[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aamen ‹adv›
kirikl palve, jutluse vms. lõppu tähistav kinnitussõna. „Aamen!” lõpetas õpetaja palve. *.. sest sinu päralt on riik, vägi ja au igavesti. Aamen. Piibel. || lõppu, lõplikku otsust vms. tähistav hüüatus. Mis siin enam vaielda, asi on otsustatud ja aamen! *Aamen, olgu sedaviisi; minult ei saa sina muud kui naise. J. Pärn.

aamen ‹-i, -it 2› ‹s›
kinnitussõna „aamen”. Jutlus lõppes aameniga.

jah ja aamen
(kasutatakse kellegi sõnade v. tegevuse kuuleka heakskiitmise kohta). *Eit valitseb nii teda kui kogu majapidamist. Vana ütleb ainult jah ja aamen. R. Sirge.

(kindel) kui ~ nagu aamen kirikus
täiesti, lõplikult kindel. Viina ma enam ei võta, see on kindel kui aamen kirikus. Mis isa ütles, see oli nagu aamen kirikus.