Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 3 sobivat artiklit.
ainus ‹ainsa, ainsat 16 või ainust 17 või van ainu, ainust 19›
1. ‹adj› ainult üks, ainuke. Ainus abinõu, lootus, põhjus, soov, võimalus. Mu ainus sõber. Vanemate ainus laps. Taevas polnud ainsatki pilve. Ta ei lausunud ainustki sõna. Ainsatki hingelist polnud kodus. See eksimus jäi tal ainsaks. See oli mu ainus lohutus. Te pole ainus, kes nii arvab. Kaotas oma ainu lapse. *Ei ole nõudlikumat vormi kui väikese novelli oma: anda mõnel ainsal leheküljel sündmus mitte anekdoodina, vaid elumahlase tervikuna .. F. Tuglas.
2. ‹s› kallim, armsam, armastatu. *Unes oma ainust näen ma / ohates, / õnnest jään ma tummaks teda / kohates. J. Kross.
Omaette tähendusega liitsõnad: üksainus; kolmainus
ainsa hingetõmbega vt hingetõmme
ainsa nõksuga vt nõks
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |