[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 172 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

aeg-ajaltadv

1. mõne aja tagant kordudes; vahetevahel. Aeg-ajalt kostis kauget kõuekõminat. Aeg-ajalt poetasin mõne märkuse teiste jutu vahele. Aeg-ajalt käis järvel kalapüüdjaidki. Kuu tuli aeg-ajalt pilve tagant välja.
2. van pikkamööda, vähehaaval. *Aeg-ajalt kasvas Nuia alev, sinna ehitati kivist vene kirik, preestri ning köstrite eluhooned, koolimaja. A. Kitzberg.

aegamöödaadv

1. vähehaaval, aja jooksul, järk-järgult. Aegamööda muutus olukord paremaks. Ta rahunes aegamööda. Aegamööda harjusime uue olukorraga. Sügishommik valgeneb aegamööda ning visalt.
2. aeglaselt, mitte ruttu. Mindi kiirustamata, aegamööda. Liiga aegamööda edeneb meie töö. *.. vaid kõik sündis üsna aegamööda, ikka samm-sammult, tasapisi .. A. H. Tammsaare.

aegne-se 2› ‹adj
ka liitsõna järelosanamääratud aega kuuluv v. kuulunud, sel ajal olnud, toimunud, selle aja kestnud, sellest ajast pärit jne. Esimese maailmasõja aegsed kaevikud. Lauluisa Kreutzwaldi aegne Võru.
▷ Liitsõnad: aadama|aegne, ammu|aegne, elu|aegne, enne|aegne, esiisade|aegne, isaisade|aegne, jõulu|aegne, jää|aegne, kaas|aegne, kasvu|aegne, kaua|aegne, kesk|aegne, kivi|aegne, kliki|aegne, kooli|aegne, kriisi|aegne, lõikus|aegne, lühi|aegne, meie|aegne, muinas|aegne, noa|aegne, nüüdis|aegne, oma|aegne, ordu|aegne, pikema|aegne, praegus|aegne, pronksi|aegne, pärisorjus|aegne, rahu|aegne, raua|aegne, revolutsiooni|aegne, sama|aegne, sõja|aegne, tolle|aegne, täht|aegne, viimase|aegne, õige|aegne, ühe|aegne, ürgaegne.

aja|arvamine-se 5› ‹s
teat. tegelikust v. legendaarsest sündmusest lähtuv aastate arvestamine. VI sajandil enne Kristust, enne meie ajaarvamist. 3. sajandil pärast Kristust, meie ajaarvamise järgi. Meie ajaarvamise kolmandal sajandil. Bütsantsi, juudi, islami ajaarvamine. Geoloogiline ajaarvamine 'maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlakstegemisega tegelev ajaloolise geoloogia haru, geokronoloogia'. *Kohalik ajaarvamine algas talude päriseksostmisest. M. Traat.

aja|häda
kasutada jääva aja nappus, selle lõpukorral olemine (eriti males). Partii lõpul jäi suurmeister ajahätta. Mõlemapoolses ajahädas tegid maletajad rohkesti vigu. Ajahäda sunnib eksamisessiooni ajal öötundegi kasutama.

aja|kadu
kasutada oleva aja kaotsiminek; asjata kuluv v. kulutatud aeg. Töö halvast organiseerimisest tingitud ajakaod.

aja|laul
kirj oma aja aktuaalseid ühiskondlikke probleeme käsitlev luuletus. Gustav Suitsu ajalaulud. Loodus- ja lembelüürika kõrval on Sütiste kirjutanud ka ajalaule.

ajaldasaadv

1. aja poolest. *Lühikeseks jäi aga ka Juhan Liivi kogu maine teekond. Ajaldasa ei jõudnud see viiekümnenda verstapostinigi. P. Rummo.
2. ajaldi. *Õnneks juhtub üks purjus töövoorimees ajaldasa jaole. O. Luts.

ajaline-se 5› ‹adj

1. ajaga (hrl. 1., 2. täh.), kestusega, vältusega seoses olev, sellesse puutuv, ajas esinev jne.; ‹liitsõna järelosanateat. aja kestev, vältav. Ruumilised ning ajalised suhted. Ajaline järgnevus, piir, vahe, vahemaa. Sademete ajaline jaotus. Selle romaani ajaline haare on peaaegu pool sajandit. Kunstiteose mõistmiseks on vaja tunda tema ajalist tausta. Tähtsamad sündmused ajalises järjekorras, reastuses.
▷ Liitsõnad: kuu|ajaline, lühi|ajaline, pika|ajaline, pikema|ajaline, tunniajaline.
2. med õigeaegne. Ajaline sünnitus 'sünnitus normaalse aja kestnud raseduse järel'. Ajaline laps 'normaalse aja kestnud raseduse järel sündinud laps'.

aja|mõõt
aja mõõtühik (näit. sekund, tund)

ajapikkuadv
pikapeale, aja jooksul. Ajapikku oleme hakanud mõnestki asjast aru saama. Ajapikku kosus maa sõjahaavadest. Ajapikku sirgus mahajäetud alemaale taas mets. Ärevus rauges ajapikku. Oleksin talle ajapikku andestanudki.

aja|plaan
plaan aja kasutamise kohta. Paindlik ajaplaan. Meistrivõistluste mängude ajaplaan.

aja|puudus
aja vähesus, aja nappus. Ta ei saanud tulla ajapuuduse tõttu, ajapuudusel. Kõike ei saa ajapuudusega vabandada. Must jätkas ajapuuduseski partiid leidlikult.

aja|raisk [-raisu]
aja raiskamine; raisatud aeg. See on tarbetu töö ning ajaraisk.

aja|raiskamine-se 5› ‹s
tarbetu aja kulutamine. Koosolek kujunes tõeliseks ajaraiskamiseks. Paljude arvates on televiisori vaatamine ajaraiskamine.

aja|režiim
kindel ning range kord aja kasutamises. Ajarežiim distsiplineerib inimest.

aja|signaal
raadio kaudu edastatav õige aja signaal. Raadio annab ajasignaali.

aja|sääst
aja säästmine; säästetud aeg. E-teenused tähendavad kliendile märkimisväärset ajasäästu.

aja|taju
ka psühh biol aja kulgemise, selle jagunemise jne. tunnetus. Alatine hilineja, ajataju pole tal olemaski.

aja|teenistus

1. kohustuslik tegevteenistus relvajõududes. Ajateenistusse kutsuma. Ajateenistuses olevad sõdurid, madrused. Ajateenistusest tulnud noormehed.
2. astr õige aja täpse määramise, säilitamise ja vastuvõtmisega seotud tegevus; ka sellega tegelevad inimesed. Ajateenistus annab õiget aega ajasignaalide abil.

aja|tunne
aja tunnetamine, ajataju. *Meretuul mässib kõrvad ja hävitab ajatunde. J. Piiper.

aja|viide
(meeldiv) aja möödasaatmine; seda võimaldav tegevus, meelelahutus jms. Huvitav, lõbus, meeldiv, sobiv ajaviide. Pidudel käimist pidas ta tühiseks ajaviiteks. Aiatöö oli tema armsaim ajaviide. Teatri ülesanne pole ainult ajaviidet pakkuda. Ajaviiteks lugesin, mängisin malet, vaatasin vaguniaknast välja.

aja|viitmine-se 5 või -se 4› ‹s
(tarbetu) aja kulutamine

aja|võit
aja võitmine; võidetud, säästetud aeg. Õhusõit on ajavõit.

aja|ühik
aja mõõtühik, näit. sekund

algus-e 5 või -e 4› ‹s

1. alustamine, peale- v. pihtahakkamine. Hea, hoogne, julge algus on pool võitu. Täpne, õigeaegne algus. Oodati koosoleku, kontserdi algust. Alguse asi, küllap pärast hakkab paremini minema. Millegagi algust tegema 'midagi alustama'. Millestki algust saama 'millestki algama, tekkima, tulenema'. Iga algus on raske. *Alguseks pakkus Jussi [talgulistele] tubakat – närimistubakakäärusid ning kirikuküla poest toodud piibutubakat. H. Lepik (tlk).
2. mingi aja, perioodi v. sündmuse, tegevuse, töö jne. algusmoment v. algusosa. Sajandi, aasta, kvartali, kuu, nädala, suve, heinatööde, rukkilõikuse alguses. Enne meie ajaarvamise algust. Vilde kirjandusliku tegevuse algus. Filmi algus oli igav. See juhtus üsna sõja alguses. Õppeaasta algusest peale. Pidu oli hoogne algusest lõpuni. Kas jõuame loengu alguseks kohale? Kooli alguseni jääb veel kaks nädalat. | alguses algul, esialgu. Alguses ta oli vastu, pärast nõustus. Alguses lapsed võõristasid üksteist.
3. koht, paik, piir, millest miski algab, lähtepunkt; esimene osa. Tänava, tee, magistraalkraavi algus. Apteek on kohe puiestee alguses. Raamatu, rea, salmi algus. Taandrida lõigu alguses. Lugesin raamatu algusest lõpuni läbi.

ammuadv

1. ajamomendil suhteliselt palju v. pikka aega tagasi, kaua aja eest; kauemat, pikemat, pikka, tükk aega. Lõuna on juba ammu söödud. Läks juba ammu poodi. Vihm on ammu üle. Kas sa tulid juba ammu? See juhtus päris, üsna, väga, õige ammu. Ammu kuuldud lugu, jutt, viis. Ammu möödunud ajad. Pääsmed olid juba ammu enne kontserti läbi müüdud. Ammu enne jaanipäeva. Ükskord ammu hallil ajal elanud kuri nõid. Kunagi ammu, vist Põhjasõja ajal. Ootan teda (juba) ammu. Ma tunnen, tean, armastan teda ammu. Seda ei usu ammu enam keegi. Kas sa elad ammu Tartus?
▷ Liitsõnad: igiammu.
2. ammuks (2. täh.), liiatigi. *Peremees ei pea hobust, kui tal seda tarvis ei lähe, ammu siis veel sulast. R. Sirge. *Ma pole kunagi midagi sarnast mõelnudki, ammu veel rääkinud. O. Tooming.
3. ammuks (1. täh.), alles. Ammu sa tulid ja juba tahad ära minna! Ammu see oli, kui ta pensionile jäi. *Need sibulad on ju alles nii väikesed. Ammu need maha pandi! A. Mälk.

avama37

1. midagi kinnist, suletut lahti tegema; läbitavaks tegema, sulgevat tõket eemaldama. Ust, luuki, väravat avama. Avab laeka. Koputasin, kuid mulle ei avatud. Magab avatud akna all. Õllepudelit, konservikarpi, moosipurki avama. Avasin portfelli, kohvri. Kalmistul puusärki enam ei avatud. Ta ei osanud seda lukku avada. Nööpe, haake avama. Mantlihõlmad avatud. Pakke, kompse, kotte avama. Avati vihmavarjud. Sõlmi on tülikas avada. Hakkas kingapaelu avama. Võõrast kirja ei tohi avada. Avatud raamat. Hommikul, kui silmad avab. Avas suu, nagu tahaks midagi öelda. Huuled suudluseks avatud. Tulbiõied on päeval avatud, õhtul nad sulguvad. Avasin kraani, ventiili. Avage avaldises sulud! Tuultele avatud 'ligipääsetav' maa, kõrgendik. Päikesele avatud lõunapoolsed nõlvad. | piltl. Avas oma elus uue lehekülje. See raamat avab ukse muinasmaailma. Viin avas meeste keelepaelad. || piltl (ka:) võimaldama, pakkuma. Uusi perspektiive, laiu võimalusi avama. Noortele on õppimiseks kõik teed avatud. || avatud piltl avaramate võimalustega, paindlik. Avatud ülikool 'institutsioon v. programm, mis võimaldab omandada kõrgharidust paindlikult, igapäevatööd katkestamata ning ilma formaalset ülikooli vastuvõtmist läbimata'. Avatud õpe ped paindlik õppimisviis, mille puhul ei kehti geograafilised, sotsiaalsed, aja- vm. piirangud.
2. käiku, kasutusse andma. Igal aastal avatakse uusi kauplusi, lasteaedu, kinosid. Millal avati „Vanemuise” uus hoone? Avatakse uusi bussi-, laeva-, lennuliine. Läheb õppima sügisel avatavasse tehnikumi. || (monumendi jms. kohta:) pidulikult katet kõrvaldades üldsusele nähtavaks tegema. Mälestussammast, memoriaaltahvlit avama. || külastamiseks, asjaajamiseks jne. lahti tegema. Piletikassa avatakse kl. 15. Kauplus on avatud 9.00–20.00. Kas muuseumid on pühapäeviti avatud? Näitus on avatud kuu lõpuni. || midagi alustama. „Vanemuine” avas hooaja uue algupärandiga. Taidluskontserdi avas lastekoor. Ball avati Straussi valsiga. Paraadi avas ohvitseride kolonn. Ründajate pihta avati tuli. 1944. aasta juunis avasid liitlased Euroopas teise rinde. || millegi algusest avalikult (ning pidulikult) teatama; midagi avatseremooniaga, avakõnega alustama. Avan koosoleku, nõupidamise, läbirääkimised. Istung avati kl. 9.30. Aastakoosoleku avas seltsi esimees. || kontot vms. sisse seadma. Avas pangas konto. Seaduserikkuja kohta avati politseijaoskonnas toimik.
3. lahti mõtestama, analüüsides selgitama. Mõiste sisu, sõna tähendust avama. Avamata pseudonüümid ja signatuurid. Kirjandustundides avati Tolstoi teose „Sõda ja rahu” ideestik. *Baleriin ei illustreeri muusikat, ta avab selle. L. Metsaalt.

eksami|protokoll
ametlik dokument eksami kohta (sisaldab eksamineeritava(te) nime(d), andmed eksami tegemise aja kohta, eksamihinde(d) jne.). Eksamiprotokollid saabusid dekanaati.

elu11› ‹s

1. (üleüldse:) see, mis eristab elusorganisme surnud organismidest v. anorgaanilisest ainest (näit. võime kasvada, paljuneda jne.). Elu tekkimine maakeral. Kas Marsil on elu?
2. inimese, looma ja taime füsioloogiline seisund sünnist surmani. Ellu tõusma, ärkama. Kedagi ellu äratama. Ellu jääma, jätma. Uppunule saadi jälle elu sisse. Jäta talle veel seekord elu! Põgenegu, kellele elu armas, kallis! Surmamõistetule kingiti elu. Usub hauatagust elu, hauatagusesse ellu. Kas su elu ja vara on kindlustatud? Ta elu on ohus, väljaspool hädaohtu. Elu rippus juuksekarva otsas 'oli ohus'. Arstid võitlesid haige elu eest. Haavatu elu päästeti. Merehädalised jõudsid, pääsesid eluga randa. Tal on veel elu sees. Kedagi elus hoidma, elus pidama. Kellelgi elu sees hoidma. Elu küljes rippuma. Kardab oma elu pärast. Keegi ei taha oma elust ilma jääda. Elu või surm! Oleme koos elus ja surmas. Vaakus elu ja surma vahel. Võideldi elu ja surma peale. Oma eluga riskima. Elu kaalule, mängu panema. Kaalul, mängus on rohkem kui elu. Elu ja surma küsimus 'väga tähtis küsimus; eksisteerimist otsustav küsimus'. Eluga mängima. Ei hooli oma noorest elust. Ei hoia oma elu. Oma elu andma, ohverdama kellegi, millegi eest. Elu jätma, kaotama. Millegi eest eluga maksma. See võib elu maksta. Päästis teised oma elu hinnaga. Kellegi, kellelegi elu kallale kippuma. Karjub, nagu oleks keegi ta(l) elu kallal. Katk võttis paljude elu. Mürsukild lõpetas ta elu. Elu kustus. Tal on elust isu, himu otsas. Võttis endalt elu. Lõpetas elu enesetapuga. Tegi oma elule lõpu, otsa. On käe oma elu külge pannud. Tegi eluga lõpparve. Lahkus elust. Elu edasi andma; kellelegi elu andma 'sigitama v. sünnitama'. Endas uut elu kandma 'rase olema'. Kas see härg läheb elu peale või tapale? Selles puus pole enam elu. *Alla käppadele langes ta [= karu] ja hingas välja oma elu verisele lumele. F. Tuglas (tlk). | piltl (esemete, nähtuste kohta). 1990. aastatel äratati üliõpilaste korporatsioonid uuesti ellu. || (mõnedes mängudes). Rahvastepallis on igal mängijal üks elu 'mängija langeb mängust välja, kui on ühe korra palliga pihta saanud'.
3. (päevast päeva toimuv) olemine, eksisteerimine, elamiseks oleva aja möödasaatmine. Igapäevane elu. Kuidas elu läheb? Mis elu sa oled elanud? Rääkisin oma elust. Elul ei ole viga(gi). Elu on ilus. Elus on nii head kui halba. Elu veereb oma rada, pisitasa, üksluiselt. Laseb elul minna nagu läheb. Elu tahab elada. Elu igavus, tühjus. Mis meie elust nii välja tuleb? Kuidas ta oma elu elatud saab? Võtab elu tõsiselt, kergelt. Otsib elu mõtet. Maitseb, naudib elu. Ta elu oleks võinud teistsuguseks kujuneda. Keegi ei või oma elu ette teada. Üks oma eluga segab teist. Elu selle mehega pole kerge. Sidus oma elu vääritu naisega. Temata elu ei lähe. Selles ettevõttes loodritel elu 'asu' ei ole. Teater, kool, lapsed on ta elu. Lapsed on juba suured ja oma elu peal. Suur pööre elus. See sündmus lõi ta elu segi. Elust tüdinud. Ta ei oska oma elu korraldada. Meil tuleb oma elu siin sisse seada. Elu kergeks, raskeks tegema. Kelle(l)gi elu hapuks, kibedaks, põrguks tegema. Elu on viltu, sassi läinud. Elu läks, jooksis rappa, rööpast välja. Elu on raisus, sassis, nahas. On oma eluga ummikusse jooksnud. Elu läheb ülesmäge, paremuse poole. Linnas on hoopis teine elu kui maal. Kool valmistab noori eluks ette. Rääkis lõbusalt elust koolis. Talvel koondus elu rehetuppa. Lõunamaa linnades käib kogu elu tänaval.
4. kellegi eksisteerimise periood, iga. Terve, kogu elu. Pikk, lühike, üürike elu. Laskis silme eest läbi seni elatud elu. Sul on pool elu alles ees. Elu saab otsa. Elu möödub kiiresti. Elu hommik, keskpäev, loojang. On elu jooksul, kestel mõndagi näinud. Parimad aastad ta elust viis sõda. Need aastad olid luuletaja elus kõige viljakamad. Mäletan seda elu lõpuni, otsani. Ta ei saanud oma elus häid päevi nähagi. Oli esimest korda elus haige. Jätkub minu eluks ja jääb lastelegi. Tegi mehe eluks ajaks 'kogu eluks' õnnetuks. Kuniks elu! || elus, elu seeseitavas lauses(mitte) iialgi, kunagi. *.. tunned end samuti süüdlasena, olgugi et ei ole elu sees ise kellegi asja puutunud. V. Alttoa. *Näha kohe, et ta pole elus veel noormehega suudelnud, häbeneb. J. Tuulik.
5. kellegi eksisteerimise viis v. laad; põli. Harilik, üksluine, igav, kurb, huvitav, vaheldusrikas elu. Elab täisverelist, sisukat, tervet, laitmatut, tagasihoidlikku, kergemeelset, pillavat, kõlvatut elu. Otsib kergemat elu. Elu nagu kuninga kassil. Noorpaar alustas ühist elu. Vaese inimese peost suhu elu. Peaksid oma elu muutma. Tütar sai jõuka elu peale. Ta on hea elu peal laisaks läinud. Tubasest elust kahvatud lapsed. Tal on lausa härra elu. Vaat see on alles elu! Ei ole tal seal õiget elu ega olemist. *Jahil aga elati kogu aeg laia elu. Igal õhtul peeti sööminguid ja joominguid. H. Sergo. *Oli ju tal kaks elu, üks siin ja teine seal, kodus. M. Traat.
6. teatavat elu- v. tegevusala iseloomustavad nähtused (nende arengus ja järjestikuses seoses). Isiklik, kodune elu. Maa majanduslik, ühiskondlik-poliitiline, vaimne elu. Avalik, seltskondlik, kirjanduslik elu.
7. (meid ümbritsev) reaalne tegelikkus. Tegelik, praktiline, reaalne elu. Mõtiskles maailma elu üle. Elu tundma õppima. Tuleb leida oma koht elus. Ta on laialt käinud ja elu näinud. Tunneb hästi kohalikku elu ja olu. Eks elu näita, kellel on õigus. Küll elu teda õpetab, koolitab. Elu ise nõudis igalt mehelt korralikku tööd. Sa, laps, ei tea elust veel mitte midagi. Unistused ja elu on eri asjad. Tegelikult elus nii ei juhtu. Seisab kahe jalaga keset elu. Elust irduja, põgeneja. Näidendi tegelased on elust võetud. Elu on teda hellitanud. Elust vaevatud, muserdatud mees. Hakkaja saab elus kergemini läbi. Ta on elus edasi jõudnud. Elus(t) (omal käel) läbi lööma. Ta on elule alla jäänud. Kes ei käi eluga kaasas, jääb elule jalgu. Ellu astuma 'kooli lõpetama'. Instituut saatis ellu järjekordse lennu noori õpetajaid. Ideed, teooria, kavatsused, plaanid, otsused viiakse, rakendatakse ellu. *Kirjanik peab minu arvates alaliselt nägema elu, viibima alati keset elu. Eks elu ole see, mis teda inspireerib .. J. Mändmets.
8. füüsilise ja vaimse jõu ning energia avaldus. Viimaselegi laiskvorstile tuli elu sisse. Poiss läks kuuldust tuld ja elu täis. Tugev, elu täis mees. Noor, elust pakatav keha. Silmisse, näkku tuli uut elu. Elu tuli jõuetuisse jalgadesse tagasi. Tõi enesega kaasa elu ja lusti. Ta silmad peegeldasid jõulist sisemist elu. || eluga kõnek kiiresti, ruttu. Tehke nüüd eluga! *Eluga, eluga! Kell kuus olgu tekk puhas. J. Smuul. || elevus, liikumine, tegevus. Eduard tõi elu unisesse seltskonda. Seltskonnale tuli elu sisse. Näitelava taga kääris palavikuline elu. Lastega on majas enam elu. Sipelgapesas kihab, keeb elu. Tõeline elu algab metsas kevadel. Varahommikul ärkas tänavatel vilgas elu. Jaaniõhtul on külavainud elu täis. Maja ümber polnud mingit elu märgata. Supelrand on talvel eluta.
9. murd elamu, maja. *Ei, nende vanade elude sisse ma naist ei too. Raiun ise Saarekoplisse maja üles ja siis alles. H. Sergo.
Omaette tähendusega liitsõnad: abi|elu, argi|elu, era|elu, haridus|elu, hinge|elu, hulgu|elu, hõlbu|elu, ilma|elu, inim|elu, intiim|elu, jõude|elu, kiriku|elu, kirjandus|elu, koera|elu, kooli|elu, koos|elu, kultuuri|elu, küla|elu, laagri|elu, linna|elu, maa|elu, maailma|elu, majandus|elu, mere|elu, metsa|elu, muusika|elu, patu|elu, perekonna|elu, poissmehe|elu, pordu|elu, rinde|elu, ränduri|elu, seltsi|elu, sise|elu, spordi|elu, sugu|elu, tagala|elu, tunde|elu, tõsi|elu, ula|elu, vangi|elu, äri|elu, öö|elu, ühis|elu, üliõpilaselu

enne
I.adv
1. varem, varemalt. Enne rääkis kõik emale ära, nüüd aga salatseb. Olen enne hakkama saanud, saan pärast ka. Niisugust asja pole ma enne näinud, kuulnud. Nii on ennegi tehtud. Kus sa enne töötasid? Tüdruk näis ilusam kui kunagi enne. Mina olin ammu enne kohal kui tema. Minek pole enam nii lihtne kui enne. Autoga oleksime enne pärale jõudnud. Enne ma sind ära ei lase, kui töö lõpetatud. Mul oli see temaga enne kokku lepitud. |ühendsidesõna osanaenne kui vt kui || ennist, natukese aja eest. Just enne ma tulin sealt läbi.
2. eelnevalt, esmalt, kõigepealt (osutab millegi järgnemisele). Enne mõtle asi läbi, siis otsusta. Arutame enne koos, millest kirjutada. Kuhu sa nii kiirustad, söö enne! Ma ei saa praegu sõita, pean enne töö lõpetama. Kohe alustame, enne aga mõni sõna sissejuhatuseks. Kõige enne on vaja plaan koostada. Enne töö, siis palk.
3. kõnek pigem, ennem. Enne olgu sul müüa kui osta.
4. murd aga, ainult, vaid. *„Ei tea, kas tuleb [noormees] õige siia?” – „Katsugu enne,” ütleb Linda sõjakalt. L. Tigane. *Ega kõik pääse marjamaale. Mõnel ennegi läheb see korda. R. Roht.
II.prep› [part]
1. millestki v. kellestki ajaliselt varem. Enne meie ajaarvamist. Enne jaanipäeva. Enne lõunat, keskhommikut. Ega ta enne õhtut tule. Tõusti juba enne kukke ja koitu. Rong väljub kümme minutit enne kuut. Katsuti enne pimedat koju jõuda. Vaikus enne tormi. Töö valmis enne tähtaega. Elas enne abiellumist vanemate juures. See juhtus enne sõda. Oli enne surma kaua haige. Keegi on siin enne meid käinud. Uhkus tuleb enne langemist. || vahetult millegi eel. Jõudsime just enne sadu koju. Enne päikesetõusu oli eriti külm. Pesi enne sööki käsi. Sulges enne kodunt lahkumist kõik uksed. Enne ärasõitu käisin tuttavatega hüvasti jätmas. Enne startimist keskendus ta kaua.
2. hrv (ruumiliselt:) varem, enne kui millenigi jõutakse. Enne seda maja keerab maanteelt rada paremale.

ennistadv
natukese aja eest, hiljuti, enne. Mul jäi ennist pesupesemine pooleli. Ta tundub rõõmsam kui ennist. Vihm pole üle jäänud, sajab ikka nagu ennist. Kas teil torte on? – Ennist oli, aga praegu on otsas. Ütle nüüd, mis ennist ütlemata jäi.

esimene-se 5
I.numjärgarv põhiarvust 1 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 1. (punktiga) v. I (punktita)
1. osutab mingite üht laadi sündmuste, nähtuste vm. rea v. millegi loenduse v. arvestuse algust. a. alguses v. eesotsas olev, loendit v. rida alustav. 1. märts. I sajand, aastatuhat. Septembri esimesel nädalal. Iga kuu esimesel teisipäeval. Esimesel elunädalal, elukuul, eluaastal. I dekaad, poolaasta. Esimene üleriigiline künnivõistlus. I maailmasõda. I klass, kursus. Esimese astme võrrand. I astme põletus, külmumine. Kuu esimene veerand. Selgroo esimene lüli. Konkursi esimene voor. Näidendi esimene vaatus. Filmi I seeria. „Tõe ja õiguse” I köide. Teose kolm esimest osa. Peeter I, Richard I Lõvisüda. Newtoni esimene seadus. Helistiku 1. aste. I oktaavi la. Esimene rühm, salk. 21. Kool. Mustamäe I mikrorajoon. Pavlovi õpetus I ja II signaalisüsteemist. I käändkond, pöördkond. Ainsuse, mitmuse 1. pööre. Elamu I sektsioon, esimene sissekäik, esimene korrus. On rivis, nimekirjas, järjekorras kahekümne esimene. On pildil paremalt esimene. Otsekoridoris esimene uks vasakul. Tuli kuulitõukes esimeseks. Jõudis ujumises esimese kümne hulka. Kooli esimene lend. Valmis metroo esimene järk. Etendus algab varsti, esimene ja teine märguanne on juba olnud. b. tähtsuselt v. väärtuselt teisest, kolmandast jne. ees v. kõrgemal asuv. Ministri esimene asetäitja. Kapteni I abi. Laeva I tüürimees. I koht, auhind, preemia. Esimene seisus. Esimese gildi kaupmees. Esimese järgu ateljee, võõrastemaja. Esimese klassi vagun, kajut. Ta on I järgu maletaja. Valgetähe ordeni I järk. Esimese sordi kaup. Esimese ringi pärijad. Täna õhtul esineb tantsijate esimene koosseis. I sopran, I alt, I tenor, I bass 'hääleliigi kõrgemad rühmad kooris v. ansamblis'. Laulab esimest 'hääleliigi kõrgemat, meloodiat kandvat' häält. Esimesed viiulid (sümfooniaorkestris). Esimene armastaja 'peamiselt armastaja osades esinev näitleja'.
2.ka pl.teat. ajavahemikul, teat. sündmuse puhul teistest kõigist varasem (ja sellele järgnevad). a. ajaliselt (kõigist) muudest v. kõigest muust eespool, enne muid olev v. olnud. On alati esimene tööle tulema. Esimene mees platsis. Õhtul viimane, hommikul esimene. Lõpetas töö esimeste hulgas. Andrese esimene tütar. Esimese öö õigus aj feodaalhärra õigus oma talupoja noorikuga selle pulmaööl magada. Minu esimene kool, õpetaja. Oli esimene, kes mulle sellest teatas. Esimene hüpe õnnestus paremini kui järgmised. Armastus esimesest pilgust. Esimene klaas sünnipäevalapse terviseks! Esimesed sammud. Esimesed vaod. Esimesed katsed keeleajakirja väljaandmiseks. Kõlasid esimesed akordid. Langesid esimesed vihmapiisad. Esimene pärib eide helmed, viimane pärib viisupaelad. b. mingil ajavahemikul (hrl. sel aastal) kõige varasem. Esimesed soojad, külmad ilmad. Esimene sügistorm. Esimesed hallad. Esimene lumi. Esimesed sinililled, maasikad. Esimene liblikas. Esimene lõoke, kuldnokk, pääsuke. Esimesed suvitajad, suplejad. Esimene uudsevili läks seemneks. See on mul tänavu esimene saanisõit. Tulid esimesed hommikused ostjad. Ärkas esimese kukelaulu ajal. c. järgnevatest kõige varasem, ajaliselt kõige lähem. Saadan kirja esimese postiga. Tulen, sõidan, maksan ära esimesel võimalusel. Esimene tuisk ajab teed uuesti umbe. d. lähim, kõige esmalt ettesattuv. Jäin esimesse taksopeatusse ootama. Ära vali, võta esimene, mis pihku juhtub! Ega esimesele vastutulijale kõlba kohe südant puistata. Tõmbaksin selle kassirisu esimese oksa külge. Haaras maast esimese käepärase kivi ja viskas.
3. varem mitteolnud v. mittekogetud. a. (ühiskonna vm. kollektiivi eksisteerimise aja jooksul). Esimene aurumasin, aatomielektrijaam. Esimene auto Tallinna tänavail. Esimene kosmoselend. Esimene selletaoline tehas Euroopas. Esimene eestikeelne trükis. Esimene naisprofessor Eestis. Meie esimene kutseline maalikunstnik, ajakirjanik. Esimene ametlikult kinnitatud kirjanike organisatsioon. Selline juhtum on meie kooli ajaloos esimene. b. (üksikolendi, eseme vm. eksisteerimise aja jooksul). Esimene armastus, suudlus, kohtumine, pettumus. Esimene rasedus, sünnitus. Esimest korda elus. Ükskord on ikka esimene kord. Esimest ja viimast korda. Näitleja esimene suurem osa. Minu elu esimene ball. Tema esimene töökoht, välisreis, meresõit. Esimene iseseisev töö. Esimene selline juhtum tema praktikas. Esimest ööd uues korteris. Esimest poega 'esimest korda' lüpsmatulev lehm. Hundipoegade esimene jaht. Esimest aastat kandev õunapuu. See on meil korteris alles esimene remont. Riie andis esimeses pesus värvi.
II.adj
1. (kõige) eesmine, eespoolne, esi-, ees-. Teatrisaali, kino esimesed read. Bussi esimesed istmed. Esimesed ja tagumised käpad. Siga sõi, esimesed jalad mollis. Tagumine tuba oli esimesest väiksem. Piletijärjekorra esimene ots oli kassa ees, lõpp ulatus tänavale.
2. esialgne, esma-. Esimene mulje on hea. Esimeses ärevuses, ehmatuses ei osatud midagi ette võtta. Asi näis esimesel pilgul väga lihtsana. Tahtis esimeses tuhinas, õhinas kohe tegutsema hakata. Esimese ähmiga ei tulnud midagi meelde. Esimene nälg, isu, janu sai kustutatud. Esimene abi 'esmaabi'.
3. muid mingis suhtes ületav, muude seast esileküündiv. a. tähtsaim, olulisim, peamine. Esimene nõue, tingimus. Hästi õppida on õpilaste esimene kohustus. Töö peab saama inimeste esimeseks eluvajaduseks. Praegu on ta esimene mure korter leida. Koju jõudnult oli tal esimene asi süüa otsida. b. silmapaistvaim, tähelepandavaim, kuulsaim; juhtpositsioonil olev, parim. Küla esimene kaunitar. Ta on üle valla esimene mees, poiss, tüdruk. Esimene jutumees, vigurivänt, tantsija, keelepeksja. Esimese numbri suli, elumees. Esimene ihnus, röövel, kelm. Klassi esimene joonistaja. Teatri esimene koomik. Esimene meister korve punuma, pitse heegeldama. Seletas enesekindlalt nagu esimene asjatundja. Esimene parimate seas. Tahab kõiges esimene olla. Ärgu hakaku esimeseks, kui asja ei tunne!

ette
I.adv
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kaugusele, ettepoole; ant. taha. Astus kaks sammu ette. Üks jooksja oli teistest umbes 100 m ette jõudnud. Ta püüdis rahvasummas ette trügida. Oli nii pime, et ette ei olnud midagi näha. Komandör saatis piilurid ette. Vaatas ette ja taha. Ma istusin ette juhi kõrvale. Ta istus võrdlemisi ette. Prožektor suunas valgusvihu ette. Tirel, salto ette. Käte pendeldus ette ja taha. Lõi kirikusse sisenedes risti ette. || esikülje lähedusse kasutusvalmis v. tarvituseks. Rong, auto, tõld sõitis ette. Viskas, pani hobusele, lehmadele heinad ette. Niitis lehmale rohtu ette. Viis sigadele söögi ette. Sööge ikka rohkem, tõstke endale ette! Pole enam, mida suurele perele, loomadele ette anda. || (kehaosa asendi kohta). Ta sirutas käed, ühe jala ette. Ajasin rinna uhkelt ette. Kallutas pea vihaselt ette. Ajas lõua ähvardavalt ette. Ta on endale juba kõhukese ette kasvatanud. Ta kummardus ette, nagu poleks hästi kuulnud. Kere kallutus ette. Kass sirutas käpad ette.
2. esiküljele külge (oma otstarvet täitma v. selleks valmis). Perenaine sidus põlle ette. Pane (endale) lips ette! Õmbleb, ajab pintsakule nööbid ette. Pani (endale) prillid ette. Näitlejale kleebiti vurrud ette. Jäta võti ette! Pani (endale) suitsu ette, keeras endale vägeva vilka, pläru ette. Paari päevaga on pikk habe ette kasvanud. Majale pandi aknad ette. Pani aidauksele taba ette. Uksele tuleb uus lukk ette panna. Pista, topi augule punn, prunt ette! Tõmba, lase aknale kardin ette! Ojale tehti tamm, pais ette. Peremees pani, rakendas täku ette ja sõitis linna. Käias vikatil tera ette 'käias vikati teravaks'. Tegi hea näo ette 'tegi hea näo', nagu oleks kõik korras. Manas endale üsna süütu näo ette 'tegi süütu näo'. *„Võtan teemeistri hoovilt saha [autole] ette ja lükkan tee lahti,” ütles Paju Juss kontoris. O. Kool.
3. takistuseks, segavaks teguriks; tülinaks. Astusin talle teele risti ette. Ega ma sulle siin ette ei jää? Vii see pink välja, muidu jääb veel ette! Poiss pani teisele jala ette. *Ärgitan ikka talle kirjutada, kuid jälle tuleb midagi ette. E. Rängel.
4. eelnevalt, enne, millestki toimuvast varem. Tulemused olid ette teada. Teata, helista oma tulekust aegsasti ette! Võin sulle ette öelda, et head sellest loost ei tule. Meid hoiatati juba ette, et revidendid on tulekul. Tundis sellest sõidust juba ette rõõmu. Arvasin, aimasin, kartsin, tundsin juba ette, et see nii läheb. Kõiki võimalusi ei osanud ette näha. See asi oli juba ette otsustatud. Restoranis on võimalik laudu ette tellida. Läks nii, nagu mustlaseit ette kuulutanud. Uskus, et tema saatus on ette määratud. Ta oli juba ette vaenulikult häälestatud. Pärast tarku palju, ette ei ühtegi. *Ostulepingut mul ei ole, sest teine ostja jõudis ette. E. Vilde. ||seoses valmistama-verbiga(rõhutab tegevuse toimumist millegi järgneva jaoks). Ülikool valmistab ette kvalifitseeritud kaadrit. Ta valmistab ette loenguid, homseid tunde. Maapind tuleb külviks ette valmistada. Iga ülesande puhul oli ette nähtud selle konkreetne täitja. || tulevase aja, töö, kasutamise arvel, tulevikus tehtava töö, saadava kauba vm. eest. Kahe nädala palk maksti ette. Ühe kuu üür tuleb ette maksta. Parandustööde eest tuleb ette tasuda. Mul on mõned (töö)päevad ette tehtud. || (males jm. materjali v. punktide mängueelse loovutamise kohta). Suurmeister andis vastasele ratsu ette. Põhimeeskond andis noorte meeskonnale jäähokis 3 väravat ette.
5. ajaliselt kaugemale, ettepoole, tulevikku. Oskab kaugele ette planeerida, arvestada, mõelda. Pisut ette rutates olgu mainitud, et .. Ennustas ilma terve suve peale ette. *Ta võib plahvatada ja käratada, nii et mõjub pooleks aastaks ette .. L. Vaher. || kellestki, millestki arengus, saavutustelt, tegevuselt kaugemale, mööda. Püüdlikkuse tõttu jõudis ta õppimises teistest ette. Suur kunstnik jõuab enamasti oma ajast ette. Vastasmeeskond läks peagi ette 13:8. *Aeg on ette tõtanud J. Verne'i fantaasialennust, kogu maailmapilt on tohutult muutunud. E. Link. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ettepoole. Pane kell paar minutit ette. Mu kell käib ööpäevas 3 minutit ette.
6. osutab, et verbiga väljendatud tegevus on määratud kuulaja(te)le v. vaataja(te)le. Õpilane ütles teisele salaja ette. Poiss vuristas õppetüki õpetajale ette. Luges meile aeg-ajalt raamatust ette. Kohtu eesistuja luges kohtuotsuse ette. Mängis meile klaveril paar pala ette. Rahvatantsurühm kandis ette mitu tantsu. Näitas tolliametnikule kõik oma asjad ette. Kandis lühidalt ette asja sisu. Põhjendusena tõi ta ette järgmised asjaolud. Ta pani ette põgeneda. Mine tea, mis talle minust ette räägiti. Seal loratakse talle igasuguseid asju ette. *Mis sa siin koolmeistrile ette puhusid, on sula luiskamine! .. E. Vilde. *„Eks usu aga sina lehti, mis need sulle ette pasundavad,” ütles isa halvakspanevalt. A. H. Tammsaare. || kasutamiseks valmis v. eeskujuks. Veele tuli äravoolamiseks tee ette teha. Ronimise hõlbustamiseks raiuti kaljusse astmed ette. Tõmbas kriidiga joone ette, mida mööda lõigata. Õpetaja, meister näitas ette, kuidas seda teha.
7. osutab mingile juhuslikumat laadi esinemusele v. toimumisele, millele satutakse. Selliseid juhtumeid oli ka mujal ette tulnud. Sipelgad panid nahka kõik, mis ette puutus. Vahel sattus, juhtus ette ka mõni rada. Tee peal sattus mitu kraavi ette. See asi tuleb mulle tuttav ette. *Temast vanemat [inimest] pole mul ette tulnud näha. N. Baturin.
8. osutab millegi esinemusele kellegi kujutluses, mälus, mõttes. See mees tuleb mulle tuttav ette. Niisugune võimalus ei tulnud mul kohe ettegi. *Nõnda siis, kujuta endale ette: temal, mõistad, temal polnudki mingit äri. A. H. Tammsaare.
9. kõnek etem, parem. Juhan oli ikka kõige ette, kõigist ette mees. Ta on küll hea inimene, kuid Ants on veel ette. Kartulisaak on tänavu möödunud aasta omast ette. Ta polnud teistest tüdrukutest halvem, pigem hoopis ettegi. Iseloomu poolest on ta sinust ette. *„Siin oli kaugelt ette kui kuskil kuurordis või liivarannal,” vastas Robi. M. Metsanurk.
10. kõnek teat. isikute rühmale v. üksikisikule kontrollimiseks, otsustamiseks vms.; kellegi jutule. Komisjon laskis poisid kahe-kolmekaupa ette kutsuda. Direktori juures ei olnud kedagi, pääsesin kohe ette. || (kohtus, kohtuistungil arutlemisele). Nende tüliasi, pärandusasi tuleb homme kohtus ette.
11. kõnek (males:) löödavaks, tule alla. Jättis vastasele ratsu, viguri puhtalt ette.
12.ühendverbi osana(ülekantud tähendustes:) näit. ette heitma, ette kirjutama, ette lööma, ette nägema, ette vaatama, ette viskama, ette võtma
II.postp› [gen]
1. millestki, kellestki ettepoole, esikülje v. liikumise suunda; ant. taha. Ta jäi meie ette seisma. Maja ette istutati põõsaid. Auto sõitis kaupluse ette. Ta jäi ukse, trepi ette seisma. Istus kamina, klaveri ette. Ta vahtis enda ette maha. Pani käe silmade ette. Astus aeglaselt jalg jala ette. Veeretas suure kivi koopasuu ette. Panin raamatud ja ajalehed tema ette lauale. Viskas leivatüki koera ette. Ülejäänud toidud viidi sigade ette 'sigadele söömiseks'. Tooge avaldises ühine kordaja sulgude ette! Silme, vaimusilma ette kerkis isamaja. Pomises, muheles, lausus enese ette 'endamisi, omaette'.
2. millegi külge, millegi esiküljele. Tõmbas kardinad akna ette. Unustas võtme ukse ette. Lükka riiv ukse ette! Õmbleb nööbid särgi ette. Pistis tropi augu ette. Rakendas, pani hobuse ree, vankri, adra ette.
3. kellegi näha, tutvuda, hinnata vms. Sel aastal jõuab vaataja ette veel mitu uudislavastust. Oma teostes toob ta lugeja ette keskaegse Tallinna eluolu. Asi jõudis, tuli avalikkuse ette. Poiss kartis isa silma ette sattuda. || kellegi küsitletavaks, käsitletavaks, otsustatavaks, lahendatavaks vms. Mehed kutsuti, läksid kohtu ette. Sa pead komisjoni ette ilmuma. || kellegi juurde, kellegi jutule. Talumehed püüdsid palvekirjaga keisri ette pääseda. Kuningas laskis väepealikud enda ette kutsuda. *Kuid aeg-ajalt kutsuti Sass ikkagi peremehe ette, räägiti pikki jutte. R. Sirge.
4.hrl. asendatav põhisõna allatiivilõpugakellelegi, millelegi ülesandeks, nõudeks vms. Tänapäeva elu seab meie ette üha uusi ülesandeid. Need ja paljud teised probleemid kerkisid meie põllumajanduse ette. *Ainult neid tingimusi täites või täita püüdes saab kriitika tõusta tema ette seatud ülesannete kõrgusele. V. Gross.
5. kasut. osutamiseks mingile olukorrale, nähtusele, kuhu on jõutud v. lähemal ajal jõutakse. Sinu küsimus seab mind teatavate raskuste ette. Teda tuleb seada tõsiasja, sündinud fakti ette. *.. võetakse su varandus ära puhtamuidu, nii et pole muud kui mine tuulevarjust kurja ilma ette. O. Jõgi (tlk).
6. kõnek eest; asemel. Poiss teeb tööd juba päris täismehe ette. *Ning seepärast ei saanud Taader Traadi haigust täie tõe ette võtta. R. Sirge. *Poeg Märt käis talus sulase ette, tütar Liina teenis tüdrukuna .. H. Raudsepp.
7. kõnek eest (rahaliselt). *Raske raha ette kultuurheinamaid tehtud – mis mõte sellel oli? R. Sirge. *.. tulge kõrtsi jooma, mina ostan teile viina ja maksan joomise ette kuuskümmend kopikat päevas. J. Parijõgi.
8. van pärast, eest. *Teie ärge muretsege nii palju võõraste inimeste ette ja ärge murdke pead, mis nad söövad ja mis nad joovad .. O. Luts.
9. esineb fraseologismides, näit.:. Altari ette minema, astuma. Altari ette viima. Pärleid sigade ette heitma. Täie ette minema. Ukse ette jõudma. Valge ette tooma, tulema.
Omaette tähendusega liitsõnad: oma|ette, otsaette

hiljaadv
ant. vara
1. hilisel (kella)ajal. Hilja öösel. Õhtuti hilja. Rong väljub õhtul üsna, väga hilja. Saabusime hilja, kui kõik juba magasid. Kust te nii hilja veel öömaja leiate? On juba päris hilja 'on juba päris hiline aeg'. Jäin kojutulekuga hilja 'hilise aja' peale. Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus tuppa toodi. ||täiendinahiline. Istus seal hilja õhtuni. Hilja aja eest 'hiljaaegu, hiljuti' seisis siin vana kõrtsihoone. *Härra pidutses sel õhtul hilja ööni. J. Parijõgi.
2. pärast tavalist, määratud v. vajalikku aega, hilinenult. Parem hilja kui mitte iialgi. Abi saabus liiga hilja. Kevad tuli tänavu võrdlemisi hilja, sest talv venis. Sel aastal tulid nad maale hilja, alles südasuvel. See mõte tuli talle hilja, alles enne ärasõitu. Mine enne, kui on hilja. Sa pead temaga rääkima, kuni pole veel hilja. *..aga ta tahtis ka, et need kortsud üldse ei tuleks või et nad tuleksid võimalikult hilja.. A. H. Tammsaare.

hilja|aeguadv
hiljuti, natukese, mõne aja eest. Alles hiljaaegu polnud siin veel mingit maja. Ta lõpetas ülikooli hiljaaegu. Sellest kaevust on veel hiljaaegu vett võetud.

igand-i 2› ‹s
oma aja äraelanud arusaam, tava vms. Feodalismi, pärisorjuse igandid. Mineviku igandid perekondlikes suhetes, inimeste teadvuses. *Vee ja tule austamise igandeid leidus veel kuni XIX sajandini vanades pulmakommetes.. A. Moora. *Tollal kaabut ei kantud – seda peeti vana maailma igandiks. R. Toming (tlk).

ilm1-a 23› ‹s
pidevalt muutuv atmosfääri olek (temperatuur, sademed, tuul, pilvitus), hrl. lühema aja jooksul. Soe, pehme, vilu, külm ilm. Vaikne, tuuline, tormine ilm. Päikesepaistene, kuiv, selge, vihmane, udune, ilus ilm. Ilm kisub sulale, muutub pehmemaks, keerab sajule. Ilm läks ootamatult halvaks, paranes kiiresti. Ilma ennustama. Igasuguse ilmaga, kui ilm vähegi lubab. Ilm niisugune, et hea peremees ei aja koeragi ulualt välja. Sügisel ilmad jahenevad. Ootame paremaid ilmu. Kui ilma peab, saame töödega hakkama. Oleks vähegi ilma! Ilm muutub kiiresti hämaraks. Ilm valgeneb vähe.
▷ Liitsõnad: aprilli|ilm, heina|ilm, kevad|ilm, koera|ilm, lennu|ilm, maru|ilm, pakase|ilm, põua|ilm, püügi|ilm, raju|ilm, saju|ilm, sula|ilm, suusa|ilm, suve|ilm, sügise|ilm, talve|ilm, tormi|ilm, tuisu|ilm, äikeseilm.

initsiaal-i 21› ‹s

1.hrl. pl.nime algustäht. Tõlkija on varjanud end initsiaalide P. S. taha. Artikli lõpus on vaid initsiaalid H. V.
2. trük (peatüki, lõigu, artikli) suur ilustatud algustäht (vanema aja) raamatus, käsikirjas vm. Dekoratiivsete initsiaalidega vanaaegne käsikiri.

intensiiv|kursus
kursus, kus õpetus toimub võimalikult pingeliselt suhteliselt lühema aja vältel. Saksa keele intensiivkursus.

intensiiv|õpe
ped õpe, kus õpetus toimub võimalikult pingeliselt suhteliselt lühema aja vältel. Eesti keele intensiivõpe. Intensiivõppe nädal.

isiku|kindlustus
maj kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teat. aja üleelamise, teat. elujuhtumi vms. puhul

jagujao 27› ‹s

1. (jaotatud v. jagatud) osa millestki v. kelledestki. a. (üldiselt). Suurem jagu heina on juba tehtud. Juurviljaaiast on väike jagu maasikate all. Üks jagu tüdrukuid läks ujuma, teised jäid kaldale peesitama. Perekonna hauaplats on surnuaia uues jaos. Õlgkatust ehitati jagude kaupa. Skandinaavlased on suuremalt jaolt pikka kasvu. Istuti enamalt jaolt vaikides. b. (antav v. saadav) osa; annus, portsjon; norm. Sõi oma jao ära ja küsis lisagi. Jättis laste jao leiba kappi. Söödajagamiskonveierilt tuleb igale loomale tema jagu. Ega sa ilma jää, annan sulle omast jaost. Kümnik hakkas kraavikaevajatele jagusid välja mõõtma. Võtke julgesti, nüüd on jao aeg! Sai oma jao (näit. tõrelda, pahandada, peksa). c. kõnek (osutab kellelegi kuulumist). See pall on vist Marju jagu. Esimesed saapad, mis on päriselt tema enda jagu. Räägitakse, et Anna laps on Mihkli jagu 'Mihkel on lapse isa'. d. van kindla suurusega osa (koos järgarvuga märgib murdarvu). Kolm jagu aasta(s)t on meri jääs, üks jagu jäävaba. Heinateost sai peremees kaks jagu, saunik ühe jao. Sega kaks jagu vett ja kolm jagu viina. Neljanda jao ruumi võttis ahi ära. *..linnast [on] kolmas jagu hinda rohkem lubatud, kui mõis seda võib anda. Jak. Liiv. *..kolmas, neljas või ka viies jagu põldu iga aasta lina alla läheb. C. R. Jakobson.
▷ Liitsõnad: linna|jagu, maailmajagu.
2. mingi struktuuri koostisosa. a. raamatu v. filmi alaosa, jaotis. Romaani I osa koosnes kahest peatükkideks liigendatud jaost. „Sõda ja rahu” on film neljas jaos. b. sõj kõige madalam, 6-12 sõjaväelasest koosnev taktikaline allüksus. *Piki magistraalkraavi kallast viis ta oma jao edasi, nad pidid koos rühma teiste jagudega jõudma rannamaantee joonele.. J. Peegel. c. van kooliklass v. selle alajaotis. Kreiskooli ülem jagu e. sekunda. *..selle ettevalmistusega võis ta pääseda ainult kihelkonnakooli või siis linnakooli esimese klassi teise jakku.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: jalaväe|jagu, laskur|jagu, luure|jagu, sapööri|jagu, sidejagu.
3. hulk, määr. a. (üldiselt). Vilja on veel hea jagu koristada. Igal inimesel peab olema paras jagu auahnust. *..püstiseisjaidki jätkus kiriku istmeteta uksepoolde veel maailmatu jagu. J. Kross. | üks jagu, üksjagu; kõnek teat. määral, küllaltki palju. Üks jagu loll lugu. *..ühtekokku sai vedusid kohe üks jagu. H. Lehiste. b. (hrl. koos mõõtu v. hulka märkivate sõnadega:) määr v. hulk, mille võrra midagi kas on olemas, jääb üle v. puudu. Kaalus ostjale naela jao liha. Pange põhjas on vahest liitri jagu vett. Paadi parras oli paari vaksa jagu veest väljas. Kaevamisega jõuti ainult mõne meetri jagu edasi. Käia jääb veel kilomeetri jagu. Väljasõit lükkus tunni jao edasi. Paari tänava jagu tuleb jalgsi minna. Tõusis edetabelis koha jao ülespoole. Kui ühed lahkusid, jäi teistele seda jagu lahedamalt ruumi. Lapse kingad peavad olema kasvamise jagu suuremad. Tal on habet ainult udukarva jagu. Ripsmed on juustest varjundi jagu tumedamad. Juuksekarva jagu jäi puudu. On temast pea jagu, pea jao pikem, lühem. On teadmistelt kõigist pea jagu, pea jao 'tublisti, tunduvalt' üle. c. määr v. hulk, mis millessegi läheb, millekski kulub, millekski vajalik on. Paari sao jagu loogu jäi vihma kätte. Eterniiti on ainult elumaja katuse jagu. Luuletusi on tal kogunenud juba raamatu jagu. Lõhub nädala jao puid valmis. Toiduaineid anti laost välja päeva jagu korraga. Kas said une jao juba täis? *..Elli võis üsna rahulikult edasi nutta, kuni jagu täis. A. H. Tammsaare.
4. kõnek liik, laad, sort. Paksemat, õhemat jagu riie. Korjas nõidumiseks seitset jagu rohtusid. Külvas segamini mitmest jaost seemneid. Tal on kõik lapsed ühte jagu, puha tüdrukud. Mõni jagu inimesi armastab kiuselda. *Peegelsepad on vabrikus nooremat jagu keskealised mehed. J. Kross. *Leenardile meeldib tema tõmmu näojume.. ja töö juures alati paljad prisket jagu käsivarred. H. Kiik. || (aja määratlustes). On veel eilset jagu purjus. Hommikust jagu ööd hakkas sadama. See oli vist sügisest jagu talve.

jõudmajõuan 45

1. jaksama, suutma, võimeline olema. a. (kehaliselt). Jõuan kotte kanda, pommi tõsta, kände kangutada, kivi kergitada. Hobune jõuab sellest suurematki koormat vedada. Kes temaga jõuab võidu joosta! Jõuan vaevalt jalga jala ette tõsta, kätt liigutada, silmi lahti hoida. Ei jõua enam jalul seista. Kas laps jõuab nii pikka maad käia? Tõmbab, tirib nii kõvasti kui jõuab. Vanake jõuab veel ise ülalpidamist teenida. Ei jõua kogu heina ise ära teha. Ei jõua kõike ära süüa, ära juua. Koduhaned ei jõua lennata. b. (vaimselt, moraalselt). Ei jõudnud enam loota, kannatada. Seda ei jõutud küllalt kahetseda, ära imestada. Ei jõudnud end pidada, valitseda, tagasi hoida, rahulikuks sundida. Ei jõua teda küllalt kiita, tänada, kiruda, manada, põhjata. Jõuan ise enese eest seista. Jõuab saladust pidada, keelt hammaste taga hoida. Sõpru ei jõua miski lahutada. Kes maailma suud jõuab sulgeda. Jõuab siis kõike meeles pidada! Üks tark ei jõua nii palju vastata kui kümme lolli küsida. Arm jõuab enam kui hirm. c. (majanduslikult). Jõuab osta maja, auto. Ei jõua veel võlga ära maksta. Jõuab ennast ise ära toita. Jõudis oma pensionist veel lapsigi aidata. Talupojad ei jõudnud oma makse tasuda. Ei jõudnud oma lapsi gümnaasiumis koolitada. Talus jõuti eraldi sõiduhobustki pidada. d. (ajaliselt, aja poolest). Olid jõudnud enne meie tulekut lahkuda. Poiss oli jõudnud ema ära olles palju pahandust teha. On jõudnud lühikese ajaga kõik ära tüüdata, paljudega riidu minna. Ei ole jõudnud veel tööga harjuda, töösse sisse elada. Jõudis hoobi eest kõrvale põigata. Jõudis märgata solvumist teise näos. Jõudsin vaevalt uinuda, kui jälle ärkasin. Ma ei jõudnud möödujat ära tunda. Ma pole jõudnud veel õppima hakatagi. Jõudsin lõunavaheajal poes ära käia. Heina ei jõutud rukkilõikuseks koristada. Jõudsin teda õigel ajal hoiatada. Vahepeal on mitmed vanad jõudnud surra, noored abielluda ja lahkugi minna. Poiss on jõudnud püksid jälle viledaks kulutada. Aed on jõudnud paari aastaga metsistuda.
2. tulema, saabuma. a. (ajaliselt). Jõudis hommik, öö, päev. Päike loojub, õhtu jõuab. Lehed kolletavad, varsti jõuab sügis oma sadudega. Jõuavad talvised külmad, tuisud. Pime(dus) jõuab, aga meie oleme alles teel. Jõudis aeg isakodust lahkuda. Jõuab vanadus, üksindus. Mõtlesin, et nüüd on jõudnud mu viimne tunnike. b. (kuhugi, kuskilt). Jõudsime jaama, koju, linna. Buss jõuab Tartust Tallinna 3 tunniga. Jõudsime tunnelisse, tunnelist välja. Jõudsime suure kivi juurde, metsa äärde, küla vahele, aia taha, nendega kohakuti, metsast läbi, üle õue. Auto jõudis teelahkmele. Jõudis finišisse enne mind. Igale poole tuli jõuda. Kogu hingamisteedesse sattunud tolm ei jõua kopsu. Jõudsime kohale, sündmuspaigale, jaole. Tagaajajad jõudsid neile kannule, lähedale, jälile. Muuseumi varadest jõuab näitusele, saalidesse ainult väike osa. Varsti jõuab värske Eesti kurk poelettidele. Lavastus jõuab vaatajate ette eeloleval kuul. Sel nädalal jõudis kinodesse, linale uus film. Millal päike juba nii kõrgele jõudis? Hüüe ei jõudnud teiste kõrvu, teisteni. Tundsin, et mu sõnad ei jõua kuulajateni. Lugejate kätte on jõudnud mitu novellivalimikku. Sõna „pidžaama” on meile jõudnud Indiast. c. (seisundisse, olekusse, olukorda). On jõudnud arusaamisele, otsusele, järeldusele, arvamusele, selgusele, äratundmisele. Jõuab eesmärgile, sihile, võidule. Jõuti kokkuleppele, kaubale. See poiss jõuab veel (omadega) heale järjele. Jõudis mõtetega sinnasamasse, kust oli alustanud. Mees on jõudnud keskikka, esimese juubelini. Mets on kevadesse jõudnud. Meeskond jõudis poolfinaali. Olin jõudnud kolmandale kursusele. Semester jõuab varsti lõpule. Päev jõuab õhtusse, õhtule. Rauga elupäevad olid õhtule 'lõpule' jõudmas. Aeg oli jõudnud üle kesköö. On oma võimete piirile, piirini jõudnud. On töö, tööga valmis jõudnud. Jõudis diplomini, teaduskraadini, iseseisva lavastuseni, tipptulemusteni. Omas laadis täiuseni jõudnud luule. Kaugele sa oma rügamisega ikka jõuad! d. (tegevusse, midagi tegema). Jõudsime niitma alles keskhommikul. Jõudsin sööma, kui teised olid juba lõpetamas. Loeb huviga kaugetest maadest, kuhu ise pole käima jõudnud.

jälleadv

1. (teat. aja järel) uuesti, uut puhku, taas. Tulen homme jälle. Juba jälle sajab. Kevad on jälle käes. Pärast pikki aastaid jälle kodumaal. Kõik saab jälle heaks. Mis sul jälle tarvis on? Juba jälle on poiss oma riided ära määrinud! Ikka jälle pidi ta end selleks ettevõtmiseks julgustama. Ikka (ja) jälle pöördus mõte kodule. Kägu kukkus, jäi vait, siis kukkus jälle. Sõitsime edasi, algas jälle suur mets.
2. (rõhutus positsioonis vastandades:) seevastu; omalt poolt; omakorda; aga. Üks ütles, et võib, teine jälle, et ei või. Poeg on huvitatud tehnikast, tütar jälle muusikast. Mina tahtsin minna otse, tema jälle maanteed mööda ringi. See tuba on külm, teine jälle liiga soe. Mina jälle hoolitseksin kõigepealt iseenda eest. Ära mine! – Lähen jälle küll! *..vabriku praagaga nuumati loomi, loomad jälle läksid tapamajasse. I. Sikemäe.

kadumakaon 42

1. teadmata paika sattuma v. minema, nii et on raske v. võimatu üles leida; puudu jääma v. olema. Kindad, võtmed, kiri, pliiats on kadunud. Karjapoisil kadus lehm. Tagaaetav kadus jälitajate käest. Ta läks ja kadus. Poiss oli mitu päeva kadunud. On nagu maa alla, nagu tina tuhka kadunud. Ta kadus nagu vits vette. Kadunud asjad, loomad. Kütt jäi metsas jäljetult kadunuks. Mehi peeti teadmata kadunuks. Politsei poolt kadunuks kuulutatud isik. *Aidast kaob vili, taganurme küünist on pooled heinad ära viidud. R. Sirge.
2. (mingi takistava teguri tõttu) lakkama nähtav olemast. Peagi kadus maa silmist. Tee kaob põõsaste vahele, kaugusse. Majad kadusid jõelt tõusvasse uttu. Mäetipp kadus pilvedesse. Jõgi kadus metsa taha. Taamal kadus pimedusse väike metsatukk. Ta silmad peaaegu kaovad pikkade kulmukarvade alla. *Tuiskas. Kadusid maa ja taevas, külatänavad ja needki kaks kõrget sangleppa, mis siin kasvasid. L. Promet.
3. kusagilt, hrl. kellegi eest, juurest, nähtavalt, silmapiirilt (kiiresti) ära minema, lahkuma. Kaob kiiresti toast, nurga taha. Oskab parajal, õigel ajal kaduda. Vihastus ja kadus oma tuppa. Pidas õigemaks salaja kaduda. Tegi oma töö ja kadus jälle. Võtab õnged ja kaob jõele. Kao minema! Kao mu silmist, silme alt! Kaduge mu majast! Tee, et sa (siit) kaod! Kaome, enne kui meid märgatakse! Kõige targem on sul siit mõneks ajaks kaduda. Lapsed sirgusid ja kadusid laia maailma. Kadus nagu tuul 'tuulekiirul'. Pardipere kadus kõrkjatesse. Hiir kadus ahju alla. Õngekork kaob vee alla. Vesi kadus maa sisse. Päike kadus ja videvik laskus tasandikule. Üks pirukas teise järel kadus poisi suhu. Ehmatuse tõttu kadus näost viimane kui verepiisk.
4. (aja kohta:) mööduma; kuluma. Nädalad, aastad kadusid kui unes. Suvi on kiire kaduma. Aeg kadus käest lennates, niisama tegevusetult. Noorus kaob märkamatult. Päev kaob päeva järel, ilma et midagi juhtuks. *Suve kolm kuud olid kadunud pingelises töös .. A. Hint. || (tee, vahemaa kohta). *Tunnid möödusid, miilid kadusid. J. Smuul.
5. (vähehaaval) olemast lakkama. See sõna on käibelt, tarvituselt kadumas. Vanad kombed, tavad kaovad aegade jooksul. Meelemärkus, teadvus kadus. Esimene lumi, udu kadus kiiresti. Vahe linna ja maa vahel hakkab üha enam kaduma. Selle teose tähtsus ei kao kunagi. Tööpuudus pole kuhugi kadunud. Murdevead on visad kaduma. Tsüklonid tekivad ja kaovad. Omaaegne kiviktaimla on kadunud. Maakeralt on kadunud palju loomaliike. Kadunud rahvad, riigid. Teda peeti elule, ühiskonnale kadunud inimeseks. Mul ei kao meelest see päev. *Teadis ülihästi, et vanad külad kaovad .. V. Saar. || otsa saama, lõppema, ära jääma. Uni, isu, elurõõm on kadunud. Jõud kadus kätest ja jalgadest. Väsimus, roidumus, valu, hirm, vaimustus, elevus, igavus kadus. Hiljutine kõhklus ja kohmetus olid kadunud. Poiste julgus hakkas kaduma. Lõpuks mu kannatus kadus. Laste huvi uue mänguasja vastu on kadunud. Kadus vajadus sunduse järele. Naer kadus kuulajate näolt. Punetus kaob ihult. Raha kaob tühjale-tähjale, sõrmede vahelt. Huvitavad raamatud kaovad kiiresti kaupluselettidelt. Kadunud kahtlused, lootused, illusioonid. Jutulõng kadus käest 'jutt valgus laiali v. soikus'. Umbrohi ei kao. *Tee muutus ikka liivasemaks ja pehmemaks ning lõpuks kadus kõva põhi täiesti. P. Kuusberg. ||hrl. nud-partitsiibissurema, surma läbi lahkuma. Helmi on oma kadunud ema moodi. Minu kadunud vanaisa oli meistrimees. Mis siis saab, kui vanemad ükskord kaovad! Kaob isa, kaob kodu, kaob ema, kaob pere. *Kui ma ka varsti kaon, mul jääb ometi poeg, kes elab edasi .. J. Kärner. || lakkama kuuldav olemast, vaibuma. Koerte haukumine kadus ikka kaugemale. Kaugenevad sammud, hüüded kadusid peagi kõrvust. Kaja kadus kaugusse. *Mõne sekundi pärast kadusid kõik hääled äikesemürinasse. H. Pukk.
6. kadunud otsas, läbi, hukkumisele v. läbikukkumisele määratud. Kui karuga vastamisi satud, siis oled kadunud (hing). Kõik on päästmatult kadunud! *„Olen igapidi kadunud mehike!” mõtles ta ahastades. „Vangiraudadest ei päästa mind enam ükski ime ega vägi!” P. Vallak.
7.ma-infinitiivis adverbilaadselt koos verbidega minema, jääma, saamakaotsi. Vend jäi sõjas kaduma. Käsikiri on kaduma läinud. Vaata, et ükski pakk kaduma ei läheks! Aega läks asjatult kaduma. Halva kuuldavuse tõttu läks tekstist palju kaduma. Temas on õpetaja kaduma läinud. *Kui isa sõjas kaduma sai ja ema ikka haiglane oli, siis jäi kogu talu raskus Elli kanda. A. Valton.

kaitseväe|kohustus
kohustus teenida seadusega ettenähtud aja jooksul riigi kaitseväes

kaotama37

1. mingite asjaolude tõttu kaduda (1. täh.), kaduma minna laskma (hrl. esemete kohta); ant. leidma. Kaotas vihmavarju, taskuräti, rahakoti, mantlivöö. Olen oma raamatu, sulepea kuhugi kaotanud. Laps kaotas kindad. Kaotasin taskust kümme krooni. Leidis kaotatud asja üles. Hobune kaotas raua. Ta kaotas rahvamurrus oma kaaslased. Matkajad kaotasid teeraja. Koer kaotas jänese jäljed.
2. olemasolevast ilma jääma, seda minetama. a. (varanduse vm. omatavaga ühenduses). Riik kaotas sõjas neljandiku oma territooriumist. Kaotas ettevõtte pankrotistumisel kogu oma vara. Ta kaotas selle tehinguga paarsada krooni. Kaotas kaardimängus kenakese summa, kihlveoga pudeli veini. Peremees kaotas loomataudi läbi kaks lehma. Teenistust, (töö)kohta kaotama. Sõjamöllus kodu, peavarju kaotanud inimesed. Ründas, ent kaotas siis palli. Valge eksis ja kaotas etturi. Põdrapullid kaotavad jaanuaris-veebruaris sarved. Laev kaotas tormis purjed. Puud kaotavad sügisel oma lehestiku. b. (ühenduses tervisliku olukorra ja füüsilise ning psüühilise seisundiga). Kaotas sõjas mõlemad jalad. Kaotas tööõnnetusel parema käe. Mees kaotas nägemise, kuulmise. Haavatu kaotas rohkesti verd. Ta kaotas töövõime. Kaotas närvivapustuse tagajärjel kõnevõime. Kaotas raskete läbielamiste tõttu mõistuse, aru. Ta on tublisti kaalus kaotanud. Meelemärkust, teadvust kaotama. Sõrmed kaotasid painduvuse. Laulja on kaotanud hääle. Kaotas tasakaalu ja kukkus. c. (seoses isikutega). Vaenlane kaotas lahingus surnute ja haavatutena mitu tuhat sõdurit ja ohvitseri. Ta kaotas autoõnnetusel mehe ja kaks poega. Kaotasin juba õige noorelt oma vanemad. Toitja kaotanud perekond. Kaotasime teise linna ülekolimisega oma sõbrad. Ta on naisele kiivas, kardab teda kaotada. Seltskond ei lasknud teda tulema, sest ei tahetud kambameest kaotada. d. (muid, abstraktsemaid tarvitusi). Elu kaotama. Ära julgust kaota! Ta oli lootust, kannatust, rahu, enesevalitsust, närve kaotamas. Ta on kaotanud au, väärikuse, sündsustunde. Ta kaotas igasuguse mõõdutunde. Tüdruk kaotas süütuse. Mees on kaotanud usu oma võimetesse, oma tavalise jutukuse, mõju teiste üle. Kõneleja kaotas mõttelõnga. Juhid ei tohi kaotada sidet rahvaga. Ta on kaotanud teiste lugupidamise, usalduse. Ta on kaotanud huvi kõige vastu. Soodsat võimalust kaotama. Ta on meie silmis palju kaotanud. Sa ei kaota midagi, kui selle filmi vaatamata jätad! Pärija kaotas oma õigused. Rahvas kaotas vabaduse. Seadus on kaotanud jõu, kehtivuse. Probleem on kaotanud oma tähtsuse, aktuaalsuse. Nii kaotab asi mõtte. Isegi lemmikharrastus oli ta jaoks võlu kaotanud. Lennuk kaotas juhitavuse. Riie on kaotanud esialgse värvuse. Kingad, kübar on kaotanud vormi. Päevavalguses kaotas paik igasuguse romantika. Laul on kaotanud populaarsuse. Energiat, soojust kaotama.
3. hävitama, likvideerima, kõrvaldama. Kaotati pärisorjus, rahvuslik rõhumine, viimased feodaalkorra jäänused. Valitsus kaotas tsensuuri, sõjaseisukorra, kitsendused. Kurjategijad püüdsid kuriteo jälgi kaotada. Püüdis lahke sõnaga laste võõristust kaotada. Ähvardas vaenlased maa pealt kaotada. Ihuvilja kaotama 'aborti tegema v. teha laskma'. Miski ei suutnud ebausku kaotada. Paar võileiba kaotasid esialgse näljatunde. Rohi kaotas sügelised, valu. Rahu kosutab, vaen kaotab. *.. paljude jalgade astumine ja jutukõmin kaotas vaikuse. A. Mälk.
4. (mängus, võitluses jne.) vastas(t)ele alla jääma, võidetuks osutuma; ant. võitma. Mängu, matši, võistlust, teatejooksu kaotama. Kaardimängus, males, jalgpallis kaotama. Meeskond võitis, naiskond kaotas. Poolaeg kaotati 26:32 ja kogu mäng 53:71. Eesti noored kaotasid tasavägises mängus Gruusiale. Kaotasin talle kaks partiid. Suurmeister tegi raske vea ja kaotas võiduseisust. Kaotas 400 m jooksus oma peamisele konkurendile rinnaga. Kaotab liidrile 3 sekundiga, 2 punktiga. Fašistlik Saksamaa kaotas sõja. Diviis kaotas ühe lahingu teise järel. Kaotasin kihlveo, (kohtu)protsessi.
5. (aja kohta:) ettenähtust rohkem v. asjatult kulutama. Pingutas küll, kuid ei suutnud kaotatud aega tasa teha. Ei tohi aega kaotada – ruttu teele! Ei olnud lennuilma, nii kaotasime terve päeva. Kaotas sillast ringiminekuga mitu väärtuslikku minutit.

karneval-i, -i 10› ‹s

1. paastueelse aja rahvapidustused maskeraadiga (eriti katoliku maades). Rooma karnevalid. *Karneval Buenos Aireses algab märtsis ja kestab paar nädalat. E. Krusten.
2. maskipidu. Koolis korraldati karneval. Noored ruttasid karnevalile.
▷ Liitsõnad: kevad|karneval, nääri|karneval, vastlakarneval.

kassa|käive
maj kassa sularahaline käive teat. aja (näit. päeva, kuu) jooksul

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur