[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 52 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

arendus|käik

1. millegi arendamise kulg
2. (males:) seisu (välja)arendav käik. Rahulik arenduskäik.

arvestus-e 5› ‹s

1. arvesse- v. arvelepanek; registreerimine ja selle alusel kokkuvõtete tegemine. Ametiühinguliikmete, töökohta vajavate kodanike arvestus. Jõuvankrite, liiklusõnnetuste arvestus. Punktide arvestus iluuisutamises. Peab oma sissetulekute ja väljaminekute kohta arvestust. Spordiühingute arvestuses võitis „Dünamo”. Võistlesin väljaspool arvestust. || maj majandusüksuse sooritatud ostu-, müügi-, palgamaksmis-, laenuvõtmis- jm. tehingute tulemuste süstematiseeritud registreerimine. Materjalide, toorainevarude arvestus. Koguseline, rahaline arvestus. Peab arvestust tulude ja kulude üle, kohta.
▷ Liitsõnad: eri|arvestus, individuaal|arvestus, koond|arvestus, palga|arvestus, punkti|arvestus, tasa|arvestus, võistkonna|arvestus, üldarvestus.
2. kaalutlus, ettemõtlemine. Tark poliitiline arvestus. Kaine arvestus. Väejuhi täpne ja loogiline arvestus. Mu arvestus osutus õigeks: poiss tuli tõepoolest tehasesse. Su arvestus oli ekslik. Male nõuab kaugeleulatuvat arvestust. Minu arvestust mööda pidi seal voolama oja. || kalkulatsioon, (arvutustel põhinev) hindamine. Ligikaudse arvestuse järgi võttis Mahtra ülestõusust osa 700–800 meest. Esialgsed arvestused lubavad hektarisaagiks 40 tsentnerit.
3. kõrgkoolis, tehnikumis vm. loengukursuse v. praktikumi lõpul toimuv eksamit asendav v. sellele eelnev teadmiste kontroll. Arvestust sooritama, tegema. Ladina keele arvestus. Psühholoogias oli meil ainult arvestus.

ase|aine

1. teist (näit. kallimat, kvaliteetsemat v. raskesti kättesaadavat) ainet v. materjali asendav aine v. materjal. Kautšuki, tsemendi, kohvi aseaine. Odav, kehv, täisväärtuslik aseaine.
2. piltl miski (harvemini keegi), mis (v. kes) osaliselt v. kuidagimoodi midagi (v. kedagi) asendab. Lastekodu on ikkagi kodu aseaine. Armastust polnud, oli vaid selle aseaine. *.. on vaid üks hädaasi, üks peremehe aseaine .. M. Mõtslane.

asendus|märk [-märgi]
hrl. sõnaraamatuis sõna v. sõna osa asendav märk

asendus|õpetaja
ped alatist õpetajat asendav õpetaja. Matemaatika asendusõpetaja.

ase|sõna
keel nimi-, omadus- v. arvsõnu asendav käändsõna, pronoomen. Isikulised, enesekohased, vastastikused, omastavad, näitavad, küsivad, siduvad, umbmäärased asesõnad.

dispositsioon-i 21› ‹s

1. ka med eelsoodumus, vastuvõtlikkus, kalduvus. Organismi sünnipärane dispositsioon millekski või millelegi. Rahvalaulu rütmiliigendust seletatakse vastava dispositsiooniga inimese psüühikas või füsioloogias. Muusikakriitik peaks looma meis kontserdi kuulamiseks vajaliku dispositsiooni.
2. kava, järjestus. Kõne kava ehk dispositsioon. || van sõj paigutus, asetus(kava) lahinguks. Napoleoni vägede dispositsioon Borodino lahingus. Sõjalaevade dispositsioon reidil.
3. käsk, korraldus; van sõj täpne kirjalik lahingu- v. rännakukäsk vägedele
4. muus oreliregistrite ja mängutehniliste abinõude loetelu
5. kirj kirjandusteose põhiline, teemat arendav osa

fundamentaal|teadus
teoreetilisi aluseid andev, teooriat arendav teadus. Fundamentaal- ja rakendusteadused.

fundamentaal|uuring
teooriat arendav uuring. Fundamentaal- ja rakendusuuringud.

harg|maine [-maise] ‹adj
mitmele maale hargnenud tegevust arendav. Hargmaine ettevõte, pank.

hingamis|harjutus
hingamist soodustav ja vastavaid elundeid arendav harjutus

hoo|harjutus
sport liikumishoo kasutamise oskust nõudev ja arendav harjutus. Jalgade hooharjutused. Hooharjutused rööbaspuudel.

häda|sööt [-sööda]
sööda vähesuse v. puudumise korral antav asendav sööt

ikoon-i 21› ‹s

1. kirikl Kristust, jumalaema, pühaks peetavaid piiblitegelasi v. pühakuid esitav tahvelmaal v. reljeef õigeusu kirikukunstis. Ikoonide ees põlesid õlilambid. Süütab, paneb ikooni ette küünla.
2. info väike teksti asendav rahvusvaheline piltkujutis kuvaril programmifunktsioonide valimiseks jm. Klõpsa ikoonil parema hiireklahviga.
3. teat. idee, voolu v. ajastu tüüpiline kehastus, kultuslikke jooni omav sümbol. Biitlid on 1960. aastate hipiliikumise ikoon. Modernismi ikoon Oscar Niemeyer.

jõu|harjutus
sport peamiselt lihasejõudu arendav harjutus; võistlusvõimlemises püsimine raskelt hoitavas rõhtasendis v. aeglane asendimuutus ühe v. mõlema käe toengul

jõu|treening
sport jõudu arendav treening

klubi|raha
aj ebaseaduslik raha asendav maksetäht (näit. mõnes vabrikus)

koordinatsiooni|harjutus
sport liigutuste kooskõla arendav harjutus

kunsti|ühing
kujutava kunstiga tegelev, seda arendav ja propageeriv ühing. Kunstiühingusse „Pallas” koondusid demokraatlike vaadetega kunstnikud.

lego11› ‹s

1. Taanist pärit lapsi arendav mäng, mis seisneb haakuvatest mänguklotsidest ehitiste jm. ruumiliste kujundite kokkupanemises
2. legoklots. Legodega mängima, legodest ehitama.

manipulaator-i, -it 2› ‹s

1. tehn inimkätt asendav seade esemete käsitsemiseks. Mehaanilised, hüdraulilised, pneumaatilised, elektrilised manipulaatorid.
2. manipuleerija. Endel on osav manipulaator.

miootiline-se 5› ‹adj
mioosi esile kutsuv, silmaava ahendav

motivatsioon-i 21› ‹s

1. motiveering, põhjendus. Veenva motivatsiooniga taotlus.
2. motiivide (1. täh.) kogum, mis ajendab inimest mingil viisil toimima. Võõrkeele õppimisel on suureks abiks vastava motivatsiooni, näiteks võimaliku välisreisi olemasolu.

nikotiin-i 21› ‹s
tubakas leiduv, suitsetamisel algul ergutav, hiljem veresooni ahendav ja limaskesti ärritav alkaloid

novell2-i 21› ‹s
jur kehtivat koodeksit täiendav v. selle osi asendav uus seadus

nurga|tempel
hrl. blanketi pealdist asendav asutuse nimetusega templijäljend kirja v. dokumendi (üla)nurgas; pitsat sellise jälje löömiseks. Asutuse nurgatempli ja pitseriga kiri. Lööb kirjale nurgatempli ning kirjutab kuupäeva ja numbri. Kandiline nurgatempel ning ümmargune pitsat.

painduvus|harjutus
sport keha, liigeste painduvust arendav harjutus

pandus-e 5 või -e 4› ‹s
ehit kaldtee v. hoones treppi asendav kaldpind

punktiir-i 21› ‹s
joont asendav punktide v. lühikeste kriipsude jada, punktiirjoon, punktjoon. Meie marsruuti tähistab kaardil punane punktiir. Punktiiriga kujundatud kontuurid. | piltl. Tänavat ääristas laternate punktiir.

rinna|protees
eemaldatud rinda (2. täh.) asendav v. rindu suurendav abivahend. Väline rinnaprotees. Silikoontäidisega rinnaproteesid. Ilukirurg paigaldab ka rinnaproteese. Daam kaalub, kas lasta endale rinnaproteesid panna.

safloor-i 21› ‹s
bot peam. õlitaimena päevalille asendav korvõieline rohttaim mitmel pool maailmas (Carthamus tinctorius)

sotsiaal|pedagoogika

1. pedagoogika suund, mille järgi kasvatus peab lähtuma ühiskonna vajadustest ja arendama inimese sotsiaalset aktiivsust
2. mõnes riigis kooli kasvatustööd täiendav kooliväline kultuurharidustöö; abivajajat arendav, kasvatav, juhendav jne. tegevus, mis aitab inimesel ühiskonnas elada

substituut-tuudi 21› ‹s

1. asendaja
2. maj raha mittetäisväärtuslik aseaine (näit. kuldraha asendav vaskraha)

substraat-raadi 21› ‹s

1. mitmesuguste nähtuste ühine alus; aluseks olev aine, aineline alus. Psüühika substraat on närvisüsteem. Maa koores ja koorealuses substraadis toimuvad protsessid. *Aja jooksul jõuab ta [= Platon] siiski küsimuseni: mis on see meelelise maailma substraat, milles avalduvad ideed. L. Anvelt.
2. keel keeleline aluskiht, algasukate keele sugemed tulnukate keeles. Liivi substraat läti keeles. Mõnedes Loode-Eesti murrakuis on üsna ilmset rootsi keele substraati. Hääbunud keelest substraadina alles jäänud kohanimed.
3. biol ühend, mille muundumist ensüüm katalüüsib, ensüümi toimeobjekt
4. biol kindla koostisega sööde mikroobide kasvatamiseks; mulda asendav toitekeskkond kultuur- v. katsetaimede kasvatamiseks
5. biol pind, millel kulgevad loomad v. millele kinnituvad taimed ja seened. Põhjapõdral on sõrad laienenud, sest tal tuleb kõndida pehmel substraadil. Seenniidistik asub sügaval substraadis. Rannakarp kinnitub tahkele substraadile. Kooriksamblikud on substraadiga tihedalt kokku kasvanud.

suhtlemis|treening
psühhoteraapias, täienduskoolituses jm. rakendatav suhtlemisoskusi arendav treening

sulg|rakk [-raku]
bot taime õhupilu avardav ja ahendav rakk. Õhulõhe on ümbritsetud kahe sulgrakuga.

tasakaalu|harjutus
sport tasakaalutunnet arendav harjutus. Tasakaaluharjutused poomil. Käed seljal suusatamine on tõhus tasakaaluharjutus.

teadus|selts
teadust arendav selts, teaduslik selts. Eesti vanim teadusselts.

teadus|ühing
teadust arendav ühing, teaduslik ühing

tehis|elund
hävinenud elundit lühema v. pikema aja jooksul asendav aparaat v. seadis (näit. tehisneer)

tehis|hammas
puuduvat hammast asendav hambaprotees, kunsthammas. Tal on suus mitu tehishammast.

tehis|kehaosa
mingit elundit v. kehaosa asendav ortopeediline abivahend, protees

tehis|nahk
looduslikku nahka asendav tehismaterjal, kunstnahk; tehiskarusnahk. Tehisnahast käekott, jalatsipealsed. Tehisnahast kasukas.

tehis|neer
med neeru asendav tehiselund, kunstlik neer

tehis|piim [-a]
piima asendav tehistoiduaine. Sojaoast valmistatud tehispiim.

tehis|rasv
rasva asendav tehistoiduaine. Looma-, taime- ja tehisrasv.

tehis|süda
med südant asendav tehiselund

uusuue, uut 35› ‹adj

1. hiljaaegu valminud, loodud v. omandatud; ant. vana (2. täh.) Uus ülikond, kleit, kübar. Uus maja lõhnas alles värvist. Ostis iga kuu endale uuemat kirjandust. Koor esines kontserdil helilooja uute lauludega. Asutati uus erakond. Täiesti uus kool võttis vastu esimesed õpilased. Sillamäe on suhteliselt uus linn. Uut linnaosa ühendab kesklinnaga uus bussiliin. Uus, alles äsja valminud sild. Uuelt, uuena, uuest peast maksis see auto korraliku varanduse. Poiss õppis kiiresti selgeks uued nipid, kombed. Uues ametis tunneb igaüks end esialgu ebakindlalt. |substantiivselt›. *Samuti polnud ükskõik, kuidas kooriharjutust üles ehitada, millal uut õppida, millal vana korrata .. G. Ernesaks. || vähe kasutatud, esialgses seisundis. See palitu on veel päris uus. Täiesti uute, sissekandmata jalatsitega ei tasu matkama minna. Raamatud on võrdlemisi uue väljanägemisega. Uued, pärgadega koormatud kalmud. Kevadel on looduses kõik veel värske ja uus.
▷ Liitsõnad: tuli|uus, tutt|uus, uhiuus.
2. (kellegi kohta:) alles lühikest aega mingil alal tegutsenud v. praeguses seisundis olnud. Uus arst, esimest aastat tööl. Uue kolleegi esimesed tööpäevad. Selle väljaastumisega sai ta endale nii uusi sõpru kui uusi vihavaenlasi. Katsikulised tulid vaatama uut ilmakodanikku. Uus luud pühib puhta toa. *Tulite hiljuti sõjaväest, olete uus inimene meie vallas ... O. Tooming. || kellegi varemolnu moodi olev. Üliandekas poiss, küllap tuleb temast uus Einstein. Meil on häid lauljaid, aga uut Georg Otsa ei sünni.
3. senisele järgnev, järjekordne, lisa-. a. eelmist asendav v. väljavahetav. Kui Pontu suri, uut koera enam ei võetud. Pane uus plaat mängima. Lilledele tuleb iga päev uus vesi panna. Juba vajub tekile uus laine. Istutas vana marjapõõsa asemele uue. Mees jõi klaasi korraga tühjaks ja kiirustas kohe uut kallama. Pööras päevikus uue lehekülje. Alusta lauset uuelt realt. Haiglas tabas teda uus infarkt. Juhatusele valiti uus esimees. Uus vahetus tuli tööle. Pean endale uue koha otsima. Võeti vastu uus seadus. Meid ootasid ees uued katsumused. Vallutati üha uusi ja uusi alasid. Koit kuulutab uue päeva algust. Head uut aastat! Uut õppeaastat alustati uues koolimajas. Astusime uude aastatuhandesse. Uusim aeg 'uusajale järgnev üldajaloo periood'. Läks uut puhku sõidueksamit tegema. Ära enne vana kaevu täis aja, kui uus valmis ei ole. *Kui üks sugupõlv väsib, siis tuleb ta asemele uus .. E. Kippel. *Uuest mehest sai uus isa, järjekordsest naisest järjekordne ema. A. Beekman. |substantiivselt›. *Siin toas on niisugune komme, et iga uuega [= uue poisiga] tehakse see nali läbi. V. Beekman. *Keegi ei teadnud, kust uued [= uustulnukad] tulid, kust pärit. M. Jürna. b. senisest erinev, teistsugune. Mul on nüüd uus aadress. Talveks sai jänes uue, valge kasuka. Võttis uue asendi. Remont andis korterile sootuks uue näo. Ammu tuttav, ent igal kevadel uuena tunduv mets. Läks uude usku. Kaupadel on jälle uued hinnad. Üritas anda vestlusele uut suunda. Katse alustada uut elu. Tundsin end lausa uue inimesena. *Äkki uueks saan kui vabakslastu .. H. Visnapuu. *Otsekohe on Liivi nagu ümber vahetatud. .. Uus Liivi on elevust täis. H. Pukk. || eelmisest hiljem valminud, nimetatud v. avastatud. Onu on maetud Otepää uuele kalmistule. Vana ja Uus Testament. Uus Maailm 'Ameerika'. Austraaliat on mõnikord nimetatud Uusimaks Maailmaks.
4. tänapäeva kuuluv, moodne. 10 rubla uues rahas, vääringus. Firma kasutab uusimat tehnikat. Ta on juba uue aja laps. Kirjutab uuema aja vaimus. Järgib kõige uuemat moodi. Uues muusikas kasutatakse ka uut helikeelt. Armeenia uue kirjanduse ja uue kirjakeele rajaja Hatšhatur Abovjan. Uus romaan 'uuenduslik suund prantsuse kirjanduses 1950.–60. aastail'. Vana ja uus kirjaviis. Uus 'Gregoriuse' kalender. Prantsuse filmikunsti uus laine. |substantiivselt›. Uue võitlus vanaga. *See jõudude ümberasetumise protsess, üleminek uuele on alati ja igal pool olnud valuline. R. Sirge.
5. senitundmatu, uudne, värske. See olukord oli meile täiesti uus. Uus, seniolematu riik vajab teiste riikide tunnustust. Tuntud haigustest saadakse jagu, kuid tekivad uued haigused. Tuli minna mööda uut, sissetallamata rada. Avastati uus putukaliik. Noova heleduse kasvu ajal näib, nagu ilmuks taevasse uus täht. Kiirenev tempo sunnib omandama uusi töövõtteid. Lähenes probleemile uue nurga alt, värskelt. Uued muljed, kogemused, ideed. Avaldas uusi, ennekuulmata mõtteid tuleviku kohta. Ikka sama seltskond, mitte ühtegi uut nägu! V. Tormise rahvalaulude seaded on täiesti uus sõna meie koorimuusikas. Nägi asja korraga uues valguses, uue pilguga, uute silmadega. Riigi majanduses puhuvad nüüd hoopis uued tuuled. Noored toovad kunstiellu uut verd. Meeste viha sai uut toitu. Talle oli nagu uus elu sisse tulnud. Pole midagi uut päikese all. *.. sõita kuhugi kaugele, kus on uued inimesed ja olud, uued tuuled ja päikene, uued linnud ja lilled .. A. H. Tammsaare. *Neist [= keeltest] tõusid kui uued hääled, mida ta polnud kunagi varem kuulnud. F. Tuglas. |substantiivselt›. Janu uue järele. Lisas meie luulesse uut ja varemolematut. Külaliselt küsiti, mis maailmas uuemat 'uudist'. *Nüüd siis läheb Tilde oma tütrega minema, neid ootab ees miski uus, võib-olla parem, võib-olla halvem. L. Promet.
6. kasut. taevakehade nimetustes. Uued Sauatähed 'tähekett Orioni tähtkujus'. Uus Sõel 'Plejaadide täheparve rahvapärane nimetus'. Uus kuu (noorkuu kohta).

vajadus-e 5› ‹s
normaalseks elutegevuseks ja arenguks vajalike tingimuste mittepiisavuse tajumine, mis ajendab puuduva poole püüdlema. Inimese füsioloogilised, materiaalsed, vaimsed, emotsionaalsed vajadused. Elanikkonna kultuuriliste vajaduste rahuldamine. Toit, korter, puhkus on iga inimese elulised vajadused. Teadused on välja kasvanud praktilistest vajadustest. Uute toodete loomise tingib ühiskondlik vajadus. Kasvatab aedvilja oma vajadus(t)eks. Raha jätkus ainult kõige hädapärasemateks vajadusteks. Pere vajadused kasvasid järjest. Praegune maja ei rahulda enam kooli vajadusi. Toit peab rahuldama organismi vajadusi. Narkootikutel on kujunenud vajadus mõnuainete järele. Ajuti tundis vajadust muusika järele. Tundsin vajadust sõprade, lähedaste inimeste järele. Uute hoonete vajadus oli suur. Tekkis tööjõu täiendav vajadus. Kõneleja rõhutas haridussüsteemi reformimise vajadust. Plastmasside tootmine ei rahulda kaugeltki enam järjest suurenevaid vajadusi nende järele. Tekkis vajadus puhata, ennast ravida. Mesilasperes on iga mesilase tegevus allutatud pere kui terviku vajadustele. || (üldisemalt:) tarve, tarvidus. Tegi seda tungiva vajaduse korral, ilma erilise vajaduseta. Ahju köeti vajaduse korral, vastavalt vajadusele. Selleks polnud mingit vajadust. *.. tal polnudki vajadust rääkida, sest Veranda ütles alati kõik ise ära .. L. Promet. || sisemine sund, tahtmine midagi teha. Tunneb vajadust midagi teha. Vajadus rääkida, kellelegi südant puistata. || kõnek (roojamise v. urineerimise kohta). (Oma) loomulikke vajadusi õiendama, rahuldama. *Noh, et korteris kempsu polnud, .. sai pisema vajaduse solgipange õiendada. T. Kallas.
▷ Liitsõnad: energia|vajadus, eneseteostus|vajadus, hapniku|vajadus, liikumis|vajadus, olme|vajadus, puhkamis|vajadus, puhkuse|vajadus, raha|vajadus, rasva|vajadus, remondi|vajadus, soola|vajadus, suhtlemis|vajadus, sööda|vajadus, tegutsemis|vajadus, toidu|vajadus, une|vajadus, valgu|vajadus, vee|vajadus, vitamiini|vajadus, õhuvajadus; elu|vajadus, hädavajadus.

veo|room
rangirooma asendav pikk nahkrihm, millega look pingule veeti

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur