[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aju|koor [-e]
anat otsaju väliskiht

au|doktor
aunimetus, mille kõrgkool v. teadusasutus annab teaduse, kunsti jm. edendamisel eriti silmapaistvaile isikuile; selle nimetuse saanud isik. Helsingi, Sorbonne'i ülikooli audoktor. Laikmaa valiti 1929. a. Tartu ülikooli audoktoriks.

autor ‹-i, -it 2› ‹s›
artikli, raamatu vms. kirjutaja, kirjandus- v. kunstiteose looja; leiutise, projekti vms. tegija. Romaani, näidendi, poeemi autor. Kirjutise, artikli, õpiku, sõnaraamatu autor. Autori pühendusega eksemplar. Loeb ladina ja kreeka autoreid. Noorte autorite koondis. Laulu teksti, viisi, muusika autor. Maali, illustratsioonide, mälestussamba autor. Tallinna laululava autorid. | kõnek (näit. pallimängudes). Värava, korvi autor.
▷ Liitsõnad: antiik|autor, kaasautor.

diktor ‹-i, -it 2› ‹s›
teadustaja (raadios, televisioonis). Diktor loeb päevauudiseid. || (dokumentaal)filmi, heliplaadi teksti lugeja

doktor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. (kõrgeim) teaduslik kraad; selle kraadiga isik (ka tiitlina). Ta on nüüd doktor ja professor. Doktor Mihkel Veske.
▷ Liitsõnad: ajaloo|doktor, arhitektuuri|doktor, bioloogia|doktor, farmaatsia|doktor, filoloogia|doktor, filosoofia|doktor, füüsika-matemaatika|doktor, geograafia|doktor, keemia|doktor, meditsiini|doktor, pedagoogika|doktor, psühholoogia|doktor, teadus|doktor, tehnika|doktor, veterinaariadoktor; audoktor.
2. (ka tiitlina:) arst. Doktor Kallas, tuntud kirurg. Doktor ütles, et haige paraneb hästi.

induktor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. mõnede induktsioonil põhinevate elektrivoolu, magnetvälja v. magnetvoogu tekitavate seadiste nimetus
2. informatsiooni edasiandja (telepaatias)

reduktor ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn
1. ülekandemehhanism, mis pöörlemise edasiandmisel ühelt võllilt teisele muudab (hrl. vähendab) pöörlemiskiirust
▷ Liitsõnad: tigureduktor.
2. seade gaasi v. vedeliku rõhu alandamiseks (ja püsivana hoidmiseks)