[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vaatus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks. Näidendi, ooperi esimene, teine, viimane vaatus. Sündmustik kulmineerub kolmandas vaatuses. Näidend kahes vaatuses ja neljas pildis. | piltl. Sellel väljal toimus muistse sõja viimane vaatus. Jälle on lõppenud üks vaatus minu elus. *Kus sünnib me päevade viimane vaatus – / seda keegi meist ette ei tea. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: lõppvaatus.
2. van luulek vaade, pilk. *.. su ainus vaatus ümber muutis mind .. Chr. Kannike.
3. ‹liitsõna järelosana› vaatamine
▷ Liitsõnad: järele|vaatus, läbi|vaatus, ülevaatus; ettevaatus.