lõhki. c. suuõõs (vahel ka huuled ja suuava kaasa arvatud). Suu tundub kuiv, mõru, kuivab, kõrbeb. Ta suu haiseb, suust tuleb halba lõhna. Hambad lõid suus külma pärast lõksu. Tal on hambad suus puseriti. Tal on suu valgeid hambaid täis, kõik hambad suus, pool suud hammastest lage. Lapsel tulid hambad suhu, on juba mitu hammast suus. Kuldil on suured kihvad suus. Joo kohvi, saad suu soojaks. Hea toidulõhn teeb suu vesiseks, paneb suu vett jooksma, toob sülje suhu. Vaatas teiste söömist vesise suuga pealt. Ahmis suu toitu täis. Toit, pala käib suus ringi, ei taha alla minna. Ei saa toitu suust alla. Võttis vett suhu ja purskas triigitava pesu peale. Pehmed pirnid lausa sulavad suus, suhu. Suu on toidust pungil. Ära topi suud nii süüa täis. Täis suuga, pungil sui ei räägita. Söö enne suu tühjaks, siis võta järgmine suutäis. Võta kommi, tee suu magusaks. Lutsib kommi suus. Tõsteti toitu ette ja pandi suud liikuma. Toitu mäluvad suud. Süües suu ei väsi. Neil pole midagi suhu panna 'süüa'. Pole paar päeva midagi suhu saanud 'söönud'. Seda toitu, jooki ei võta ta oma suhu, suu sissegi. Ei võtnud ivagi suhu, enne kui teised koju jõudsid. Minu suu pole seda toitu veel maitsta saanud. Õlut jätkus, keegi ei jäänud kuiva suuga 'ilma joogita'. Nutumaik, nutu maitse tuli suhu, on suus. On nii pime, et ei näe sõrme suhu pista. Räägib pudinal, nagu oleks suu kuuma putru täis. Pane soola oma suu 'maitsmise' järgi. See raha on oma suu 'söömise' kõrvalt kokku hoitud. Mis hundi suus, see hundi kõhus.
2. kõnetrakti osa, kõnelemist (jm. häälitsemist) võimaldav elund. Laul, naljad, vile suul, suus. Ärge uskuge, mis inimeste suud räägivad. Olen seda mitmest suust kuulnud. Pole ise näinud, ainult teise-kolmanda suu läbi kuulnud. Lapse suu läbi, lapse suust pead sa tõde kuulma. Kelle suu kaudu see jutt on liikvele läinud? Millest süda täis, sellest räägib suu. Ta suu ei reetnud rõõmu. Ta suu jäi tummaks, sõnatuks. Ootab sõna ta suust. Ei taha ta nimegi suhu võtta. Tal on nagu tropp suus, ei tule sõna eest ega takka. Hea uudis tõi naljasõnad suhu. Palvesõnad jäid tal suus, talle suhu kinni. Laskis suust vänge vandesõna. Paha sõna oli tahtmatult suust lipsanud. Kurjad sõnad olid tal vastuseks suus valmis. Seadis suud krõbedaks vastuseks. Andis oodata, kuni sõna ta suust kukkus. Tema suu ei seisa vait. Laps hoidku, pidagu suu kinni 'olgu vait, ärgu segagu vahele', kui täiskasvanud räägivad. Ta suust ei tulnud enam sõnagi. Sai suust vaikse tere. „Oih!” libises kiljatus neiu suust. Ajab suust jama (välja). Seda on ta oma suuga lubanud, kinnitanud. Sa ise oma suuga käskisid nii teha. Laskis end sõbra suu läbi vabandada. Vahtis rääkijale suu sisse, rippus üksisilmi rääkija suu küljes. Tal lausa osta, kisu sõna suust. Kas sul endal suud peas ei ole, et mina pean küsima? Kus su suu siis oli, kui sai asja seletada? Ennast õigustama on kõigil suud peas. Jutt levis suust suhu. Armsama nimi oli tal alailma suus. Tema suust pole keegi head sõna kuulnud. Ega küsija suu peale lööda. | piltl. Valetab, nii et suu suitseb, vahutab (peas). Võiksid suule prundi ette panna. Sõnad surid, hangusid suhu. Veeretab iga sõna suus 'on aeglase jutuga'. Räägib niisuguse hooga, et sõnad lähevad suus sõlme. Lükka ta suule riiv ette, et vait jääks. Mure surub ohke suule. Nüüd olen klatšimooride suus 'kõneaineks'. Tal on suur suu, mis kõik välja lobiseb.
3. kõnek kõne, kõneosavus; kõnepruuk, suuvärk. Küll on sel poisil suu! Kus on suu peas! See sõna, kõnekäänd on jäänud ainult vanemate inimeste suhu. Pärimus on levinud mitme põlvkonna suus. Tema suus kõlab see väljend võõralt. Rahva suust üleskirjutatud laulud, jutud. Ta on suult õige ropp mees. Niisugust sõna tema suus ei ole. Selle sõna olen vanaema suust õppinud. Eit oli oma suu poolest kuulus. Häbenegu oma riivatut, rumalat suud! Tema suud kartsid kõik. Ta on oma suu pärast kinnigi istunud. Teenib endale suuga leiba. Muheda suuga naljamees. Suuga kiidab, südames laidab. Mahlaka, lopsaka suuga jutustaja. Vaikse, kidakeelse suuga mees. Õige lahvatu suuga moor. Ta on üsna lahtise suuga 'otsese jutuga' mees. Talitse, taltsuta oma suud 'vali sõnu', kui vanema inimesega räägid! Külarahva suus oli ta nimi Keku. Rahva suud ja suurt teed ei saa kinni panna. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
▷ Liitsõnad: lapsesuu.
4. kõnek nägu. Magas suu(ga) seina poole. Kass istus maha ja hakkas suud pesema. Ema ei sallinud, kui tuldi tema suu ette tühje jutte veeretama. Suu ees räägib üht, tagaselja teist juttu. Istuvad pingil, suud vastakuti, suu suu vastu. Lastel on suud kriimus, pesemata. Väljas tuiskab suu(d) ja silmad täis. *Papioja [talu] toetus ainult seljaga vastu metsa .. suuga vaatas küla ja inimeste poole. S. Ekbaum. | piltl. Valetab, luiskab igaühel suu(d) ja silmad täis. Nüüd on suu(d) ja silmad häbi täis 'on väga häbi'.
5. isik v. olend. a. sööja. Pisike põld pidi toitma üheksat suud. Pere on suu võrra suurenenud. Tunneb ennast lauas liigse suuna. Laua äärde, laua taha istus iga päev hulk näljaseid suid. Pere suur, suid palju. Peale oma laste tuli tal veel teisigi suid toita. Üks suu rohkem või vähem. Suid oli peres rohkem kui töökäsi. *On kasvanud suude hulk toas kui ka laudas, nõudes aina pea- ja kõhuvarju. A. H. Tammsaare. b. rääkija. Mitu suud toetas ettepanekut. Mõned kurjad suud räägivad, et .. Nad palusid kellegi keeleoskaja endale suuks.
▷ Liitsõnad: kuldsuu.
6. miski suud v. suuava meenutav. a. mingi toru v. raua, õõnsa v. kotja eseme ees- v. ülaosas paiknev ava, sellise ava v. õõne äär. Mõrra, nooda suu. Padjapüüri, tekikoti suu. Püssi, revolvri, kuulipilduja, suurtüki suu. Väikese suuga käekott. Kitsa suuga kann, pudel. Kitseneva suuga konjakiklaasid. Laia suuga varrukad, sokid, säärsaapad. Läks saabaste suuni vette. Püksisäärte suud on kulunud, katki, narmal. Heie värtna suus oli katkenud. Seob kartulikoti suu kinni, teeb lahti. Võttis kurnalapi piimanõu suult. Korstnate suud puhuvad suitsu. b. spetsiaalne ava (täitmiseks, ammutamiseks jne.); sisse- v. väljapääsukoht; akna- v. ukseauk; millegi eesosa v. algus. Maa-aluse käigu, tunneli, koopa suu. Šahti, puuraugu, kaevu suu. Kuristiku, oru, tänava suu. Ääsi hõõguv suu. Istub küdeva ahju suu ees. Pliit oli suuga ukse poole. Kerise suust pahises leiliauru. Kartulikoopa suu oli vastu lõunakaart. Hobune aeti küüni, keldri suu ette. Hangus heinu laka, küüni suust sisse. Kangutas luugi keldri suult ära. Joosti tropis ukse suu peale, värava suhu. Tänava suus tekkis ummik. Kükitasin mesipuu suu ees. *Üleval trepi suus võtavad kaks tohtrit tulijad vastu .. E. Vilde. c. voolava vee v. veekogu kuhugi avanemise v. suubumise piirkond; sissepääs mere poolt. Allika suu. Jõuti suure jõe suhu. Jäädi ankrusse abaja suus, abaja suhu. Saar kitsa fjordi suus. Keerati kanali suust sisse. Asula Emajõe suust lõuna pool. Laev tüüriti sadama suust sisse. Kitsa, laia suuga laht. Sõideti kuni Valge mere suuni. *Sõitsime lahest välja ja tõmbasime lahe suul purjed üles. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: aganiku|suu, ahju|suu, allika|suu, augu|suu, fjordi|suu, haua|suu, jõe|suu, kaevu|suu, kahuri|suu, kamina|suu, kannu|suu, kerise|suu, kinda|suu, koopa|suu, korstna|suu, koti|suu, kuulipilduja|suu, käise|suu, küüni|suu, lahe|suu, laka|suu, luugi|suu, lähkri|suu, mere|suu, mõrra|suu, nooda|suu, oja|suu, pliidi|suu, portfelli|suu, pudeli|suu, põrgu|suu, relva|suu, sadama|suu, suka|suu, sääriku|suu, tasku|suu, tee|suu, telgi|suu, toru|suu, tunneli|suu, tänava|suu, ukse|suu, varruka|suu, väina|suu, värava|suu, ääsisuu.
7. hrv algus, hakk [haku]. Hommiku, õhtu suus tuul pöördus. *Me vaatlesime kaugeid maid, / kolm last sääl südapäeva suus .. V. Ridala.

žalusii14› ‹s

1. reguleeritav kaldliistudest kate v. võre hrl. akna ees, ribakardin. Allalastud žalusiid. Läbi žalusiide tungiv valgus.
2. tehn õhuvoolu reguleeriv ning sademete ja tolmu eest kaitsev seadis, ribakatik. Auto radiaatori žalusii. Signalisatsiooniseadmete žalusiid.

tender|post
ehit soonega püstpruss palkseina v. akna- ja ukseavade kindlustamiseks

tiitel-tli, -tlit 2› ‹s

1. seisust, teaduskraadi vms. tähistav nimetus; aunimetus. Kõrge, austav tiitel. Kõrg-, alamaadli tiitlid. Tiitlita aadlik. Vabahärra, kammerhärra tiitel. Kuningas andis heliloojale lordi tiitli. Monarhistliku valitseja kõrgeim tiitel on keiser. Vene keiser on kandnud ühtlasi Soome suurvürsti tiitlit. Sai Helsingi ülikooli audoktori tiitli. Kõiki ta tiitleid ei jõua üleski lugeda. || (spordis). Võitis Euroopa meistri tiitli kaugushüppes. Saavutas rahutuuri üldvõitja tiitli. Tema nime kaunistab olümpiavõitja tiitel. Jõudis vabamaadluses meistersportlase tiitlini. || kellelegi mitteametlikult (ka pilkamisi) antud nimetus. Sai kaaslastelt kangelase tiitli. Lohakas töömees sai soss-sepa tiitli. Sellele arstile on šarlatani tiitel paras. *Velda sai kahekümneviieseks ja võis auga vanapiiga tiitli vastu võtta. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: aadli|tiitel, viisakus|tiitel, õukonnatiitel; krahvi|tiitel, kuninga|tiitel, paruni|tiitel, professori|tiitel, rüütlitiitel; maailmameistri|tiitel, meistri|tiitel, tšempionitiitel.
2. bibl trük teose pealkiri, autori nimi, ilmumisandmed jms. (paigutatuna tiitellehele); info (akna, dokumendi) nimetus. Kakskeelsetel teostel võib olla kaks tiitlit. Tõlketeose tiitellehe tagaküljel esitatakse originaali tiitel.
▷ Liitsõnad: eri|tiitel, üldtiitel; kaane|tiitel, päis|tiitel, seljatiitel.
3. teose pealkiri. Luulekogu tiitel ja avaluuletus osutavad selgesti põhiteemale.
▷ Liitsõnad: vahetiitel.

trell1-i 21› ‹s
hrl. pl.
1. jäme raudvarb, hrl. akna ees. Trellidega aken. Aknal olid tugevad trellid ees. Vangid viilisid trellid läbi ja põgenesid. Murdis, kangutas paar trelli lahti.
▷ Liitsõnad: akna|trell, raud|trell, vanglatrellid.
2. kõnek (vangla kohta). Selle kuriteo eest ootavad meest trellid. Ta ei saavuta oma ässitamisega midagi peale trellide. *Varsti oleks politsei kaelas olnud ja siis jumalaga. Istu muudkui trellis .. R. Janno.
3. märk #, numbriosund

tubatoa 24› ‹s

1. ehitise (vahe)seintega eraldatud, hrl. ühe v. mitme akna ja uksega ruum. a. elamiseks kasutatav ruum majas v. korteris. Suur, ruumikas, väike, pikk ja kitsas tuba. Omaette, ühine tuba. Vaheseinaga, säärvandiga eraldatud tuba. Korter koosnes kahest toast ja kõrvalruumidest. Poja, vanaema, isa tuba. Tuba koristama, remontima. Otsin mugavat möbleeritud tuba. Ega teil pole tuba välja üürida? Külalised astusid tuppa. Väljas on juba pime, peab lapsed tuppa 'sisse' kutsuma. Vanemad magasid põhjapoolses toas. Tädi peatub rannahotellis toas nr. 120. Teisest toast kostis muusikat. Selle koerailmaga ei saa jalgagi toast välja tõsta 'üldse välja minna'. Viiekesi koos võtavad poisid või toa selga 'mürgeldavad kõvasti'. || etn rehetuba. Pisemad lapsed magasid talv läbi toas, sest kambrit ei saanud kütta. *Rehetoa hiigla-ahi köeti palavaks ja kogu pere kolis tuppa. A. H. Tammsaare. b. eriotstarbeline ruum asutuses v. ettevõttes. Õpetajate tuba. Ema ja lapse, naiste isikliku hügieeni tuba. Märganud tee ääres kõrtsi, otsustasid mehed minna tuppa ja juua toop õlut. Töötame kolmekesi ühes toas. || piltl toas olijad, toatäis inimesi. Tuba jääb vait ja ootab, mis tulijal öelda. *Sedakorda naeris tuba mürinal. J. Rannap.
▷ Liitsõnad: ees|tuba, elu|tuba, haige|tuba, hotelli|tuba, kamina|tuba, katuse|tuba, keldri|tuba, kõrval|tuba, külalis(te)|tuba, laste|tuba, magamis|tuba, naaber|tuba, nuku|tuba, numbri|tuba, nurga|tuba, otsa|tuba, pere|tuba, poiste|tuba, puhas|tuba, pööningu|tuba, saali|tuba, suur|tuba, söögi|tuba, taga|tuba, talu|tuba, teenija|tuba, tüdrukute|tuba, vahe|tuba, vanni|tuba, vastas|tuba, võõraste|tuba, ärkli|tuba, üheinimese|tuba, ühiselamu|tuba, üksik|tuba, üld|tuba, üürituba; kööktuba; ketrus|tuba, kirjutus|tuba, klassi|tuba, klubi|tuba, koduloo|tuba, kohtu|tuba, kooli|tuba, kõrtsi|tuba, leeri|tuba, lugemis|tuba, memoriaal|tuba, mängu|tuba, nõupidamis|tuba, oote|tuba, operatsiooni|tuba, palve|tuba, piljardi|tuba, pioneeri|tuba, puhke|tuba, sakste|tuba, sidumis|tuba, suitsetamis|tuba, sünnitus|tuba, töö|tuba, vahi|tuba, valve|tuba, vastuvõtu|tuba, veski|tuba, värks|tuba, õlletuba.
2. van elumaja. Laasu toa ümbrus oli lage. Toa taha istutati õunapuid. Perenaine käib muudkui toa ja lauda vahet. Hiilis aidauksest välja, üle õue toa poole. Oma tuba, oma luba. *Siis mindi toa maile hommikust sööma. J. Lintrop.

tuule|haak
haak akna lahtihoidmiseks, tormihaak

vee|nina
ehit akna välisraami vm. detail, mis juhib vihmavee eemale. Alumiiniumist veenina.

viil2-u 21› ‹s
ehit katuse otsa sulgev seinapind, viiluväli, frontoon; sellekujuline piire akna v. ukse kohal. Kolmnurkne, ümarkaareline viil. Gooti stiilis elamu on kõrge terava viiluga.
▷ Liitsõnad: katuse|viil, otsaviil; astmik|viil, kolmnurk|viil, segment|viil, voluutviil; ehisviil.

väljastadv
väliskülje poolt, väljastpoolt, pealt; nähtavast olekust; ant. seest. Seest ja väljast valgeks lubjatud laut. Luugid pandi väljast kinni. *.. teine saab juba teise mehe. Noore ja kena pealegi, kui väljast vaadata. A. Mägi. || õuest, ukse v. akna tagant. Lind oli väljast sisse lennanud. Kuulsime väljast appihüüdeid. *Veel ukselt ja ukse eest väljastki tuli ta tagasi, et midagi öelda .. A. H. Tammsaare. || mingist piiritletud alast kaugemalt; mujalt. Talus toodeti kõik ise, väljast pidi ostma ainult soola ja riide. Poiss oli kusagilt väljast, rääkis aktsendiga. Väljast tulnud tööjõud oli odavam.

õhu|aken
(akna üla- v alaosas asetsev) aknake ruumi tuulutamiseks. Jättis ööseks õhuakna paokile. Lükka õhuaken koomale! Ilma õhuakendeta aknad.

öö|kardin
pimedal ajal akna ette tõmmatav (paksem) kardin

üla|aken
akna ülemine, eraldi raamistusega osa

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur