[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aju|liiv [-a]
tuulest v. veest aetud, kantud liiv. Jõesuudme valge ajuliiv.

aju|lumi
tuulest aetud lumi

aju|puit
triiviv v. lainetest randa, kaldale aetud puit. Rannast koguti ajupuitu.

hakk|liha
peeneks hakitud, läbi hakkmasina aetud liha. Hakklihast valmistatud road.

helme|nöör
nöörile aetud helmed, hrl. palvehelmed

helme|rida
(nöörile aetud) helmeste rida. *Leida uuris oma kahe helmereana helendavaid hambaid. H. Sergo.

hundi|oda
etn odakujuline löögiriist hundivõrku aetud hundi tapmiseks

härja|võitlus
võitlusmäng vihale aetud härjaga

kartuli|viin
kartuleist aetud viin

klatt ‹klati 21› ‹adj›
kõnek
1. korda aetud, korras. Temaga on asjad klatid. Teeme nii ja asi klatt.
2. sile. *Nüüd ta silus nad [= juuksed] ligipead alandlikult klatiks. A. Toomaspoeg. *Vaatamata üles- ja allakäimistele on ta [= kunstniku] tee küllalt klatt .. M. Mutt.

kodu|puskar
kodus aetud puskar. *August rüüpas pudelist kõva kodupuskarit, hammustas soolasilku peale. E. Tennov.

kuli1 ‹11› ‹s›

1. madalapalgaline juhutööline mõnedes Ida- ja Lõuna-Aasia maades. Hiina kulid. Rassib päevad läbi nagu viimane kuli. || kõnek vähese tasu eest rasket musta tööd tegev isik. *.. ta oli ikkagi haritlane, aga mina lihtne klaasivabriku kuli. I. Sikemäe. | piltl. Oli täiesti kuliks pügatud 'juuksed täiesti maha aetud'.
2. släng (hrl. semulikult poiste v. meeste kohta:) kutt, sell. Naistele peab meeldida oskama, see ei tule aga igal kulil välja. *Ta haistab kismat, ja kui oma laeva kulid mängus, ei löö õige mehe veri värisema. Ü. Tuulik.
▷ Liitsõnad: elukuli.

kaks ~ mitu kärbest ühe hoobiga
kaks v. mitu asja, toimetust, õiendust, ülesannet jne. üheainsa ettevõtmise v. tegevusega korda aetud. Kivide lõhkumisega löödi kaks kärbest ühe hoobiga: saadi kesa puhtaks ning vundamendiks kive. *„Oled sina alles õnneliku tähe all sündinud! Vabaks ja varjupaiga emandaks – kaks kärbest ühe hoobiga! ..” sädistasid sõbratarid magushapult. L. Metsar.

loe|vesi
tuulest rannale aetud (üleujutav) merevesi. *.. meri oli terve jala võrra kerkinud. Loevesi nilpsis juba sillatalasid .. A. Uustulnd.

lõime|poom
tekst poom kangastelgede tagaosas, mille ümber on aetud lõim

muti|muld
muti üles aetud muld

männi|tõrv
(männipuidust ja -kändudest aetud). Männitõrvaga immutatud paat.

nudi ‹11› ‹adj›
ilma väljaulatuvate osadeta v. tömbiks, ümaraks kärbitud; sile, paljas. a. sarvedeta. Nudi lehm, oinas. Nudi peaga lambad. b. paljaks aetud, paljas; pöetud juustega. Nudiks aetud, pöetud pea. Nudi peaga noorsõdurid. Tal olid enne õlgadeni juuksed, nüüd on lasknud nudimaks lõigata. Ära mind päris nudiks pöe! Pole harjunud teda nudina nägema. Kiitsakas nudi mees. c. kärbitud, lühendatud v. lühenenud; tömp, töbi. Ära hekki liiga nudiks lõika. Nudiks kulunud hari, pintsel, küüned. Nudi sabaga koer. Nudiks lõigatud remmelgad kui nuiad tee ääres. Liibuv müts teeb su näo nudiks. *Mis parata, kui üllas aeg / meil okkaid kõikjal maha laasib, / et nudina roos istuks vaasis .. J. Sütiste. d. piltl eripäratu, lame, ilmetu. Kõigil on ühesugune nudi jutt, oma arvamust ei ütle keegi. Elu nühib teravad nukid maha, teeb kõiki ühesugusteks nudideks. Nudi arvustus, artikkel. *Mis on linn ilma kõrgemate tippudeta, tornideta, vabrikukorstnateta? Eemalt vaadates igatahes nudi ja igav. J. Semper.

nudi|pea

1. paljaks aetud v. lühikeseks pöetud juustega pea; sellise peaga inimene. Nudipeaga poiss. Tal on hall habe ja suur nudipea. Sind on päris nudipeaks pöetud. Noorsõdurid olid kõik ühesugused nudipead.
2. sarvedeta pea; sellise peaga loom. Nudipeaga, nudipea oinas, härg. *Ta [= pull] oli nudipea, sarvi tal polnudki .. L. Kibuvits.

nõela|täis ‹s›
korraga nõela taha aetav v. aetud tükk niiti, lõnga jms. Pikk, lühike, vanapagana 'väga pikk' nõelatäis. Nõelatäis niiti. Lõnga on veel paar nõelatäit.

nõeluma ‹42›

1. nõela taha aetud lõngaga põimides (eriti silmkoeesemesse kulunud) auku kinni õmblema. Sokke, sukki, kampsunit nõeluma. Püksipõlve otsas on auk, see tuleks kinni nõeluda. Viimase võimaluseni nõelutud kindad. || kõnek õmblema. *.. loobus [rätsep] Taar köstri matustest ja sellepärast võis ta rahuliku südamega [Orul] pressida ning nõeluda .. A. H. Tammsaare.
2. korduvalt nõelama. Enne vihma nõeluvad kärbsed kurjasti. *Vahvad [mesi]linnud hulgakesi / .. Sinna-tänna sõelusid / Vanatühja nõelusid. E. Raud. *.. pimeparmud ja suured põdrakärbsed aga nõeluvad halastamatult hommikust õhtuni. V. Saar. || torkima. Vihmapiisad, lumekübemed nõeluvad, tuisk nõelub nägu. Vinge tuul nõelub läbi riietegi. Tema nõeluvate pilkude eest ei saa midagi varjata. *.. ära kaelusta tüdrukut, vaid nõelu teda oma silmadega.. E. Särgava. *Nõelub [õpetaja] su oma sõnadega nii läbi, et elu-isu võtab ära. H. Pukk.
3. piltl väledasti edasi-tagasi, siia-sinna liikuma. Pääsukesed muudkui nõeluvad räästa alla ja tagasi. Lapsed nõeluvad kogu päeva uksest sisse ja välja. Perenaine nõelub toast lauta, toa ja lauda vahet. *Reast ritta nõelunud auto läks tema sõidukist ette .. A. Beekman. *Jälgi õhinal padrikus põiklevaid radu, / mida nõelunud sisalik, roomanud madu .. B. Kangro.

paljas|päine ‹-se 4› ‹adj›
paljaks pöetud v. aetud peaga; kiilaspäine. Paljaspäised noorsõdurid. Eakas paljaspäine mees.

ploomi|viin
ploomidest aetud viin

pruntis ‹adv›

1. prunti aetud, prunti tõmmatud. Ta suu on solvunult, iseteadvalt, tähtsalt pruntis. Vihast pruntis alahuul. Tüdruk imeb läbi pruntis huulte mahla. Vilistas, suu pruntis peas.
2. täidlaselt, priskelt punnis. Tal on meeldivad pruntis huuled. Liiga pruntis suuga tüdruk. Naise pruntis suu naeratas. Lapsukese roosa pruntis nägu, pruntis põsed. Hobuse pruntis küljed. Küll on pruntis kõht! Pruntis kummimadrats. *Tema [= neiu] tõmbab silmad peale jah. Parajalt prinkis ja pruntis. H. Kiik.

pärli|nöör
nöörile aetud pärlid; helmenöör

pärli|rida
(nöörile aetud) pärlite rida. Proual oli kaelas kahekordne pärlirida. | piltl. Tüdruku huulte vahelt välkus hammaste pärlirida.

püksi|pael

1. pükste kinniköitmiseks värvlisse aetud v. peale seotud pael. *„Mõne mees ka, kes enda püksipaelaga kuuseoksa riputab,” oli Andres millalgi öelnud. A. H. Tammsaare.
2. pükste alläärt kulumise eest kaitsev paksema äärega toimne pael

püree ‹15› ‹s›
kok läbi sõela aetud v. muul teel peenestatud poolvedel toit v. hoidis. Püree õuntest, ploomidest. Maksast ja kanalihast valmistatud püree. Saada on suures valikus mahlu ja püreesid imikutele.
▷ Liitsõnad: herne|püree, juurvilja|püree, kartuli|püree, kõrvitsa|püree, köögivilja|püree, puuvilja|püree, tomati|püree, õunapüree.

sosi|jutt [-jutu]
sosinal aetud jutt. *Kiige all [on] kaasitatud, kambriakna taga eputatud, aidalakas sosijuttu sussutatud.. H. Ranna. || klatšijutt. *Mis mina sosijuttude vastu saan. Mu koht ei anna kadedatele südamerahu. L. Promet.

[kellelegi] sulge sappa panema ~ pistma ~ torkama ~ lööma, [kellelgi] on sulg sabas, sulge sappa saama
(kedagi) kusagilt ära ajama, minema kihutama, vallandama; ära aetud, minema kihutatud, vallandatud olema; (keegi on) kusagilt ära aetud, minema kihutatud, vallandatud. Talle pandi ministeeriumist sulg sappa. Küll uus ülemus sinusugustele laiskvorstidele sule sappa pistab! Joomise pärast löödi talle sulg sappa, nüüd otsib uut töökohta. Kui koondamine tuleb, siis olen mina vist esimene, kes sule sappa saab. Kui sa nii lohakalt edasi töötad, on sul varsti sulg sabas. *Ega muud, kui koolipreilid saavad kadedaks, et sul nii kenasti veab, pistavad sulle enne kevadet paberid pihku ja sule sappa. M. Metsanurk.

tuule|aju
tuulest aetud ese(med). Jõel oli palju tuuleaju. || ‹hrl. inessiivis v. adessiivis, adverbilaadselt› tuulest aetud olek. *Kuiv oks tuli tuuleajus ja ukerdas akna all. T. Kokla (tlk). *Keegi tuli sealt joostes .. Tõrvpruunid juuksed lehvisid õhus, sinine kuub oli tuuleajul .. A. Kalmus.

uppis ‹adv›

1. kummuli (keeratud, läinud), ümber (aetud). Vana paat oli kiviaial uppis. Karu külaskäigu järel olid tarud kõik uppis. Uppis riiul. Valitsus on omadega uppis.
2. piltl nurjunud, ebaõnnestunud. *.. ah mis, see uus kord või asi, korra sääsk aevastab ja – uppis. I. Sikemäe.
3. uppasendis, upakil. Naine küürutas pesupali kohal, uppis keha aeg-ajalt sirutades. || (kehaosade kohta:) püsti(asendis). *Sel ajal, kui teised, tagumikud uppis, aknast välja vahivad .. O. Luts.

õuna|viin
õuntest aetud viin